NordenBladet – Juuni lõpus päädisid Euroopa Liidu nn puhta energia paketi läbirääkimised uute kokkulepetega. Taastuvenergia poliitikas saavutati läbimurre: lepiti kokku, et edaspidi moodustab taastuvenergia osakaal kogu energiatarbimisest 32% ning palmiõli kasutamist transpordikütuste tootmisel hakatakse piirama. Energiatõhususe eesmärgi kohaselt tuleb aastaks 2030. saavutada EL energiatarbimise baasprognoosiga võrreldes 32,5% väiksem energiatarbimine. Käesoleva aasta lõpuks annavad EL liikmesriigid Euroopa Komisjonile ülevaate enda plaanidest energia- ja kliimapoliitikas kuni aastani 2030.
Konverents keskendub sellele, mida tähendavad uued eesmärgid Põhja- ja Baltimaadele ning kuidas neid saavutada? Kas energialiidu ambitsioonid ja tempo on kooskõlas riiklike tegevusplaanidega? Milliste ühiste huvide eest tuleks seista Brüsselis?
Teiste hulgas on konverentsile esinema lubanud tulla Leonardo Zannier Euroopa Komisjoni energiapoliitika koordineerimise meeskonnast; Rahvusvahelise Energiaagentuuri üksuse juht Tim Gould; Rootsi, Leedu, Eesti, Taani ja Läti ministeeriumite esindajad; plokiahela tehnoloogial põhineva taastuvenergia kauplemisplatvormi loojad, Eesti-Leedu ühisettevõte WePower; Taani ja Eesti omavalitsuste juhid jpt ettevõtjad ja eksperdid.
Pakume värsket sissevaadet Euroopa Liidu poliitikakujundusse, arutleme piirkondlike koostöövõimaluste ning trendikate ärimudelite üle.
Konverentsi poliitline tähtsus ja eesmärgid
Põhja-Balti energiakonverents on poliitilises mõttes väga oluline, kuna osa puhta energia paketist on läbinud ELi institutsioonidevaheliste läbirääkimiste viimased voorud ning 2018. aasta juunis jõuti paketi ülitähtsates punktides kokkuleppele. Kõik Põhjamaad ja Balti riigid on äärmiselt keskendunud arutlusel olevatele probleemidele ning tunnevad suurt huvi kogu paketi vastu. Eriliseks proovikiviks osutub energia valdkonnas juhtimismäärus ning selle põhjalik planeerimis- ja aruandlussüsteem. Konverentsi eesmärk on näidata, kuidas energiasektori ametiasutused ja ettevõtted kohanevad uute ülesannetega teel Pariisi tippkohtumisest Katowiceni (COP 24). Konverents asetub laiemasse ülemaailmsesse konteksti ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisest.
Konverentsi soodustab Põhjamaade ja Balti riikide valitsuste ja ettevõtluse sidusrühmade infovahetust. ELi energialiidu paketi „Puhas energeetika kõigile eurooplastele“ eri osi selgitavad oma ettekannetes Põhja- ja Baltimaade poliitikakujundajad. Mõjukad rahvusvahelised organisatsioonid, nagu Euroopa Komisjoni energeetika peadirektoraat ja Rahvusvaheline Energiaagentuur, asetavad Põhjamaad ja Balti piirkonna Euroopa ja maailma konteksti. Eriliselt keskendutakse ELi juhtimismääruse rakendumise väljunditele, et uurida Põhja- ja Baltimaade tihedama koostöö võimalusi energia valdkonnas.
Konverentsi oodatav tulemus on nutika ja keskkonnahoidlike energiasüsteemidega piirkonna loomine. Selliselt panustame kolme suurde ÜRO kestliku arengu teemaeesmärgi (SDG) täitmisse: nendeks on kliimamuutuste vastased meetmed (SDG13), jätkusuutlikud linnad ja kogukonnad (SDG11) ning jätkusuutlik energia (SDG7).
Praktilist
Konverents toimub 27.-28. septembril Tallinnas, Hiltoni hotelli konverentsikeskuses; töökeeleks on inglise keel.
Konverentsile registreerumine on avatud kuni 24. septembrini (või kuni kohti jagub) SIIN.
NordenBladet — Riigikogu kiitis l heaks seaduse, millega hakatakse pakkuma keeleõpet siin elavatele välismaalastele, kes soovivad Eesti kodakondsust taotleda.
Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse täiendamise seadusega (629 SE) on keeleõpe välismaalasele tasuta ja riik on valmis maksma talle hüvitist ajal, kui ta on kokkuleppel tööandjaga saanud keeleõppeks tasustamata õppepuhkust.
Riik pakub edaspidi võimalust sõlmida keeleõppeleping vähemalt viis aastat Eestis seaduslikul alusel elanud inimestel, kes vastavad kodakondsuse taotlemise tingimustele ja kes soovivad taotleda Eesti kodakondsust. Lepingu kohaselt võimaldatakse lepingu sõlminuile ühekordset tasuta eesti keele õpet nulltasemelt kuni iseseisva keelekasutaja tasemeni B1.
Leping loetakse täidetuks, kui inimene on esitanud Politsei- ja Piirivalveametile taotluse kodakondsuse saamiseks. Eesti keele kursustel osalemiseks makstakse lepingu sõlminule õppepuhkusel oldud päevadel keelekursustel osaletud kordade eest keeleõppehüvitist tema keskmise palga alusel 20 kalendripäeva eest. Keeleõpet hakkab korraldama Sisekaitseakadeemia.
Keeleõppelepingute sõlmimisega alustatakse tuleva aasta jaanuarist. Keeleõppe kuludeks on järgmise kolme aasta peale kokku arvestatud 3,7 miljonit eurot.
Eesti kodanikuks saamiseks on nõutav B1 eesti keele tase. Kodakondsust saab taotleda Eestis vähemalt kaheksa aastat elanud välismaalane, kes vastab seaduses ette nähtud tingimustele.
Läbirääkimistel võtsid sõna Hanno Pevkur Reformierakonna fraktsioonist, Oudekki Loone Keskerakonna fraktsioonist ja Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Seaduse poolt hääletas 62 Riigikogu liiget ja vastu oli 1 liige.
Riigikogus läbis esimese lugemise kaheksa eelnõu:
Valitsuse algatatud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni muutmise protokollide ratifitseerimise seaduse eelnõu (622 SE) näeb ette ratifitseerida rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 2016. aasta muudatused, millega suurendatakse konventsiooniga loodud Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) nõukogu ja lennuliikluskomisjoni liikmete arvu, kuna viimase 25 aasta jooksul on osalisriikide arv suurenenud.
Rahvusvaheline tsiviillennunduse konventsioon, mis sündis 7. detsembril 1944. aastal eesmärgiga suunata tehnilist arengut lennuliikluse üldise turvalisuse eesmärgil. Eesti ühines konventsiooniga Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. aasta otsusega. ICAO nõukogu on konventsiooni alaline organ ning selle liikmed valitakse kolmeks saastaks liikmesriikide hulgast. Nõukogu ülesandeks on konventsiooni ülesannete ja assamblee juhiste täitmine, finantsvahendite haldamine, samuti ICAO lennuliikluskomisjoni moodustamine. ICAO lennuliikluskomisjon kaalub ja esitab nõukogule ettepanekuid soovituslike tavade ja lennuliiklusreeglite vastuvõtmiseks. Seaduse rakendamisega ei kaasne riigieelarvelisi kulutusi. Protokollid jõustuvad need ratifitseerinud riikide suhtes pärast nende ratifitseerimist 128 riigi poolt.
Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse hädaolukordade ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise alase vastastikuse abi ja koostöö kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (625 SE).
Kokkuleppele kirjutasid alla Eesti Vabariigi valitsuse nimel Andres Anvelt, Leedu Vabariigi valitsuse nimel Eimutis Misi?nas ja Läti Vabariigi valitsuse nimel Rihards Kozlovskis 23. novembril 2017. aastal Vilniuses.
Kokkulepe aitab päästevaldkonnas tihendada kolme Balti riigi koostööd elanikkonna kaitsel ja kriisireguleerimisel, et suurendada piirkonna julgeolekut. Seni on hädaolukordades koostöö ja vastastikuse abi andmise lepingud sõlmitud Eesti ja Läti ning Leedu ja Läti vahel, kuid ei ole olnud lepingut, mis hõlmaks kõiki kolme Balti riiki. Kokkulepe kohaldamisalas on hädaolukorrad päästevaldkonnas, mis võivad ületada riigi olemasolevate vahendite mahtu ja riigi võimet hädaolukorraga toime tulla. Kokkulepet ei kohaldata poolte jurisdiktsiooni all olevates merevetes toimuvate õnnetuste korral.
