Esmaspäev, detsember 15, 2025

EESTI UUDISED

Ligi 200 teadlast üle maailma arutavad Tartus Venemaa ja Ida-Euroopa tänast olukorda

NordenBladet — 4.-6. juunini toimuv Venemaa ja Ida-Euroopa uuringute konverents toob Tartusse ligi 200 teadlast üle kogu maailma, et arutleda minevikusündmuste valguses tänaste reaalsuste üle.

Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi ja Euroopa Liidu-Venemaa uuringute keskuse eestvedamisel teist aastat toimuva konverentsi tänavune juhtteema on The Russian Revolution and Its Legacies: Taking Stock a Century Later („1917. a revolutsioonid Venemaal ja nende pärand 100 aastat hiljem“).

Konverentsi peakorraldaja, TÜ Euroopa Liidu-Venemaa uuringute professor Vjatšeslav Morozov selgitab konverentsi lähtekohta järgmiselt: „1917. aasta revolutsioonid on jätkuvalt vastuoluline ning ebamugav teema nii Venemaal kui rahvusvahelisel tasandil. Need sündmused on sügavalt mõjutanud sotsiaalseid ja poliitilisi arenguid üle kogu maailma ning saadavad meid ikka veel. Arutades nende revolutsioonide üle, ei räägi me ainult oma minevikust, vaid ka olevikust ning isegi tulevikust.“

Konverentsi 42 paneelsessioonis esineb kokku üle 170 teadlase ning eksperdi kõikjalt Euroopast, USA-st, Kanadast, Venemaalt ja mujalt. Käsitletavate teemade ring ulatub poliitikast, julgeolekust majanduse ja õigusteaduseni ning kirjandusest ja tõlketeadusest kultuuri- ja mälupoliitikani, seda nii Venemaa, Kesk- ja Ida-Euroopa kui laiemalt rahvusvahelises kontekstis.

Konverentsi avakõne peab 4. juunil Michigani ülikooli professor, tuntud ajaloolane Ronald Grigor Suny, kes räägib 1917. aasta revolutsioonide mõjust, õppetundidest ning tähendusest tänapäeva maailmas. Järgmisel päeval toimuval ümarlaual arutlevad nõukogude ja imperiaalse pärandi olemuse ja mõju üle nimekad teadlased USA-st ning Euroopast; arutelu juhib TÜ rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo. Konverentsiprogramm hõlmab ka külaskäiku Eesti Rahva Muuseumisse Raadil.

Konverentsi kaaskorraldajad on Uppsala ülikooli Venemaa ja Ida-Euroopa uuringute keskus ning Kenti ülikooli politoloogia ja rahvusvahelise suhete instituut, konverentsi toimumist toetatakse EL Horisont 2020 programmist rahastatud projekti UPTAKE raames. Projekti eesmärk on arendada Ida-Euroopa ja Venemaa uuringute alast teadustegevust.

Konverentsi koduleht asub www.tartuconference.ut.ee

 

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Euroopa Komisjon esitas ettepanekud EL-i kaitsevõime tugevdamiseks

NordenBladet — “Liigume julgeolekuküsimustes Euroopa Liidus kiiresti edasi ning komisjon toetab liikmesriikide sellesuunalist kindlameelsust. Täna avaldatud aruteludokument on komisjoni panus mõttevahetusse liidu tuleviku üle selles valdkonnas. Selle aluseks on kodanike vajadus integreerituma ja tõhusama kaitse järele. Euroopa Liidu kaudu saame toetada liikmesriike sõjalise võime arendamisel ja kaitseinvesteeringute tõhustamisel. Vähem kui aastaga oleme jõudnud päris kaugele ja plaanime jätkata samas tempos,” märkis liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident Federica Mogherini Komisjoni pressiteates.

EL-i juhid kohtuvad 9. juunil Prahas, et arutada, kuidas kasutada aluslepingutega antud võimalusi kaitsekoostöö tugevdamiseks. Oma panusena nii sellesse kui ka laiemasse Euroopa kaitseküsimusi puudutavasse arutelusse pakub Euroopa Komisjon välja kolm võimalikku stsenaariumi Euroopa kaitse tuleviku kohta.

