NordenBladet — 2019. aasta kasvatusteaduslike tööde riiklikule konkursile saab töid esitada kuni 15. veebruarini. Konkursi preemiafond on 8100 eurot. Konkursile ootame osalema teadustöid kasvatusteaduse ja haridusteaduse uurimisteemade laias spektris, hõlmates ka piirnevaid valdkondi, näiteks arengupsühholoogia, hariduskorraldus, haridusfilosoofia jms.
Sel aastal ootame üliõpilasi, haridus- ja kasvatusteadlasi, õpetajaid ning kõiki teisi oma töid esitama järgnevates kategooriates:
4. õpik (üld-, kutse- ja kõrgharidusõpikud, mida täiendavad metoodilised juhendmaterjalid ja õpetajaraamat) või didaktilis-rakenduslik töö
Kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi eesmärk on esile tõsta ja tunnustada parimaid kasvatusteadlasi ja kasvatusteaduslikku uurimistööd laiemalt, õhutades uurimistulemuste avaldamist ja tutvustamist õpetajatele ning avalikkusele. Konkursil on läbi aastate premeeritud väga erinevaid töid, mis valminud ülikoolides, rakenduskõrgkoolides, aga ka koolides ja lasteaedades.
Esimene kasvatusteaduslike tööde konkurss toimus 1990. aastal. Konkursi üle veerandsaja aastase ajaloo jooksul on tunnustatud sadu haridusteadlasi. Aastast 2002 on konkursil riikliku konkursi staatus, seda korraldavad Eesti Teadusagentuur ja Eesti Akadeemilise Pedagoogika Selts, rahastajaks on Haridus- ja Teadusministeerium.
NordenBladet —Riigikogus läbis täna teise lugemise põhiseaduskomisjoni algatatud eelnõu, mille eesmärk on sätestada täiendavad meetmed korruptsiooniohtude tõhusamaks ennetamiseks ning huvide konflikti vältimiseks peamiselt kohaliku omavalitsuse üksustes. Samuti soovitakse eelnõuga täpsustada kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaldamisel küsimusi tekitanud regulatsioone.
Põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (574 SE) järgi on riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ülesanne hoolitseda selle eest, et nende nimel avalikke ülesandeid täitvad isikud ei oleks korruptiivsete kuritegude eest karistatud. Eelnõuga seatakse volikogu revisjonikomisjonide liikmetele piirang olla sama valla või linna valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse või mittetulundusühingu juhataja, juhatuse liige ning sama valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juht või juhi asetäitja.
Eelnõuga antakse prokuratuurile õigus nõuda kahtlustatavalt, süüdistatavalt või tsiviilkostjalt kriminaalmenetluses sisse kuriteoga riigile, kohaliku omavalitsuse üksustele ja muudele avaliku võimu kandjatele tekitatud varaline kahju.
Eelnõu lähtub õiguskantsleri pöördumisest, milles ta juhtis põhiseaduskomisjoni tähelepanu asjaolule, et kehtivad seadused ei pruugi võimaldada korruptsiooni kohaliku omavalitsuse üksuste tasandil piisavalt tõhusalt ohjeldada.
Läbirääkimistel võtsid sõna Hanno Pevkur Reformierakonna fraktsioonist ja Jüri Adams Vabaerakonna fraktsioonist.
Riigikogus läbis esimese lugemise üks eelnõu:
Valitsuse algatatud sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (780 SE) rakendatakse ELi määrus, millega loodi üleeuroopalisse transpordivõrku ehk TEN-Ti kuuluvates sadamates sadamateenuse osutamise raamistik ja sadamate finantstegevuse läbipaistvuse normid. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus jõustub 24. märtsil 2019.
Määrusest tulenevalt lisatakse sadamaseadusesse nõuded sadamate pidajatele sadama kasutajate ja sidusgruppidega konsulteerimiseks. Konsulteerida tuleb kord aastas ning konsultatsioonide käik tuleb protokollida. Eelnõuga määratakse Konkurentsiamet lahendama määruse rikkumisest tulenevaid kaebusi. Kehtestatakse kaebuste menetlemise kord ning sunniraha määramise võimalus, kui sadam ei täida rikkumise korral ettekirjutust.
