NordenBladet —Täna avab maaülikooli metsakorralduse ja metsatööstuse õppetool uue puidutehnoloogia labori, mis võimaldab tudengitel õppe- ja teadustööd tehes omandada teadmisi kogu puidutöötlemise protsessist, alustades ümarmaterjali töötlemisest, lõpetades toodete valmistamisega. Labori väljaarendamine läks maksma ligi miljon eurot.
Labor on varustatud seadmetega, millega saagida kuni meetrise diameetriga palki ja kuivatada kuni 4,7 meetri pikkust saematerjali. Materjalitehnoloogia alase uurimistöö seisukohalt on üks olulisemaid seadmeid termotöötlusahi, millel on teadur Linnar Pärna sõnul ka suur teaduspotentsiaal. „Näiteks võimaldab nimetatud seade uurida, kuidas töödelda puitu selliselt, et säiliksid soovitud füüsikalised ja mehaanilised omadused ning paraneks vastupanu keskkonna mõjudele ja kahjuritele,“ rääkis Pärn. Olenevalt töötlusastmest suureneb termotöötlusahjus puidu pinnakõvadus ja muutub värvus. Lisaks suureneb puidu mädanikukindlus ning vähenevad niiskusest tingitud deformatsioonid, mis on Pärna sõnul oluline nii sise- kui välisviimistluses.
Äsja soetatud masinate hulka kuulub 60 tonnine kuumutatavate plaatidega press, mille eesmärk on erinevate puitplaatide, sealhulgas vineeri ja teiste komposiitplaatide väljatöötamine ning katsetamine. Vaakummembraanpress võimaldab aga erinevate pinnakattematerjalidega, sh spooniga katta ka kumeraid detaile. Viimane lihv antakse laboris puidule kalibreerimismasinaga, lisas Pärn.
Igapäevaselt saab labor olema pinnaks praktilisele õppetööle, puidutehnoloogia alasele teadustööle, aga ka koostööle erinevate puidutöötlemise ettevõtetega.
NordenBladet — Sügiseks valmiva uuringu eesmärgiks on huntide arvukuse hindamine enne ja pärast küttimishooaega. Keskkonnaagentuuri tellimusel analüüsivad tehnikaülikooli geeniteadlased kütitud huntide koeproove, väljaheiteid ning huntide murtud lammastelt saadud süljeproove.
Analüüsitakse sadu üle Eesti kogutud proove. Kvaliteetsetest proovidest saab kindlaks teha eri isendid ja need siis kokku lugeda. „Kõige rohkem on proovide hulgas väljaheiteid, millest DNA kättesaamine on aga ka kõige keerukam – välitingimustes ja ebasoodsate ilmaolude tõttu võib DNA olla proovis lagunenud,“ ütles uuringu juht professor Erkki Truve. Koerte ja huntide hübriidide välistamiseks kasutatakse koerte vereproove.
Analüüs on üks osa Keskkonnaagentuuri projektist ELME („Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid“), mida kaasrahastavad Euroopa Liidu ühtekuuluvusfond ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Keskkonnaameti andmetel kütiti lõppenud jahihooajal lubatud 65 hundist Eestis 60, lisaks eriloa alusel seitse hunti. 2013 valiti hunt Eesti aasta loomaks ja 2018 Eesti rahvusloomaks.
NordenBladet — Esmakordselt koostati Eesti ja Läti jaoks lämmastikubilanss ning hinnati olulisemad lämmastikuvood, allikad ja liikumisteed, sh Läänemerre jõudva lämmastiku kogused ja päritolu.
Suurimad pinna- ja rannikuvette jõudvad lämmastikuvood pärinevad põllumajandusest, loodusmaastikelt, atmosfäärist ja reoveekäitlusest. Projekti eesmärk, mille nimel Eesti ja Läti teadlased koostööd teevad, on Liivi lahte jõudva ja veekvaliteedi halvenemist põhjustava lämmastiku koguse vähendamine.
Liigne toitainete, eelkõige lämmastiku ja fosfori, koormus soodustab pinnaveekogude ja Läänemere veekvaliteedi halvenemist. Lämmastikuühendid suurendavad keskkonna hapestumist, mõjutavad osooni sisaldust atmosfääris ning looduslike ökosüsteemide tootlikkust ja bioloogilist mitmekesisust. Ka panustavad lämmastiku heitmed (N2O) kliimamuutusesse.
