NordenBladet —Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse Päästeliidu 24. jaanuaril algatatud kollektiivse pöördumise „Maksustame ilutulestikuga paugutamise vabatahtlike päästjate toetuseks“ ja edastas selle menetlemiseks rahanduskomisjonile.
Pöördumises tehakse Riigikogule ettepanek kehtestada ilutulestikule luksusmaks, millega kindlustatakse, et igalt pürotehnikale kulutatud eurolt on vabatahtlike päästjate toetuseks kindel protsent. Pöördumise esitajate sõnul ei väida nad kindlasti, et ilutulestik oleks selgelt tajutav põhjus tuleõnnetustele, kuid ennekõike on tegemist luksuskaubaga, mille aastavahetusel, jaanipäeval, pulmades, sünni- ja muudel tähtpäevadel taevasse tulistamine on paratamatult ohuallikas. Selle tagajärgedega peavad lõpuks tegelema ka vabatahtlikud päästjad.
NordenBladet —Riigikogu majanduskomisjon kooskõlastas Arenguseire Keskuse uue aasta tegevuskava, milles kesksel kohal seisavad kolm suurt seireprojekti: Eesti inimvara olukord, eakate finantstulevik ja regionaalse majanduse arengud.
Majanduskomisjoni esimees Sven Sester märkis, et regionaalse arengu erisustele tuleb Eestis suurt tähelepanu pöörata, kuna piirkondade arengu erisused on siin ühed suuremad Euroopas. „Need loovad sissetulekute ebaühtlust ning mõjutavad sotsiaalkulude kasvu ja üldist riigi majandusarengut. Seepärast on väga oluline võimalikke arenguid ette näha, et ennetavaid vastusamme astuda,“ ütles Sester.
Arenguseire Keskus valis uurimissuunad välja üle 50 erineva ettepaneku seast. “Lähtume uurimussuundades erinevatest võimalikest arengutest, et märgata tärkavaid trende ja arengusuundi varakult ning analüüsida nende pikaajalist mõju Eesti ühiskonnale. Toome välja ka olulised otsustuskohad, millele poliitikakujundajad saavad pöörata tähelepanu, et mõjutada arenguid erinevate stsenaariumide rakendumisel Eestile kõige soodsamas suunas,” selgitas Arenguseire Keskuse uuringute juht juhataja ülesannetes Meelis Kitsing.
Regionaalse majanduse uurimissuund selgitab välja majanduse piirkonnapõhised arengustsenaariumid Eestis aastani 2035. Eakate finantstulevikku analüüsiv seireprojekt koostab pensionisüsteemi tulevikustsenaariumid. Inimvara uurimissuunas keskendutakse inimvara kvaliteedi hindamise nö laiemale käsitlusele ehk inimeste hoiakutele ja väärtustele ning heaolule.
Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures.
NordenBladet —Väliskomisjon arutas (29.01.2019) avalikul istungil Eesti arengukoostöö hetkeseisu ja tulevikku ning leidis, et arengukoostöö viimisel uuele tasandile on vajalik senisest tugevam poliitiline toetus arenguabi finantseerimisel ning eraettevõtluse kaasamine.
Komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul on Eestil arengukoostöös pikaajaline kogemus. Ta märkis, et paarikümne aasta jooksul on Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi vahendid kasvanud 440 000 eurolt 38,2 miljonile eurole 2017. aastal. Eesmärk on tõsta aastaks 2030 arengukoostööks suunatud raha 0,33 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT), praeguselt 0,17 protsendilt.
„Kui me näeme ette sellist toetuse tõusu, tuleb paratamatult arutada ka, kuhu see raha suunata, kuivõrd olulised on sihtriigid, kuidas suudame paremini rakendada ÜRO kestliku arengu eesmärkide täitmist ning kuidas siduda see valdkond meie välismajandustegevusega,“ rääkis Mihkelson. Samuti rõhutas Mihkelson, et pärast eelseisvaid Riigikogu valimisi oleks paslik kaaluda välismajanduse ja arengukoostöö koondamist ühise poliitilise juhtimise alla.
Komisjoni aseesimehe Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on paljude riikide arenguabis olulisel kohal erasektor ja ettevõtted, kes arenguabi raames sihtriikides tegutsedes pakuvad sealsetele probleemidele lahendusi ja panustavad majandusse. Temaga nõustus komisjoni liige Mart Nutt, kes tõdes, et suuremad võimalused arengukoostööd teha on nendel riikidel, kus on suudetud kaasata ettevõtlust.
Välisminister Sven Mikser andis komisjonile ülevaate arengukoostöö vahendite kasutusest ja projektidest erinevates piirkondades. Tema sõnul omab Eesti nähtava ja tajutava arenguabi andjana ka suuremat moraalset sõnaõigust rahvusvahelistes organisatsioonides.