Kokkuleppe eesmärk on kehtestada üldine kord, mille alusel saavad kolm Balti riiki korraldada päästevaldkonnas hädaolukorra alast koostööd. Abi saamiseks tuleb taotleval poolel esitada kontaktpunktile abitaotlus, kuhu märgitakse soovitava abi ulatus ja laad. Pool, kellelt abi taotletakse otsustab viivitamata, kas tal on võimalik abi pakkuda.
Üldreeglina kannab abistav pool abi andmisel tekkivad kulud ise. Sõltuvalt sündmusest ja abi andmise iseloomust võivad pädevad asutused otsustada, et hüvitatakse näiteks varustuse kasutamise kulud, arstiabi maksumus ja kindlustuskulud. Samuti jagunevad õhusõiduki kasutamisega seotud kulud abistava ja abi taotleva poole vahel võrdselt. Kokkuleppe järgi tegutseb abistava poole personal kooskõlas abistava riigi õigusega.
Valitsuse algatatud väetiseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (639 SE) lihtsustab ja teeb odavamaks väetiste registreerimise, muutes näiteks soodsamaks uute ja väikestes kogustes müüdavate väetiste Eesti turule toomise. Üheks eelnõu eesmärgiks on tagada tõhus järelevalve „EÜ VÄETIS” märgistusega väetiste üle riigisisesel turul. Lihtsamaks muudetakse ka riigilõivusüsteemi, kehtiva viie riigilõivutasu asemel tuleb edaspidi tasuda ühte. Lisaks tehakse väikseimaid täpsustusi.
Edaspidi peavad kõik Eestis tegutsevad väetisekäitlejad, kaasa arvatud märgistusega „EÜ VÄETIS” toote turustajad, esitama majandustegevusteate, mille alusel kantakse käitleja ja tema müüdav väetis registrisse. See võimaldab saada väetiseregistrist tegelikke ja ajakohaseid andmeid Eesti väetiseturust. Praegu puudub ülevaade „EÜ VÄETIS“ märgistusega toodetest, mis muudab järelevalve keeruliseks. Märgistusega väetise käitlema hakkamisest teavitatakse küll põllumajandusametit, kuid seda, kui kaua väetis hiljem turul on, info puudub.
Eelnõu kohaselt tasutakse igal aastal 65 euro suurust riigilõivu edaspidi kord aastas ja nimetuspõhiselt. Muid lõive ei lisandu. Kehtiva seaduse kohaselt tasutakse igal aastal riigilõivu kaks korda aastas ja turustatud koguse põhiselt. Lisaks kaovad eelnõu järgi lõivud, mis on ette nähtud väetise registrisse kandmise, registrikande muutmise ja kinnitatud väljavõtte eest. Seega muutub riigilõivude arvestus oluliselt lihtsamaks. Maksukoormus jääb seejuures samale tasemele.
Valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõuga (640 SE) võetakse üle ELi vastav direktiiv, millega kehtestatakse tingimused uute psühhoaktiivsete ainete lisamiseks uimasti määratluse alla. Kuna direktiivi nõuded on Eesti õigusesse varasemalt üle võetud, ei mõjuta muudatus meie praegust olukorda.
Eesti lisab uusi psühhoaktiivseid aineid narkootiliste ainete nimekirja jätkuvalt kiiremini kui see toimub Euroopa tasemel. Seaduses tuleb lihtsalt asendada aegunud viide direktiiviga kehtetuks tunnistatud nõukogu otsusele. Lisaks asendatakse ja täiendatakse seaduses viiteid ELi narkootikumide lähteaineid reguleerivatele õigusaktidele.
Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (terrorismivastase võitluse direktiivi ülevõtmine) eelnõuga (642 SE) tehakse muudatusi karistusseadustikus, ohvriabi seaduses, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ja riigi õigusabi seaduses. Eelnõu eesmärk on võidelda kasvava rahvusvahelise terrorismiohuga. Selleks võetakse riigisisesesse õigusesse üle vastav EL direktiiv ja tagatakse Eesti õiguse kooskõla ÜRO resolutsiooni ja terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokolliga.
Rahvusvahelistest nõuetest tulenevalt sätestatakse eelnõuga kuriteona terrorismi väljaõppe, selle nimel reisimine, terrorismi korraldamine, rahastamine ja toetamine. Teiste ohvriabiteenuste kõrval tagatakse terrorismiohvritele vajaliku psühholoogilise abi andmine. Teenus tagatakse nii Eestis toimepandud teo tagajärjel kannatanutele kui ka Eesti Vabariigi elanikele, kes on saanud terrorismi tõttu kannatada välismaal. Terrorikuriteo ohvrile tagatakse kriminaalmenetluses riigi õigusabi sõltumata tema majanduslikust seisundist.
Lisaks tehakse karistusseadustikus muudatused, mis täpsustavad ja täiendavad Eesti Vabariigi julgeoleku, iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud kuriteokoosseise. Kõikide Eesti Vabariigi vastaste süütegude toimepanemise eest sätestatakse ka juriidilise isiku vastutus, kuna erisuseks puudub põhjus. Õiguslünkade välistamiseks sätestatakse eraldi kuriteona välisriigi luure- või julgeolekuteenistuja poolne Eesti Vabariigi julgeoleku vastu suunatud luuretegevus ning sellise tegevuse toetamine. Samuti täpsustatakse Eesti Vabariigi vastase suhte loomise või pidamise ja ametiisiku riigivastase mõjutamise kuriteokoosseise.
Valitsuse algatatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse ning võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (627 SE) muudab kohtulahendi või muu täitedokumendiga tunnustatud tsiviilõiguse teatud nõuete aegumistähtaega. Praegu aeguvad kõik täitedokumendiga tunnustatud tsiviilõiguse nõuded kümneaastase tähtaja jooksul.
Eelnõuga sätestatakse, et kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevate nõuete ja kriminaalmenetluse raames esitatud tsiviilhagi alusel väljamõistetud nõuete aegumistähtaeg pikeneb kümnelt aastalt 20-le. Näiteks kui kohtuotsusega on ohvri kasuks välja mõistetud hüvitis kehavigastuse tekitamise eest, siis on tulevikus selle nõude aegumistähtajaks 10 aasta asemel 20 aastat. Muudatuse eesmärk on parandada võlausaldaja õiguslikku positsiooni.
Muude tsiviilõiguse nõuete, näiteks müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise nõude või laenulepingust tuleneva nõude aegumistähtajaks jääb 10 aastat.
Läbirääkimistel võttis sõna Jüri Adams Vabaerakonna fraktsioonist.
Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõuga (645 SE) muudetakse keskkonnatasude seaduses (KeTS) põlevkivi kaevandamisõigus tasu arvestamise põhimõtteid. Põlevkivi kui riigile kuuluva energeetilise maavara tasustamisel lähtutakse riigi tulu teenimise eesmärgist ja põlevkivist toodetavast lisandväärtusest. Sellest lähtuvalt kehtestatakse KeTSi muudatustega põlevkivile uus kaevandamisõiguse tasu ülemmäär ning põlevkivi tasumäära kujunemise alused lähtuvalt sellest loodavast väärtusest.
Eelnõu soovitakse menetleda kiireloomulisena, et uus põlevkivi tasustamissüsteem saaks jõustuda alates 2019. aasta 1. jaanuarist ja et seda saaks menetleda koos riigi eelarvestrateegiaga 2019–2022 ning võtta see aluseks juba 2019. a riigieelarve seaduse koostamisel.
Valitsuse algatatud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokolliga ühinemise seaduse eelnõu (644 SE).
Nagoya protokolliga ühinedes panustab Eesti eelkõige maailma elurikkuse kaitsesse ning selle kasutamisest saadava tulu õiglasesse jaotamisse. Suurem osa maailma looduse mitmekesisusest asub arenguriikides.
Riigisisesed normid protokolli rakendamiseks on olemas. Ühinemise seaduse vastuvõtmine on vajalik, sest protokoll täiendab Eesti poolt ratifitseeritud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni. Nagoya protokolli osaliseks saamisega seotud kohustuslik kulutus Eesti jaoks on osamakse konventsiooni põhieelarvesse ning osalemine protokolliosaliste koosolekutel. Need kulud kaetakse keskkonnaministeeriumi eelarvest. Tänaseks on protokollil 105 osalist. Euroopa Liit kiitis protokolli 2014. aastal, Eesti võttis vastavad õigusnormid üle 2017. aastal jõustunud looduskaitseseadusega.
NordenBladet — Riigikogu Isamaa fraktsiooni algatusel oli täiskogu istungil olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal „Venekeelsete lasteaedade ja koolide üleminek eestikeelsele õppele“. Ettekandjad märkisid, et eestikeelsele õppele üleminek on võimalik, kuid võtab aega.
