NordenBladet — Arvutipuhastuse programm Adware Doctor korjab kokku kasutaja salajased andmed ja saadab need Hiina serveritesse. Kui oled oma Maci arvutisse laadinud Adware Doctori, siis kustuta see kohe ja loe uudis alles pärast seda lõpuni.
Adware Doctor on tarkvara, mis puhastab arvuti kõikvõimalikust pahavarast ja viirustest. See programm oli veel möödunud nädalal App Store’is üks populaarsemaid tasulisi programme.
Siis aga selgus, et see teeb muudki kui puhastab arvutit – andmeturbespetsialist Patrick Wardle kirjutab oma blogis, et programm salvestab kasutaja teadmata infot arvutikasutuse ja veebilehitseja ajaloo kohta ning saadab selle info kuni Hiina serveriteni välja. Asjast kirjutas ka veebileht Mashable.
Andmete kogumine rikub inimeste õigusi ja ka Apple’i reegleid.
Wardle’i blogi sissekanne on kirjutatud pühapäeval, aga probleemid selle tarkvaraga on olnud teada ilmselt juba varem. Näiteks Twitteri kasutaja Privacy 1st kirjutab, et on Apple’iga suhelnud juba alates augusti keskpaigast ja andnud teada probleemidest selle tarkvaraga. Apple reageeris alles 7. septembril ja eemaldas selle programmi oma e-poest.
Apple on varem väitnud, et kõige turvalisem koht programmide allalaadimiseks on justnimelt App Store. Apple’i info kohaselt kontrollitakse kõik programmid enne välja panekut põhjalikult üle. Probleemide ilmnemisel saab Apple need programmid poest kiiresti eemaldada.
NordenBladet — Tänasel istungil läbis esimese lugemise Riigikogu liikmete Jaak Madisoni, Artur Talviku, Jaanus Karilaidi, Toomas Pauri ja Martin Helme algatatud otsuse eelnõu, mis näeb ette, et Eesti riik hüvitaks rahalise kahju VEB Fondi tõttu kannatanud ettevõtjatele.
Otsuse eelnõu (515 OE) „Riikliku VEB Fondi koondatud Põhja-Eesti Aktsiapanga ja Balti Ühispanga klientide nõuete, mis on seotud endises NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud kontodega, eest Eesti Vabariigi poolt reaalse rahalise hüvitise suuruse määramine ja väljamaksmine” algatajad teevad ettepaneku kompenseerida kahju valemi põhjal, kus inflatsioon määratakse tarbijahinnaindeksi kaudu. Maksmine toimuks eelnõu kohaselt Eesti Panga riigieelarvesse makstava kasumi pooles ulatuses ja seni, kuni kogu summa on hüvitatud.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Jürgen Ligi (RE), Mihhail Stalnuhhin (KE), Mart Helme (EKRE) ja Enn Meri (EVA).
Jürgen Ligi ütles, et eelnõu on vastuolus kahe baasseadusega ja kahjunõue Eesti riigi vastu ei ole põhjendatud.
Mihhail Stalnuhhin avaldas eelnõule toetust ja tegi ettepaneku laiendada hüvitise saajate ringi ning lisada eelnõusse valemi asemel konkreetsed summad. Ta lisas, et ei näe võimalust, et hüvitisotsus saaks hakata kehtima juba tulevast aastast.
Mart Helme sõnul on otsuse eelnõul moraalne mõõde ja sellega tahetakse õiglus jalule seada.
Enn Meri ütles, et Vabaerakond põhimõtteliselt toetab eelnõu, kuid väljamakstavad hüvitised võiksid olla pigem sümboolsed.
Riigikogu menetlusest langes välja üks eelnõu:
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Krista Aru, Maire Aunaste, Monika Haukanõmme, Ain Lutsepa, Enn Meri, Martin Helme, Laine Randjärve, Artur Talviku, Liina Kersna, Helmen Küti, Henn Põlluaasa, Uno Kaskpeiti ja Raivo Põldaru algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (618 SE), millega taheti riiklik tähtpäev 14. märts – emakeelepäev, nimetada ümber riigipühaks. Eelnõu algatajate hinnangul oleks selle muudatusega väärtustatud inimest ja tema kaudu eesti keelt.
Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanekut toetas 37, vastu oli 12 ja erapooletuks jäi üks liige. Seega langes seaduseelnõu Riigikogu menetlusest välja.
