Eestlane Ott Tänak võitis teist aastat järjest Soome ralli

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Eesti sõitja Ott Tänak (31) võitis koos kaardilugeja Martin Järveojaga teist aastat järjest ralli-MMi etapi Soome ralli. Toyota meeskonna sõitjale Ott Tänakule järgnesid Citroeni sõitjad, soomlased Esapekka Lappi ja Janne Ferm. Kolmandaks tulid Toyota sõitjad soomlased Jari-Matti Latvala ja Miikka Anttila.

Ott Tänak (sündinud 15. oktoobril 1987 Kärla vallas Saaremaal) on Eesti rallisõitja. Ta on mitmekordne Eesti meister autorallis.

Tänak tegi oma debüüdi autoralli maailmameistrivõistluste sarjas 2009. aasta Portugali rallil. 2012 liitus ta võistkonnaga M-Sport World Rally Team ning sama aasta Rootsi rallil sai ta oma esimesed kiiruskatsevõidud WRC sarjas. Esimene MM etapivõit tuli 2017. aasta Sardiinia rallil. Sama hooaeg lõpetati 3. kohaga. Ühtlasi valiti Tänak 2017. aasta Eesti aasta sportlaseks.

Alates 2018. aastast sõidab Tänak Toyota Gazoo Racing WRT meeskonnas. Samal hooajal võitis ta Argentina, Soome, Saksamaa ja Türgi ralli.

Pärast 2019. aasta Soome rallit on MM-võistluste seis selline:

1. Ott Tänak 180
2. Sébastien Ogier 158
3. Thierry Neuville 155

Peaminister Jüri Ratas: Vormsi on heaks näiteks, kuidas ühendada elu saarel ja töö mandril

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas külastas (29.juulil) väikesaarte ringreisi raames Eesti suuruselt neljandat saart Vormsit, et kohtuda kohaliku vallavalitsuse ja kogukonna esindajatega ning teha saarel ringkäik.

Vormsil tervitas peaministrit vallavanem Ene Sarapuu ja volikogu esimees Ivo Sarapuu, kellega käsitleti Vormsi tulevasi investeeringuid, kohalikule koolile eripärase distantsõppe seaduseraamistikku sobitamist ning teisi kogukonnale olulisi teemasid.

„Riigi kohus on tagada, et elu Eestis areneks võrdselt igas Eestimaa paigas. Vormsi elanike rõõmud ja mured on sama tähtsad kui Narva, Võru või Viimsi elanike heaolu,“ sõnas peaminister.

Peaministri sõnul on mandril töötavad, kuid püsivalt saarel elavad inimesed kindel märk Vormsi elu arengust. Vormsi vallajuhtide sõnul on neid saarel mitmeid. Tänase ringsõidu vältel kohtus peaminister Anneli ja Kahro Talliga, kes igapäevaleiba teenivad Haapsalus, ent on Vormsil leidnud kogu perele mugava ja kaasaegse elupaiga.





„Hea meel on selle üle, et väikesaarte programmi abil on mitmed kogukonna elukvaliteeti tõstvad projektid toetust juba leidnud. Näiteks on renoveeritud Vormsi lasteaed-põhikool, soetatud uus päästekaater ning rajatud tankla. Nüüd peame vaatama, kuidas viia lõpuni üürimaja renoveerimine ning lahendada praamiliiklusega seotud küsimused – suurendada parvlaev Örmsö mahutavust ja väljumiste paindlikkust,” lisas ta.

Lisaks võttis Jüri Ratas ringsõidu jooksul osa Rootsi Päevade 2019 tipphetkest ehk Olavipäeva teenistusest 800-aastases Vormsi kirikus. Peaministri sõnul on Olavipäeva pidustused heaks märgiks kohaliku kogukonna aktiivsusest ja elurõõmust, tuues kokku nii rannarootslaste järeltulijad kui Vormsi saare praegused elanikud.

Tänane Vormsi külastus on osa suuremast peaministri väikesaarte ringreisist, tutvumaks nende eluoluga ja arutamaks lahendamist ootavaid küsimusi. Varem on Jüri Ratas külastanud Abruka, Aegna, Kihnu, Ruhnu, Naissaare, Pakri, Piirissaare ja Prangli saari ning Kesse-, Kõinastu- ja Manilaidu. Veel on plaanis külastada Osmussaart ja Vilsandit.

