Reede, oktoober 3, 2025

EESTI UUDISED

Võrus algas juhtimisõppus Saber Knight

NordenBladet — Eile, 27.mail algas Võrus 2. jalaväebrigaadi Taara linnakus 4. juunini kestev rahvusvaheline juhtimisõppus Saber Knight, kus ligi sada 2. jalaväebrigaadi staabi kaitseväelast harjutab koostööd Läti, Leedu ja Taani brigaadide staapidega.

„Meie brigaad liitus Taani diviisi õppetsükliga selle aasta alguses,“ ütles 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo, kelle sõnul aitab õppetsüklis osalemine 2. jalaväebrigaadi staabil liitlasüksustega koostööd tõhustada. „Õppuse Saber Knight üks eesmärk on ühtlustada osalevate üksuste staapide tööd ühistel operatsioonidel,“ ütles kolonel Rebo.

Kokku võtab õppusest osa üle seitsmesaja kaitseväelase kuuest riigist, lisaks Taanile ja Balti riikidele osalevad õppusel Ameerika Ühendriikide ja Slovakkia kaitseväelased.

Saber Knight on osa Taani diviisi väljaõppetsüklist, kus harjutatakse sõjaliste operatsioonide planeerimist ja läbiviimist Balti riikides, et tõrjuda fiktiivse riigi Botnia rünnak. Õppus Saber Knight on seotud Ameerika Ühendriikide Euroopa väejuhatuse õppusega Saber Strike, mille eesmärk on harjutada maa- ja õhuväeüksuste koostööd ja liitlasvägede vastuvõttu.

Taanlaste staabiõppustel on Eesti osalenud alates 2009. aastast, mil 1. jalaväebrigaad seoti väljaõppealaselt Taani diviisiga. Diviis kuulub NATO kirdekorpusesse, mis on muuhulgas valmis läbi viima NATO artikkel viiest tulenevaid kollektiivkaitseoperatsioone.

Allikas: Eesti Kaitsevägi
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti Spordiselts Kalev korraldab tänavu juba 18. korda suure võimlemispeo

NordenBladet – Täna, 28. mail toimub Tallinnas Pirita Spordikeskuses võimlemispidu “Kui sõnast saab liblikalend”, millest võtab tänavu osa ligi 1900 võimlejat Harju ja Rapla maakonnast. XVIII Tallinna võimlemispeo pealavastajaks on Katre Jaani.

Lavastaja ja koreograafi Katre Jaani sõnul paistab tänavune võimlemispidu silma just oma mitmekülgsuse poolest. “Platsil astuvad üles nii beebid oma vanematega kui eakamad inimesed ning erinevatest rahvustest võimlejad. Minu hinnangul on see imeline näide sellest, kuidas võimlemisel ja muusikal on väga tugev jõud liita erinevaid vanusegruppe ja rahvusi,” sõnas Jaani.

Lisaks eesti ja vene lasteaedade, koolide ja võimlemisklubide võimlejatele võtab peost osa ka Tallinna rahvusvahelistest koolidest hispaanlasi, itaallasi ja sakslasi.

Tänavu astub võimlemispeol üles 223 beebit ja väikelast, 468 mudilast, 681 koolilast, 83 poissi ja meest, 326 naist ning 112 memme ja taati. Eakaim ehk 60.-80. eluaastates memmede ja taatide grupp osaleb võimlemispeol esmakordselt. Ühtlasi on Tallinna Võimlemispidu esimene suurüritus Eestis, kus on esindatud nii eakate vanusegrupp.

Sel aastal on võimlemispidu eriline ka seetõttu, et võimlemisklubi Piruett pühendab eraldi kava jaanuaris meie seast lahkunud klubi asutajale ja pikaajalisele juhile ning eluaegsele kalevlasele Mall Kalvele, kes tegutses Piruetis kokku 25 aastat. Kalve on üles kasvatanud mitu põlvkonda võimlejaid ning andnud suure panuse nii Eesti kui ka rahvusvahelise võimlemise arengusse. Eraldi kava valmis koostöös Kaitseväe orkestriga Peeter Saani juhatusel.

Eesti Spordiseltsi Kalev korraldab võimlemispidu juba 18. korda. Võimlemispeo eesmärgiks on tähistada lastekaitsepäeva ning propageerida võimlemist laste ja noorte hulgas.

Tallinna XVIII võimlemispidu “Kui sõnast saab liblikalend” toimub sel pühapäeval, 28. mail algusega kell 17 Tallinnas Pirita Spordikeskuses aadressil Rummu tee 3. Üritus on kõigile tasuta.

Korraldajad paluvad võimlemispeol osalejatel varuda üritusele tulemiseks aega ning kasutada võimaluse korral selleks ühistransporti. Rummu peatusesse sõidavad bussid numbritega 1A, 6, 8, 34A ja 38, 114, 260 ja 288. Parkimiseks on avatud Merivälja tee 1E parkla ning Jõesuu teel Regati majast mere poole jäävad kaks esimest, Pargi ja Reisi parklat. Üritusel osalejatele on samuti on avatud Pirita TOP-i parkla.