Isamaa fraktsiooni liikme Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa sõnul on selge, et Eesti liigub ühtse eestikeelse haridussüsteemi suunas, kuid oluline on vältida vastandumist. Ta osutas, et nii eesti kui ka vene keeles kõnelejad tahavad anda oma lastele hea hariduse, kuid kardavad emakeele säilimise pärast. „Eesti venelastele tuleb anda kindlustunne, et isegi eesti koolis ei kaota laps oma identiteeti, ei võõrandu oma emast või isast ja oma esivanemate juurtest,“ rõhutas ta. Saadik osutas ka probleemile, et praeguse süsteemigi jaoks ei jagu õpetajaid, mistõttu toonitas ta, et haridussüsteemile tuleb anda juurde õpetajaid. „Ning peamine: eestlastele tuleb anda kindlustunnet, et eesti keel säilib läbi aegade,“ lisas ta.
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktor Hannes Mets ütles oma ettekandes, et hariduskeskuses õppivast 2350 õpilasest 207 õpib eesti, ülejäänud vene keeles, ning 180 õpetajast 140 annavad tunde vene, ülejäänud suudavad seda teha kahes keeles. Direktori sõnul on kahes keeles õpetavatest erialaõpetajatest suur puudus ja nende leidmiseks tuleb neid koolitada juba praegu. Mets rääkis, et olukorra muutumiseks peaks õppija õppima asudes eesti keelest aru saama ja olema motiveeritud eesti keeles õppima, samuti peaks eesti keele vajadus Ida-Virumaal kasvama. Metsa hinnangul võtab see protsess aega 10–20 aastat.
Eesti keeleteadlane ja TÜ Narva Kolledži dotsent Mart Rannut lausus, et eestikeelsele õppele üleminek on reaalne ja Eesti riik saab sellega hakkama. Teadlase sõnul on muudatust vaja põhikoolis ja rõhk on vaja panna ka lasteaiale. „Siiani on meil toiminud see asi vastupidi,“ osutas Rannut. Kiirema variandina soovitas ta eestikeelsele õppele üle minna korraga kõigis kooliastmetes, samuti lasteaedades. Rannut lisas, et vaja on ka ettevalmistavat aastat. Ida-Virumaad tuleks teadlase sõnul vaadelda eraldi, kuna seal tuleb esmalt luua kunstlik keelekeskkond, kuid 90 protsendi ulatuses saab eestikeelsele õppele ülemineku kohe ära lahendada. „Kui tahame, teeme selle asja ära, ja teeme lausa nelja aastaga!“
Läbirääkimistel võtsid sõna Aadu Must ja Oudekki Loone Keskerakonna fraktsioonist, Priit Sibul ja Sven Sester Isamaa fraktsioonist, Jürgen Ligi ja Maris Lauri Reformierakonna fraktsioonist, Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ning Krista Aru Vabaerakonna fraktsioonist.
NordenBladet —Riigikogu esimees Eiki Nestor kinnitas kohtumisel Iirimaa parlamendi alamkoja esimehe Seán Ó Fearghaíliga, et Eesti soovib sarnaselt Iirimaaga võimalikult lähedast tulevikusuhet Euroopa Liidust lahkuva Ühendkuningriigiga, sest tiheda koostöö jätkumine on oluline mõlemale väikeriigile.
„Väikeriikidele nagu Iirimaa ja Eesti on partnerlus ja koostöö Euroopa Liidus väga oluline, samuti lähedased kontaktid ühendusest lahkuva Ühendkuningriigiga,“ ütles Nestor. Mõlema riigi parlamendi esimehed tõdesid, et nende maa rahva toetus Euroopa Liitu kuulumisele on kõrge. 93 protsenti Iirimaa ja 79 protsenti Eesti elanikkonnast toetab täna liikmelisust.
Nestor avaldas lootust, et piiriküsimus Iirimaa ja Ühendkuningriigi vahel saab konstruktiivse lahenduse.
Riigikogu esimees ja Iirimaa parlamendi alamkoja esimees rõhutasid kahe riigi omavahelisi sõbralikke ja lähedasi suhteid.
Nestor tutvustas kolleegile Eesti poliitilist olukorda, digitaalse valitsemise põhimõtteid ja Riigikogu tööd. Ta tõi esile, et Eestis valitseb konsensuslik välis- ja julgeolekupoliitika.
Kohtumisel räägiti veel Euroopa Liidu stabiilsusest, idapartnerlusest ja suhetest Venemaaga. Kohtumisel osales ka Riigikogu liige Monika Haukanõmm.