 

Fotod: Peaminister Jüri Ratas Vormsil (Stenbocki maja/Jürgen Randma)
Allikas: Eesti Riigikogu

 

TalTechi majandusteaduskond pälvis kõrge mõjusushinnangu

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Rahvusvahelised eksperdid hindasid kõrgeks Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) majandusteaduskonna regionaalset majanduslikku, intellektuaalset, kultuurilist ja sotsiaalset mõju ning teaduskonnale anti BSIS (Business School Impact System) märgis.

Baltikumis on TalTechi majandusteaduskond esimene, kes BSIS-e märgise on pälvinud. Euroopas on selle saanud näiteks  Lausanne’i (Sveits), Ljubljana (Sloveenia) ning Nottinghami Trenti ülikoolide majandusteaduskonnad.

Hindamine põhines rahvusvahelisel metoodikal ja selle viisid läbi EFMD Global Network eksperdid. EFMD on ülemaailmne ärikoolide ja korporatsioonide võrgustik ning akrediteerimisorganisatsioon, mis pakub majandus-ja ärikoolidele kvaliteedi- ja mõju hindamisi, sh BSIS-e märgise taotlemist. Majandusteaduskonna hindamisel kasutati nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid indikaatoreid.

Dekaan Enn Listra sõnas BSIS-e märgise saamisel, et TalTechi majandusteaduskonna mõju Eesti majandusele on kümmekond korda suurem kui teaduskonna eelarve. „Lisaks finantsmõjule on olulised intellektuaalne mõju ning hariduslikud ja äriarendustega seotud tegevused. Üha suurem on teaduskonna mõju regionaalsele majanduslikule ökosüsteemile, ühiskonnale ja Eesti mainele laiemalt,“ lisas Enn Listra.

Majandusteaduskond on üks suurimaid teaduskondi TalTechis ning üks vanimaid Eestis, selle teadlased ning töötajad on pühendunud regiooni ärikeskkonna arendamisele ja praktilise suunitlusega hariduse andmisele.

Sel suvel on Tehnikaülikooli sisseastujate hulgas üheks populaarseimateks erialadeks just majandusteaduskonna bakalaureuse- ja magistriõppekavad.

Ka teaduskonna mõju hindamine näitas, et erinevad huvigrupid tunnustavad TalTechi majandusteaduskonda kui olulist Eesti ja Balti regiooni hariduse, tehnoloogia ja poliitilise keskkonna kujundajat.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

TalTechi geodeedid tuvastavad Läänemere kõrgussüsteemide erinevusi kosmosest

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Viie riigi teadlased asuvad kosmosest tuvastama Läänemere kõrgussüsteemide erinevusi, et võimaldada ühtse kõrgusliku nivoopinna kasutuselevõttu rahvusvaheliste infrastruktuuriprojektide elluviimisel.

Nii saaks mereäärsete riikide ühisprojektide, näiteks Tallinn-Helsingi tunneli, projekteerimis- ja ehitustöödel hakkama ühtse kõrgussüsteemiga ega peaks tegelema segadusseviivate ümberarvutustega.

Arvestades satelliitasukohamäärangu süsteemide (näiteks GPS ja Galileo) laialdast kasutuselevõttu, on täpsed kõrgusandmed ning riikidevaheline ühildatavus kriitilise tähtsusega mitmes uues tehnoloogiavaldkonnas. Näiteks isejuhtivad sõidukid ja laevad ning mobiilsed robotid. Eriti oluline on see ka merenavigatsioonis, kuna teadlaste töö tulemusel on võimalik täpsustatult esitada Läänemere riikide merekaartidel sügavusi ühtses süsteemis.

Teadlased kasutavad oma töös Euroopa Liidu kaugseire programmi Copernicus raames orbiidile saadetud seiresatelliitide andmeid. Näiteks saadab 700 kilomeetri kõrgusel kosmoseavarusi kündva Sentineli satelliidi tehisavaradar (synthetic aperture radar – SAR) mikrolaine impulsse Maa suunas ning arvutab tagasipeegelduva signaali kulgemisaja põhjal vahemaa. SAR seadmega saab tuvastada maapinna punktide omavahelisi geomeetrilisi seoseid ning nende ajalisi muutusi mõne millimeetrise täpsusega. Erinevalt tavaliste optiliste sensoritega tehtavatest kosmosepiltidest ei sõltu radarandmed ilmastikuoludest ega pilvkattest.

