NordenBladet — Taavi Aasa sõnul näitab juhtunu, et Tallinna linnavalitsus langetas kolmapäeval ainuõige otsuse lõpetada ettevõtte BWM teenuste kasutamine jäätmeturul. Kaitsepolitsei pidas Tallinna prügiäri kriminaalasja raames neljapäeva hommikul kinni Tallinna keskerakondlasest abilinnapea Arvo Sarapuu, keda kahtlustatakse teadvas toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses, vahendab ERR.
Kaitsepolitseiamet ja riigiprokuratuur menetlevad alates selle aasta 1. märtsist kriminaalasja, mille raames esitati täna Tallinna abilinnapeale Arvo Sarapuule kahtlustus teadvalt toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses. Lisaks kahtlustatakse kahte meest suures ulatuses toimingupiirangu rikkumisele kaasaaitamises, teatas prokuratuur. ERR-i andmetel on üks kahtlustuse saanutest ka Sarapuu väimees Margo Tomingas ja teine BWM-i juht Kaido Laanjärv. Riigiprokurör Laura Feldmanise sõnul alustati seda kriminaalmenetlust koos kaitsepolitseiametiga, tuginedes pikka aega kogutud teabele, juba märtsis ehk kaks nädalat enne suurt avalikku arutelu meedias.
NordenBladet — Eestis avalikkust šokeerinud Lehtse loomapiinamise juhtum, kus naine nööri otsas haiget koera järele vedas, jõudis otsaga Soome ajakirjandusse, kui sellest kirjutas Iltalehti. Iltalehti on pannud loo juures avaldatud videole märke, et see pole nõrganärvilistele.
Iltalehti märgib, et selleks ei pea olema loomaarst, et aru saada, et loom on eriti halvas olukorras. Video avalikustas Eesti Loomakaitse Seltsi juht Heiki Valner. Valner ütles Iltalehtile, et Lehtse inimesed võtsid temaga ühendust juba 6 nädalat tagasi. Naine oli pidanud koeri juba aastaid ja kohelnud neid halvasti. Lehtse inimesed olid asja kohta teatanud politseisse ja mujale, aga midagi ei muutunud. Loomakaitse seltsi esindajad läksid kohale ja tegid samuti avalduse politseile, aga midagi ei juhtunud. Seejärel otsustati asi avalikustada meedias. Pärast seda hakkas asi ka politseid huvitama ja naiselt võeti koer ära.
Praegu on koer turvakodus. Segatõugu emane koer on 4,5-aastane. Koera nimi on Hallike. Koerale on antud esmaabi ning tehtud vajalikud uuringud. Üks on selge, koer on söödetud liiga paksuks. Samas pole asi lootusetu ja koer võib terveneda.
Lehtse naisel on varem surnud juba kaks koera. Üks suri rongis ja teine kodus, kust see leiti mitu nädalat hiljem. Eestis imestatakse nüüd, kuidas naine sai nii kaua loomade väärkohtlemist jätkata ning miks ametivõimud reageerisid alles pärast teema tõstatamist meedias.
Valner märkis, et ta on loomakaitse tööd teinud 10 aastat ja kogenud, et politsei ei taha loomadega tegeleda. Valla sotsiaaltöötaja arvas, et naisel peaks olema koer, kes teda rahustab. Valneri arvates aga peaks naisele kehtestama loomapidamise keeld. Valneri sõnul vajab ka naine teatud abi. Valner lisas, et kui naine peaks uue koera hankima, siis lubasid naabrid sellest kohe teada anda.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Valmistoitu toodeti 2016. aastal 215 miljoni euro väärtuses. Valmistoitu tootvate ettevõtete müügitulu kasvas 251,2 miljoni euroni, mis on 4,3% rohkem kui eelneval aastal, selgub Maaeluministeeriumis koostatud valmistoitu tootvate ettevõtete 2016. aasta ülevaatest.
„Valmistoitu tootvate ettevõtete müügitulu kasvatas suurenenud nõudlus,” ütles Maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja asetäitja Kadi Raudsepp „Nõudlus suurenes nii sisetarbimise kui ka ekspordi toel. Sisetarbimise kasvu toetas kiire palgakasv ja suhteliselt madal töötuse tase ning ekspordi elavnemisele aitas kaasa oluliste kaubanduspartnerite majandusolukorra tugevnemine.”
Ettevõtete investeeringuaktiivsus kasvas. Valmistoitu tootvad ettevõtted investeerisid materiaalsesse põhivarasse 2016. aastal 7,5 miljonit eurot ehk 4,3% rohkem kui eelneval aastal. „Investeeringute suurenemist toetasid erinevad tegurid – soodsast väliskeskkonnast tulenev ettevõtjate majanduskindluse kasv, pankade madalad laenuintressid ning samuti Euroopa Liidu finantsperioodi 2014–2020 toetusmeetmete kasutamine,” ütles Raudsepp.
Valmistoitu tootvate ettevõtete kogukasum oli 2016. aastal 18 miljonit eurot ehk 17,1 protsenti väiksem kui eelmisel aastal samal ajal. Esialgsetel andmetel loodi puhast lisandväärtust 55,5 miljonit eurot ehk 7,9% vähem kui eelmisel aastal samal ajal.
Lisandväärtus töötaja kohta ehk tööviljakus vähenes aastases võrdluses 4 protsenti. „Vaatamata tööviljakuse langusele kasvas tunnitootlikkus eelneva aastaga võrreldes 2,3%, mis näitab, et vähenenud töötundide arvuga suudeti rohkem lisandväärtust luua,” lisas Raudsepp.
Valmistoitu tootvates ettevõtetes töötas 2016. aastal keskmiselt 2484 inimest. Aastases võrdluses vähenes hõive 105 inimese võrra (4%). Statistikaameti lühiajastatistika andmetel tegutseb Eestis keskmiselt 90–100 valmistoitu tootvat ettevõtet, ligikaudu 60 protsenti valmistoitu tootvate ettevõtete müügitulust annavad neli suuremat tööstust.
Valmistoitu tootvate ettevõtete müügitulu moodustas 2016. aastal 14,3% toiduaine- ning 2,2% töötleva tööstuse müügitulust.
Valmistoitu tootvate ettevõtetena käsitletakse ülevaates valmistoitude (salatid, võileivad jne), suhkru- ja kondiitritoodete, maitseainete ja -kastmete ning eritoitude (lastetoidud, dieettoidud, gluteenivabad toidud jne) tootmisega ning kohvi ja tee töötlemisega tegelevaid ettevõtteid.
Allikas: Maaeluministeerium Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet – Eile, 24.mail, lõppes Kevadtormil õppuse viimane faas ehk taktikaline lahinguülesannete täitmine. „Eri riikide sõdurid suutsid kiirelt moodustada ühtse meeskonna ning saada hakkama keerukate ülesannetega kiirestimuutuvas õpikeskkonnas,“ ütles 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo. „Meie käsutuses olid helikopterid, tankid, soomukid ja sillamasinad, mida 2. jalaväebrigaadil igapäevaselt ei ole. Saime Kevadtormil kogemuse, kuidas paremini nende vastu sõdida.“
Õppuse viimases faasis tegi 1. jalaväebrigaadile ja NATO lahingugrupile vastutegevust 2. jalaväebrigaad, mille koosseisu kuulusid õppusel lisaks Kuperjanovi jalaväepataljonile Saksa, Läti, Leedu ja Poola kompaniisuurused üksused ning Soome ja Hollandi pioneerid.
1. jalaväebrigaadi koosseisus osalesid õppuse viimases faasis Scoutspataljon, Kalevi jalaväepataljon ning liitlaste lahingugrupp, mida toetasid kaudtulega nii suurtükiväepataljoni kui ka liitlaste kaudtulerelvad. Õhuväe ja liitlaste õhuvahendid toetasid lahingutegevuses mõlemat brigaadi.
Kolmenädalane õppus Kevadtormi üks eesmärke on ajateenijatest koosnevate jalaväepataljonide väljaõppe ja tegevus hindamine erinevates lahinguliikides enne reservi arvamist juuni algul. Samuti harjutatati Kevadtormil koostegevust jalaväe ja erinevate relvaliikide ning staapide, üksuste ja liitlaste vahel.
