Reede, november 8, 2024

EESTI UUDISED

Kakskümmend kaks omavalitsust saavad põhikoolitaristu korrastamiseks 55,3 miljonit eurot

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Valitsus kinnitas 55,3 miljoni euro eest investeeringuid 22 omavalitsuse põhikoolide taristu suuremahuliseks kaasajastamiseks. Investeeringute abil saavad omavalitsused koolid, mis vastavad eelseisvate aastakümnete vajadustele – paraneb õppekeskkond ning vähenevad kulud hoonete ülalpidamisse, mis lubab suunata rohkem raha hariduse sisulistesse tegevustesse.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles, meie lapsed ja noored väärivad paremat õppekeskkonda. „Omavalitsused esitasid väga tugevaid projekte, et teha oma põhikoole õpetamissõbralikumaks ja säästlikumaks, mistõttu suurendasime ka taotlusvooru mahtu. Täna tehtud ja tulevikku vaatavatest investeeringutest võidavad tuhanded lapsed veel ka aastakümnete järel,“ sõnas minister Reps.

Mullu taotlesid gümnaasiumiastme pidamisest loobunud või riigigümnaasiumiga omavalitsused toetust koolide uuendamiseks, ehitamiseks või lammutamiseks, et viia nende suurus vastavusse õpilaste arvu muutusega. Arvesse võeti 31 ettepanekut. Kuna esitatud projektid olid läbivalt kõrge kvaliteediga ning paremusjärjestuses erinevused väga väikesed, suurendas ministeerium konkursi eelarvet 46,3 miljonilt eurolt 55,3 miljoni euroni.

Kokku ehitatakse selle projektivooru raames üle 61 000 ruutmeetri kaasaegset ja säästlikku koolipinda. Kuna paljud koolihooned on jäänud praegustele õpilaste arvudele liiga suureks ning ka amortiseerunud, siis lisaks vähendatakse ebavajalikku pinda omakorda 62 500 tuhande ruutmeetri võrra. See sisaldab nii hoonetele uue funktsiooni leidmist kui ka nende lammutamist.

Põhikoolivõrgu korrastamiseks toimub vähemalt kaks taotlusvooru. Alanud aastal avaneb ka teine voor, kuhu oodatakse taotlusi omavalitsustelt, kes korrastavad oma koolivõrku. Kahe taotlusvooru investeeringute maht koos omaosalusega on kokku ca 106 miljonit eurot, millest 92 miljonit tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF).

Projekti nimi ning suurim eraldatav toetus
Toetust saanud omavalitsuste ja projektide detailne nimekiri

  • Haapsalu linna koolivõrgu korrastamine ja uue Haapsalu Põhikooli ehitamine – 5 000 000 €
  • Jõgeva Põhikooli õppehoone ja õueala rekonstrueerimine – 5 000 000 €
  • Põlva Kooli Kesk tn 25 õppehoone ümberehitustööd – 2 023 022 €
  • Paide Põhikooli (Kooli tn 1) ümberehitamine ja osaline lammutamine – 4 455 156 €
  • Võru Kesklinna Kooli rekonstrueerimine – 2 564 560 €
  • Valga Priimetsa Kooli renoveerimine nüüdisaegse õpikeskkonnaga kooliks – 3 335 995 €
  • Pärnu Vanalinna Põhikooli rekonstrueerimine – 2 852 215 €
  • Pärnu-Jaagupi Põhikooli ajakohastamine – 631 621 €
  • Puhja Gümnaasiumi ümberehitamine nüüdisaegseks õpikeskkonnaks ja koondumine ühte hoonesse – 840 548 €
  • Jõhvi Vene Põhikooli rekonstrueerimine – 3 243 517 €
  • Haljala Kooli õppehoone ehitamine ja sisustamine – 2 605 859 €
  • Tartu Raatuse Kooli õppehoone rekonstrueerimine – 4 644 992 €
  • Viljandi Paalalinna Kooli õppehoone rekonstrueerimine – 3 116 714 €
  • Võhma linna koolivõrgu korrastamine (lammutamine, renoveerimine ja sisustamine) – 2 467 584 €
  • Narva Eesti Gümnaasiumi ümberkorraldamisel tekkiva põhikooli õppehoone ehitamine ja sisustamine – 2 272 234 €
  • Taebla kooli uue hoone ehitamine ja sisustamine – 1 726 799 €
  • Puka haridusvõrgu ümberkorraldamine ja Puka Keskkooli rekonstrueerimine – 1 648 856 €
  • Juuru Eduard Vilde Kooli hoone rekonstrueerimine ja sisustamine – 699 120 €
  • Alatskivi Kooli rekonstrueerimine – 1 319 207 €
  • Tabivere Põhikooli õppehoone rekonstrueerimine – 2 556 394 €
  • Nüüdisaegsete õppetingimuste loomine ja ruumikasutuse optimeerimine Järvakandi Koolis – 675 648 €
  • Aseri Kooli põhikooli kasutusse jääva hooneosa rekonstrueerimine ja sisustamine – 1 616 775 eurot €