Kohtumisel väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoniga räägiti samuti Brexiti mõjust Iirimaale ja Euroopa Liidule. Lisaks käsitleti laiemalt välispoliitilist olukorda Lähis-Idas, julgeoleku ja kaitsepoliitika küsimusi ning Põhja-Aafrikast lähtuva illegaalse immigratsiooni tõkestamist.
Avafoto: Kohtumine Iirimaa parlamendi alamkoja esimehe Seán Ó Fearghaíliga (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu
NordenBladet — 13. septembril esitletakse rikkalikult illustreeritud ajalooraamatut tehnikaülikooli keerulisest ja inspireerivast 100-aastasest arengust paarisaja õpilasega erakoolist 11 000 tudengiga maailma tippülikooliks.
Ajalooraamatut „Tallinna Tehnikaülikool 1918–2018“ esitletakse 13. septembril kell 15 TTÜ raamatukogu kohvikus (Akadeemia tee 1, Tallinn).
Raamatu koostaja Tõnis Liibeki kinnitusel on hämmastav, kui palju andekaid ja oma valdkonnas maailma tippteadlasi on tehnikaülikoolis sajandi vältel töötanud. Liibek rõhutab: „Paljud neist on siiski tuntud ennekõike oma kitsas teadusvaldkonnas. Kui paljud teavad näiteks Helmuth Freymuthi, kes osales Niels Bohri aatomifüüsika-alases uurimistöös, Arnold Reitsakast, keda on loetud 20. sajandi mõjukamate arvutiteadlaste hulka või Taivo Arakit, kes saavutas silmapaistvaid tulemusi tõenäosusteooria valdkonnas? Selliseid näiteid on arvukalt ning tehnikaülikooli ajaloo raamat aitab suurendada kõigi nende teadlaste tuntust ja nende töö väärtustamist.“
Eesti ainsa tehnoloogiaülikooli on saja aasta jooksul lõpetanud pea 70 000 inimest, kes kõik on ühel või teisel moel panustanud Eesti arengusse.
Raamatust saab teada, kes olid need esimesed tehnikaalase kõrgharidusega eestlased, kes panid ülikoolile aluse, miks asutati tehnikakõrgkool just Tallinnasse, millal asusid ülikoolis õppima esimesed naised, millised olid olulisimad teadussaavutused ja populaarseimad erialad.
Teos annab põhjaliku ülevaate sellest, kuidas on muutunud õppejõudude ja üliõpilaste koosseis ning teadustöö suunad.
Raamat on jaotatud kolmeks mahukaks peatükiks, millest esimene hõlmab aastaid kuni Teise maailmasõjani, järgnev aega kuni laulva revolutsioonini ning viimane tänapäeva. Raamatus on ära trükitud kaasaegsete mälestusi, ajaleheartikleid, fotosid.
Tehnikaülikooli ajaloost on varem ilmunud vaid üks üldkäsitlus 1986. aastal, mis ajastu pitserit kandes oli poliitiliselt kallutatud ning tänaseks aegunud.
Ajalooraamatu koostaja on Tõnis Liibek, toimetajad Vahur Mägi ja Toomas Hiio. Raamatu toimetuskolleegiumi kuulusid Renno Veinthal, Andres Keevallik, Erkki Truve, Vahur Mägi, Jakob Kübarsepp, Raimo Pullat ja Olavi Pihlamägi. Raamatu kaasautoriteks on mitmed tunnustatud TTÜ endised ja praegused õppejõud ja töötajad: Tiit Metusala, Valdek Mikkal, Priit Kulu, Kaido Hääl, Eedo Kalle, Avo Ots, Toomas Piliste, Sulev Mäeltsemees, Dimitri Kaljo, Paul Treier, Aiki Tibar jt.
Ajalooraamatut on võimalik soetada TTÜ meenetepoest hinnaga 35 eurot.
Tänapäeva Tallinna Tehnikaülikool on Eesti tehnika- ja IT-teaduse ning -hariduse lipulaev, kust saab kõrgharidust kõigil astmetel inseneri- ja tehnikateadustes, infotehnoloogias, majanduses, loodusteadustes ja merenduses. Eesti ainsa tehnoloogiaülikooli unikaalsus peitub valdkondade sünergias, mis aitab kaasa uute ideede sünnile. Sel aastal tähistab ülikool 100. aastapäeva.
Järgmine tehnikaülikooli 100. aastapäevale pühendatud üritus on 14. septembril kell 14, kui algab TTÜ100 linnakupidu. Vt lähemalt ttu100.ee