Üle Eesti peetud Kevadtormi lõpurivistus peetakse täna, 25. mail kaitseväe keskpolügoonil.
Allikas: Eesti Kaitsevägi Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — TTÜ Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis kaitses Kaide Tammel doktoritööd “Creating Shared Service Centers for Public Sector Accounting: The Case of Estonia” (Raamatupidamiskeskuste loomine avalikus sektoris: Eesti näide).
Doktoritöö kasvas välja rahvusvahelisest uurimisprojektist (COCOPS – Coordinating for Cohesion in the Public Sector of the Future), mida rahastas Euroopa Liidu 7. raamprogramm. Projekti raames uurisid erinevate riikide teadlased, millised on kaasaegses avalikus halduses kasutatavad praktikad ning mida on võimalik nendest õppida (vt cocops.eu).
Eestis on viimaste aastate üheks olulisemaks praktikaks tugiteenuste koondamine Riigi Tugiteenuste Keskusesse. Doktoritöö eesmärgiks oli uurida, kuidas kõiki riigiasutusi hõlmav praktika alguse sai ning kas ja mida on teistel riikidel võimalik Eesti kogemusest õppida. Valminud uurimus keskendub eelkõige ümberkorraldustele riigiraamatupidamises.
Doktoritöö juhendaja, majandusteaduskonna professor Ringa Raudla: „Nii nagu avaliku sektori reformide puhul üldiselt, võime ka raamatupidamise korralduses näha tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise tsüklite vaheldumist. Vastukaaluks nõukogudeaegsele tsentraliseeritud arvestusele korraldati avaliku sektori raamatupidamine pärast Eesti taasiseseisvumist detsentraliseeritult. Riigiraamatupidamise konsolideerimine teenuskeskusesse tähendab sisuliselt seda, et pendel liigub taas tsentraliseerimise suunas. Meid huvitab, miks ja kuidas see pendel suunda muudab.”
Avaliku sektori teenuskeskuste üha suurenev hulk on pälvinud nii praktikute kui teadlaste tähelepanu. Erialakirjanduses käsitletakse teenuskeskust (i.k. Shared Service Center) kui uut ja traditsioonilistest organisatsioonivormidest eristuvat mudelit, mis lubab samaaegselt kulude kokkuhoiuga ka kvaliteedi tõusu.
Professor Raudla: „Sellele mudelile pandud ootused põhinevad ühest küljest klassikalisel majandusteoorial, millest tulenevalt peaks teenuskeskus aitama saavutada mastaabiefekti: erinevate asutuste tugifunktsioonide ühtlustamise ja koondamisega saab neid pakkuda teenusena, vabastades teenust kasutavad asutused (kliendid) kohustusest neid tugifunktsioone iseseisvalt arendada. Teisest küljest on teenuskeskuse mudeli puhul väga oluline kliendikesksus, mis peaks tagama teenuste pakkumise vastavalt kliendi vajadustele.“
Kuigi kulude kokkuhoid on peamine põhjus, miks teenuskeskusi luuakse, ei ole siiani selge, kas ja kuidas aitab teenuskeskustele üleminek valitsemiskulusid kärpida. Eesti juhtumi analüüs näitab, et teenuskeskuse loomisel ei lähtuta selle teoreetilisest mudelist, mistõttu ei pruugi teenuskeskus talle pandud ootusi täita. Eesti juhtum ei ole ainulaadne ning samale probleemile on tähelepanu juhtinud ka teiste riikide teadlased. Eesti kogemustest õppida soovijatel tuleb arvestada sellega, et teenuskeskuste loomisel on võimalik kasutada erinevaid strateegiaid ning Eesti kontekstis töötavaid strateegiaid võib olla keeruline või võimatu kasutada teistes riikides.
Doktoritöö juhendaja oli TTÜ Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor Ringa Raudla, ringa.raudla@ttu.ee
Oponendid olid professorid Penelope Tuck (Birminghami Ülikool, Suurbritannia) ja Koen Verhoest (Antwerpeni Ülikool, Belgia)
