NordenBladet — Toompea lossi III korruse kunstisaalis avatakse kell 12 Eesti rahvusliku kultuuripärandi ja traditsioonilise käsitöö näitus. Riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnul on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava rahvusliku tekstiili eriala üliõpilaste tekinäitus kujukas näide, kuidas hoitakse au sees ja säilitatakse meie esivanemate loodud varandust. „Näitus annab esivanemate käsitööpärandile uue elu,“ ütles Nestor.
Näitusel on eksponeeritud kangakudumise õppeaines telgedel kootud villased koopiatekid, mis on valminud traditsioonilisi tehnikaid, materjale ja töövahendeid kasutades. Kangastelgedel kootud mustrilised tekid on valmistatud muuseumis säilinud terviklike tekkide või tekikatkete põhjal. Originaalid asuvad Eesti erinevate muuseumite tekstiilikogudes.
Näitusel väljapandud sõbakirjalist tekki iseloomustavad sissekirjatud mustritriibud. Erinevad kirjad on saanud rahvapäraseid nimesid linnu- ja loomariigi esindajate või majapidamises kasutatavate esemete järgi. Nii tuntakse näiteks sitika-, saehamba-, tünni- ja lauajalakirja, pääsusaba- ja kalasabakirja. Selliseid tekke on kootud kõikjal Eestis.
Tartu ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond uurib ja säilitab Eesti käsitööpärandit ning seob seda nüüdisaegse kultuuriga. Osakonnas on võimalik omandada pärandtehnoloogia rakenduskõrgharidus, mis hõlmab kolme eriala – rahvuslik tekstiil, ehitus ja metallitöö – ning pärandtehnoloogia magistrikraad.
Rahvusliku tekstiili erialal õpitakse tundma Eesti tekstiilipärandit ja traditsioonilisi käsitöötehnikaid, materjale, värve ja mustreid. Tihtipeale külastatakse muuseume ja taastatakse vanu käsitöötehnikaid otse muuseumiesemetelt. Etnograafilist ainest ning naturaalseid ja kvaliteetseid materjale kasutades soovitakse väärtustada materiaalset kultuuripärandit ja ümbruskonnast hoolivat mõtteviisi. Disainitakse asju, mis kannaksid tugevat kohalikku identiteeti ja rikastaksid Eesti kultuuriruumi, andes samal ajal eeskuju ja julgustust teistele maailma rahvastele, et nemadki ei unustaks oma juuri. Mustrite mahavõtmist ja kangakudumist juhendas kultuuriakadeemias Christi Kütt.
Näitus on Toompea lossis avatud kuni 15. veebruarini. Selle vaatamiseks tööpäevadel kella 10 – 16 tuleb lossi sisenemisel esitada isikut tõendav dokument.
Avafoto: Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava rahvusliku tekstiili eriala üliõpilaste tekinäituse avamine (Riigikogu fotoarhiiv/Eerik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu
NordenBladet — Tartu Ülikooli majandus- ja arvutiteadlased alustavad koostöös võrdõigusvoliniku ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega mahukat uuringut soolise sissetulekute ja rikkuse erinevuse teemal. Sissetulekute lõhe vähendamiseks luuakse uudne mobiilirakendus.
Uuringu ühe projektijuhi, TÜ majandusteaduskonna vanemteaduri Jaanika Merikülli sõnul pole Eesti nii suurt teadusraha – üle 700 000 euro – meeste ja naiste sissetulekute ja varade erinevuse uurimiseks varem saanud.
„Projekti unikaalsus seisneb ühelt poolt uutes nüanssides nagu rikkuselõhe analüüs, ettevõtte tasandi andmete kasutamine või vaade kaugemasse minevikku. Uudne on ka sissetulekute lõhe vähendamiseks loodav mobiilirakendus,“ ütles Meriküll.
Veebis kasutatava palga- ja pensionikalkulaatori, mis annab teavet eri ametialade palkade kohta, võivad tasuta alla laadida kõik Eesti töötajad, tööotsijad ja õppurid. Iga päringu korral kuvatakse turu keskmine meeste ja naiste palk ning pension.
Selline teave võimaldab tööturul osalejatel teha sisukamaid valikuid, pidada tulemuslikumaid palgaläbirääkimisi ja vähendada palgainfo puudumisest tingitud diskrimineerimist. „Loodetavasti julgustab see just naisi olema palgaläbirääkimistel julgemad. Kui sotsiaalne norm on see, et konkreetse inimese palka ja sissetulekuid ei avalikustata, siis on info turupalkade kohta ainus viis, kuidas suurendada tööturu läbipaistvust,“ märkis Meriküll.
