NordenBladet — Riigikogu infotunnis (30.01.2019) vastas sotsiaalkaitseminister Kaia Iva Liina Kersna esitatud küsimusele haldusala riigihangete ja Monika Haukanõmme esitatud küsimusele SKAIS-2 kohta.

Kersna märkis, et riik on välja kuulutanud 8 miljoni euro suuruse hanke kurikuulsa sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi SKAIS-2 arendamiseks. Ta tuletas meelde, et vaid kolmveerand aastat tagasi sõlmis riik 10 miljoni euro suuruse lepingu sama süsteemi arendamiseks. Kersna sõnul tuli talle kui sotsiaalkomisjoni liikmele see uudis üllatusena. Kersna soovis teada, kas see uudis tuli ka ministrile üllatusena, et juba 2019. aasta alguses nii mahukas hange välja kuulutati, või miks jäeti seekord avalikkus sellest hankest informeerimata.

Iva sõnul ei ole see ootamatu ega pole see ka üllatav. „Selline plaan, et uus raamleping sõlmitakse, oli koheselt kavas. Tegemist ei ole mitte lepinguga konkreetseteks töödeks sellises mahus, vaid tegemist mõlemal juhul on raamlepinguga,“ selgitas minister. Ta märkis, et lepitakse kokku, missugustel tingimustel edaspidi võidakse tööd teha ja missugune võib olla maksimaalne töömaht. Kuid iga konkreetse töö jaoks tuleb sõlmida eraldi leping, eraldi raha taotleda ja täpsustada tööosa.

Iva ütles, et esialgne raamleping, mis sõlmiti eelmise aasta alguses 10 miljonile, on vahepeal täpsustunud.  „Näiteks, sellest esimesest raamhankest on eelmisel aastal akteeritud töid 710 000 euro ulatuses,“ ütles minister.

Iva põhjendas, et sotsiaalvaldkonnas toimivad IT süsteemid pärinevad 2000. aastast. „Me ei loo mitte uut IT-süsteemi, vaid me loome juurde uusi teenuseid. Meil peaks saama selle aasta sügisest valmis ka esimene sündmusteenus,“ ütles Iva. Tema selgituste kohaselt tähendab see, et  inimene ei lähe ega hakka enam taotlema mingeid toetusi-teenuseid, vaid näiteks, kui laps sünnib, siis tuleb talle pakkumine teenustele, mida tal on õigus saada ning ta saab operatiivselt kogu selle info kätte. „Samamoodi peaks selle aasta sügisest valmima iseteenindusportaal – selline, kus inimene saab kogu sotsiaalinfo otse koduleheküljelt kätte,“ ütles minister. Ta lisas, et tervikuna on Eesti infosüsteemid seotud, et me saaksime info kohe kätte ja ei peaks erinevatest infosüsteemidest infot koguma. Ministri sõnul peame lõpuks jõudma sotsiaalsüsteemi infosüsteemides korralikult 21. sajandisse, et pakutavad teenused oleksid inimesele abiks.

Peaminister Jüri Ratas vastas Maris Lauri esitatud küsimusele sotsiaalvaldkonnas toimuva, Martin Helme esitatud küsimusele Antarktika ekspeditsiooni, Jüri Saare esitatud küsimusele keelatud annetuste menetlemise ja Jaak Madisoni esitatud küsimusele Keskerakonna programmi kohta.

Välisminister Sven Mikser vastas Andres Herkeli esitatud küsimusele inimõiguste rikkujate suhtes kehtestatud sanktsioonide kohta.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Riigikogu keskkonnakomisjoni istungil otsustati esitada tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõule (736 SE) muudatusettepanek, mis loob võimalused vanade rehvide taaskasutamiseks ning aitab vältida tulevikus nende sattumist loodusesse.

Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul otsustas komisjon toetada Keskkonnaministeeriumi ettepanekut täiendada alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust selliselt, et põlevkivikütteõli on põlevkivist valmistatud kütus, mille massist kuni 30 protsenti võib moodustada rehvihake. Sellega viidi tööstusheite seadusesse sisse muudatus, millega astuti samm edasi vanade rehvide käitlemisega seotud probleemide lahendamiseks ning nende ringlussevõtuks.

„Seaduse täiendamisega vähendame põlevkivi kasutamist ja saame suures osas lahendada ka vanade rehvide käitlemise probleemi,“ ütles Vakra. Ta toonitas, et iga samm on vajalik, mis aitab vähendada põlevkivi kaevandamist ja motiveerib täna tuhandeid tonne looduses vedelevaid vanu rehve taaskasutama.  Vakra selgitas, et rehvihakke kasutamisel põlevkiviõli tootmisel tekib seitse korda vähem tuhka ja saab 3-4 korda rohkem õli kui põlevkivi kasutades. Eestis on vanarehvide kuhjumise tõttu toimunud rida rehvide kogumiskohtade põlenguid, millega kaasnev õhu- ja pinnasesaaste keskkonnale on väga koormav.

Keskkonnakomisjoni aseesimees Kalle Palling tõdes, et hetkel puudub alternatiiv selle aastate pikkuse probleemi lahendamiseks. „ Loome võimaluse, et saada vanad rehvid taaskasutusse ja ka vanarehvide hunnik Raadilt kaob piinliku vahejuhtumina ajalukku. See samm aitab tervikuna lahendada rehvide 100 protsendilise taaskasutuse ning selle sammuga  väldime ka rehvide sattumist loodusesse,“ ütles Palling.

Hetkel on põlevkivikütteõli defineeritud kütteõliks, mis peab olema toodetud sajaprotsendiliselt põlevkivist, seaduses ei ole kirjas, et põlevkiviõli tootmise sisendiks võiks osaliselt olla ka muu ressurss kui põlevkivi. Rehvihakke kasutamisel õli tootmiseks on vaja põlevkiviõli toodang ümber sõnastada ja käsitleda seda raske kütteõlina, millega kaasneksid õlile senisest erinevad nõuded kui ka kulud. Tootjate hinnangul ei muutu sellest oluliselt põlevkiviõli omadused.

Eelnõuga täpsustatakse veel kehtiva seaduse sätteid ja kõrvaldatakse ELi õigusega vastuolud, millele viitas Euroopa Komisjon. Muudatused on eelkõige tehnilist laadi: parandatakse sätete sõnastust, kasutatakse ühtsemat mõistete süsteemi, täpsustatakse keskkonnaalase erakorralise kontrolli aruande esitamise ning avalikustamise nõudeid. Eelnõu näeb ette, et kujunemisjärgus tehnika katsetamisel ja kasutamisel võib loa andja teha reeglites ajutise erandi võimaliku tehnika ning saastatuse vältimiseks. Eelnõu annab võimaluse asjakohaste ennetusmeetmete rakendamise nõude kohaldamiseks üheksa kuu jooksul. See lihtsustab kujunemisjärgus tehnika katsetamist ning kasutamist võrreldes kehtivas õiguses kehtestatud nõudega.

Keskkonnakomisjon otsustas saata valitsuse algatatud tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõu (736 SE) Riigikogu täiskogu istungile 13. veebruaril ettepanekuga teine lugemine lõpetada.

Allikas: Eesti Riigikogu