Lisainfo

  • Õpilaste arv on langenud üheksakümnendate aastate lõpust pea 40%. Eesti koolimajad on valdavalt ehitatud ajal, mil aastas sündis ligikaudu 21 000 last. Prognoosi järgi väheneb sündivus aastaks 2040 umbes 10 000 sünnile aastas.
  • Munitsipaal- ja riigikoolide võrgu korrastamise eesmärk on vähendada omavalitsuste ja riigi kulusid koolide haldamisele. Selle arvelt on võimalik rohkem panustada õpetajate, koolijuhtide, tugispetsialistide palkadesse, õpikeskkonda ning hariduse kvaliteeti.
  • Kokku kasutas haridusvaldkond 2014. aastal ligi 3,5 miljonit ruutmeetrit pinda. Aastaks 2020 on plaanis vähendada seda 3 miljoni ruutmeetrini. Rohkem kui pool haridustaristust on üldhariduskoolid.
  • 2015. aasta kevadel kinnitas valitsus üldhariduskoolide võrku investeerimise põhimõtted, mis on 241 miljoni euro suuruse koolivõrguinvesteeringute kava käivitamise eelduseks.
  • Investeeringutest toetatakse gümnaasiumide ja põhikoolide taristu nüüdisajastamist ja pinnakasutuse optimeerimist.

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Selgusid õpilaskonkursi „Heategu läbi minu silmade“ parimad

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tunnustas õpilaskonkursi „Heategu läbi minu silmade“ parimate tööde autoreid, kes panid kirja oma mõtisklused heategude olemusest, vajalikkusest ja tulemusest.

Oma vanuserühmas kuulutati võitjateks Suure-Jaani Kooli õpilane Ralf Grünberg, Kambja Põhikooli õpilane Gendra-Marleen Aasmaa ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilane Markus Haug.

Kirjutiste konkurss toimus rahvusvahelise Lions Klubide Organisatsiooni Eesti Piirkonna ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös teist korda ning selle eesmärk oli suunata õpilasi mõtlema heategudele enda ümber.

Parimatele kirjutajatele andsid auhinnad üle minister Mailis Reps ja rahvusvaheliste Lions klubide organisatsiooni Eesti piirkonna kuberner Raivo Kokser.

Minister Mailis Reps tänas õpilasi, kes oma mõtisklused kirja panid ja konkursile esitasid. „Need õpilased otsisid ja leidsid headust nii enda seest kui enda ümber,“ ütles Reps. „Juba tehtud heateod, aga ka head mõtted ja soovid aitavad muuta maailma paremaks paigaks, sest sõnadest ja mõtetest saavad sageli teod.“

Konkursi tulemused

Noorem vanuserühm:

  • Ralf Grünberg, Suure-Jaani Kooli õpilane – I koht
  • Sten Mark Kuus, Tartu Hansa Kooli õpilane – II koht
  • Oskar Domberg, Jakob Westholmi Gümnaasiumi õpilane – III koht

Keskmine vanuserühm:

  • Gendra-Marleen Aasmaa, Kambja Põhikooli õpilane – I koht
  • Miia Eliise Sarapuu, Kose Gümnaasiumi õpilane – II koht
  • Siim Leedmaa, Kose Gümnaasiumi õpilane – III koht

Vanem vanuserühm:

  • Markus Haug, Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilane – I koht
  • Reio Opromei, Kadrina Keskkooli õpilane – II koht
  • Mirjam Nuter, Vanalinna Hariduskolleegiumi õpilane – III koht

Lisaks anti välja 15 eriauhinda:

  • Fabian Laido – Kodutud kassid kiidavad!
  • Liisa Jusupov – Vanaema tubli abiline
  • Liisa Alliksoo – Minionide väärtustamise eest
  • Kätliin Goos – Märka loodust enda ümber!
  • Annabel Agasild – Eriauhind luuletiibade rakendamise eest
  • Valeria Sultanova – Elule tagasi aitamise eest
  • Karl Rasmus Tiislär – Suhtlemise väärtustamise eest
  • Simona Saavik – Aita kõige nõrgemat!
  • Siim Kaukver – Heategude maailmavaateline arusaama eest
  • Greete Kelli Aava – Hingesoojuse tagasi kutsumise eest
  • Kretel Kopra – Väikeste rõõmsate muutuste auhind
  • Birgit Tull – Headuse külvamise eest
  • Laura Kallari – Ühe päeva paremaks muutmise eest
  • Anna-Liisa Sootalu – Eriauhind stiilikatsetuse eest
  • Jakob Westholmi Gümnaasiumi 1. b klass – Grupitöö eriauhind

Kokku esitati konkursile 267 tööd, millest 59 nooremas, 123 keskmises ja 85 vanemas vanuserühmas.

Žürii esimees Arne Sõna märkis, et võrreldes 2011. aastal toimunud eelmise konkursiga saadeti seekord võistlustulle rohkem luuletusi ning loomadega seotud lugusid. „Eelmisel korral paistis silma muinasjuttude rohkus ning tööd tundusid emotsionaalsemad,“ ütles Sõna. „Kuid mõlemad konkursid kinnitasid õpilaste arusaama, et mõne heateo tegemine peaks olema osa iga inimese elust.“

Iga vanuserühma kolme parema töö autorid saavad Piletilevi kinkekaardid (vääruses 100, 75 ja 50 eurot), tänukirja ning eelmise konkursi töid koondava raamatu „Heategu läbi minu silmade“. Tänukirja ja kingituse saavad ka eriauhindade võitjad.

Kõik lõppvooru pääsenud tööd koondatakse ka seekord raamatuks, mida esitletakse 29. aprillil.

TAUST

  • Võistlustöid hinnati kolmes vanuserühmas: 6-10, 11-14 ja 15-19 aastat. Hindamisel lähtuti järgmistest kriteeriumidest: ideede originaalsus, nauditav sõnakasutus, mõtteselgus, üldistamisoskust.
  • Žüriisse kuulusid LIONS Eesti Lionspiirkonna D 120 Lions 100 juubelitoimkonna esimees Vello Tamm, LC Tallinn Kristiine liige ja ettevõtja Arne Sõna, LC Tartu Tamme liige ja ettevõtja Hannes Tamme, lastekirjanik Juhani Püttsepp, Haridus- ja teadusministeeriumi keeleoskaonna juhataja Piret Kärtner, Eesti Lionspiirkonna üle-eelmine kuberner ja ettevõtja Mare Kolsar, eelmise kirjutistekonkursi võitja ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi ajalehe toimetaja Kristi Sarap, Gustav Adolfi Gümnaasiumi emakeeleõpetaja Katre Pelisaar, Kuku Raadio ajakirjanik Madis Ligi.
  • Eelmine konkurss „Heategu läbi minu silmade“ toimus 2011. aastal, siis laekus 593 tööd. Paremaid töid saab kuulata veebis https://arhiiv.err.ee/vaata/laste-lood-laste-lood-heategu-labi-minu-silm….
  • Lionsliikumine tähistab sel aastal 100. aastapäeva ning tänavune kirjutiste konkurss on sellega seotud. Lionseid on üle maailma ligi 1,4 miljonit ning neid ühendab moto “We Serve” ehk “Meie abistame”. Eestisse jõudis lionsliikumine 1989. aastal, tänaseks on Eestis liikmeid ligi 1300. Vaata lähemalt www.lions.ee ja www.lionsclubs.org.

