Laupäev, august 9, 2025

EESTI UUDISED

Rakvere teatris jagati teatripäeva peol välja “Eesti teatri aastaauhinnad 2019” 2018. aasta loomingu eest

NordenBladet – Kolmapäeva õhtul (27.märts) kuulutati Rakvere teatris teatripäeva peol välja tänavused Eesti teatri aastaauhindade laureaadid 2018. aasta loomingu eest. Nimeliste auhindadega tunnustatakse ka pikemaaegset silmapaistvat teatritööd. Auhinnaga kaasneb klaasikunstnik Ivo Lille loodud Theodori silm, mida rahastab Kultuuriministeerium, või Vaike Pääsukese kujundatud auaadress. Mõlemale lisandub Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali rahaline preemia.

Eesti Teatriliit on andnud teatri aastaauhindu välja alates 1961. aastast.

Laureaadid on:

TEATRIKUNSTI ERIAUHIND

Antakse erilise teatrikunstisündmuse eest, mida ükski teine auhinnastatuut ei hõlma. Laureaadi otsustab Eesti Teatriliidu juhatus.

Raivo Põldmaa – rahvusvahelise teatrifestivali „Talveöö unenägu“ järjepidevuse hoidmise ning 2018. aasta festivali, Alvis Hermanise retrospektiivi idee, selle teostamise ja „Päeviku“ eestikeelse tõlke väljaandmise eest.

SÕNALAVASTUSTE AUHINNAD

Žürii: Jaak Allik, Tambet Kaugema, Piret Kruuspere, Toomas Lõhmuste, Annemari Parmakson, Külliki Saldre ja Liina Tepand.

LAVASTAJAAUHIND

Karl Laumets – „Kalevipoeg“ (Teater Vanemuine).

KUNSTNIKUAUHIND

Arthur Arula – kujundused lavastustele „Väikekodanlased“ (Eesti Draamateater), „Tsaar Saltaan. Üleküpsenud muinasjutt“ (Emajõe Suveteater) ja „Elokäük“.

MEESPEAOSATÄITJA AUHIND

Andrus Vaarik – Gilbert Horn lavastuses „Noad kanade sees“ (EMTA lavakunstikool) ja André lavastuses „Mineku eel“ (Tallinna Linnateater).

NAISPEAOSATÄITJA AUHIND

Tatjana Kosmõnina – Olga monolavastuses „Nastja, Nastja, Nastja“ (Vene Teater).

MEESKÕRVALOSATÄITJA AUHIND

Allan Noormets – Bubnov lavastuses „Põhjas“ (Tallinna Linnateater).

NAISKÕRVALOSATÄITJA AUHIND

Ursula Ratasepp – Kati lavastuses „Toomas Nipernaadi“ (Temufi) ja Naine lavastuses „Mineku eel“ (Tallinna Linnateater).

MUUSIKAAUHIND

Žürii: Kerri Kotta, Alvar Loog, Tiina Mattisen, Mart Mikk ja Aivo Välja.

Atlan Karp – Jack Rance’i ja krahv Gili jõuliselt kehastatud lavakujud Giacomo Puccini ooperis „Tütarlaps kuldsest läänest“ (Rahvusooper Estonia) ja Ermanno Wolf-Ferrari lühiooperis „Susanna saladus“ (Opera Veto).

Rasmus Kull – Sweeney Toddi muusikaliselt nõudlik roll Stephen Sondheimi muusikalises põnevikus „Sweeney Todd“ ning Josefi lavakuju maitsekas kehastamine Johann Straussi operetis „Viini veri“ (mõlemad Teater Vanemuine).

BALLETIAUHIND

Žürii: Enn Suve, Tiit Härm, Jelena Karpova, Saima Kranig ja Age Oks.

Jevgeni Grib – lühiballeti „Valgus aknas“ koreograaf-lavastaja (Eesti Rahvusballett).

TANTSUAUHIND

Žürii: Leenu Nigu, Heili Einasto, Kristiina Garancis, Priit Raud ja Iiris Viirpalu.

Ruslan Stepanov – „Невесомость“: võluvalt abstraktsed ja minimalistlikud variatsioonid peaaegu eimillestki, viimse detailini välja lihvitud absoluutne kohalolu (Kanuti Gildi SAAL).

ETENDUSKUNSTIDE ÜHISAUHIND

Žürii: Evelyn Raudsepp, Evelin Lagle, Kerri Kotta, Annemari Parmakson ja Priit Raud.