Sooline rikkuselõhe ei pruugi kattuda soolise sissetulekute lõhega, sest mehed ja naised võivad koguda vara erinevalt. Rikkus annab aga isiku majanduslikest võimalustest sageli parema pildi kui sissetulek.
Uuringu käigus analüüsitakse ka ettevõtete tootlikkuse ja uuendusmeelsuse osatähtsust soolises palgalõhes. Uurimustulemusi tehnoloogia mõju kohta soolisele palgalõhele on seni ilmunud vähe ja need on olnud vastakad.
Peale selle uuritakse segregatsiooni rolli palgalõhe kujunemisel – majanduspoliitiliselt on tähtis eristada, kas meestele ja naistele makstakse samas ettevõttes erinevat palka või tuleneb sooline palgalõhe meeste ja naiste töötamisest erisugustes ettevõtetes.
Teaduskirjanduses ollakse ka eri meelt selles, kuidas mõjutas soolist palgalõhet üleminek kommunistlikult ühiskonnakorralt kapitalistlikule. Uues uuringus kirjeldatakse pikaajalisi suundumusi soolise palgalõhe arengus ja inimeste rolli palgalõhe kujunemisel.
Projekti „Meeste ja naiste sissetuleku ja rikkuse uuring ning praktiline veebitööriist, mis aitab paremini mõista soolist sissetulekute ja pensioni lõhet EL-i suurima soolise palgalõhega riigis Eestis” rahastatakse ELi õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmist ja see viiakse ellu aastatel 2019–2020.
Projekti teostajad on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku büroo (projektijuht Liisa Pakosta), TÜ majandusteaduskond (projektijuht vanemteadur Jaanika Meriküll) ja arvutiteaduste instituut (projektijuht vanemteadur Rajesh Sharma) ning Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituut (projektijuht professor Tairi Rõõm).
NordenBladet —Eesti Teadusagentuuri juhatus otsustas hindamisnõukogu ettepanekul anda välja 76 uut granti. Toetuse saab 14 järeldoktori-, 24 stardi- ja 38 rühmaprojekti kogumahus 8 727 100 eurot ühe aasta kohta. Kuna projektid kestavad kuni viis aastat, siis on selle otsuse rahaline maht kokku umbes 40 miljonit eurot.
Haruldaste geneetiliste haiguste põhjused, energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonisüsteemide ümberkujundamine, piimalehmade eluiga – need on mõned teemadest, mida 2019. aastal personaalsete uurimistoetuste toel uurima hakatakse. Rõhutamist väärib tõsiasi, et ülitugevas konkurentsis sõelale jäänud projektide seas on paljudel selge rakenduslik suunitlus.
2019. aastal alustavatest projektidest 37 on loodusteaduste, 8 tehnika ja tehnoloogia, 13 arsti- ja terviseteaduste, 3 põllumajandusteaduste ja veterinaaria, 7 sotsiaalteaduste ja 8 humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas.
Lisaks 76 uuele alustavale projektile jätkub 173 uurimisprojekti, kokku on personaalsete uurimistoetuste maht 2019. aastal ligikaudu 19 miljonit.
„Tänavune uurimistoetuste konkurss kinnitas järjekordselt meie teadlasete väga tugevat taset kõikides teadusvaldkondades. Kuigi arvudes oli sel aastal konkurss eelmise aastaga võrreldes natuke leebem, jäid paljud ülimalt tugevad taotlused rahalise ressursi piiratuse tõttu rahastamata. Tuleb nõustuda mitmete teiste riikide teadusagentuuride väljaöeldud hinnanguga, et mõistlikuks edukuse määraks võiks lugeda seda, kui rahastuseni jõuaks ligikaudu üks kolmest taotlusest, tänavuses voorus oli see suhe veel üks viiele. Loodetavasti eelmise aasta lõpus sõlmitud teadusleppe tulemusena kasvav teaduse rahastamine võimaldab suurendada alates 2020. aastast ka uurimistoetuste kogumahtu,“ kommenteeris Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel.