Eestis kuuluvad üleeuroopalisse TEN-Ti võrku kümme sadamat: Tallinna Vanasadam, Paldiski Lõunasadam, Muuga, Paljassaare, Rohuküla, Heltermaa, Kuivastu, Virtsu, Pärnu ja Sillamäe sadam.
Riigikogu ei võtnud vastu otsust:
Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eurotoetuste tõhusamaks ja regionaalselt tasakaalustatud kasutamiseks“ eelnõuga (761 OE) sooviti teha valitsusele ettepanek taotleda Euroopa Liidult erandit Eesti jagamiseks kaheks eraldi piirkonnaks Eurostati territoriaalüksuste liigituse alusel ning muuta Eesti lähtekohti Euroopa Liidu 2021-2027 eelarveperioodi läbirääkimisteks. Ettepanekut põhjendati, et see oleks võimaldanud eurotoetuste tõhusamat kasutamist ning suurte sotsiaal-majanduslike erinevuste vähendamist Tallinna regiooni ja muu Eesti vahel.
Läbirääkimistel võtsid sõna Andres Herkel Vabaerakonna fraktsioonist, Inara Luigas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ja Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist.
Otsuse vastuvõtmiseks oli vaja vähemalt 51 poolthäält. Otsuse poolt hääletas 12 saadikut, vastu oli 2 saadikut ning erapooletuid saadikuid oli 2. Seega otsust vastu ei võetud.
NordenBladet — Riigikogu juhatus võttis menetlusse kümme eelnõu ja kaks kollektiivset pöördumist.
Valitsuse 14. jaanuaril algatatud riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (794 SE).
Eelnõuga reguleeritakse andmehaldus, mis sätestab kindlad reeglid, millele andmekogudes olevad andmed ja andmehaldus peab vastama. Määratakse kindlaks andmehalduse tingimused ning antakse andmehalduse koordineerimine Statistikaametile. Käesoleval ajal ei ole riigi andmehalduse ühistes reeglites kokku lepitud, mistõttu ei ole võimalik rakendada ka andmete ühekordse küsimise reeglit. Samuti ei ole praegu reguleeritud, kes peaks andmehaldust riiklikul tasandil koordineerima. Avaliku teabe seadusesse lisatakse andmete jagamise teenus, mis võimaldab edaspidi erinevate andmeallikate sidumist ning töödelda andmeid teaduslikul või statistilisel eesmärgil. Muudatuste rakendamine võimaldab tagada, et andmekogudes olevaid andmeid saab omavahel siduda, osutada paremaid teenused, vähendada halduskoormust ning teha juba kogutud andmete alusel riiklikku statistikat. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Vabariigi Presidendi 9. jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse “Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe Riigikohtu esimehe ametist vabastamine” eelnõu (787 OE).
Eelnõu näeb ette vabastada Priit Pikamäe Riigikohtu esimehe ametist alates 4. veebruarist 2019 omal soovil seoses tema nimetamisega Vabariigi Valitsuse poolt Euroopa Kohtu kohtujuristi kandidaadiks.
Seletuskirjas märgitakse, et lähtuvalt kohtute seaduse § 581 lõikest 1 ei vabastata kohtunikku tema töötamisel rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis kohtuniku ametist, vaid kohtuniku volitused ja teenistussuhe Eesti Vabariigi kohtunikuna peatuvad. Seega säilib Priit Pikamäel õigus pärast Euroopa Kohtu kohtujuristi ametiaja lõppemist pöörduda tagasi Riigikohtu kohtunikuks Riigikohtus vaba kohtunikukoha olemasolul. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Vabariigi Presidendi 15. jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse “Riigikohtu esimehe ametisse nimetamine” eelnõu (796 OE).
Eelnõu näeb ette nimetada Villu Kõve Riigikohtu esimeheks alates 4. veebruarist 2019.
