Presidendi noore IT teadlase preemia pälvis keerulisi juhtimissüsteeme uuriv Juri Belikov

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — President Kersti Kaljulaid andis noore IT-teadlase preemia Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) IT professor Juri Belikovile, kes uurib keerulisi juhtimissüsteeme.

Töörühm, kus professor Juri Belikov tegutseb, on välja arendanud universaalse matemaatilise metoodika ja tarkvara, mis lihtsustab keeruliste juhtimissüsteemidega seotud probleemide uurimist. „Juhtimissüsteeme võib leida kõikjal meie ümber, nad mõjutavad meie elu ja tänapäevaseid tehnoloogiaid igapäevaselt ning erakordselt ulatuslikult,“ selgitas Juri Belikov. Ta lisas, et juhtimissüsteem võib olla näiteks ventilatsiooni- või küttesüsteem, mis hoiab ruumis kindlat temperatuuri. Kuid juhtimissüsteemid võivad olla palju keerulisemad, näiteks tuumajaam või lennuk.

President Kersti Kaljulaidi sõnul on noore IT-teadlase preemia laureaat Juri Belikov teadlasena kombineerinud matemaatika ja infotehnoloogia, et luua paremaid mudeleid keeruliste protsesside juhtimiseks. „Tema teadustöö tulemusi saab kasutada bioloogias, meditsiinis, energeetikas, suurtes infrastruktuurides ja paljudes teistes valdkondades. Juhtimise lihtsustamine toob kaasa selgust ja efektiivsust, mis ongi ju iga teadustöö üheks oluliseks eesmärgiks,“ rõhutas president Kaljulaid.

Viimasel ajal on juhtimissüsteemide töörühm analüüsinud energeetika valdkonda, on ju ka elektrivõrgud juhtimissüsteemid.  Juri Belikovi sõnul on energeetika hetkel ümbermõtestamise protsessis, kuna praegu minnakse aktiivselt üle taastuvenergiaallikate kasutamisele ja nende lõimimisele energiasüsteemidesse.

„Seoses nende muutustega ilmnesid erinevad probleemid. Näiteks on taastuvenergiaallikatest saadaval energial erinev dünaamika. Minu töö tulemused võimaldavad töötada välja tõhusaid juhtimismeetodeid erinevate energiaallikate jaoks,“ selgitas Juri Belikov oma teadustöö sisu.

Noore IT-teadlase tunnustuse saanud Juri Belikov on Tallinna Tehnikaülikooliga seotud 2006. aastast. IT-teaduskonna dekaani Gert Jervani sõnul on preemia laureaat sihikindel, süstemaatiline ja tulemuslikult töötav noorteadlane, kellel on välja kujunenud iseseisev teadustemaatika ja laialdased rahvusvahelised kontaktid. Ta on juhendanud mitmeid teadus- ja tudengitöid, temalt on ilmunud 71 teadusartiklit ning 2015. aastal pälvis Juri Belikov Boris Tamme nimelise stipendiumi.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Tarkade nanoosakeste abil saab parandada kõhuõõne kasvajate ravi

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas tehtud teadustöös kasutati kõhuõõne vähkkasvajate uute kuvamis- ja ravimeetodite väljatöötamisel nanoosakesi. Katsed näitasid, et nanoosakeste kasutamine võimendab vähiravimite toimet ja vähendab kõrvalnähtusid.

Seedetrakti ja günekoloogiliste pahaloomuliste kasvajate, näiteks mao-, soole- ja munasarjavähi korral on kasvajarakkude levik kõhuõõnes üks sagedasemaid ilminguid. Ravivõimalused on aga piiratud, sest kõiki kasvaja mikrosiirdeid pole võimalik operatsiooni käigus eemaldada ja keemiaravi doos on kõhuõõnevälistes kudedes avalduvate kõrvalnähtude tõttu piiratud.

„Võrreldes veeni kaudu manustatavate ravimitega saavutavad kõhuõõnde manustatavad vähiravimid kasvajakoes suurema kontsentratsiooni ning on palju efektiivsemad. Sellegipoolest põhjustavad selliselt manustatud ravimid kõrvaltoimeid kõhuõõne normaalsetes kudedes, kuna ravimid ei tunne ära oma „sihtmärki“,“ rääkis uurimistöö autor, peagi Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas doktoritööd kaitsev Hedi Hunt.

