NordenBladet — Riigikogu võttis tänasel (31.01.2019) täiskogu istungil vastu otsused, millega vabastas alates 4. veebruarist ametist senise Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe ja nimetas uueks Riigikohtu esimeheks Villu Kõve.
Villu Kõve kandidatuuri esitas Riigikogule president Kersti Kaljulaid, kes põhjendas valikut sellega, et riigikohtunik ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi esimees, õigusteaduste doktor Villu Kõve on väga tugeva akadeemilise tausta ja pika kohtunikutöö kogemusega jurist. Enne riigikohtuniku ametisse nimetamist 2002. aastal töötas ta vandeadvokaadina ja enne seda ametnikuna Justiitsministeeriumis eraõiguse osakonnas. Ta on osalenud enamike tsiviil- ja äriõigust reguleerivate õigusaktide ettevalmistamisel ning nende kommenteerimisel. Villu Kõve on andnud olulise panuse Eesti juristide ettevalmistamisele, õpetades ülikoolides ja juhendades mitmeid väitekirju. Riigikohtus juhatab ta alates 2014. aastast tsiviilkolleegiumi.
Läbirääkimistel võttis sõna Jüri Adams (EVA), kes avaldas Villu Kõve kandidatuurile toetust.
Presidendi esitatud Riigikogu otsuse „Villu Kõve Riigikohtu esimehe ametisse nimetamine“ (796 OE) poolt hääletas 65 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Riigikogu otsustas vabastada Priit Pikamäe omal soovil Riigikohtu esimehe ametist alates 4. veebruarist, sest valitsus on ta nimetanud Euroopa Kohtu kohtujuristi kandidaadiks.
Seletuskirjas märgitakse, et lähtuvalt kohtute seaduse § 581 lõikest 1 ei vabastata kohtunikku tema töötamisel rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis kohtuniku ametist, vaid kohtuniku volitused ja teenistussuhe Eesti Vabariigi kohtunikuna peatuvad. Seega säilib Priit Pikamäel õigus pärast Euroopa Kohtu kohtujuristi ametiaja lõppemist pöörduda tagasi Riigikohtu kohtunikuks Riigikohtus vaba kohtunikukoha olemasolul.
Presidendi esitatud Riigikogu otsuse „Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe Riigikohtu esimehe ametist vabastamine“ (787 OE) poolt hääletas 61 Riigikogu liiget.
Teise lugemise läbi kaks eelnõu:
34 Riigikogu liikme algatatud kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõuga (667 SE) tahetakse tagada võrdne kohtlemine pensioniskeemides neile politseinikele ja kaitseväelastele, kelle palgataset majanduskriisi ajal alandati.
Eelnõu puudutab enne 1. aprilli 2013 pensionile läinud kaitseväelasi ja enne 1. jaanuari 2010 pensionile läinud politseiametnikke. Algatajate sõnul puudutab eelnõu hinnanguliselt umbes 1400 politsei- ja piirivalveameti pensionäri ning ligi 660 kaitseväepensionäri.
Vabaerakonna fraktsiooni algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (663 SE) tahetakse suurendada puuetega laste sotsiaaltoetusi. Seda soovitakse tõsta määrani, mis vastaks lapse puudest tulenevatele tegelikele lisakulutustele, nagu on toodud ühe soovitusena välja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraportis. Eelnõu näeb ette tõsta keskmise ja raske puudega lapse sotsiaaltoetused kahekordseks ning sügava puudega lapse toetuse kolmekordseks.
Läbirääkimistel võtsid sõna Jüri Jaanson (R). Monika Haukanõmm ja Andres Herkel (EVA).
Esimese lugemise läbis üks eelnõu:
Valitsuse algatatud Hongkongi laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (791 SE) eesmärk on laevade lammutamise keskkonnamõju vähendamine ja selle tegevusega seotud tööohutuse tingimuste parandamine. Konventsioon kehtestab laevade lammutamise keskkonnakaitse ja tööohutuse nõuded.
Laevade ringlusesse võtmine ehk lammutamine võib negatiivselt mõjutada nii keskkonda kui ka inimese tervist. Näiteks võib töötlemisele minev laev sisaldada keskkonnaohtlikke aineid: asbesti, raskmetalle, fossiilse kütuse jääke ja osoonikihile kahjulikke ained. Konventsiooniga ühinemine mõjutab ka laevade ringlusesse võtmise kohti, kus lammutatakse 500 ja suurema kogumahutavusega laevu. Laevaomanikel tekib kohustus koostada ohtlike materjalide loend ja abistada riigiasutusi haldusmenetluse teabega. Konventsiooniga ühinemine mõjutab ka neid riigiasutusi, mis on seotud laevade ringlussevõtuga tegelevatele ettevõtetele tegevus- ja keskkonnalubade andmise ja nende järelevalvega. Praeguseks on konventsiooni ratifitseerinud kuus riiki.
Avafoto: Täiskogu istung, Riigikogu nimetas Villu Kõve Riigikohtu esimeheks (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu