Reede, november 8, 2024

EESTI UUDISED

Riik parandab lisatoetusega noorte huvihariduse- ja tegevuse kättesaadavust ja mitmekesisust

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu võttis vastu seadusemuudatused, millega loodi alus noorte huvihariduse ja -tegevuse riigipoolseks täiendavaks toetamiseks, et huvitegevusele oleks juurdepääs suuremal hulgal noortel ja valikuvõimalused maapiirkondades laialdasemad.

Riik hakkab huviharidust ja huvitegevust täiendavalt toetama tänavu septembrist ja 2017. aasta riigieelarves on selleks ette nähtud 6 miljonit eurot. Alates 2018. aastast tõuseb toetussumma 15 miljoni euroni aastas.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps sõnas, et riik tuleb nüüd omavalitsustele appi, et meie noortel oleks võimalik tegeleda oma huvialadega, sõltumata sellest, kas nad elavad suures linnas või väikeses maakohas. „Ebavõrdsed olud ei või jätta noori eemale huvialadega tegelemisest ning seeläbi ilma elus edukaks toimetulekuks vajalikest teadmistest, oskustest ja kogemustest, mida huvihariduses ja huvitegevuses osalemine pakub. Riiklik toetussüsteem aitab neid erisusi tasandada ja kitsaskohti leevendada,“ ütles minister Reps. Ta lisas, et riiklik toetus on täienduseks kohalike omavalitsuste panusele ning vastutus huvihariduse ja huvitegevuse korraldamise ja toetamise eest jääb ka edaspidi omavalitsuste kanda.

Riikliku lisatoetuse eesmärk on parandada huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavust ning pakkuda noortele mitmekesisemaid osalusvõimalusi. Omavalitsustel tuleb pakkuda huviharidust ja huvitegevust vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia.

Seadusemuudatus võimaldab eraldada riigieelarvest kohalikele omavalitsustele toetust noorte huvihariduseks ja huvitegevuseks. Valdadele ja linnadele eraldatava lisaraha suuruse arvestamisel võetakse aluseks erinevad komponendid nagu noorte arv, puudega noorte arv, toimetulekuraskustega peredes elavate noorte arv vanuses 7-19, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekus ning huvihariduse ja huvitegevuse piirkondlik kättesaadavus.

Seadus näeb ette, et vallad ja linnad koostavad täiendava toetuse kasutamise kava, milles tuuakse välja huvihariduses ja huvitegevuses osalevate noorte arv, osalemise võimalused, kirjeldatakse kitsaskohad ja tegevused nende lahendamiseks. Ülevaade tegevuste tulemustest ja osalevate noorte arvust esitatakse igal aastal Haridus- ja Teadusministeeriumile.

Toetatakse ka huvialade esindusühinguid ning omavalitsuste nõustamist ja koostööd

Kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus on üks osa kogu riiklikust huvihariduse ja huvitegevuse lisarahast, moodustades sellest 95%. Teine osa riiklikust lisatoetusest on mõeldud omavalitsuste koostöö edendamiseks, kavade koostamise nõustamiseks ja edasiseks seireks. Kolmanda osa moodustab toetus huvialavaldkondade esindusühingutele huvialade kvaliteedi parandamiseks, näiteks metoodikate arendamiseks, koolitusteks ning võrgustikutöö ja infovahetuse soodustamiseks.

Omavalitsustele toetuse eraldamise täpsed tingimused ja kord sätestatakse edaspidi valitsuse määrusega, esindusühingute toetamise täpsed tingimused haridus- ja teadusministri määrusega. Summad määratakse omavalitsustele valitsuse korraldusega.

Täna Riigikogus vastu võetud noorsootöö seaduse, huvikooli seaduse ja erakooliseaduse muutmise seadus jõustub 1. juulist.

Taustainfo

  • Valitsus kiitis noorte huvitegevuse kontseptsiooni heaks 2016. aasta 10. märtsil ning tegi Haridus- ja Teadusministeeriumile ülesandeks valmistada ette selle rakendamiseks vajalikud muudatused õigusaktides. Kontseptsioon töötati välja Kultuuriministeeriumi eestvedamisel.
  • Huviharidus ja huvitegevus on noorsootöö valdkonnad. Huviharidust pakutakse Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) registreeritud huvikoolides (kokku 597), näiteks muusika-, kunsti- ja spordikoolid ning õpe neis on õppekavapõhine. Huvitegevus toimub enamasti koolide huviringides ning noortekeskuste ja noorteühingute juures.
  • Statistikaameti andmetel elab Eestis 7-19-aastaseid noori 169 554.
  • Huvikoolides õpib 2016/2017. õppeaastal EHISe andmetel 67 127 noort, üldhariduskoolide huviringides osaleb 74 016 õpilast.