President põhjendab oma ettepanekut, et Riigikohtunik ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi esimees, õigusteaduste doktor Villu Kõve on väga tugeva akadeemilise tausta ja pika kohtunikutöö kogemusega jurist. Enne riigikohtuniku ametisse nimetamist 2002. aastal töötas ta vandeadvokaadina ja enne seda ametnikuna Justiitsministeeriumis eraõiguse osakonnas. Ta on osalenud enamike tsiviil- ja äriõigust reguleerivate õigusaktide ettevalmistamisel ning nende kommenteerimisel. Villu Kõve on andnud olulise panuse Eesti juristide ettevalmistamisele, õpetades ülikoolides ja juhendades mitmeid väitekirju. Riigikohtus juhatab ta alates 2014. aastast tsiviilkolleegiumi. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Maaelukomisjoni 14. jaanuaril algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (788 SE).
Eelnõuga sätestatakse volitusnorm Vabariigi Valitsusele ebasoodsate ilmastikutingimuste kindlakstegemiseks. Eelnõu kohaselt võib Vabariigi Valitsus selliste ebasoodsate ilmastikutingimuste korral, mis erinevad olulisel määral tavapärastest ilmastikutingimustest ning tekitavad põllumajandustootjatele olulist majanduslikku kahju, teha korraldusega kindlaks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise. Ilmastikutingimuste hindamisel võetakse aluseks tavapäraste aastate kohta kogutud pikaajalised vaatlusandmed. Eelnõus nimetatud korraldus on informatiivse sisuga ning ei mõjuta põllumajandustootjate lepingulisi suhteid. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.
Riigikogu liikmete Andres Metsoja, Raivo Aegi, Tarmo Kruusimäe, Helir-Valdor Seederi, Priit Sibula, Aivar Koka, Sven Sesteri, Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa, Maire Aunaste, Marko Pomerantsi, Mart Nuti, Valeri Korbi, Jaanus Karilaiu, Märt Sultsi, Inara Luigase ja Tanel Talve 14. jaanuaril algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) eelnõu (789 SE).
Eelnõuga tehakse muudatused Vabariigi Valitsuse seadusesse ja 38 muusse seadusesse eesmärgiga ühendada Keskkonnaministeeriumi valitsemisala valitsusasutused Keskkonnaamet (KeA) ja Keskkonnainspektsioon (KKI).
KeA ja KKI ühendamine lähtub riigireformi üldisemast põhimõttest, milleks on dubleerimise vähendamine riigiametites, ametiasutuste arvu vähendamine ning avaliku teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse paranemine. Soovitus keskkonnavaldkonna ühendameti loomiseks on tehtud ka riigiülesannete analüüsis.
KeA ja KKI ühendamise eesmärk on tõhustada riigi strateegiliste ülesannete täideviimist keskkonnavaldkonnas, kasutada tõhusamalt ja mõjusamalt olemasolevaid ressursse ning pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid ja vastata ühiskonna ootustele ka pikemaajalises perspektiivis.
Loodav amet jääb täitma kõiki seniseid kahe ameti põhifunktsioone. Sama pealkirjaga eelnõu (710 SE) oli ka varem Riigikogu menetluses, kuid ei saanud seadusena vastuvõtmiseks vajalikku toetust, milleks oli vaja vähemalt 51 poolthäält. Nüüd anti sama eelnõu uuesti menetlusse. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Valitsuse 14. jaanuaril algatatud Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (790 SE).
Leping allkirjastati 7. detsembril 2018 ning lepingu jõustumise eelduseks on selle ratifitseerimine Riigikogus.
Lepingu eesmärk on tagada isikutele ühest riigist teise liikumisel pensionikindlustus. Samuti määratakse kindlaks, kumma riigi õigust kohaldatakse nende isikute töötasult makstavate maksude suhtes, kes elavad ühes, aga töötavad teises riigis või on lähetatud tööle teise riiki.