Mart Kangro, Juhan Ulfsak ja Eero Epner – „Workshop“: peenekoeline kontseptsioon, nauditav etendajate kohalolu ning köitev vaataja intellektuaalne kaasakutsumine (Kanuti Gildi SAAL).

LAVASTUSTE MUUSIKALISE KUJUNDUSE JA ORIGINAALMUUSIKA AUHIND

Auhinda rahastab Eesti Autorite Ühing.

Žürii: Olav Ehala, Tauno Aints, Tõnu Kõrvits ja Ardo Ran Varres.

Liina Sumera – originaalmuusika lavastustele „Gulliveri reisid“ ja „Vari“ (mõlemad NUKU teater).

KRISTALLKINGAKESE AUHIND

Antakse kahele noorele teatriinimesele esimeste märkimisväärsete lavatööde eest. Ühe laureaadi otsustas sõnalavastuste auhindade žürii, teise tantsuauhinna žürii.

Ester Kuntu – Laura Wingfield lavastuses „Klaasist loomaaed“ (VAT Teater ja EMTA lavakunstikool), Éliante lavastuses „Misantroop“ (Eesti Draamateater ja EMTA lavakunstikool), Mari Koort lavastuses „Elagu, mis põletab!“ (Adamson-Ericu muuseum), Mari lavastuses „Põlenud mägi“ (Teater Vanemuine), Karin lavastuses „Saraband“ (Eesti Draamateater), Marie Under lavastuses „Siuru õhtu 100“ (Eesti Kirjanike Liit) ning Laurel lavastuses „Kriidiaed“ (Eesti Draamateater).

Liis Vares – süvenenud, empaatiline ja peenetundeline tegelemine olulise teemaga nii lavastuses „Hingake! Ärge hingake!“ kui ka töötubades ja liikumispraktikumides.

ALGUPÄRASE DRAMATURGIA AUHIND

Antakse kahe viimase aasta jooksul lavale jõudnud algupärase teatriteksti eest.

Žürii: Heidi Aadma, Monika Larini, Ene Paaver ja Mihkel Seeder.

Laur Kaunissaare, Aare Pilv, Jarmo Reha ja Co – „Oomen“, Aleksei Gastevi loomingu alusel: lavastusdramaturgia, mis loob tervikliku teatrikogemuse ruumi-, aja- ja sõnatasandil.

REET NEIMARI NIMELINE KRIITIKAAUHIND

Žürii: Anne-Ly Sova, Jim Ashilevi, Laura Kalle, Arne Merilai, Peeter Raudsepp, Inga Vares ja Liina Viru.

Madli Pesti – detailne ja üldistusjõuline kriitik, kelle neutraalsed ja selged kirjeldused tekitavad elavaid kujutluspilte ning on lahutamatult seotud analüütilise seisukohavõtuga.

TEATRI TEHNILISTE TÖÖTAJATE AUHINNAD

Žürii: Roland Leesment, Toivo Kaev, Jaanus Laagriküll, Taivo Pahmann, Rait Randoja ja Heigo Teder.

LAVASTUST ETTEVALMISTAVA TÖÖTAJA AUHIND

Ivika Jõesaar – Vanemuise teatri kostüümiosakonna alajuht, kelle ennastsalgav tegutsemine on aidanud jõuda lavale ka ülisuure kostüümimahuga muusikalavastustel.

ETENDUST TEENINDAVA TÖÖTAJA AUHIND

Helga Aliis Saarlen – Eesti Draamateatri jumestusosakonna juhataja, kelle käe all tegutseb grimmituba eriti ladusalt ja professionaalselt. Valmis mistahes erialaseks katsumuseks, on ta igal hetkel ka usaldusväärne teatritark partner.

HALDUS- JA ADMINISTRATIIVTÖÖTAJA AUHIND

Mari Nurk – Ugala teatri turunduse ja avalike suhete juht, kelle osa toimiva turundusosakonna moodustamises, selle juhtimises ja uuenenud teatri avaliku kuvandi loomises on olnud hindamatu.

ANTS LAUTERI NIMELINE AUHIND

Antakse kaks auhinda, kuni kümme aastat teatritööd teinud noorele näitlejale ja/või lavastajale (alates esimesest lavastusest).

Žürii: Garmen Tabor, Alo Kõrve, Anu Lamp, Rein Oja ja Ingomar Vihmar.