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Pühapäevani on võimalik esitada tunnustamiseks parimaid haridustöötajaid

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Kuni 16. aprillini on kõigil võimalik Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehe kaudu esitada tunnustamiseks parimaid haridustöötajaid ja hariduse toetajaid.

Kandidaate on võimalik esitada üheteistkümnes kategoorias: lasteaiaõpetaja, klassiõpetaja, põhikooliõpetaja, gümnaasiumiõpetaja, klassijuhataja, kutseõppeasutuse õpetaja, õppejõud, suunaja, õppeasutuse juht, hariduse sõber ja aasta tegu hariduses.

Minister Mailis Repsi sõnul on Eestis väga palju suurepäraseid haridustöötajaid, kes väärivad tänu ja tunnustust: „Kui teil on soov mõnda õpetajat, koolijuhti, õppejõudu tunnustada ja tema tööd esile tõsta, siis nüüd on õige aeg soov teoks teha. Väga oodatud on ettepanekuid ka näiteks haridusteo ja suunaja kategoorias, kus kindlasti on häid tegijaid rohkem kui tänaseks esitatud.“

„Meie õpetajad ja teised haridustöötajad on professionaalid, keda iseloomustab soov saada oma ametis veelgi paremaks. Eriti suureks eeskujuks ongi aasta õpetaja tiitliga pärjatud pedagoogid, kes on oma ala tipud ja kelle töö nõuab nii kõrget intellektuaalset võimekust, positiivseid isikuomadusi kui ka suurepärast suhtlemisoskust ja tööle pühendumist. Me kõik teame oma kooliajast õpetajaid, kes on jäänud säravate inimestena meelde kogu eluks,“ lisas minister.

Pärast kandidaatide esitamist alustavad parimatest parimate väljaselgitamiseks tööd maakondlikud komisjonid ja kõrghariduse komisjon, nad esitavad igas kategoorias oma ettepanekud üleriigilisele žüriile.

Tunnustame piirkondlikult ja üleriigiliselt viimase kolme aasta tulemuslikku tegevust, millel on märkimisväärne mõju õppurite arengule, kogukonnale ja ühiskonnale. Lisaks tõstame Aasta Õpetaja galal esile ka õppureid ja nende juhendajaid, kes esindasid möödunud õppeaastal Eestit edukalt rahvusvahelistel võistlustel.

Kogu ettevõtmine tipneb 7. oktoobril Pärnu kontserdimajas toimuva galaga, mille korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Haridustöötajate Liit ja SA Innove ning millest sünnib ka otseülekanne televisioonis.

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Viimsi riigigümnaasiumi asub juhtima Karmen Paul

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Tulevase Viimsi riigigümnaasiumi direktoriks valiti Viimsi Keskkooli juht Karmen Paul.

„Karmen Pauli visioon uuest riigigümnaasiumist on terviklik ja realistlik, see põhineb tema senisel kogemusel ja väga heal kogukonnatunnetusel. Meie ootus on see, et Viimsi riigigümnaasiumist saab esimene valik Viimsi põhikoolide lõpetajatele,“ kommenteeris otsust konkursikomisjoni esimees, Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummal.

Direktori esmasteks ülesanneteks on õppekontseptsiooni loomine, kooli meeskonna komplekteerimine, õppekava koostamine, õpilaste vastuvõtmiseks valmistumine, samuti osalemine koolihoone ehitus- ja sisutusprotsessis.

Koolijuhi Karmen Pauli sõnul tagab kooli eduka töölehakkamise ja edasise arengu hästi korraldatud kommunikatsioon, pidev võrgustikutöö ning partnerlus erinevate huvigruppidega. Uude riigigümnaasiumisse lubab ta kaasa võtta tänased Viimsi Keskkooli tugevused ja traditsioonid, ühildades need uuenduslike võimalustega.

Karmen Paul alustab tööd Viimsi riigigümnaasiumi direktorina 1. maist, septembrini töötab ta osalise tööajaga ja uuest kooliaastast alates täistööajaga. Viimsi riigigümnaasium alustab õppetööd 1. septembril 2018.

Karmen Paul on töötanud Viimsi Keskkoolis 12 aastat, millest 7 aastat arendusdirektorina ja viimased 5 aastat koolijuhina. Enne seda töötas ta Püünsi Koolis õppealajuhatajana ja inglise keele õpetajana.