Leping puudutab Eestis ja Valgevenes elavaid vanaduspensioniealisi isikuid, kes soovivad saada vanaduspensioni. Samuti tööeas isikuid ja lapsi, kes soovivad teises riigis saada oma sooduspensioni või toitjakaotuspensioni. Lisaks puudutab leping ka tööealisi isikuid, kes elavad ühes ja töötavad teises riigis (nt transpordiettevõtetes töötavad isikud, meremehed, ettevõtjad) või on lähetatud tööle teise riiki. Üldjuhul rakendatakse lepingupoole territooriumil töötava isiku suhtes selle riigi õigusakte, kus isik reaalselt töötab (erandid on nt laevapere liikmed). Statistikaameti andmetel elas 2017. aasta alguses Eestis umbes 11 800 valgevenelast. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Valitsuse 14. jaanuaril algatatud Hongkongi laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seadus (791 SE).
Konventsiooni eesmärk on laevade lammutamise keskkonnamõju vähendamine ja selle tegevusega seotud tööohutuse tingimuste parandamine. Konventsioon kehtestab laevade lammutamise keskkonnakaitse ja tööohutuse nõuded.
Laevade ringlusesse võtmine (ehk lammutamine) võib negatiivselt mõjutada nii keskkonda kui ka inimese tervist. Näiteks võib töötlemisele minev laev sisaldada keskkonnaohtlikke aineid: asbesti, raskmetalle, fossiilse kütuse jääke ja osoonikihile kahjulikke ained. Konventsiooniga ühinemine mõjutab ka laevade ringlusesse võtmise kohti, kus lammutatakse 500 ja suurema kogumahutavusega laevu, selliste ettevõtete personali ning laevaomanikke. Laevaomanikel tekib kohustus koostada ohtlike materjalide loend ning abistada riigiasutusi haldusmenetluse teabega. Konventsiooniga ühinemine mõjutab ka neid riigiasutusi, kes on seotud laevade ringlussevõtuga tegelevatele ettevõtetele tegevus- ja keskkonnalubade andmise ja nende järelevalvega. Tänaseks on konventsiooni ratifitseerinud kuus riiki. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Valitsuse 14. jaanuaril algatatud kohtute seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (792 SE).
Eelnõuga tehakse kohtute seaduses muudatused, et kohtunikul oleks võimalik kandideerida Euroopa prokuröri ja Euroopa delegaatprokuröri ametikohale. Muudatused lähtuvad kehtivast põhimõttest, mille kohaselt kohtuniku volitused ja teenistussuhe peatuvad, kui kohtunik asub ametisse rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni kohtunikuks või sellega samaväärsele ametikohale.
Euroopa prokuröri ametiaeg on kuus aastat ning seda saab pikendada kuueaastase perioodi lõpus ühel korral kolme aasta võrra. Delegaatprokuröri ametiaeg on viis aastat ja seda võib korduvalt pikendada.
Seaduse muudatused on vajalikud Eesti osalemiseks Euroopa Prokuratuuri (edaspidi EPPO) töös. EPPO on iseseisev sõltumatu EL-i asutus, mis on asutatud tõhustatud koostöö raames nõukogu vastava määrusega. EPPO loomise eesmärk on tagada EL-i finantshuve kahjustavate kuritegude tõhusam menetlus ning kindlustada, et kriminaalmenetlus ei ole mõjutatud liikmesriigi ametkondlikest või poliitilistest huvidest ja eesmärkidest.
Muudatused käsitlevad peamiselt Eesti poolt EPPO prokuröride kandidaatide valimist ja esitamist, EPPO-s töötavate Eesti prokuröride õiguslikku staatust ning prokuratuuriseaduse kohaldamise ulatust EPPO-s töötavatele Eesti prokuröridele.
EPPO asutamismääruse kohaselt peab loodav institutsioon olema toimiv kõige varem 2020. aasta novembris. EPPO-s ei osale kõik EL liikmesriigid, vaid üksnes EPPO-ga ühinenud riigid. Praeguseks on EPPO-ga ametlikult liitunud 22 liikmesriiki. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 14. jaanuaril algatatud kaubamärgiseaduse, tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (793 SE).
Eelnõuga võetakse üle EL-i liikmesriikides kaubamärgiõigust ühtlustav vastav direktiiv.