Avafoto: Eesti Spordiselts Kalev korraldab tänavu juba 18. korda suure võimlemispeo (Erakogu)

Täna avatakse renoveeritud Anija mõisapargis suvehooaeg

NordenBladet — Täna, 28. mail kell 12 avatakse külastajatele värskelt renoveeritud Anija mõisapark. Anija mõisapargi ja suvehooaja avamisele on oodata väga erilisi külalisi, teatas mõis. Üle aastakümnete saabuvad Mary ja Otto von Wahl´ile kuulunud mõisa vaatama nende lapselapsed Henning ja Otto von Wahl.

Mõisapargi avavad riigikogu esimees Eiki Nestor ja Anija vallavanem Arvi Karotam. Päeva jooksul saab tutvuda mõisa ja seal pakutavate võimalustega, veeta aega värskelt avatud mõisakohvikus, teha peahoone terrassil mõisastiilis jumestust ja ilupilte, lustida koos lastega ning teha koos väikeste kohalike giidide, Otto ja Mariiga mõisapargis üks meeleolukas ringkäik. Päeva teise poolde mahub stiilset kammermuusikat ja Anija naisansambli 20. aastapäeva tähistav kontsert.

Tänavu 535. aastat esmamainimisest tähistav Anija mõis asub Anija külas Anija vallas Harjumaal, vaid mõnekümne minuti autosõidu kaugusel Tallinna kesklinnast. Mõis on üks ehedamaid mõisakultuuri esindajaid Eestimaal ja ümbritsetud üheksal hektaril laiuva pargiga.

Mõis on viimaste aastate jooksul kiiresti populaarsust kogunud oma kultuurisündmuste ja mitmekesiste vaba aja veetmise võimaluste poolest.

Muinsuskaitse aluse mõisapargi renoveerimine kestis 2015. aasta sügisest käesoleva aasta kevadeni. Ühtekuuluvusfondi kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamise ning taastamise meetme kaudu saadi projektile “Anija mõisa loodus- ja muinsuskaitsealuse pargi rekonstrueerimine” 286 000 eurot toetust.

 

 

Eesti curlingupaar on hooaja lõppedes maailma edetabelis kõrgel 11. kohal

NordenBladet — Eesti curlingu segapaaridest hoiab hiljuti avaldatud MK-etappide edetabelis kõrgeimat positsiooni võistkond Turmann/Lill. Eesti sportlased asuvad maailma edetabelis 51 181 punktiga 11. kohal.Edetabeli eesotsas on Venemaa võistkond koosseisus Anastasia Brõžgalova ja Aleksander Krušelnitški, kes juhivad edetabelit veenvalt 233 984 punktiga, vahendab Eesti Curlingu Liit.

Eesti võistkondadest on edetabelisse jõudnud ka curlingupaar Maile Mölder ja Erkki Lill, kes asuvad 21. kohal 38 884 punktiga. Kristiine Lill ja Martin Lill hoiavad 15 190 teenitud punktiga 40. kohta ning Triin Madisson ja Karl Kukner asuvad 7 490 punktiga 52. kohal.

MK-etappide edetabelis Eesti segavõistkondadest kõrgeimal positsioonil asuv võistkond Turmann – Lill esindab Eestit ka 2017. aasta talima?ngudel Uus-Meremaal, mis toimuvad selle aasta augusti lõpus ja septembri alguses. Talima?ngudel Eestit esindav vo?istkond selgus kodumaise kvalifikatsiooniturniiri käigus, kus kohtusid vo?istkonnad Marie Turmann – Harri Lill ja Kristine Lill – Martin Lill. Turmann ja Lill tagasid pääse mängudele võitudega 2:1.

Curling on rahvusvaheliselt üks kõige kiiremini kasvavaid talispordialasid. Tegemist on olümpiaalaga, mida saavad harrastada väga erineva vanuse ja füüsilise ettevalmistusega inimesed. Mängu saavad harrastada ka liikumispuudega inimesed. Curlingut on võimalik harrastada nii perekeskselt, kui ka kolleegidega töölt. Eestis saab curlingut mängida regiooni parimaid tingimusi pakkuvas Tondiraba jäähallis. Curlinguhooaeg kestab Eestis mai lõpuni.

 

Avafoto: Marie Turmann ja Harri Lill  (Eesti Curlingu Liit)

 

Riigikogu liikme ligi 3500-eurost pensioni saab 169 inimest + NIMEKIRI parlamendipesioni saajatest!

NordenBladet — Vastavalt seadusele saavad 1990. aastal valitud ülemnõukogu 12. koosseisu ning riigikogu 7. ja 8. koosseisu liikmed vanaduspensioni 75 protsendi ulatuses riigikogu liikme ametipalgast. Riigikogu 9. koosseisu liikme pension sõltub riigikogus töötatud ajast ja on 30-75 protsenti ametipalgast. 10. riigikogu volituste alguspäeval 2003. aasta 22. märtsist jõustunud seaduse muudatusega lõpetati parlamendipensionide määramine ja maksmine nendele riigikogu liikmetele, kes polnud pensioni välja teeninud enne 10. koosseisu. Praegu on ametis riigikogu 12. koosseis.