Hundi sõnul on üks võimalus ravimite toime tõhustamiseks ja kõrvalnähtude vähendamiseks „laadida“ need nanoosakestesse ning katta osakeste pind vähkkude ära tundvate kullermolekulidega (lühikeste valgufragmentide ehk peptiididega). „Selliste „tarkade“ nanoosakeste abil saab parandada ravimite lahustuvust, selektiivsust ja vabanemist kasvajarakkudes,“ selgitas ta.

Doktoritöö juhendaja, bio- ja siirdemeditsiini instituudi nanomeditsiini professor Tambet Teesalu kirjeldas, et kuigi mõned kasvajate kõhuõõnesiseseks ravimiseks mõeldud nanoravimid on jõudnud kliiniliste uuringuteni, ei ole seni ühtegi nanoravimit sellise manustamisviisi jaoks veel heaks kiidetud. „Nanoosakeste suunamine kullerpeptiididega avab ravimiarenduses uusi võimalusi,“ on juhendaja veendunud.

„Hedi Hundi doktoritöö tulemused näitavad veenvalt, et kullermolekul ehk peptiid koodnimega TT1 võimendab loommudelite puhul nanoosakeste akumulatsiooni kasvajalistes kudedes ja nende vähivastast toimet,“ rääkis Teesalu. „Potentsiaalselt on meie tulemused kliiniliselt rakendatavad. Koostöös doktor Olav Tammikuga Tartu Ülikooli Kliinikumist nägime, et TT1-nanoosakesed seonduvad patsientidelt operatiivselt eemaldatud kõhuõõne kasvajate proovidega. Nüüd tuleb loota, et Hundi töö jääb silma mõnele ravimifirmale.“

Hedi Hundi doktoritööga „Intraperitoneaalsete kasvajate sihtmärgistatud ravi kasutades peptiididega suunatud nanoosakesi“ saab tutvuda siin.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Professor Anu Masso: e-residentsus taastoodab digitaalset ebavõrdsust

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Olukorras, kus üha enam avaliku- ja erasektori teenuseid digitaliseerub, muutuvad ka digitaalse tuvastamise ja autentimise võimalused kodanike jaoks järjest olulisemaks. Üks digiautentimise vorme on e-residentsus, millega antakse juurdepääs digitaalsetele teenustele ilma vajaduseta otseselt riigis resideerumiseks.

TalTechi Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professori Anu Masso e-residentsuse uurimisrühm avaldas hiljuti artikli “Transnational Digital Identity as an Instrument for Global Digital Citizenship: The Case of Estonia’s E-Residency”, kus analüüsitakse e-residentsuse digitaalsete võimaluste ja digitaalse ebavõrdsusega seotud aspekte ning seoseid taotlejate motivatsioonide ja nende päritoluriikide e-valitsuste arengutasemete vahel.

Uurimisrühma liige ja artikli esimene autor, Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorant Piia Tammpuu: “Meie analüüsis kasutatud Eesti e-residentsuse 2014-2017 aasta taotlusandmed näitavad, et ehkki e-residentsuse programm saavutas globaalse haarde juba esimeste aastate jooksul, on taotlejate taust kodakondsusjärgse päritoluriigi osas geograafiliselt väga ebaühtlane“.

Uuringu peamine panus oli autorite sõnul mitmetasandilist analüüsimeetodit kasutades selgitada taotlejate motivatsioone, võttes arvesse nii nende sotsiaal-demograafilist tausta (nt kodakondsust) kui ka nende päritoluriikide digitaalseid ja majanduslikke erinevusi. Analüüs näitaski, et e-residentsuse taotlemise motivatsioone selgemalt eristavaks tunnuseks oli EL kodanikuks olemine/ mitte-olemine ja päritoluriigi e-valitsuse arengutase. Digitaalselt enam arenenud riikide kodanikud taotlevad e-residentsust tõenäolisemalt üldise huvi tõttu, määratledes end kui “e-residentsuse fänne”. See-eest digitaalselt suhteliselt vähem arenenud riikide kodanikud soovivad programmiga liituda sagedamini instrumentaalsetel ehk e-residentsuse kasutusvõimalustega seotud põhjustel – näiteks soovides juurdepääsu Eesti e-teenustele.