Ants Lauteri nimeline näitlejaauhind

Martin Mill

Osatäitmised: Thore – „Nii nagu taevas“ (2009, Ugala Teater), Kusta – „Põrgupõhja uus vanapagan“ (2010), Rasmus – „Hulkur Rasmus“ (2010, mõlemad Emajõe Suveteater), Kaval-Ants jt – „Jürka“ (2010), eri rollid – „Mee hind“ (2011), Max – „Postmodernsed leibkonnad“ (2011), Mozart – „Amadeus“ (2011), Mees – „Klapp“ (2011), Jaan Feldmann (Õnnesaar) – „Sajand“ (2013), Pantalone – „Kahe isanda teener“ (2014), Billy noorena – „Lovesong“ (2014), Unistaja – „Valged ööd“ (2014), Simon Bright – „Mäng on alanud“ (2016), Toomas – „Soo“ (2016), Cosme – „Nähtamatu daam“ (2017), Koss – „Krdi loll lind“ (2017), Fedja – „Elav laip“ (2018, kõik Ugala Teater).

Ants Lauteri nimeline lavastajaauhind

Juhan Ulfsak

Lavastused: „Idioodid“ (2010, Von Krahli Teater ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia), „Puhastatud“ (2013), „4.48 psühhoos“ (2013, mõlemad Von Krahli Teater), „NO53 Kadunud sõbra juhtum“ (2014, Teater NO99), „Kaart ja territoorium“ (2015, Eesti Draamateater), „NO36 Unistajad“ (2017, Teater NO99), „Workshop“ (2018, koos Mart Kangro ja Eero Epneriga, Kanuti Gildi SAAL).

SALME REEGI NIMELINE AUHIND

Lastelavastuste auhind, mille võib saada kunstiliselt silmapaistva ja lastepärase töö eest nii lavastaja, näitleja, kunstnik kui ka iga teine lavastuse osaline.

Žürii: Jaak Urmet, Iir Hermeliin, Kairi Kruus, Katrin Nielsen ja Maria Peterson.

Tiina Mölder ja Christin Taul – lavastus „(p)ÖÖ“ (NUKU teater).

ALEKSANDER KURTNA NIMELINE AUHIND

Antakse näidenditõlgete eest, millest vähemalt üks on lavastatud vaadeldaval ajavahemikul. Auhinna saajalt eeldatakse pikaajalist draamatekstide tõlkimist.

Žürii: Triin Sinissaar, Liina Jääts, Anu Lamp ja Triinu Tamm.

Toomas Kall – kauaaegsele vene dramaturgia vahendajale ning orgaanilise ja tundliku keeletajuga tõlkijale, kes on eestindanud muuhulgas Gogoli „Revidendi“, Erdmani „Enesetapja“, Tšehhovi „Pianoola“, Turgenevi „Isad ja pojad“, Ostrovski „Metsa“ ja Dostojevski „Krokodilli“. Aastatel 2017–2018 tulid tema tõlkes lavale Valentin Krasnogorovi „Kas hakkame seksima?“ ja Jevgeni Griškovetsi „Südame sosin“.

RAHEL OLBREI NIMELINE AUHIND

Antakse professionaalse balletikunstiga tegelevale tantsijale, lavastajale/koreograafile, repetiitorile ja pedagoogile pikemaajaliste väljapaistvate tulemuste eest balletilaval.

Žürii: Enn Suve, Tiit Härm, Jelena Karpova, Saima Kranig ja Age Oks.

Rufina Noor – Vanemuise balleti endine solist, kauaaegne pedagoog-repetiitor, kes on kujundanud tulemuslikult balletitrupi professionaalset taset.

OTTO HERMANNI NIMELINE AUHIND

Auhinnaga tõstetakse esile ja väärtustatakse pikaajalist kõrgetasemelist pühendunud tööd teatri orkestriartistina.

Žürii: Eda Peäske, Aabi Ausmaa, Mart Laas, Kulvo Tamra ja Linda Viller.

Vahur Vurm – Estonia teatri klarnetimängija alates 1974. aastast, klarnetirühmа kontsertmeister üle 30 aasta. Tema imeline toon, rahu ja paindlikkus on kandunud üle ka kogu klarnetirühmale, kelle kõrge taseme üle võib vaid uhkust tunda.

Lisaks mainitud auhindadele antakse teatripäeva peol üle Eesti Teatri Tehniliste Töötajate Ühenduse aumärk, mille pälvib Külli Root. Eesti Näitlejate Liidu aurahaga tunnustatakse Volli Kärot.