TalTechi geodeesiaprofessor Artu Ellmann ütles: „Ärgem unustagem, et asume jääajajärgse maatõusu piirkonnas, kus kõrgused pidevalt muutuvad! Teise suure eelisena on kosmoseandmeid kasutades võimalik üheaegselt jälgida väga suuri piirkondi. Nii ongi selle projekti eesmärgiks Läänemere regiooni riikide kõrgussüsteemide omavaheliste erinevuste väljaselgitamine, mis loobki eeldused ühtse lähtenivoopinna kasutuselevõtuks.“

Tulemuste valideerimiseks kaasatakse ka traditsioonilisi täppisandmestikke nivelleerimisest, merevaatlusjaamadest ning GPS-püsijaamadest. On ju Läänemere regiooni kohta olemas palju erinevaid ja pikkade aegridadega andmeliike, mis võimaldavad kontrollida väljatöötatava metoodika  paikapidavust, et hiljem seda rakendada ka maailma teistele piirkondadele.

Tallinna Tehnikaülikooli geodeedid koostöös Müncheni Tehnikaülikooli, Saksa Kosmoseuuringute Keskuse, Soome Geodeesia Instituudi, Rootsi Maamõõduameti ning Poola Teaduste Akadeemia kosmoseuuringute keskuse teadlastega osalevad uurimisprojektis, mis rakendab satelliitseire andmeid Läänemere riikide kõrgussüsteemide ühtlustamiseks. Maikuus toimuski TalTechis rahvusvahelise koostööprojekti Geodetic SAR for Baltic Height System Unification avakoosolek, kus jaotati osaliste vahel tööülesanded ning visandati detailne tegevusplaan aastani 2021. Teadlaste tööd rahastab Euroopa Kosmoseagentuur.

Projekti veebileht  www.bgu.tum.de/iapg/baltic/

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Valitsus pöörab kliima- ja energiapoliitikale eritähelepanu

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Valitsus otsustas 11.juuli istungil moodustada kliima- ja energiakomisjoni, mille eesmärk on kaardistada võimalusi kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ning energiavarustuse tagamiseks, et Eesti keskkond oleks hoitud ning majandus ka tulevikus konkurentsivõimeline.

Peaminister Jüri Ratase sõnul määravad kliima- ja energiaküsimused meie tulevikku. “Selge on see, et järgnevatel aastatel ja aastakümnetel näeme energiasektoris mitmeid murrangulisi samme. Suured muutused on ühelt poolt keerulised, kuid nende nutikas ületamine aitab alati avada uusi uksi. Kui leiame oma muredele targad lahendused, saame oma majandusele anda uue hingamise ning pöörame võitluse kliimamuutustega enda kasuks. Seetõttu on tähtis, et valitsus tegeleks nende teemadega otse ja operatiivselt,” sõnas Ratas.

Loodud komisjon hakkab kujundama kliima- ja energiapoliitilisi seisukohti ning kaardistama lahendusi kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ja riigi energiavarustuse tagamiseks. Eesti jaoks on kõige keerulisemad teemad energiasektori reform ning transpordisektori üleviimine puhastele kütustele. Samuti tuleb otsustada, kuidas toetada kõige paremini tehnoloogilisi uuendusi kliimamuutuste leevendamiseks ja sellest tulenevate võimaluste ära kasutamiseks. Innovatsioon kliima- ja energiavaldkonnas on ühtlasi tuleviku majanduskasvu eeldus.

“Kliimamuutused puudutavad kogu Eesti majandusstruktuuri ning ühiskonda. Hetkel on loomulikult kõige aktuaalsemad Ida-Virumaaga seotud väljakutsed. Meie põlevkivikeskne energeetika peab arenema. Peame võtma suuna keskkonna parema hoidmise ja põlevkivi targema kasutamise suunas. Samas võtavad muudatused aega ning riigil tuleb aidata inimesi, keda need kõige enam mõjutavad,” ütles peaminister ning lisas, et neid küsimusi on kavas valitsuskomisjonis arutada.

Kliimamuutustega võitlemise eestvedaja maailmas on Euroopa Liit, kus on arutluse all eesmärk saavutada aastaks 2050 süsinikuneutraalsus. Sel teemal korraldab riigikantselei 13. septembril peaministri eestvedamisel ja koostöös Teaduste Akadeemiaga kliimamuutusele keskenduva konverentsi, mille eesmärk on viia edasi riigisisest arutelu kliima- ja energeetikateemadel.

Taust:
Värskelt loodud kliima- ja energiakomisjoni juhib peaminister ning selle alalised liikmed on keskkonnaminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, haridus- ja teadusminister, kaitseminister ja välisminister. Teised ministrid osalevad komisjoni istungil, kui teemakäsitlus seda eeldab. Oma ettepanekud esitab komisjon valitsuse istungile või kabinetinõupidamisele.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

1...515516517...756Page 516 of 756