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Rapla riigigümnaasiumi direktoriks valiti Sirje Kautsaar

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Rapla riigigümnaasiumi juhina alustab tööd Juuru Eduard Vilde Kooli direktor Sirje Kautsaar.

Sirje Kautsaare sõnul on gümnaasium kui kompleksne avatud suhtluskeskkonnaga elusorganism, mille keskmeks on inimesed oma vajaduste, huvide ja soovidega. „Inimestel läheb hästi, kui suhted ümbritsevaga on korras,“ ütles Kautsaar ja lubas koolijuhina lisaks heade suhetele väärtustada ka aega, pidades silmas eriti õpilaste ajakasutust.

„Sirje Kautsaar eristus teistest kandidaatidest väga selge ja isikupärase visiooniga koolielust, tema ideedega on võimalik üles ehitada tuleviku kool. Lisaväärtust annab Sirje andragoogiline ettevalmistus, sest Rapla riigigümnaasiumis hakkavad õppima ka täiskasvanud,“ ütles konkursikomisjoni esimees, Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummal.

Kautsaar alustab tööd Rapla riigigümnaasiumi direktorina 1. maist. Direktori esmasteks ülesanneteks on õppekontseptsiooni loomine, kooli meeskonna komplekteerimine, õppekava koostamine, õpilaste vastuvõtmiseks valmistumine, samuti osalemine koolihoone ehitus- ja sisutusprotsessis.

Sirje Kautsaar on viimased kuus aastat juhtinud Juuru Eduard Vilde Kooli, varem on töötanud Jüri Gümnaasiumi arendusjuhina ja Harmi Põhikooli direktorina.

Rapla riigigümnaasium alustab õppetööd 1. septembril 2018.

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti tutvustas Brüsselis oma tegevusi ülikoolide ja ettevõtete koostöö arendamisel

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Ettevõtjate ja teadlaste koostöö soodustamine on Eesti-suguse väikeriigi jaoks eriti oluline, sellest sõltub meie riigi konkurentsivõime, rääkis täna Brüsselis innovatsiooni-alasel foorumil ministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand, kes tutvustas seal ka Eesti olulisimaid teemasid Euroopa Liidu eesistumise ajal.

„Eesti on ettevõtete ja teadusasutuste koostöö toetamiseks käivitanud mitmeid uusi meetmeid,“ märkis Indrek Reimand. „Näiteks toetab riik koostöös läbiviidavaid rakendusuuringuid, samuti ülikoolide ühise ettevõtluskoostöö platvormi ADAPTER loomist ja doktoriõpet koostöös ettevõtjatega. Lisaks muudeti Eesti teadusasutuste baafinantseerimise tingimusi ettevõtluskoostööd rohkem stimuleerivaks.“

Reimand lisas, et huvi ettevõtluse vastu saab ja tuleb tekitada juba kooliajal. Mullu käivitunud ettevõtlusõppe programmi eesmärk on edendada ettevõtlusõpet kõikidel haridustasemetel. Toetatakse õppurite ettevõtliku hoiaku kujunemist ja ettevõtluse alaste teadmiste omandamist, mis suurendab nende konkurentsivõimet tööturul, teisalt loob soodsa pinnase ettevõtlusega alustamiseks. Tegevustesse on kaasatud kõrgkoolid, üldharidus- ja kutsekoolid, tööandjate organisatsioonid jpt.

Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal on tähelepanu all õppimise ja õpetamise muutuv roll, et haridussüsteemis omandatav vastaks paremini tööturu vajadustele. „Seisame hea selle eest, et laieneksid noorte võimalused omandada väärtuslikke kogemusi noorsootöös osalemise, vabatahtliku tegevuse, õppimise, töö ja praktika kaudu ning et noored saaksid neid puudutavates teemades tõhusamalt kaasa rääkida,“ sõnas Reimand.

Teaduse valdkonnas on Eesti eesistumise ajal fookuses teaduse ja innovatsiooni rahastamisprogrammi Horisont 2020 vahehindamine. „Arutame võimalusi osalusbarjääride vähendamiseks ja programmi lihtsustamiseks, et soodustada väiksemate ja uute tulijate osalemist,“ ütles Reimand. „Samuti seisame hea selle eest, et tippteadust tunnustataks ühiskonna arengumootorina.”

Ülikoolide ja ettevõtete foorum toimus seitsmendat korda, tänavu oli peateema innovatsiooni toetav koostöö („University-Business Cooperation for Innovation and Modernisation”). Loe lähemalt SIIT.

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

1...721722723...725Page 722 of 725