Teadlaste äsjane uuring hoiatab taimemürkide koosmõju eest

NordenBladet — Üks keskkonnasäästliku kahjuritõrje sammas on looduslikult esinevad röövtoidulised lülijalgsed ehk kahjurite looduslikud vaenlased. Sealhulgas ka oma eluks peremeesorganismi vajavad parasitoided, kes suudavad soodsate tingimuste korral edukalt hoida kahjurite arvukust nii madalal, et keemilist tõrjet pole tarviski. “Niisiis oleks taimekasvatajatele väga kasulik, kui parasitoide oleks kultuurpõldudel liigirikkalt ja arvukalt esindatud ning nende populatsioonid seal oluliselt suureneks,” leidis maaülikooli taimetervise õppetooli dotsent Eve Veromann.

Selle asemel kasutatakse põldudel rutiinselt erinevaid taimekaitsevahendeid, mis ei tapa üksnes kahjureid ja haigusi, vaid on kahjulikud ka kasulikele organismidele. Äsjane rahvusvaheline uurimistöö näitab, et taimekaitsevahendite koosmõju põhjustavaid mehhanisme ei osata veel lõpuni selgitada, mistõttu on töö tulemused alameerivad ja viitavad otseselt vajadusele ammutada koosmõju kohta täiendavat informatsiooni.

Kolme ülikooli teadlaste koostöös uuriti, kas ja kuidas mõjuvad putukamürgi (neonicotinoid tiaklopriid) madalad doosid koosmõjus erinevate fungitsiidi (tebukonasool) kontsentratsioonidega kiletiivalistele parasitoididele (Hymenoptera: Parasitica). Kuna hiljuti keelustati Euroopa Liidus kolme neonikotinoidi (imidaklopriid, klotianidiin ja tiametoksaam) kasutamine, on tõenäoline, et tiaklopriini kasutamine suureneb veelgi. Seega on oluline uurida selle neonikotinoidi potentsiaalset mõju kasulikele organismidele.

Mudelobjektiks oli parasitoid Aphelinus abdominalis, kes on laialdaselt levinud liik ja keda kasutatakse ka edukalt biotõrjes lehetäide vastu. Kunagi varem ei ole pestitsiidide riskianalüüsides käsitletud insektitsiidide ja fungitsiidide koosmõju, ehkki taimekasvatajad kogu Euroopas, sealhulgas ka Eestis kasutavad neid väga sageli koos paagisegudes.

Analüüsis tõsteti esile fakti, et neonikotinoidi toksiline mõju suurenes sünergiliselt koosmõjus fungitsiidiga (mõju võimendus rohkem kui kahe mürgi summeerimine). Uurimuses ilmnes ka tiaklopriidi madalate dooside ülimalt toksiline sünergiline koosmõju tebukonasooliga parasitoidi populatsioonile. Dooside kontsentratsioonid on realistlikud nendele, millega parasitoidid potentsiaalselt põllul kokku puutuvad.

Uurimistöö sai teoks kolme ülikooli: Eesti Maaülikooli, Ghendi Ülikooli ja Cardiff Ülikooli koostöös. Töörühmade koostööd toetas Euroopa ERA-NET C-IPM (Coordinated Integrated Pest Management in Europe) projekt nr 33: IPM4Meligethes, IUT36-2, DoRa doktorikool ja SA Archimedes.

Viide artiklile: Willow J, Silva A, Veromann E, Smagghe G (2019) Acute effect of low-dose thiacloprid exposure synergised by tebuconazole in a parasitoid wasp. PLoS ONE 14(2): e0212456. https://doi.org/10.1371/journal.pone.021245

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Maaülikool edendab sotsiaalset ettevõtlust maal

NordenBladet — Sotsiaalse ettevõtluse puhul investeeritakse kasum tagasi kohalikku kogukonda. Selleks, et kogukonna vajadusi täielikumalt rahuldada ja inimeste potentsiaali maksimaalselt ära kasutada, on vaja kohalike suutlikkust. Nii on võimalik suurendada nende teadmisi ja oskusi kogukonna aktiveerimise, partnerluse ja võrgustike loomise, ärilise mõtlemise ja sotsiaalse ettevõtluse ühiskondlikust mõjust arusaamisel.

Projekt on suunatud inimestele, keda huvitab maakogukondade arendamine ja säilitamine, kes on valmis kaaluma sotsiaalselt ettevõtlikke lahendusi, et aidata neid inimesi, kellel juba on sotsiaalse ettevõtluse idee või kes on juba kaasatud sotsiaalses ettevõtluses, kuid soovivad omandada uusi oskusi ja teadmisi, et aidata neil paremini oma ettevõtet juhtida. Kavas on kaasata 300 kohaliku kogukonna eestvedajat nii õppetöösse kui teistesse projekti tegevustesse. Tulemused tehakse kättesaadavaks kõigile, kes on huvitatud sotsiaalsest ettevõtlusest ja kogukonna arengust.

Projekti kestus on 03.12.2018–02.06.2021 ning seda rahastab EL Erasmus+ täiskasvanuhariduse strateegilise partnerluse programm.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Ratas: Eesti ettevõtjatel on olnud julgust ja häid ideid, et muutuste pöörises edu saavutada

NordenBladet — Eesti ettevõtjad väärivad tunnustust selle eest, et maailmamajanduse kasvu aeglustudes ja välisturgude ebakindluse keerulises olukorras õnnestus neil lisaks lihtsalt hakkama saamisele ka areneda ja edu saavutada, ütles peaminister Jüri Ratas ärikonsultatsiooni- ja audiitorbüroo Ernst & Young korraldatud „Eesti aasta ettevõtja 2019“ galal.

Ratase sõnul on Eesti ettevõtjad valmis väljakutseid vastu võtma. Mullu suurendati investeeringuid ja palgati juurde töötajaid ning selle toel kasvas meie majandus 3,9 protsenti. See oli enam kui ükski prognoos ennustada julges.

„Möödunud aasta tõi meile suurepäraseid näiteid selle kohta, milleks Eesti ettevõtjad võimelised on. Olgu selleks siis meie neljas ükssarvik, maailma vallutavad pakiautomaadid Viljandist või energiakontserni juhi otsus jagada osaluse müügist saadud tulu kõigi ettevõtte töötajatega,“ lausus peaminister.

Oma tervituskõnes toonitas peaminister, et seekordsed nominendid aasta ettevõtja tiitlile on tunnustuse igati ära teeninud ning ettevõtjate ja ettevõtluse staatus ühiskonnas peab veelgi kasvama. „Ootused ettevõtjatele tänapäeval on ju hirmkõrged. Lisaks headele majandustulemustele mõtlevad meie ettevõtjad ka jätkusuutlikkusele ja oma tegevuse keskkonnamõjudele, arendavad töötajate teadmisi ja oskusi ning kasutavad tootmises ja teenustes innovatsiooni. See kõik aitab Eesti majandusel liikuda väärtusahelas kõrgemale, mida tuleb hinnata,“ ütles Ratas.

Aasta ettevõtja on laiaulatuslik rahvusvaheline konkurss, Eesti tiitli võitja esindab oma riiki Ernst & Youngi maailma aasta ettevõtja ärifoorumil Monacos. Rohkem infot: https://www.ey.com/ee/et/newsroom/news-releases/ey-selgusid-tanavused-ee…

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Eesti Rahvaluule Arhiiv – ülevaade ja ülesanded

NordenBladet – Eesti Rahvaluule Arhiiv (lühend: ERA) on aastal 1927 asutatud folklooriarhiiv, mille ülesanne on rahvaluule kogumine, säilitamine ja selle laiemale üldsusele kättesaadavaks tegemine. Arhiiv loodi Eesti Rahva Muuseumi allasutusena, alates 1940. aastast on arhiiv osa Eesti Kirjandusmuuseumist. 20. sajandi jooksul on ERA kandnud nimesid Riikliku Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond (RKM RO) ja Tartu Ülikooli Eesti Rahvaluule Arhiiv.

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA) on folkloori keskarhiiv Eestis, mille ülesandeks on mitteinstitutsionaalse vaimse kultuuri nähtuste võimalikult mitmekülgne jäädvustamine, säilitamine ja kogutu kättesaadavaks tegemine. Selle juurde kuulub orgaaniliselt materjali teaduslik analüüs, uurimistulemuste ja allikmaterjalide publitseerimine, populariseeriv ja pedagoogiline tegevus. Arhiiv on peale folkloristide uurimisbaasiks filoloogidele, etnoloogidele, ajaloolastele, sotsioloogidele jpt. ERA materjale kasutab lai ring kõrg- ja rahvakultuuri loojaid, suguvõsa- ja kodu-uurijaid, pedagooge, kooliõpilasi jt. huvilisi.