Riigikogu liikme palk on neljakordne Eesti keskmine eelneva aasta viimase kvartali palk, 2016. aastal oli see 1182 eurot. Võimalus taotleda parlamendiliikme vanaduspensioni on 63 isikul, kui tulevikus saavad neil täidetud kõik seadusest tulenevad nõuded – vanuse nõue, on omandanud Eestis vajaliku pensioniõiguslikku staaži või pensionikindlustusstaaži jne. Viimane parlamendiliikme vanaduspensionile õigust omav isik jõuab üldisesse vanaduspensioni ikka 2039. aastal, siis saab isik 65 aastaseks. Parlamendiliikme vanaduspensioni ei maksta inimestele, kes töötavad samal ajal riigikogu liikmena, vabariigi presidendina, valitsuse liikmena, riigikohtu esimehena või liikmena, kohtunikuna, kaitseväe juhatajana, õiguskantslerina, riigikontrolörina, Eesti Panga presidendina või Euroopa parlamendi liikmena.

169 parlamendipensioni saajat on:

Hillar Kalda
Mai Kolosova
Heino Kostabi
Vello Pohla
Enn Põldroos
Klavdia Sergij
Lehte Sööt-Hainsalu
Uno Ugandi
Heinrich Valk
Helgi Viirelaid
Vaino Väljas
Mati Hint
Aime-Ingrid Sügis
Olli Toomik
Mart-Olav Niklus
Arvo Vallikivi
Lauri Einer
Ants-Enno Lõhmus
Paul-Olev Mõtsküla
Anatoli Novohatski
Ülo Vooglaid
Priidu Priks
Jüri Toomepuu
Andrei Prii
Genik Israeliyan
Tõnis Mets
Priit Aimla
Rein Järlik
Tiit Made
Valve Raudnask
Talvi Märja
Lembit Arro
Ando Leps
Rein Tamme
Jüri Liim
Jaan Kaplinski
Rein Arjukese
Pavel Grigorjev
Kuno Raude
Mart Madissoon
Lembit Annus
Enn Tupp
Hanno Schotter
Nikolay Zakharov
Jaan Lippmaa
Mati Ahven
Teet Kallas
Indrek Toome
Liia Hänni
Arvo Haug
Valve Kirsipuu
Ants Käärma
Anti Liiv
Mihkel Pärnoja
Arvo Sirendi
Enn Tarto
Heido Vitsur
Märt Kubo
Aavo Mölder
Jaak Herodes
Toomas Savi
Andres Tarand
Ülo Peets
Vladimir Kuznetsov
Toomas Kork
Nikolai Maspanov
Juhan Telgmaa
Raivo Paavo
Toivo Uustalo
Katrin Linde
Mart Siimann
Mati Meos
Rein Veidemann
Lembit Küüts
Vitali Menšikov
Rein Kask
Elmar-Johannes Truu
Jüri Kork
Andres Taimla
Toomas Alatalu
Liina Tõnisson
Tiit Sinissaar
Jaak Jõerüüt
Nikolai Zolin
Olev Raju
Aleksander Stern
Juhan Aare
Peet Kask
Tõnu Saarman
Tõnu Tepandi
Jüri Reinson
Ants Järvesaar
Viktor Andrejev
Feliks Undusk
Vambo Kaal
Ants Veetõusme
Heiki Raudla
Johannes Kass
Andrus Ristkok
Siim Kallas
Merle Krigul
Alexander Labasov
Valeri Kois
Andra Veidemann
Igor Sedašev
Jaan Pöör
Maido Pajo
Alexander Gusev
Mai Treial
Toomas Vilosius
Jaanus Männik
Kalev Kukk
Peeter Lorents
Tiit Tammsaar
Jaak Allik
Eino Tamm
Viktor Niitsoo
Epp Haabsaar
Ahti Kõo
Andres Varik
Tõnu Kauba
Vladimir Lebedev
Georg Erich Põld
Kirill Teiter
Tõnu Kõrda
Victor Ermolaev
Ülo Laanoja
Avo Kiir
Valentin Strukov
Ivar Raig
Arvo Junti
Villu Jürjo
Ignar Fjuk
Aldo Tamm
Ants Erm
Edgar Savisaar
Andres Heinapuu
Sergei Petinov
Siiri Oviir
Olav Anton
Paul-Eerik Rummo
Tõnis Seesmaa
Heldur Peterson
Kalle Kulbok
Tiina Pärnpuu
Kalju Koha
Andres Lipstok
Endel Paap
Laine Tarvis
Sirje Endre
Valentina Võssotskaja
Ülo Tärno
Viive Rosenberg
Arvo Jaakson
Jaak-Hans Kuks
Liis Klaar
Värner Lootsmann
Toivo Asmer
Jevgeni Tomberg
Harri Õunapuu
Trivimi Velliste
Ivi Eenmaa
Toivo Tootsen
Toomas Varek
Koit Pikaro
Tiit Toomsalu
Janno Reiljan
Kalev Kallo
Peeter Olesk

 

Allikad: Riigi Teataja (Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide seadus) ja Eesti Rahvusringhääling