Lisainfo:

Arne Sõna
Eesti Lionspiirkonna D 120 Lions 100 juubelitoimkonna „Heategu läbi minu mõtete“ esimees
arne@arsoona.ee
5137171

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Haridus- ja Teadusministeerium toetab noorteühinguid ligi poole miljoni euroga

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Haridus- ja teadusminister Mailis Reps kinnitas noorteühingute aastatoetuse saajad ning toetuste suurused, tänavu saab riigieelarvest toetust 18 noorteühingut ja toetuste kogusumma ulatub pea poole miljoni euroni.

Noorteühingud esitasid taotlused ministeeriumile eelmise aasta detsembris. Taotluste hindamise järel otsustati sel aastal toetada 18 üleriigilist noorteühingut: B. G. Forseliuse Seltsi Noortekogu, Eesti Breiktantsu Liit, Eesti Gaidide Liit, Eesti Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlike Ühingute Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Noorte Tantsu Ühing, Eesti Skautide Ühing, Eesti Tänavaspordi Liit, Eesti Väitlusselts, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Mittetulundusühing Avatud Vabariik, Mittetulundusühing Tegusad Eesti Noored, Mittetulundusühing Urban Style, Mittetulundusühing YFU Eesti, Noorteühendus ELO, Noorteühing Eesti 4H, Noorteühing Tugiõpilaste Oma Ring Eestis.

Aastatoetuste kogusumma on 488 541 eurot.

Alates 2017. aastast on noorteühingute aastatoetuste saamise tingimuseks ühingute tegevuse seotus noortevaldkonna pikemaajaliste riiklike eesmärkidega ning toetust on võimalik taotleda ka kaheks aastaks.

Vastavalt noorsootöö seadusele võivad noorteühingu aastatoetust taotleda noorteühingud, millel on vähemalt 500 liiget ja mis tegutsevad vähemalt kolmandikus maakondades. Noorteühingutel on oluline roll noorte kaasamisel ja noorte ees seisvate väljakutsetega tegelemisel.

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Teaduse elutööpreemia saavad Gennadi Vainikko ja Enn Tõugu

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid, 40 000 euro suurused teaduspreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest määrati Gennadi Vainikkole ja Enn Tõugule.

Akadeemik Gennadi Vainikko on rahvusvaheliselt tuntuim Eesti matemaatik, paljude teedrajavate monograafiate autor või kaasautor. Tema erakordselt tulemuslik uurimustöö on fokuseerunud spetsiifilist laadi integraal-, diferentsiaal- ja operaatorvõrranditele.

Gennadi Vainikko on Tartu Ülikooli emeriitprofessor. Ta on teinud teaduse eesliini saavutusi üliõpilastele arusaadavaks paljudes maailma ülikoolides, sealhulgas ligi kümme aastat Helsingi Ülikoolis.

Akadeemik Enn Tõugu on mõneski mõttes mitme põlvkonna Eesti arvutiteaduse lapsevanem. Tema tegutsemisest aastakümneid tagasi on alguse saanud näiteks tarkvaraarendus, küberkaitse ja algoritmiteooria. Hoolimata sellest, et paljud Enn Tõugu teedrajavad tööd on avaldatud vene keeles ja seetõttu ei kajastu õiges proportsioonis praeguses statistikas, on ta hästi tuntud oma kolleegide seas kogu maailmas. Varasemal ajal Eestis loodud tugev arvutiteaduse koolkond tegi hiljem võimalikuks meie teadlaste kiire ümberorienteerumise.

Enn Tõugu loodud vundament on kaudselt ka eesti IT idufirmade edu taga, sest kõik mõnikümmend aastat tagasi Eestis hariduse saanud tarkvarainsenerid ja arvutiteadlased on mõjutatud tema tegevusest. Praegu töötab Enn Tõugu Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudis juhtivteadurina.