Folkloorimaterjale on Eestis järjepidevalt kogutud ligi kahe sajandi vältel, selle tulemusena haldab ERA 1,5 miljoni leheküljelist käsikirjalist kogu, fotokogu 62 000 fotoga ning heli- ja videokogu, milles on üle 188 000 pala helisalvestusi ning üle 1700 videosäiliku. ERA kogude sisu vastab folkloori mõistele kõige laiemas tähenduses, esindades mitte üksnes kitsamalt suulist kunstiloomingut, vaid vaimse rahvakultuuri kõikvõimalikke valdkondi. Lisaks eesti rahvaluule kogudele sisaldab arhiiv Eestis elanud või elavate rahvusvähemuste folkloorikogusid, samuti on ulatuslikud ning maailma mastaapides unikaalsed sugulasrahvastelt talletatud materjalid.

ERA koondab teadureid ja uurimisrühmi, mis tegelevad eesti regilaulu, muinasjuttude, kohapärimuse, eesti asunduste, tänapäeva- ja lastefolkloori, rahvausundi, etnomusikoloogia ning eesti folkloristika ajaloo uurimisega. Teadurite tegevuse väljunditeks on alus- ja rakendusuuringud, mida publitseeritakse monograafiate, artiklikogumike ning allikapublikatsioonide kujul. Samuti on arhiivi osaks digistuudio, mis tugistruktuurina tegeleb arhiivi talletatud heli- ja videoülesvõtete digitaliseerimise ning heli- ja videoväljaannete ettevalmistamisega.

Täpsemalt ajaloost:

Loomisest II maailmasõjani

ERA asutati 24. septembril 1927. a. Arhiivi loomise üheks ajendiks oli see, et Jakob Hurda rahvaluulekogu toodi Soomest tagasi Eestisse. Soome oli see toimetatud Hurda surma järel 1907. aastal. Soomes kuulus Hurda kogu Soome Kirjanduse Seltsile (SKS), millel erinevalt Eesti teadusasutustest olid juba olemas sobilikud tingimused kogu säilitamiseks. 1924. a algasid Oskar Looritsa eestvedamisel kõnelused Hurda kogu Eestisse toomise üle, eesmärgiga moodustada SKSi ja 1924. a avatud Läti Rahvaluule Arhiivi eeskujul ka Eestisse oma keskne rahvaluulearhiiv. Oskar Looritsast sai ERA kolleegiumi otsusega arhiivi esimene juhataja, kes püsis ametis kuni emigreerumiseni Teise maailmasõja ajal.

Algselt asutati ERA sihtasutuse Eesti Rahva Muuseumi allüksusena. Lisaks Hurda 162-köitelisele vanavarakogule (H) koondati ERA hoidlatesse kokku ka Matthias Johann Eiseni 99-köiteline kogu (E), Oskar Kallase eestvedamisel loodud Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaviisikogu (EÜS), aga ka mitu väiksemat rahvaluulekogu, nt Eesti Kirjameeste Seltsi kogu (EKS), Eesti Rahva Muuseumi kogu (ERM), M. J. Eiseni stipendiaatide kogu (E, Stk) jt. Oskar Looritsa juhtimisel hakkas Eesti Rahvaluule Arhiiv ka ise aktiivselt kogumistööga tegelema, kasutades ulatuslikku kirjasaatjate võrgustikku ning kogumisvõistlusi koolides aga ka välitööekspeditsioone. Salvestusvõimaluste arenedes pandi alus foto- ja heliarhiividele. Samuti seati esimestel tegutsemisaastatel sisse ühtne registrite, kartoteekide ja mappide süsteem. Veel võttis arhiiv enda ülesandeks avaldada teadus- ja allikapublikatsioone. Selle tarbeks loodi 1935. a sari „Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetused“, ent jätkati ka Hurda alustatud „Monumenta Estoniae antiquae“ sarja (nt „Vana Kannel“ III ja IV). Sõjaeelse ERA kollektiivi silmapaistvamad liikmed olid lisaks Oskar Looritsale veel Paul Ariste, Herbert Tampere, Richard Viidalepp, Rudolf Põldmäe, Erna Normann jt.

II maailmasõja aastad

Aastal 1940 muudeti ERA riigistamise käigus Riikliku Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnaks (RKM RO), kus esialgu jätkus töö sõjaeelse kollektiivi ja tegevuskavaga. Saksa okupatsiooni ajal, aastal 1942, pärast Kirjandusmuuseumi kui iseseisva üksuse likvideerimist liideti selle rahvaluule osakond TÜ filosoofiateaduskonnaga, kus see hakkas kandma nime Tartu Ülikooli Eesti Rahvaluule Arhiiv. Aastatel 1943–1944 evakueeriti rahvaluulekogud ühes teiste RKM kogudega sõja tõttu hoiukohtadesse Tartu-, Viljandi- ja Läänemaal. 1944. aastal taastati Riiklik Kirjandusmuuseum kui institutsioon ning ühtlasi ka selle rahvaluule osakond (RO). Kogud jõudsid maapiirkondadest täielikult Tartusse tagasi 1945. a augustiks.