Kehtivas õiguses kaotatakse nõue, et kaubamärgina kaitstav tähis peab olema graafiliselt kujutatav. Kaubamärk on tähis, mille abil on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate sarnastest kaupadest või teenustest. Eelnõu lihtsustab mittetraditsiooniliste kaubamärkide, nt heli-, multimeedia- ja hologramm-märkide kaitsmist, kuna neid on edaspidi võimalik patendiametile esitada ka heli- või videofailina. Kehtiva õiguse kohaselt aga peab iga kaubamärki olema võimalik kujutada graafiliselt.
Kehtiva õiguse järgi kontrollib kaubamärgi registreerimise käigus Patendiamet, et ei esineks kaubamärgi registreerimist takistavaid absoluutseid (nt tähisel puudub eristusvõime või see on üksnes kirjeldav) või suhtelisi (nt varasema äravahetamiseni sarnase kaubamärgi olemasolu) keeldumisaluseid. Eelnõu järgi patendiamet edaspidi enam suhtelisi keeldumisaluseid ei kontrolli.
Direktiivi nõuete täitmiseks viiakse apellatsioonikomisjon Justiitsministeeriumi juurest Patendiameti juurde. Kuna direktiiv nõuab, et komisjon asuks liikmesriigi tööstusomandi keskameti juures. Komisjon on sõltumatu organ, mis lahendab tööstusomandiga (kaubamärk, patent, tööstusdisainilahendus) seotud vaidlusi kohustusliku kohtueelse menetluse korras.
Lisaks muudetakse apellatsioonikomisjoni ülesehitust. Senise kaheksaliikmelise komisjoni asemel nähakse ette kahest alalisest liikmest koosnev komisjon. Sarnaselt kehtiva süsteemiga lahendab komisjon ka edaspidi vaidlusi kolmeliikmelises koosseisus, kaasates vastava valdkonna eksperdina koosseisu täiendava liikme või liikmed.
Eelnõu kohaselt laiendatakse ka komisjoni pädevust. Lisaks Patendiameti otsuste peale esitatud kaebustele ja kaubamärkide vaidlustamisavaldustele hakkab komisjon lahendama ka kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks või lõppenuks tunnistamise avaldusi ning teiste tööstusomandi esemete tühistamise avaldusi, mida praegu lahendavad maakohtud.
Eelnõu kohaselt nähakse ette ka meetmed komisjoni menetluse kiiremaks ja tõhusamaks muutmiseks. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 14. jaanuaril algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (795 SE).
Eelnõuga muudetakse avaliku sektoriga arveldamisel kohustuslikuks e-arve. Samuti võetakse üle EL-i vastav direktiiv EL e-arveldamise osas. E-arve on masinloetav dokument, mis on koostatud ühtse standardi alusel ning mida saadetakse ühest tarkvarasüsteemist teise vältimaks arve maksmiseks käsitsi andmete sisestamist. Muudatuste eesmärgiks on vähendada avaliku sektoriga arveldamisel arvetega seotud töömahtu ja ajakulu. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse Tartu apelli 11. detsembril 2018 algatatud kollektiivse pöördumise „Tselluloositehase eriplaneeringu lõpetamiseks“ ja edastas selle menetlemiseks keskkonnakomisjonile.
Pöördumisele allakirjutanud rõhutavad, et tahame jätta oma lastele puhta elukeskkonnaga ning jõuka, targalt ja hästi valitsetud Eesti riigi. Nad leiavad, et riigi senine tegevus eriplaneeringu alusel puidurafineerimisetehase rajamiseks ei ole nende eesmärkidega kooskõlas, ja nõutakse eriplaneeringu lõpetamist.
Menetlusse võeti veel Aare Rüütli 27. detsembril 2018 algatatud kollektiivne pöördumine
„Nõuame, et teadmata kadunud inimese otsingu alguses kaasaks riik kohe kogu olemasoleva ressursi, kaasaarvatud vabatahtliku organisatsiooni SA Kadunud OPEROG“ ja edastati see menetlemiseks õiguskomisjonile.