Näiteid 2019. aastal alustavatest uurimisprojektidest
Targo Kalamees (Tallinna Tehnikaülikool)
Rühmagrant: Seespoolse lisasoojustuse, ehitusniiskuse ja efektiivsete piirdetarindite niiskusturvalisus
Vananev hoonefond ning hoonete suur energiakasutus ja CO2 emissioon seavad olemasolevate hoonete tervikrenoveerimisele ja uute hoonete ehitamisele senisest keerulisemad väljakutsed. Vastavalt hoonete energiatõhususe direktiivile peavad alates aastast 2021 kõik uued hooned olema liginullenergiahooned ning 2050. aasta eesmärgiks on saavutada väga energiatõhus ja vähese CO2-heitega hoonefond. Projekti eesmärk on luua uusi teadmisi, kuidas minimeerida süsinikdioksiidi heitmeid ning tagada uutes ja rekonstrueeritud hoonetes seespoolse lisasoojustuse, ehitusniiskuse väljakuivamise ja soojuslikult efektiivsete piirdetarindite niiskusturvalisus.
Piimalehmade eluea pikkus on lehmade heaolu indikaatoriks, samuti mõjutab see farmi majanduslikku tasuvust ning on olulise keskkonnamõjuga. Projekti eesmärgiks on välja selgitada, millised tegurid mõjutavad lehmade karjast väljaminekut kaasaegsetes piimaveisefarmides. Saadud teadmised on olulised farmeritele, loomaarstidele ning piimaveisefarmide nõustajatele lehmade karjaspüsivust soodustavate tegevuste rakendamiseks farmides.
Kiraalsete ehk käeliste molekulide omadused ja bioloogiline toime sõltub väga oluliselt sellest, milline nende käelisus on. Näiteks võib ühe kindla käelisusega molekulidest valmistatud ravimi toime olla nõrk, puudulik või lausa kahjulik. Projekti eesmärk on luua suhkru- ja uurea-põhistest molekulaarsete mahutitest supramolekulaarsed sensorid, mis võimaldaks hõlpsalt analüüsida molekulide käelisust. Selliseid sensoreid saab tulevikus kasutada näiteks Eesti ravimi-, toidu-ja keemiatööstuses.
Margit Keller (Tartu Ülikool)
Rühmagrant: Eesti energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonisüsteemide ümberkujundamine Teise Suure Siirde lävel
Projekti keskmes on kolm Eesti sotsio-tehnilist süsteemi – energia, transport ja side. Eesmärk on analüüsida tööstusühiskondade kujunemislugu sotsio-tehniliste süsteemide vastastikuste mõjude kaudu ning sellele tuginedes otsida viise, kuidas suunata neid süsteeme jätkusuutlikule rajale ja vältida minevikus tehtud vigu. Projekti tulemusena pakutakse sekkumisviise kolme süsteemi toimimise põhjalikuks muutmiseks pöörates tähelepanu nii uutele tehnoloogiatele, ärimudelitele, seadustele, ühiskondlikele hoiakutele kui tarbijakäitumisele.
Sven-Erik Soosaar (Eesti Keele Instituut)
Järeldoktorigrant: Protoeuroopa substraat lõunaläänemeresoome keelte sõnavaras
Projekt keskendub Eesti alal kõneldud protoeuroopa keele uurimisele. Projekti eesmärgiks on välja selgitada, millised jäljed eesti keele ja teiste lõunaläänemeresoome keelte (lõunaeesti, liivi, vadja) sõnavaras on säilinud varem siin elanud rahva keelest. Kogutud ja süstematiseeritud keelelist materjali on võimalik siduda populatsioonigeneetika andmestikuga. Projekti tulemused on olulised, kuna võimaldavad rakendada ajaloolise keeleteaduse andmestikku eestlaste esiajaloo väljaselgitamiseks.
Sander Pajusalu (Tartu Ülikool)
Järeldoktorigrant: Kodeeriva DNA lähedased variatsioonid kui haruldaste geneetiliste haiguste põhjuslikud tegurid
Haruldased haigused on sageli geneetilise põhjusega, kuid põhjuse väljaselgitamine on keerukas. Projekti eesmärgiks on suurendada geneetiliste analüüside diagnostilist efektiivsust, leida uusi geneetilisi haigusi ja haiguste tekkepõhjusi. Projekti tulemustel on oluline väärtus haruldaste haiguste diagnoosimisel, haigete nõustamisel ja ravi planeerimisel.