Minister Mailis Reps õnnitleb kõiki teaduspreemiate laureaate ja tänab neid Eesti teadusse antud panuse eest. „Elutöö preemia pälvinud Gennadi Vainikko ja Enn Tõugu on olnud tõelised teerajajad oma alal,“ sõnas Reps.

Parimate teadustööde eest antakse välja kaheksa preemiat

Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest antakse välja kaheksa 20 000 euro suurust riigi teaduspreemiat. Preemiad saavad:

  • Elmo Tempel täppisteaduste alal tööde tsükli „Galaktilised filamendid kosmilises võrgus“ eest;
  • Mait Metspalu, Toomas Kivisild, Luca Pagani, Monika Karmin, Lauri Saar ja Richard Villems keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli „Inimkonna geneetilise varieeruvuse olemus ja kujunemine“ eest;
  • Marlon Gerardo Dumas Menjivar tehnikateaduste alal uurimistöö „Äriprotsesside andmekaeve teooria“ eest;
  • Tambet Teesalu arstiteaduse alal teadus-arendustöö „Kullerpeptiidide väljatöötamine sihtmärgistatud vähiraviks“ eest;
  • Olev Vinn geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli „Fanerosoikumi selgrootute paleoökoloogia ja biomineralisatsioon“ eest;
  • Kalev Jõgiste (kollektiivi juht), Marek Metslaid ja Kajar Köster põllumajandusteaduste alal teadustöö „Häiringurežiimi ja ainevoogude tähtsus boreaalse ja hemiboreaalse vööndi metsade majandamisel“ eest;
  • Lauri Mälksoo sotsiaalteaduste alal tööde tsükli „Venemaa käsitlused rahvusvahelisest õigusest ja inimõigustest“ eest;
  • Heiki Valk humanitaarteaduste alal tööde tsükli „Eesti hilismuinasaja ja ajaloolise aja maa-arheoloogia: ühiskond ja kultuur“ eest.

Riigi teaduspreemiad antakse üle 24. veebruaril Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemias.

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Tänavusel oskuste aastal jõuavad tasuta koolitused ligi 12 000 inimeseni

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Haridus- ja Teadusministeeriumis valminud riikliku tellimusega saab tasuta tööalast koolitust 11 687 inimest üle Eesti.

Kavas on 910 tasuta kursust 32 kutseõppeasutuses ja kutseõpet pakkuvas rakenduskõrgkoolis. Kursused on suunatud täiskasvanutele, kelle konkurentsivõimet ja tööalast toimetulekut õpe kasvatada aitab.

Kõige enam pakutakse kursusi arvutikasutuse, ehituse, majutamise ja toitlustamise alal. Viiendik kursustest on mõeldud vene keelt kõnelevale elanikkonnale ja valdav osa neist toimub Ida-Virumaal ja Tallinnas.

Kursuste eesmärk on pakkuda õppimisvõimalusi inimestele, kes seni on elukestvast õppest kõrvale jäänud või ei ole saanud end piisavalt täiendada. Eelkõige on oodatud põhi- ja keskharidusega inimesed, kel puudub erialane haridus. 20 – 160 tundi kestvad lühiajalised kursused on väga sobilikud ka töötavatele täiskasvanutele, kelle oskused vajavad kaasajastamist.

Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Terje Haidaku sõnul on kursuste ettevalmistamisel arvestatud valminud OSKA raportiteid, kus on analüüsitud Eesti majanduse arenguks vajalike oskuste ja tööjõu vajadust metsanduse, majandusarvestuse ja IKT valdkonnas.

Esmakordselt koostati koolitustellimus kalendriaastaks. Selle väljatöötamisse kaasas ministeerium konkursi kaudu ligi poolsada eksperti erinevatest õppevaldkondadest.

Kursusi rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium projekti „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste parandamine“ raames.

Täpsema info kursuste ja nendele registreerimise kohta leiate koolide veebilehtedelt või ministeeriumi veebist.

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

1...722723724725Page 723 of 725