Ministri sõnul on senised prioriteetriigid Eesti jaoks olnud Ukraina, Gruusia ja Moldova, kelle toetus on suunatud Euroopa Liidu suunalisele integratsioonile. Ta märkis, et väljatöötamisel on ka Aafrika-suunaline tegevuskava. „Eesti väiksust ja Aafrika suurust arvestades on selge, et vaja on välja sõeluda prioriteetsed riigid, kuhu arenguabi suunata,“ ütles Mikser. „Loodetav arenguabi kasv tuleb kindlasti suunata kestliku arengu saavutamiseks, kuid me ei pööra selga senistele prioriteetriikidele, sest idapartnerid on haprad ja nende jätkuv toetamine vajalik.“
MTÜ Mondo juhatuse liige Riina Kuusik-Rajasaar andis oma ettekandes soovituse, et arengukoostöö projektide rahastamisel peaks Eesti lähtuma oma pädevustest, mida teistele jagada. Ta tõi näiteks digitaalse ämmaemanduse koolituse Afganistanis ning nimetas tervise ja hariduse kõrval e-valitsemise kogemuse jagamist. „Kui me püüdleksime selle poole, et näiteks Aafrika riikide tüdrukud saaksid ligipääsu keskharidusele, siis vähendaks see oluliselt vaesuse taastootmist ja lubaks paremini kontrollida rahvastiku juurdekasvu.”
Tallinna Ülikooli rekreatsioonikorralduse dotsent Mart Reimann tutvustas oma ettekandes Eesti arengukoostöö kujunemist abi saajast abi andjaks, rõhutades seejuures Eesti erilist rolli idapartnerlusriikide ja Kesk-Aasia riikide arengule kaasa aitamises. “Meid usutakse ja meie kogemust hinnatakse riikides, millega meil on kattuv ajalugu ning kelle käekäik õigusriikluse tugevdamise suunas võib pakkuda võimalusi ka Eesti julgeoleku- ja välismajanduse edendamiseks,” ütles Reimann.
Avafoto: Väliskomisjoni avalik istung Eesti arengukoostöö tulevikust (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu
NordenBladet — . Sel aastal on kohalikel omavalitsustel, ühingutel ja ettevõtetel võimalus osaleda mitmetes taotlusvoorudes, et saada rahastust projektidele, millega parandada teenuste kättesaadavust ning kvaliteeti.
„Kohalike omavalitsuste esmatähtis ülesanne sotsiaalvaldkonnas on seista oma inimeste heaolu eest, toetada abivajajaid ja ennetada inimeste toimetulekuraskustesse sattumist,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Seega kutsun – taaskord – kõiki omavalitsusi, teenusepakkujaid ja sotsiaalvaldkonna teenuste arendamise peale mõtlevaid organisatsioone üles kasutama võimalust taotleda vahendeid sotsiaalteenuste arendamiseks ja oma inimeste toetamiseks.“
Avatud taotlusvoorud
Teenusekohtade kohandamine ja uute loomine dementsusega inimestele üldhooldusteenust pakkuvates hoolekandeasutustes. Eesmärk on üldhooldusteenusel olevate dementsusega inimeste turvalisuse, igapäevase toimetuleku ja heaolu parandamine. Hooldekodudel on võimalik kohandada nii olemasolevaid teenusekohti kui võtta üldhooldusteenuse pakkumiseks kasutusele muid ruume, mis vastaksid dementsusega inimeste vajadustele. Taotlusvooruks on riigieelarvest ette nähtud 1,5 miljonit eurot ja taotlusi on võimalik esitada 13. märtsini. Lisainfo: https://www.sm.ee/et/uritus/hoolekandeasutustele-avaneb-dementsusega-ini…
Toetus kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks ja energiatõhusate hoonete rajamiseks. Kohalikel omavalitsustel on võimalik saada riigilt rahalist toetust olemasolevate hooldekodude energiatõhusaks muutmiseks. Lisandunud on võimalus ka uute, liginullenergiahoonetes tegutsevate hooldekodude ehitamiseks. Kokku on eelarves selleks ette nähtud ligi 9,5 miljonit eurot. Eelistatud on väiksemate hooldekodude uuendamine ja loomine. Taotlusi saab Riigi Tugiteenuste Keskusele esitada 30. aprillini. Lisainfo: https://www.rtk.ee/toetused/toetuste-rakendamine/sotsiaalne-taristu/kovi…
Elamufondi arendamise investeerimistoetus kohalikele omavalitsustele. Kohalikel omavalitsustele annab see toetus võimaluse luua eakatele nn teenusmaju, kus nad saaksid üürida tavapärase hinnaga ökonoomseid ja hea ligipääsetavusega kortereid ning mõningase kõrvalabiga iseseisvalt hakkama saada lükates nii edasi hooldekodu teenuste vajadust. Üürielamute toetuse uus taotlusvoor avanes 3. detsembril 2018 ning taotlusi saab esitada kuni 4. veebruarini 2019. Lisainfo: http://www.kredex.ee/toetus/kohalikule-omavalitsusele-2/kov1/