NordenBladet — Tartu teadlased esitlesid uut TAC-seq’i nimelist geenianalüüsi meetodit, mis võimaldab senisest täpsemat ja taskukohasemat biomarkerite analüüsi. Patenteerimisel olev meetod jõuab Eesti tervishoiusüsteemis kasutusse tuleval aastal embrüo pesastumise ehk beREADY testi näol, mis suurendab kunstliku viljastamise õnnestumise tõenäosust.
Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus (Tervise-TAK) koostöös Tartu Ülikooli, Rootsi Karolinska Instituudi ja Helsingi Ülikooliga avaldasid Nature sõsarajakirjas Genomic Medicine artikli, kus autorid näitavad TAC-seq’i (Targeted Allele Counting by sequencing) meetodit koos mitme võimaliku rakendusega. Meetod mõõdab ülima täpsusega biomarkeriteks kasutatavate DNA ja RNA molekulide arvu uuritavas kliinilises proovis ning iseloomustab seeläbi patsiendi terviseseisundit.
Biomarkeriks võib olla mistahes biomolekul, mille olemasolu või puudumine on mõõdetav ning mis annab infot terviseseisundi kohta. Kliinikutes on kasutuses tuhandeid biomarkeritepõhiseid teste, millest paljud analüüsivad DNAd kui pärilikkusainet ja geenide avaldumist. Kliinilises analüüsis on oluline, et vastused oleks võimalikult täpsed ja testimine mõistliku hinnaga.
Tartu Ülikooli bioinformaatika doktorandi Hindrek Tederi sõnul võimaldab uus meetod äärmiselt täpset analüüsi, mis peegeldab patsiendi tegelikku olukorda. “Kliiniliste proovide analüüsis on tavaline, et uuritavat DNAd peab tehniliselt paljundama, sest vastasel juhul ei ole see aparaatidega mõõdetav. Kui mitu koopiat mõnest algsest molekulist tekib, pole teada ning seetõttu on ka tulemused ebatäpsed. TAC-seq’i puhul seevastu näeme ilma kadudeta ka algandmeid, millest tunneme ära ja eemaldame kõik laboris tekitatud koopiad. Tulemus on, et korrigeeritud biomarkerite väärtused peegeldavad kliinilist proovi võimalikult tõetruult”.
Artiklis kirjeldatakse meetodi kolme kasutusvaldkonda. Esiteks saab TAC-seq meetodit kasutada kindlate RNA molekulide tasemete määramiseks, eesmärgiga leida viljatusravis naise jaoks parim ajahetk embrüo siirdamiseks ning seeläbi suurendada kunstliku viljastamise õnnestumise tõenäosust. Teiseks saab selle abil uurida lapseootel naise veres leiduvat rakuvaba DNAd, et ohutul viisil tuvastada levinumad loote kromosoomhaigused. Kolmandaks saab meetodiga mõõta ja analüüsida oluliste regulaatormolekulide, mikroRNAde, taset erinevates kehavedelikes. Neid molekule võib kasutada biomarkeritena mitmete haiguste jaoks ja seda ilma ebameeldiva ja valusa biopsia võtmiseta haiguskoldest.
“Biomarkerite laborianalüüsil saab iga unikaalne molekul külge nö. isikukoodi. Andmete analüüsis leitakse seejärel sarnase isikukoodiga molekulid ehk laboris paljundamisega tekitatud koopiad üles ning liidetakse kokku. Seeläbi on võimalik minimeerida tehnilist viga, mis laboris materjali paljundamisel juhtub. Molekulaarseid isikukoodide on seni kasutatud teadusuuringutes, kuid see on nüüd standardiks saamas ka kliiniliste proovide analüüsis,” täpsustab Hindrek Teder, kes on ka ühtlasi artikli esimene autor koos TÜ molekulaar- ja rakubioloogia doktorant Mariann Koeli ja TÜ informaatika magistrandi Priit Paluojaga.
Uuringut juhtinud Tervise-TAKi juhtivteadur Kaarel Krjutškov nentis, et TAC-seq’i laboratoorne meetod oli esmalt justkui unistus, mis realiseerus alles aastaid kestnud katsetuste tulemusena. “On hulganisti teaduslikke ja kõrgtehnoloogilisi geenianalüüsi meetodeid, millega patsiente uurida, kuid nägime, et ülitäpse ja taskukohase lahenduse järele oli tungiv vajadus. Olemuselt on TAC-seq geenitehnoloogiline leiutis, mis avardab uurijate võimalusi. Tervise-TAKi Täppismeditsiini laboris kasutame hetkel juba seda meetodit embrüo pesastumise ehk beREADY testis. See test analüüsib 57 olulist emaka limaskesta biomarkerit, mis annavad vihje parima päeva kohta, millal võiks katseklaasis viljastatud embrüo naisele tagasi siirata ja rasedust oodata”.