Uuringust selgus, et 90% taotlejate puhul oli tegemist selliste riikide kodanikega, kelle e-valitsuse arengutase on ÜRO e-valitsuse arengutaseme indeksi (E-Government Development Index ehk EGDI) järgi kas väga kõrge või kõrge. Vaid kümnendik e-residentsuse taotlejaid oli pärit riikidest, mille e-valitsuse arengutase on indeksi järgi keskmine või madal. Nii on e-residentsuse programmist potentsiaalselt kasusaajate seas valdavalt nende riikide kodanikud, kes on globaalses mõttes oma riigi pakutavate digitaalsete võimaluste poolest juba suhteliselt paremas seisus. Ehk teisisõnu on Eesti riigi pakutav lahendus vaatamata e-residentsuse programmi globaalsele levikule enam kättesaadav nn digitaalselt võimekamatele ning peegeldab seega olemasolevaid riikide- ja regioonidevahelisi digitaalseid lõhesid.

Piia Tammpuu selgitab, et Eesti e-residentsuse kui riiklikult toetatud ja globaalselt kasutatava digitaalse identiteedi puhul rõhutatakse selle eelist nende riikide kodanike jaoks, kelle riikide e-areng on madalam. Seetõttu sooviti analüüsida, kas ja kuidas e-residentsuse programm aitab kompenseerida teatud digivõimaluste puudumist just digitaalselt vähem arenenud riikide kodanike puhul. Analüüs aga näitas pigem vastupidist, kuna põhiosa taotlejatest on digitaalselt kõrgelt arenenud riikidest. Samas –  digitaalselt vähem arenenud riikidest taotleti e-residentsust eelkõige tulenevalt praktiliselt huvist kasutada teatud e-teenuseid ja digitaalseid lahendusi. Ehk siis sellist kompensatsiooni-efekti on siiski kaudselt näha.

„Kokkuvõttes juhime oma analüüsiga Eesti e-residentsuse programmi ja selle pakutavate hüvede puhul tähelepanu digitaalse ebavõrdsusega seotud aspektidele ning tõstatame küsimuse, kuivõrd e-residentsuse taoline algatus aitab pikemas perspektiivis vähendada või pigem taasluua globaalset digitaalset ebavõrdsust erinevate riikide kodanike vahel“, lisab Anu Masso.
Masso sõnul võib tuginedes läbiviidud uuringule eeldada, et nimetatud ebavõrdsused võivad avalduda ka konkreetsetes viisides, kuidas e-residendi ID kaarti kasutatakse: kuivõrd on tagatud juurdepääs erinevatele teenustele, milline on teadlikkus võimalikest e-residentsuse käigus loodud andmetest, arvamused seoses võimalike riskide ja võimalustega. Nimetatud teemad vajavad aga täiendavat kvalitatiivset uuringut, leidmaks parimad viisid digitaalse ebavõrdsuse vähendamiseks.

Professor Masso uurimisrühm viib hetkel läbi täiendavaid süvaintervjuusid e-residentide hulgas, et selgitada lähemalt nende arusaamasid enda kui globaalsete digitaalsete kodanike õigustest ja kohustustest ning oma digitaalsete jalajälgedega seotud võimalustest ja riskidest.

Information Systems Frontiers “Transnational Digital Identity as an Instrument for Global Digital Citizenship: The Case of Estonia’s E-Residency” https://doi.org/10.1007/s10796-019-09908-y
Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NIPTIFY tuvastab nüüdsest neli kromosoomhaigust

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Eesti on esimene riik, kus kõigis 15 maakonnas saab teha NIPTIFY kromosoomuuringut maakonnakeskusest lahkumata. Lisaks füüsilisele kättesaadavusele on kodumaisele testile lisandunud ka neljas kromosoomhaigus – test annab nüüd vastuse ka Turneri sündroomile.

Eestis on lapseootel naiste kromosoomhaiguste riiklik sõeluuring väga heal tasemel. Sünnieelses sõeluuringus osaleb enam kui 90% naistest. See tähendab, et terve lapse sünd on peredele ja ühiskonnale äärmiselt oluline. Käsikäes patsientide teadlikkuse tõusuga arenevad ka kasutatavad tehnoloogiad meditsiinis. Haigekassa pakutava OSCAR testi kõrvale on viimase aastatega tõusnud veelgi täpsem loote kromosoomhaiguste sõeluuring – NIPTIFY test.