Uudsed lahendused sotsiaalvaldkonnas. 11. veebruarini saab taotleda toetust abivajajate ja nende lähedaste toimetulekut parandavate uudsete lahenduste arendamiseks ning elluviimiseks. Toetust saavad taotleda omavalitsused, riigiasutused või era- ja kolmanda sektori juriidilised isikud ning seda saab kasutada uudsete teenuste või toodete testimiseks ja kasutusele võtmiseks. Need ei pea olema kindlasti IT lahendused, rahastus on võimalik saada ka nutikalt korraldatud teenuste või toodete arendamiseks. Lisainfo: https://www.innove.ee/eurotoetused/taotlejale/pohitoetus/
Järgmised taotlusvoorud
Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine. Aastaks 2023 on planeeritud kohandada üle Eesti 2000 erivajadusega inimese eluruumid. Eluruumi kohandamiseks peab inimene esitama taotluse kohalikule omavalitsusele. Uus taotlusvoor avatakse 2019. aasta I kvartalis. Taotlusvooruks on ette nähtud 7 miljonit eurot.
Intellektihäirega täisealistele päeva- ja nädalahoiuteenuse kohtade loomise toetus. Taotlusvooru kohalikele omavalitsustele ja teenuseosutajatele valmistatakse praegu ette. Taotlusvoor avatakse veebruaris ja selleks on ette nähtud 800 000 eurot.
Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused. Toetust saab taotleda näiteks intervallhooldusteenuse, tugiisikuteenuse, koduteenuse ja isikliku abistaja teenuse arendamiseks. Taotlusvoor avatakse märtsi lõpus ning selleks on ette nähtud 5 miljonit eurot.
Lõppenud on taotlusvoor, millega läbi Eesti Puuetega Inimeste Fondi said puudega inimeste organisatsioonid taotleda toetust investeeringuteks ja ostudeks. Toetatakse näiteks investeeringuid hoonete renoveerimiseks, ligipääsetavuse parandamiseks ja energiatõhususe tõstmiseks, aga ka soetusi, mis aitavad tõsta teenuste kvaliteeti ja haldussuutlikkust. Eraldi on pööratud tähelepanu invaspordi vahendite soetamisele. Lisainfo: http://www.epifond.ee/fondist/toetuse-taotlemine/soetuste-ja-investeerin…. Taotlusvooru tulemused selguvad veebruari esimeses pooles.
Allikas: Sotsiaalministeerium Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Euroopa Liidu liikmesriikide esindajad valisid Brüsselis sotsiaalkaitsekomitee uueks esimeheks järgmiseks kaheks aastaks sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse. Sotsiaalkaitsekomitee nõustab Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu ministreid.
„Komitee juhtimine on meile kahtlemata suur au,“ ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. „See annab Eestile võimaluse tugevdada oma sidemeid teiste liikmesriikidega ja suunata ka tähelepanu nendele probleemidele, mis on siin aktuaalsed. Sotsiaalkaitse küsimused omavad aina olulisemat kaalu Euroopa Liidu tulevikuarengutes ja me peame nendest aruteludest aktiivselt osa võtma. Kogemuste vahetamine ja avatud arutelu liikmesriikide vahel on üks sotsiaalkaitsekomitee toimimise eelduseid.“
Sotsiaalkaitsekomitee peamised ülesanded on jälgida arenguid sotsiaalkaitses ja edendada valdkondlikku koostööd liikmesriikide vahel. Lisaks koostab komitee aruandeid sotsiaalse kaasatuse, tervishoiu, pikaajalise hoolduse ja pensionide kohta ning jälgib riigipõhiste soovituste täitmist. Komitee on Euroopa Liidus positiivse arenguna välja toonud tööhõive kasvu, sh nii noorte kui ka vanemaealiste seas. Samas on komitee suunanud tähelepanu ka kitsaskohtadele, näiteks on vaesuses elavate inimeste arv mitmes liikmesriigis endiselt kõrge. Samuti valmistab muret sissetulekute ebavõrdsus ja olukord, kus töötavad inimesed ei ela oma palgast ära.
Sotsiaalkaitsekomitee töös osaleb Euroopa Komisjonist ja igast liikmesriigist kaks liiget, komitee juht valitakse liikmete seast kaheks aastaks. Komitee juhti toetavad kaks valitavat asejuhti ja alaline sekretariaat. Komitee koguneb reeglina kord kuus Brüsselis.