 

Allikas: Eesti Rahvusringhääling

 

Asekantsler Rait Kuuse: Eestist lahkunud pagulased saadetakse siia varem või hiljem tagasi

NordenBladet — Eestis pagulasstaatuse saanud kvoodipagulased, kes on siit lahkunud teistesse riikidesse, saadetakse varem või hiljem Eestisse tagasi, sõnas sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse, kommenteerides asjaolu, et ligi pooled Eestisse saabunud kvoodipagulased siin enam ei viibi.

Sotsiaalministeeriumi hinnangul lahkuvad kvoodipagulaste pered Eestist lootuses, et mõnes teises Euroopa riigis on paremad tingimused, ütles Kuuse BNSile. “See ettekujutus on petlik, kuna teises riigis ei ole võimalik oma elamist legaliseerida – töötada, lapsi kooli saata, teenuseid ning toetusi taotleda,” ütles Kuuse. “Samuti tuleb arvestada, et kuna nad on oma staatuse saanud Eestis, siis saadetakse nad teisest riigist meile varem või hiljem tagasi”. Eestis ei viibi praegu kokku 71 kvoodipagulast ehk ligi pooled siia ümber paigutatud ja asustatud 150 inimesest.

 

Allikas: Eesti Rahvusringhääling

 

Soome võib tõsta alkoholiaktsiisi

NordenBladet — Soomes on alkoholiaktsiisi tõstmist välditud, sest kardetakse, et see suurendab alkoholi importimist Eestist. Samas kui hinnad riikides muutuvad sarnasemaks, võib olukord muutuda.

Soome valitsuse nõunik Merja Sandell ütles aga, et rahandusministeerium ei tõtta maksude tõstmisega, sest tarbijakäitumise muutusi on raske ennustada ja seega tahetakse esmalt vaadata, mis juhtuma hakkab, kirjutab Helsingin Sanomat. Sanomat kirjutab lisaks veel võimalusest, et pärast hinnatõusu Eestis võivad soomlased hakata alkoholi järel käima Lätis, märkides, et SuperAlko juhi Imre Polli sõnul on SuperAlko Läti poodide külastajad juba praegu suurelt jaolt soomlased, vahendab ERR.

Sanomat pühendab terve artikli Eestis järsult tõusvale alkoholiaktsiisile märkides, et lahjade alkohoolsete jookide maks kasvab koguni 70% ning aastaks 2020 tõuseb letihind koguni 50%. Nii hakkab kast õlut maksma 12 euro asemel 18, mis on siiski endiselt madalam kui Soome 25eurone letihind, vahendab Äripäev.

 

 

Kuressaarde paigaldati uus ilmajaam

NordenBladet — Esmaspäeval, 5.juunil, paigaldati Kuressaarde uus ilmajaam, kuna seni andmeid edastanud Roomassaare ilmajaam asub mere kaldal ja näitas tihti kuni kümme kraadi madalamat temperatuuri kui linnas tegelikult oli.

“Probleem on kevade ja suvega – temperatuuride erinevused Roomassaare sadamas ja Kuressaare kesklinnas või Saaremaa sisemaal võivad erineda kuni kümme kraadi või rohkemgi veel,” selgitas turismiettevõtja Margus Mölder, vahendas AK. Esmaspäevast saavad aga juba kõik ise jälgida ilmateenistuse kodulehelt kui suurt temperatuuri erinevust teineteisest umbes viie kilomeetri kaugusel asuvad jaamad näitavad. “Ennekõike mõjutab see neid, kes teevad valikuid, kuhu minna puhkama, kuhu minna randa. Ja kui ikkagi Tallinnast alustab inimene hommikul väikest analüüsi, kas minna Pärnusse, Haapsallu või Kuressaarde, siis kui ta näeb, et Kuressaares on 18 aga Pärnus 24, siis isegi valiks võib-olla Pärnu,” arvas Kuressaare linnapea Madis Kallas.

 

Allikas: Eesti Rahvusringhääling