Nõukogude aeg

Nõukogude perioodi alguses juhatasid RO-d selle varasemad töötajad (Richard Viidalepp 1944–45; Erna Normann 1945-50). Oma jälje jättis arhiivi materjalidele aga stalinismiperiood, mille käigus tuli arhiivitöötajatel kahe laine jooksul (1945–46 ja 1949–51) oma käega maha tõmmata, välja rebida ja üle kleepida kõik valitseva ideoloogiaga vastuollu minevad tekstid ja fotod. Muuhulgas tuli kõikjalt kustutada Rootsi pagenud Oskar Looritsa nimi ja tegevusega seotu. Väljalõigatud leheküljed paigutati aga keskarhiivi erifondi, kust need jõudsid 1960. aastatel tagasi arhiivi ning muutusid taasiseseisvumise järel taas uurimiskõlbulikuks. Nõukogude aeg seadis nõudmisi ka uurimisteemadele: rahvausundi uurimisest tuli loobuda, soositud oli nn töötavate hulkade folkloor, mille puudumisel uuriti siiski edasi klassikalisi folkloorižanre.

Varasemate ERA kogude kõrvale loodi nõukogude ajal uusi rahvaluule kogumise ja uurimisega tegelevaid asutusi. 1947. a asutati Riikliku Kirjandusmuuseumi rahvaluulekogu (RKM). Päris uue uurimisasutusena loodi Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, mille juures asus tegutsema rahvaluule sektor. Viimane kolis 21. sajandi alguseks täielikult üle Kirjandusmuuseumisse, kus jagunes kaheks: folkloristika osakonnaks (EKM FO) ning etnomusikoloogia osakonnaks (EKM EMO). Sektori kolimisega Tartusse lisandus aastal 2000 ERA kogudesse ka rahvaluule sektori folkloorikogu (KKI). Samuti jõudsid 20. sajandi lõpuks ERA valdusesse Tartu Riikliku Ülikooli eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri folkloorikogu materjalid (EKRK). Alates 1940. aastate lõpust said tavaliseks mitme uurimisasutuse folkloristide kollektiivsed kogumisrekted ehk ekspeditsioonid, mille käigus kogutud materjal paigutati killustunult erinevate asutuste arhiividesse.

Tehnoloogia arenedes võeti ROs 1953. a kasutusele esimene magnetofon, samuti pärinevad 1950. aastate lõpust esimesed filmilindid. 1980. aastatest asendas filmilinte videofilm. 1960. aastatel võimaldas helisalvestustehnoloogia areng tegeleda varasemast rohkem rahvamuusika uurimisega. Sel kümnendil anti välja esimesed helipublikatsioonid ning rahvalaulude antoloogiad ning 1969. aastal loodi RO kõrvale rahvamuusika sektor, mille juhataja oli enne KKIsse siirdumist Ingrid Rüütel. Rahvalaulu-uurijad (Ottilie Kõiva, Herbert Tampere, Erna Tampere jt) jätkasid “Vana Kandle” sarja ettevalmistamist, Arvo Krikmanni eestvedamisel uuriti parömioloogia töörühmas eesti vanasõnu, Selma Lätt ning hiljem Mall Hiiemäe töötasid põhjalikult läbi eesti rahvakalendri. 1970.–80. aastatel pöörati rohkem tähelepanu arhiivitöö korraldusele, sest eesti folkloristika uurimisteemad olid sedapalju arvardunud, et arhiivi laekuv materjal oli üha eriilmelisem. Juba saadeti arhiivi ka seni tabuliseks peetud materjali, nt poliitilisi anekdoote, Siberisse küüditatute mälestusi, ühiskonnakriitilisi malevalaule.