“TAC-seq kui arendustegevus on liikunud ideaalilähedasel kursil. Esmalt viisime läbi põhjaliku baasuuringu, mille järel andsime sisse rahvusvahelise patenditaotluse. Nüüd järgnes teaduspublikatsioon, mis kirjeldab meetodi eripalgelisi rakendusi ning kõige olulisem – meetod on juba integreerimisel tervishoiusüsteemis. Kui kümme aastat tagasi tegin esimese patenditaotluse enamasti taotluse enda pärast, siis täna on see süsteemne tegevus, et väärindada nutikaid ja vajaminevaid lahendusi tervishoius,” võttis Krjutškov pika arendustöö protsessi kokku.
NordenBladet — Telia, TalTech ja Ericsson avasid täna TalTechi ülikoolilinnakus riigi esimese 5G pilootvõrgu.
Vastavatud võrku saavad teadusuuringuteks ning innovatsiooni edendamiseks kasutada nii ettevõtted kui teadusasutused. Tehnikaülikooli teadlased, tudengid ning ettevõtted ja idufirmad saavad luua ja katsetada rakendusi, milleks on vajalik ülikiire ning kvaliteetne andmeside. Ühtlasi on tegu püsiva võrguga, mis kasutab standarditele vastavaid ning kommertskasutuseks mõeldud 5G võrgu komponente. Üheks silmapaistvamaks rakenduseks on TalTechis loodud Iseauto, mis peagi liikleb 5G tehnoloogia toel ning suhtleb kiirelt ning viivitusteta ümbritseva taristuga.
Telia Eesti tehnoloogiadirektori Kirke Saare sõnul tähistab 5G võrgu avamine mobiilside viienda generatsiooni reaalset jõudmist Eestisse.
„Loodame näha 5G tehnoloogia toel sündimas uusi ja põnevaid tulevikuteenuseid ning ärimudeleid. Seepärast on uue tehnoloogia võimalusi oodatud siia testima erinevad huvipooled. TalTech on selleks ideaalne koht, koondades tehnilisi teadmisi, nutikaid inimesi ning koostöökogemusi väga erinevate partneritega. Lisaks näeme 5G tehnoloogias tugevat tuge oma vastavatud asjade interneti ehk NB-IoT võrgule, millel on tänaseks ka esimene ärikliendist kasutaja,“ lausus Saar.
TalTechi rektor Jaak Aaviksoo kinnitas, et viies generatsioon on julge samm tundmatusse — see avab piiritud võimalused suhtluseks virtuaalmaailmas. Ta lisas: „TalTech, Telia ning Ericsson astuvad selle sammu, sest nad usuvad teadlaste ja tudengite loovusesse selle platvormi kasutamisel ja uute ideede genereerimisel. 5G on kogu Eesti tuhat sammu tulevikku!“
Ericsson Eesti juht Andrus Durejko sõnas: „Standarditele vastava ja kommertskasutuseks mõeldud komponentidega 5G võrgu käivitamine on oluline samm Eesti esimeste 5G teenuste turule tuleku suunas. 5G võrgu avamine Eesti ühes loovamas keskkonnas ehk TalTechi ülikoolilinnakus on hea näide tänaste partnerite soovist juhtida innovatsiooni ning jätkata Eesti ühiskonna digiteerimist.“
Värskelt avatud 5G võrk sai täna hommikul ka esimesed tuleristsed: ülikoolilinnakusse paigaldatud 5G tugijaamad edastasid hommikul toimunud võrguavamise sündmusele 4K formaadis telepilti, mida toodeti Euroopa parimaks tunnistatud Tallinna vanalinna jõuluturult.
„Meile teadaolevalt oli see Eestis ja meie lähiregioonis esmakordne 4K live-ülekanne ning 5G võrk sai selle edastamisega suurepäraselt hakkama,“ tunnistas Saar.
Lisaks märkis Telia tehnoloogiajuht, et tuleval aastal plaanib ettevõte avada esimese eraklientidele mõeldud 5G leviala ning selle teostamiseks käib täna juba eeltöö.