Esmalt tuvastas test kolm kõige enam levinud kromosoomhaigust: Downi, Edwardsi ja Patau sündroomi. Nüüdsest lisandus ka Turneri sündroom, mis tähendab, et tüdruk-loodetel on normaalse ehk kahe X kromosoomi asemel ainult üks. Selline laps vajab meditsiinilist hoolt, sündroomiga kaasnevad mitmed haigused ja hilisem viljatus. Neli analüüsitavat sündroomi katab 70-80% kõikidest sündivatest kromosoomhaiguste juhtudest.

Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse Täppismeditsiini labori juhataja Kaarel Krjutškov selgitas, et Turneri sündroomi lisandumine on tõestus kõrgtehnoloogilise meditsiiniteenuse arendamise vajalikkusest Eestis. “Juba see, et me ei saada enam patsientide vereproove koos sadade eurodega riigist välja, loob lisaväärtust meile kõigile. Täppismeditsiini teenust saab arendada ka Eestis kohapeal, kuid selleks on vaja kolme komponenti: toimivat teenuslaborit, andekaid teadlasi ja meid usaldavaid patsiente koos naistearstide ja ämmaemandatega. Me oleme õnnelikud, et need kolm meil olemas on”.

Tallinn ja Tartu oma suurte haiglatega on üldiselt tuntud kõrge ravikvaliteedi poolest, kuid täna pole patsiendil enam vahet, kui kaugel ta neist linnadest füüsiliselt asub, sest NIPTIFY loote kromosoomhaiguste sõeluuringu kvaliteet on üle Eesti sama. Viimaste maakonnakeskustena lisandusid NIPTIFY partnerkliinikuteks Rakvere, Viljandi ja Rapla haigla. “Oleme viinud äärmiselt täpse meditsiiniteenuse patsientidele praktiliselt koju kätte. Test on kättesaadav kõikides maakondades, sest oleme järginud motot, et vereproovi saatmine laborisse on kuller töö ja naine ei pea selleks kohale sõitma,” lisas Krjuškov.

Kättesaadavuse ja mõistliku hinna tõttu on NIPTIFY kõige populaarsem NIPT test Eestis. Tartus kompenseerib SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond NIPTIFY analüüse TÜ Kliinikumi patsientidele, kellel on tuvastatud kõrge kromosoomhaiguse risk. Lastefondi kogemus kinnitab üheselt, et NIPTIFY täiendab oluliselt riiklikku sõeluuringu programmi ja aitab ära hoida rasedale stressirohket ja lootele ohtlikku invasiivset protseduuri. Teistele peredele on täppismeditsiini test tasuline meditsiiniteenus, mis tagab turvatunde või põhjendatud lisauuringud juba varases raseduses.

NIPTIFY analüüsib loote kromosoome otse tulevase ema vereproovist ning kui lootel peaks esinema kromosoomhaigus, siis leiab test selle peaaegu 100% täpsusega üles juba raseduse 10 nädalal. Lisaks kromosoomhaiguste tuvastamisele annab test eksimatu vastuse ka tulevase lapse soo kohta.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

UURING: Eesti laste suutervis vajab suuremat tähelepanu

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Üle-eestilisest kolme-, kuue- ja kaheteistkümneaastaste laste suutervise uuringust selgus, et Eesti laste suutervis jääb Euroopa keskmisele alla. Enam kui 1300 last hõlmanud uuring näitas, et kaariese levik on väikseim kolmeaastastel, kuid probleemseim kuueaastastel. Hambaarstid rõhutavad, et suutervis saab alguse kodust.

Tartu Ülikooli hambaarstiteaduse instituut ja Eesti Hambaarstide Liit uurisid 2018. aastal 434 kolmeaastase, 467 kuueaastase ja 412 kaheteistkümneaastase lapse suutervist. Muu hulgas hinnati kaariese levikut ja kaarieseriski tekitavat käitumist.