1990. aastatest tänapäevani

1990. aastatel avardusid uurimisteemad plahvatuslikult. Taas hakati uurima vahepeal põlu all olnud rahvausundit, suurte kogumisvõistlustega koguti pärimust koolilastelt ja tudengitelt, uue suunana kerkis esile sõdurifolkloor. Tagamaks rahvaluule-uurijate järelkasvu, hakati korraldama igakevadisi noorte folkloristide konverentse. Aastal 1995 nimetati Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond (ERA õigusjärglane) ümber Eesti Rahvaluule Arhiiviks. Samal kümnendil tehti algust kogude materjalidest (algul tekstidest ja helisalvestustest) digikoopiate loomisega. 1992. aastast loobuti kartoteegikaartide kirjutamisest, esimesed püsivad digilahendused seati sisse aga 1997. aastal, kui heli- ja videonimestikke hakati koostama Excelis ning väljatrükifaile Wordis. 2001. aastaks kolis kogu nimestikega ning säilikute laenutusega seonduv arvutisse. 1990. aastatest alates hakati digitud materjalide põhjal koostama temaatilisi andmebaase, millest kolm põhinevad ERA uurijate tööl: Eesti regilaulude andmebaas, kohapärimuse andmebaas KOOBAS ning Muinasjuttude andmebaas. Pärast Hurda kogu digimist aastatel 2011–12 arendati digimaterjali paremaks haldamiseks välja virtuaalne hoidla KIVIKE (Kirjandusmuuseumi Virtuaalne Kelder). KIVIKE võimaldab skännitud failide põhjal tekstitusi teha, siduda omavahel kõik ühe koguja või esitajaga seotud materjalid ning luua temaatilisi kogukonnaportaale. 2013. aastal loodi kogumismoodul KRATT, mis võimaldab arhiivil korraldada kogumiskampaaniaid internetis ning seob saadetud materjali kohe KIVIKEsega. Viimastel aastatel toimunud digitaalsed kogumiskampaaniad on hõlmanud nt kohapärimust (“Minu maastikud” 2015), isikunimesid (“Imelik nimi” 2017), aga ka perepärimust (“Minu (vanaema) lugu” 2018).

Septembris 2017 tähistas ERA temaatilise konverentsiga oma 90. sünnipäeva.

ERA alamarhiivid:

Arhiivisäilikud jagunevad Eesti Rahvaluule arhiivis viide alamarhiivi (nimetatud ka lihtsalt “kogudeks”):

Käsikirjaarhiiv (ka käsikirjakogu) – Koosnes 2013. a novembris u 1,5 miljonist leheküljest (täpsemalt 1 480 462 lk), millest suurem osa on köidetud leheküljed. Käsikirjalised säilikud jagunevad kogudesse, mis kannavad oma koostaja nime ning sellest nimest tulenevat lühendit. Näiteks on Jakob Hurda kogus 162 köidet, mis kannavad lühendit H (Hurt); M. J. Eiseni kogu köiteid tähistab aga täht E (Eisen) jne. Käesoleval sajandil lisanduvad käsikirjakogusse ka digitaalsed käsikirjalised allikad.

Heliarhiiv – Koosneb 10 711 säilikust (täpsemalt 188 000 palast), mis sisladavad muusikalist, aga ka sõnalist helikandjale salvestatud pärimusmaterjali. Vanimad helisalvestused on tehtud vaharullidele (575 rulli, nendel 2 151 helipala), järgnevad rahvusringhäälingus aastatel 1936–38 salvestatud rahvamuusika šellakplaadid (131 plaati, neil 746 pala). Suure osa heliarhiivist moodustavad helilindid ja kassetid, uuemast ajast DATid, MiniDiscid ja mälukaardid.

Fotoarhiiv (ka fotokogu) – Kuigi eripalgelist fotomaterjali (pildid esitajatest, kogujatest, kogumisretkedest jms) laekus arhiivi juba asutamisest saati, hakati fotosid süsteemselt säilitama alles 1936. aastast. Tänapäeval koosneb ERA fotoarhiiv umbes 62 000 säilikust, sh 17 993 mustvalgest, 8 075 värvi- ja pea 33 150 digifotost, kusjuures viimaste arv on pidevalt tõsuteel.

Videoarhiiv – Alates 1959. aastast pärinevatest esimestest filmilintidest ning 1980. aastate videofilmidest kuni tänapäevaste MiniDVde ja mälukaartideni on ERA videoarhiivi kogunenud üle 1 600 videosäiliku. Heli- ja filmisalvestuste digimiseks on ERA juurde loodud eraldi digistuudio.

Multimeediaarhiiv – Uusim eksperimentaalne alamarhiiv, kuhu on alates 2008. aastast koondatud säilikuid, mis ei kuulu olemuslikult ühessegi teise alamarhiivi (nt Powerpointi esitlused, HTML-lehed, e-kirjad jne). Hetkel on kogu üsna tagasihoidlik, kuid avatud tuleviku võimalikule digimaterjalile.

Vaata lisaks: Eesti Rahvaluule Arhiivi koduleht