Seetõttu on Tallinna Tehnikaülikooli vee- ja keskkonnatehnika uurimisrühma teadlased Euroopa Liidu Interreg Eesti-Läti programmist rahastatud teadusprojekti GURINIMAS raames ja koostöös Keskkonnaministeeriumi ning nelja teadusasutusega Lätist välja selgitamas lämmastikukoormuse vähendamise võimalusi Läänemere rannikualadelt.Seetõttu on Tallinna Tehnikaülikooli vee- ja keskkonnatehnika uurimisrühma teadlased Euroopa Liidu teadusprojekti GURINIMAS raames ja koostöös Keskkonnaministeeriumi ning nelja teadusasutusega Lätist välja selgitamas lämmastikukoormuse vähendamise võimalusi Läänemere rannikualadelt.
Selleks hinnati kvantitatiivselt nii looduslikke kui inimtekkelisi bioloogiliselt omastatava lämmastiku (Nr) allikaid ja olulisemaid (>100 tonni) voogusid 2014. aastal olulisemate majandussektorite (põllumajandus, tööstus, energeetika, metsamajandus, kalandus, transport, jäätmekäitlus, reoveepuhastus), inimtarbimise ja looduskeskkonna vahel Eestis ja Lätis ning lämmastiku piiriülest transporti. 2014. aasta valiti uuringiks põhjusel, et projekti alguseks 2017. aasta kevadel oleks olemas usaldusväärsed statistilised ja muud algandmed, mille kogumine võib olla ajamahukas.
Kokku ringleb Eesti majandussektorite, inimtarbimise ja looduskeskkonna vahel umbes 550 000 tonni lämmastikku aastas. Kogu Eesti lämmastiku bilanss (sisend miinus väljund) oli 2014. aastal positiivne (+53 000 tonni). Selle põhjuseks on eelkõige lämmastiku emissioonid atmosfääri ning põllumajanduse, jäätmekäitluse ja energiasektorite ning kodumajapidamiste positiivne lämmastiku bilanss.
Lämmastiku koormusest siseveekogudele moodustab 92% põllumajandusest ja loodusmaastikelt tulev paljudest kindla asukohata allikatest pärinev hajukoormus, sellest omakorda 2/3 põllumajandusest. Umbes 5% lämmastikust sadestub atmosfäärist. Seega pärineb 97% kogu siseveekogude lämmastiku koormusest hajuallikatest ja 3% punktallikatest. 75% pinnaveekogumitesse sisenenud lämmastikust kantakse jõgedega merre ja ligi 25% lendub atmosfääri veekogude isepuhastuse tulemusena. Läti eristub Eestist sellega, et ligikaudu pool siseveekogude lämmastikukoormusest pärineb Daugava jõe valglast Venemaalt ja Valgevenest.
Punkt- (eelkõige energeetika, transport, tööstus) ja hajuallikatest (sh. põllumajandus, loodusmaastikud) pärinevad lämmastikuvood atmosfääri on Eestis arvestuslikult kokku 126 000 tonni aastas, sellest 60% panustavad punktkoormusallikad. Suurem osa voost on stabiilne õhulämmastik, mis tekib fossiilkütuste põletamisel, moodustades 48% kogu atmosfääri emiteeritud lämmastikust. Keskkonnakahjulikud lämmastikuühendid (NOx, N2O, NH3) panustavad umbes 42% kogu lämmastiku sisendvoost, mille allikaks on piiriülene sisend (16%), põllumajandus (8%), loodusmaastikud ja transport (mõlemad ca 6%) ning kütuste põletamine energia- ja tööstussektoris ning asulates (kokku 6%).
Põlevkivituhk moodustab 50% kogu jäätmekäitluse sektori lämmastiku sisendvoost. Toiduainetetööstusest ja loomasöödast tekkinud jäätmete osakaal on 12% ning inimtarbimine lisab 15% kogu jäätmekäitluse sektori sisendist (suur osakaal on toidu- ja biojäätmetel).
Piiriülene lämmastikuimport lämmastikuühenditena ning materjalide ja toodetega moodustas 2014. aastal 114 000 tonni ning eksport 106 000 tonni. Impordi-ekspordi vood moodustavad umbes 16% majandussektorite, asulate ja looduskeskkonna vahelisest lämmastiku voost.