Uuringust selgus, et kolmeaastaste laste seas oli tervete hammastega lapsi 71% ehk kaarieseravi vajas 29% lastest. „Selles vanuses on lapsel suus 20 hammast. Karioossete hammastega lastest ligikaudu kolmandikul vajas ravi üks hammas, suurim ravi vajavate hammaste arv oli aga 15,“ rääkis üks uuringu korraldaja, Tartu Ülikooli lastestomatoloogia dotsent Jana Olak. Ta lisas, et hambaemaili esmased muutused, mis kohest ravi ei vaja, aga viitavad edasisele kaariese arengule, märgiti ära 49%-l kolmeaastastest lastest.

Kuueaastaste hulgas oli tervete piimahammastega lapsi 28%. 58%-l lastest olid piimahammastes kohest ravi vajavad hambaaugud. „Esmaseid muutusi, mis viitavad võimalikule kaariese arengule, esines 66%-l uuritud lastest,“ kirjeldas Olak.

Kaheteistkümneaastaste seas oli tervete hammastega lapsi 32%, sh tervete jäävhammastega 39%. Hinnates eraldi esimeste jäävhammaste olukorda, leiti, et esimestes purihammastes olid täidised 47%-l lastest ja kaariesest kahjustatud esimesi purihambaid oli 20%-l lastest.

Uurimisrühma hinnangul on kolme-, kuue- ja kaheteistkümneaastaste Eesti laste seas kaariese levik Euroopa eakaaslastest keskmiselt suurem. Olaki sõnul saab suutervise eest hoolitsemine alguse kodust, kus vanemad on lastele eeskujuks. „Esmatähtis on pöörata tähelepanu korrektsele suuhügieenile, tähtis on õige sagedusega ja tervislik toitumine ning regulaarne hammaste kontroll.“

Uuringu järgi pestakse 58%-l kolmeaastastest hambaid kaks korda päevas. 31% peseb hambaid kas ainult hommikul või õhtul, ülejäänud harvemini või juhuslikult. Kuueaastastest lastest peseb hambaid kaks korda päevas 69%, juhuslikult 7%, ülejäänud pesevad hambaid üks kord päevas. Kaheteistkümneaastastest uuritutest peseb hambaid kaks korda päevas 70% ja vähemalt üks kord päevas 23%, ülejäänud teevad seda juhuslikult.

Hambaarstid rõhutavad, et alla viieaastane laps ei suuda ise hambaid korralikult pesta, mistõttu on vanema abi väga tähtis. „Kuldreegel on, et pese hambaid kaks korda päevas kaks-kolm minutit. Pärast hambapesu peaks pasta välja sülitama, aga mitte suud loputama, sest siis on pasta mõju suurem. Lapsed, kellel on suus juba jäävhambad, ja täiskasvanud peaksid enne hammaste pesemist kasutama ka hambaniiti,“ rääkis Jana Olak.

Esimese visiidi hambaarsti juurde peaks tegema siis, kui laps on poolteist kuni kaks aastat vana. Edaspidi peaks kontrollis käima iga kuue kuu järel. Kuigi Eesti Haigekassa tasub alla 19–aastaste hambaravi, ei käi sugugi mitte kõik Eesti lapsed ja noored regulaarselt hambaarsti juures. Seda peegeldas ka uuring.

Selgus, et kolmandaks eluaastaks oli hambaarsti juurde viidud 57% lastest, neist 16% oli seal käinud kaks korda ja 39% üks kord aastas. 32% kuueaastastest lastest käivad vanemate sõnul hambaarsti juures kaks korda aastas, vähemalt üks kord aastas käib seal 48% lastest. Kaheteistkümneaastastest käib nende endi sõnul hambaarsti juures kaks korda aastas 40% ja üks kord aastas 36%, ülejäänud käivad kas harvemini, juhuslikult või ei mäleta, millal viimati hambaarsti juures käisid.

Suutervise huvides peaks jälgima ka söömissagedust ja söögi-joogi tervislikkust. „Hammastele on kasulik, kui söögikordade vahele jääb kolm tundi. Lapsed võiksid süüa palju tooreid puu- ja juurvilju ning vähese suhkrusisaldusega toite. Janu korral peaks jooma vett, teisi jooke võib pakkuda toidukorra ajal,“ soovitas Olak.

Kolme-, kuue- ja kaheteistkümneaastaste laste suutervise uuringut rahastas Eesti Haigekassa.

 

Avafoto on illustreeriv: Pexels/Pixabay
Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

1...529530531...756Page 530 of 756