Pöördumisele allakirjutanud märgivad, et seisame teadmata kadunud inimese õiguse ja õigustatud ootuse eest, et koheselt otsingu alguses oleks Eesti riigi poolt rakendatud kogu olemasolev riiklik ja vabatahtlik ressurss kadunud inimese leidmiseks ja tema elu päästmiseks. Leiame, et riigi senine tegevus seadusest tulenevalt kadunud inimese otsingu ja elu päästmisega seotud tegevustes on puudulik ja vajab täiendavat korraldamist.
NordenBladet —Kuigi Eestis noorte naiste arv väheneb, siis sündide arv kasvab, ja see on vastupidine olukord Soomega, kus sündide arv on langenud nälja-aastate tasemele. Eestis makstakse emadele poolteist aastat täispalka ja lisaks veel preemiat kolmanda lapse pealt. Soome vahet pendeldanud hambaarst Grethen Kuusik räägib väljaandele Helsingin Sanomat, et tahtis emapuhkusele jääda just Eestis.
Esimese kümne kuu jooksul on Eestis sündinud 800 last rohkem kui eelmisel aastal. Need on valdavas osas kolmandad lapsed. Kolmandate laste buum algas siis, kui lapsetoetused kerkisid alates kolmandast lapsest poolteist aastat tagasi.
Grethen Kuusik tunnistab, et laps ei sündinud raha pärast, aga sellest on palju abi. Mõlemad vanemad on tahtnud juba varem palju lapsi. Kuusik räägib, et oli ainus laps, seetõttu tahtis ise rohkem lapsi. Koos teistega on lõbusam üles kasvada. Toetusest on abi näiteks laste ringide ja lasteaiamaksude jaoks. Väike laps kasutab vanemate õdede vankreid ja riideid. Küll aga tuli osta uus kuue istekohaga auto, et kolm õde ja vanem vend maale vanaema juurde sõites ära mahuksid. Kahe lapse pealt saab pere toetust 110 eurot. Kolmanda lapse toetus on 100 eurot ja lisaks makstakse kolmelapselisele perele iga kuu 300 eurot suure pere toetust, ehk kokku 510 eurot. Soomes on kolme lapse toetus kokku 333,51 eurot.
Enamus kolmandate laste sünnitajaid on Eestis kõrgharidusega, nagu Kuusik. Arvestades 1300 euro suurust keskmist brutopalka on 500 eurot oluline raha ka neile, kes hästi toime tulevad. See näitab valitsuse poolset huvi peresid toetada. Lapsetoetused on viimastel aastatel tõusnud ja Eesti investeerib lastesse.
Lapsetoetuste tõus on üks parimaid asju, mis Eestis on viimastel aastatel juhtunud. See näitab, et asjaga on tõsi taga ja see pole ainult jutt.
Pärast seda, kui Eesti hakkas alates 2004. aastast maksma Euroopa Liidu kõrgeimat emapalka, on sündide arv Eestis tõusnud. Koos lapsega koju jäänud emale makstakse palka edasi, kõige enam 3089,55 eurot kuus, ja seda poolteist kuud järjest. Soomes makstakse emapalka 10 kuud ja summa ei kata tervet palka.
Kuusku sõnul on suur vahe, kas oled lapsega kodus 9 või 18 kuud. Eestis süsteemi puudused avalduvad aga, siis, kui imikuiga läbi saab. Pärast 1,5 aastat kodus olemist ei leia naised tööd ning lasteaiakohti on samuti raske leida. Soome koduhoiutoetuse sarnast süsteemi Eestis pole. Ringide tasud on Eestis kõrged.
Eesti rahvaarv langes kiiresti pärast taasiseseisvumist ja see on peatunud 1,3 miljoni piiril. Kogu aeg on räägitud sellest, kuidas oleks võimalik rahvaarvu langust peatada. Poliitiliste otsuste mõju on tunda olnud ainult kahel korral: kui kehtestati emapalk ja kolmanda lapse toetus.