Loodusmaastike (metsad, sood) lämmastiku bilanss Eestis on kergelt negatiivne (-6500 tonni) , mis võib viidata lämmastiku väljavoole turba ja metsamaterjali intensiivse kasutamise tõttu. Määramatus loodusmaastike lämmastikuvoo hinnangutes on üsna suur.
Saadud tulemustele tuginedes töötatakse välja uued sobivad meetmed lämmastiku koormuse vähendamiseks Läänemerele.
NordenBladet —Soome laevandusettevõte Eckerö Line on sõlminud eellepingu uue kaubalaeva ostmiseks. Uus laev võtab lisaks kaubale peale ka autoga reisijaid ning alustab liiklemist Tallinna A-terminalist Helsingi Vuosaari sadamasse juba juunikuus.
Vuosaari sadama kasutamine võimaldab kaubaveoklientidel ja autoga reisijatel jõuda soovitud sihtkohta Soomes lihtsamini, vältides Helsingi kesklinna liiklust. Nii Vantaa lennujaam kui ka eestlaste seas populaarne IKEA kaubamaja on Vuosaari sadamale väga lähedal.
Laev on maikuus Eestis dokis ning alustab sõite Tallinn-Helsingi liinil juunis. Uue laeva liinile toomine loob töökohti Tallinna ja Vuosaari sadamates ning ka uuel laeval endal. Uue laeva liinile toomine tähendab umbes 80 uut töökohta Soomes ja Eestis, edastab Ärileht.
Laeva omanik on Eckerö Line’i emaettevõte Rederi Ab Eckerö, kellelt laev renditakse. Alus ehitati 2000. aastal Hispaanias ning viimati sõitis see liinil Liverpool – Dublin. Laev võtab peale 366 reisijat ning autotekil on 2000 liinimeetrit. Laeval on väike kauplus, mugav istumissalong, kohvik ning kajutid.
Uus laev sõidab Tallinnast Helsingisse ja tagasi kaks korda päevas ning sõit kestab kolm tundi. Laeva nimi avaldatakse pärast registreerimist. Uus laev registreeritakse Soome lipu alla. Eckerö Line on ainus Soome lipu all liiklev laevafirma Tallinna-Helsingi liinil.
NordenBladet —Riigikogu Kantselei kuulutab välja järjekorras üheteistkümnenda August Rei stipendiumi konkursi. Stipendiumi eesmärk on toetada ja edendada parlamendialast teadustööd. See antakse eesti- või võõrkeelse parlamendi-, parlamentarismi- või Eesti parlamentaarsete kogude alase magistri- või doktoritöö kirjutajale. Töökavandeid esitama on oodatud kõik teema käsitlemisest huvitatud üliõpilased, magistrandid ja doktorandid.
Stipendiumi taotlemiseks tuleb Riigikogu Kantseleile esitada 20. septembriks 2019 avaldus, elulookirjeldus, magistri- või doktoritöö pealkiri, ideekavand ja ajakava, juhendaja soovitus jm dokumendid.
Välja antakse kuni kaks 1500 euro suurust stipendiumi kahes osas. Esimene osa makstakse välja parima töökavandi esitanud magistrandile või doktorandile, magistri- või doktoriõppesse kandideerijale pärast vastavasse õppesse vastuvõtmist. Teine osa antakse samale isikule töö eduka kaitsmise järel.
Stipendiumitaotlusi hindab Riigikogu Kantselei komisjon. Konkursi võitjad avalikustatakse hiljemalt 30. oktoobril 2019.
Iga-aastaselt välja antava August Rei stipendiumi asutas Riigikogu Kantselei 2008. aastal. Parlamendiuuringu stipendiume on määratud juba kaheteistkümnele magistri- või doktoritöö kirjutajale. Nendest üheteistkümnel on oma töö edukalt kaitstud.
Loodame, et parlamendiuuringu konkurss innustab noori uurijaid ka edaspidi ning aitab ühtlasi kaasa meie 100-aastase parlamendi tegevuse ja ajaloo uurimisele ning väärtustamisele.
August Rei (1886-1963) oli Asutava Kogu liige ja esimees selle kokkutulemisest 23. aprillil 1919 kuni tegevuse lõpetamiseni. Aastatel 1920–1937 oli Rei I-V Riigikogu liige, sealjuures ajavahemikus 9. juuni 1925 – 22. juuni 1926 II Riigikogu esimees.