Läbirääkimistel võtsid sõna Toomas Jürgenstein (SDE) ja Mihhail Stalnuhhin (KE).
NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse viis eelnõu ja kaks kollektiivset pöördumist. Valitsuse 10. septembril algatatud sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse, jäätmeseaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (685 SE).
Eelnõuga luuakse kohalikele omavalitsustele paindlikumad võimalused jäätmemajanduse ja sotsiaalteenuste korraldamiseks, kaotades vastavad toetused ning suurendades omavalitsuste tulubaasi. Kohalikele omavalitsustele kehtestatud nõuded jäätmete liigiti kogumisele ning sotsiaalteenuse pakkumisele jäävad samaks.
Eelnõuga nähakse ette kaotada jäätmehoolde arendamise toetus 2,2 miljonit eurot ning sotsiaaltoetuste ja teenuste osutamise toetus 2,5 miljonit eurot. Vabanev raha kokku 4,7 miljonit eurot suunatakse omavalitsuste tulubaasi.
Muudatuse kohaselt suurendatakse ka kohaliku omavalitsuse üksustele tulumaksu arvestamise määra 0,03 protsendipunkti. 2019. aastal tõuseb omavalitsustele eraldatav tulumaksu määr 11,9 protsendilt 11,93%-ni ja 2020. aastal 11,93%-lt 11,96%-le. Kehtiv tulumaksu määr omavalitsustele on 11,86%. Tulumaksu määra tõstmise mõju eelarvele on 2,9 miljonit eurot. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Eesti Reformierakonna fraktsiooni 10. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Ettepanek Vabariigi Valitsusele Eesti alus- ja koolihariduse muutmiseks ühtseks ja eestikeelseks” eelnõu (682 OE). Algatajate hinnangul tuleb anda täitevvõimule ülesanne koostada sellekohasele poliitilisele otsusele kõikehõlmav rakendusplaan, sealhulgas koostööst omavalitsustega. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Valitsuse 10. septembril algatatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (683 SE).
Eelnõu näeb ette vähendada naistele ja meestele sama või võrdväärse töö eest makstavate palkade ebavõrdsust avalikus sektoris. Muudatustega luuakse senisest efektiivsemad ja mugavamad võimalused soolise palgalõhe analüüsiks, kehtestatakse riiklik ja haldusjärelevalve naiste ja meeste võrdväärse töö eest makstava palga võrdsuse põhimõtte üle avalikus sektoris (edaspidi ka võrdse palga põhimõtte järelevalve) ning täpsustatakse kehtivat regulatsiooni eesmärgiga toetada võrdse palga maksmise nõude rakendamist ja loodavat järelevalvet. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Valitsuse 10. septembril algatatud muinsuskaitseseaduse eelnõu (684 SE).
Eelnõu eesmärk on tagada kultuuripärandi säilimine ja mitmekesisus läbi ainelise ja vaimse kultuuripärandi kaitse. Eelnõu järgi soovitakse lisaks senisele arheoloogilisele leiule kaitsta ka arheoloogilist leiukohta. Eelnõu sätestab muinsuskaitse põhimõtted ning reguleerib kultuurimälestiseks, muinsuskaitsealaks ja arheoloogiliseks leiukohaks tunnistamist, nende kaitset ja säilimise korraldamist. Eelnõu tasakaalustab senisest enam ka riigi ja kultuurimälestise omaniku õigusi ja kohustusi. Selleks sätestatakse eelnõuga otsuste tegemisele suurem paindlikkus.
Eelnõu näeb ette muuta Muinsuskaitseamet Kultuuripärandiametiks, kuna ameti tegevus hakkab eelnõu kohaselt hõlmama nii muinsuskaitse kui ka muuseumide valdkonda. Selline ümberkorraldus võimaldab kultuuriväärtuste valdkonda juhtida ühtselt, ühtlustada Kultuuriministeeriumi töökorraldust ning valdkonna ühiseid ressursse paindlikumalt ja efektiivsemalt kasutada.
Eelnõuga vähendatakse kulusid, mida peab kultuurimälestise omanik seoses mälestisega kandma. Selleks hakatakse kultuurimälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise omanikule hüvitama uuringule ja muinsuskaitselisele järelevalvele tehtud kulusid. Seni mälestise omaniku kulul toimunud muinsuskaitse eritingimuste koostamine on eelnõu järgi edaspidi Kultuuripärandiameti ülesanne. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Valitsuse 10. septembril algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seadus (Marrakechi direktiivi ülevõtmine) eelnõu (686 SE).
Direktiivi eesmärgiks on tagada nägemispuudega isikutele parem ligipääs raamatutele ja muudele trükistele. Direktiiviga võimaldatakse erinevatest teostest (raamat, ajakiri, ajaleht ja muu trükitud materjal) teha ilma autori nõusolekuta nägemispuudega isikutele ligipääsetavas vormis koopiaid (nt raamatust heliraamat).
ELi direktiiv põhineb Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni Marrakechi lepingul. Leping võeti vastu 2013. aastal ja see jõustus 30. septembril 2016. Marrakechi lepingu sõlmimine kuulub ELi ainuvälispädevusse, kuna lepingus ette nähtud kohustused kuuluvad EL-i ühiseeskirjadega hõlmatud valdkonda. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse Jaanus-Janek Jussi 23. augustil algatatud kollektiivse pöördumise „Liiklemine jalgratturitele ohutumaks“ ja edastas selle menetlemiseks majanduskomisjonile.
Eesti Jalgratturite Liidu, Eesti Linnaratturite Liidu ja Eesti Triatloni Liidu toetusel esitatakse kollektiivne pöördumine, mille eesmärk on tõsta liikluses osalevate jalgratturite ohutust. Riigikogult taotletakse kehtiva regulatsiooni muutmist selliselt, et liiklusseadusesse lisatakse jalgratturitest möödumise ja möödasõitmise minimaalne kaugus. Ühtlasi taotletakse mootorsõidukite ja jalgratturite ühiskasutusega sõiduraja teekattemärgise kasutusele võtmist, mis viitaks jalgratturi sõidusuunale ja eelkõige paiknemiskohale sõidurajal.
Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse Olga Kurdovskaja 3. septembril algatatud kollektiivne pöördumine „Laske meil hingata! Kohtla-Järve linna elanike pöördumine Riigikogu poole“ ja edastas selle menetlemiseks keskkonnakomisjonile.
Kollektiivses pöördumises palutakse peatada seadusevastane olukord linna õhu saastamise osas! Pöördumises kutsutakse üles kõiki selle probleemi eest vastutajaid – riiki, linna ja ettevõtteid – seda viivitamatult lahendama. Pöördumises märgitakse, et õhusaaste ja ebameeldiv hais mürgitavad juba aastaid keskkonda ja seavad ohtu linnaelanike tervise.
NordenBladet — Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas tänasel istungil komisjoni algatatud eelnõu, mille eesmärk on tagada, et hoolekandeasutuses viibivatele isikutele kompenseeritaks abivahendite ostmisel või üürimisel riigi osalus võrdselt kodus elava inimesega.
Sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt ütles, et seni on hoolekandeasutuses viibiv isik olnud võrreldes kodus elava abivajajaga halvemas olukorras, sest kehtiv seadus ei võimalda tal hankida kõiki vajalikke abivahendeid riigi toel. „Väga hea, et riigieelarves on nüüd ka rahalised vahendid ja kaua lahenduseta olnud probleem leiab lahenduse,“ lisas Kütt.
Kehtiva seaduse järgi tagatakse hoolekandeasutuses viibivatele inimestele abivahendite ostmisel või üürimisel riigi soodustus ainult individuaalsete abivahendite, nagu proteesi või ortoosi puhul, kuid mitteindividuaalsete abivahendite, nagu ratastool ja mähkmed puhul mitte. Eelnõu järgi saavad hoolekandeasutustes elavad inimesed alates tuleva aasta 1. jaanuarist abivahendeid soodustusega sama põhimõtte alusel nagu kodus elavad inimesed.
Vastuolule põhiseadusega juhtis tähelepanu õiguskantsler Ülle Madise, kelle ettepanek seadus põhiseadusega kooskõlla viia oli üheks eelnõu algatamise ajendiks.
Istungil osales Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Raimo Saadi.
Komisjon otsustas saata sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (649 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 18. septembril.
NordenBladet — Muutus õiguskomisjoni, maaelukomisjoni ja keskkonnakomisjoni koosseis.
Riigikogu juhatus registreeris Mati Raidma Eesti Reformierakonna fraktsiooni liikmeks ja kinnitas tema asumise õiguskomisjoni liikme kohale. Samuti kinnitati Aivar Surva asumine maaelukomisjoni liikme kohale ja Urve Palo asumine keskkonnakomisjoni liikme kohale.