Möödunud aastal sündis Eestis naise kohta lapsi veidi enam kui Soomes, 1,59 last. Tänavu peaks see number kasvama 1,72 peale. Ent sündide arv ei ületa jätkuvalt surmade arvu. Rahvaarvu langus peatus kolm aastat tagasi seoses migratsiooniga. Tänu sellele on Eestis rahvaarvu kõige negatiivsemad ststsenaariumid muutunud positiivsemaks.
Eestis ajakirjanduses pööratakse lastele samuti suuremat tähelepanu ja kui veel mõni aasta tagasi tähendas suurpere Eestis vaesusse langemist, siis nüüd see enam nii ei ole. Peaminister Jüri Ratas sai sügisel neljanda lapse ja ka president Kersti Kaljulaidil on neli last. Haridusminister Mailis Reps on sünnitanud lausa kuus last.
Populaarsed blogijad Mallukas ja Mirjam Hunt said tänavu sügisel kolmanda lapse.
Kui Soomes räägitakse laste sündidest peamiselt tulevaste pensionimaksjate kontekstis, siis Eestis on see rahva püsimajäämise küsimus. Samas on selge, et ainult toetustega inimesi sünnitama ei pane, isegi kui toetus oleks 500 euro asemel 1500 eurot. Üldine trend on Eestis sama mis Soomes – naised sünnitavad üha hilisemas eas. Paljud ei saa ja ei tahagi lapsi. Kui see on trend, siis seda rahaga ei muuda, kuna raha pole otsustaja. Enamusele on juba kahest lapsest küllalt ja kolmandat ei taheta enam.
Kokkuvõttes toetustest rahvastiku vähenemise peatamiseks palju abi pole, see vaid veidi pidurdab rahvaarvu kiiret vähenemist.
NordenBladet —Riigikogu keskkonnakomisjon arutab oma tänasel istungil koos huvigruppidega eelnõu, mis näeb ette lõpetada karusloomade pidamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil, samuti nende aretamine ja paljundamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil.
Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on tal karusloomakasvatuste tuleviku küsimuses selge isiklik hoiak, mis on diskussioonide käigus vaid süvenenud. „21. sajandi Eestisse, meie kombe- ja väärtusruumi ei sobi loomade kasvatamine ja hukkamine vaid selleks, et nülgida neilt nahk,“ rõhutas Vakra. Vakra lisas, et kui langetatakse otsus lõpetada karusloomade pidamine, siis on vajalik kehtestada üleminekuaeg selle tegevuse lõpetamiseks. Seega peaks olema piisav üleminekuaeg, et Eestis karusloomakasvatusega seotud sadakond inimest leiaks uue töökoha või läbiks ümberõppe ja et ettevõtjad leiaksid uue väljakutse. Nii et varem välja antud tegevusload mingi ja kähriku tehistingimustes pidamiseks kehtiksid näiteks viis kuni kümme aastat.
Keskkonnakomisjoni aseesimees Kalle Palling ütles, et kui riik näeb, et karusloomafarmid ei sobi 21. sajandi Eestisse, siis kõige mõistlikum viis oleks need farmid omanikelt välja osta ja seejärel sulgeda. „Teise variandina võiks koostöös PRIA või mõne muu asutusega välja töötada meetmed tootmise restruktureerimiseks. Lõpetad karusloomakasvatuse, aga saad jätkata mõne muu tootmisega,“ märkis ta. „Töökohad maapiirkonnas on olulised ja lisaks otsestele töökohtadele farmis on tööstusega seotud suur hulk teisi ettevõtteid, kes varustavad neid näiteks söödaga, milleks kasutatakse liha ja kalatööstuse jääke. Minu isiklikult seisukohalt on selliseks otstarbeks loomade kasvatamine väär,“ märkis Palling.
Eestis kasvatatakse karusloomadena tšintšiljasid, küülikuid, naaritsaid ja rebaseid. Kokku peetakse Eestis umbes 200 000 karuslooma.
Karusloomade kasvatusega seotud küsimused on taas päevakorras seoses 18 Riigikogu liikme algatatud loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga (755 SE).
Keskkonnakomisjoni istungile on kutsutud eelnõu algatajate, loomakaitseorganisatsioonide, karusloomakasvatajate, Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi esindajad.
