Pühapäev, august 10, 2025

EESTI UUDISED

EKRE Soome osakond edastas avaliku pöördumise

NordenBladet — EKRE Soome osakond edastas avaliku pöördumise, milles kutsub toetama praegu Eestis loodavat Keskerakonna, EKRE ja Isamaa võimuliitu. Sotsiaalmeedias avaldatud pöördumine on järgmine:

Hea Eesti rahvas, pöördume teie poole, et jagada oma muret Eestis toimuva pärast ja kutsuda teid üles toetama EKRE, Isamaa ja Keskerakonna koalitsioonikõnelusi ja võimalikku tekkivat koalitsiooni.

3.märtsil 2019 andis Riigikogu Valimistel 99 671 inimest hääle Eesti Konservatiivsele Rahvaerkonnale, millega saadi 19 mandaati tulevases Riigikogus. Välismaal hääletanud Eesti kodanikud hääletasid Riigikogu valimistel kõige rohkem EKRE poolt. Välismaal antud häältest läks EKRE arvele tervelt 43,7 protsenti.

12.märtsil 2019 alustasid kolm erakonda Keskerakonna juhtimisel ja Isamaa ning EKRE osalusel koalitsioonikõnelusi.

Oleme mures selle üle, et Eesti peavoolumeedia kajastab antud koalitsiooniläbirääkimisi äärmiselt alatult ja kallutatult, ühiskonda jätkuvalt lõhestades ning pooltõdede ja lausvalede abil manipuleerides, et levitada EKRE vastasust ning nurjata EKRE, Isamaa ja Keskerakonna koalitsioonikõnelused.

On äärmiselt häiriv ja alandav, kuidas peavoolumeedia koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga mõnitab ja stigmatiseerib Eesti rahvast, kes toetavad ja pooldavad Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda, nimetades neid küll natsideks, äärmuslasteks ja sallimatuteks, kellel ei ole kohta Eesti poliitikas või Eesti arengus kaasarääkimisel ja kaasalöömisel.

On äärmiselt häiriv ja ohtlik, kuidas peavoolumeedia kaasabil ühiskonnas valitsevad vasak- ja äärmusliberaalsed jõud üritavad valedele ja pooltõdedele ning vihaõhutamisele rajatud hüsteeriliste infooperatsioonide abil nurjata demokraatlikult valitud erakondade: EKRE, Isamaa ja Keskerakonna rahumeelseid koalitsioonikõnelusi. Käesoleval nädalal on algatanud liberaalid ja vasakäärmuslased nende demokraatlike protsesside suhtes ulatuslikku, valelikku, hüsteerilist ja ühiskonda lõhestavat valekampaaniat ning infooperatsioone.

Demokraatia on ohus, kuna ajakirjanduse, vähemusgruppide ja Euroopa Liidu ametnike kaudu valetatakse ning survestatakse seaduslikel ja demokraatlikel viisidel tekkinud koalitsiooniläbirääkimisi.

Kõigi nende inimeste hääled, kokku 293 508, kes toetasid Keskerakonda, Isamaad ja EKRE’t on ohus, sest Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid üritavad neile omaselt läbi poliitmängurluse, lobistamise, valetamise ja muude võtete abil nurjata loodavat koalitsiooni.

Välismaal elavad eestlased on palju hääli andnud just konservatiividele lootuses, et mõeldakse ka tihti olude sunnil välismaal elavatele eestlastele. Oleme kindlad, et ainult hetkel loodav koalitsioon loob paljudele eestlastele eeldused Eestimaale tagasipöördumiseks.

Reformierakonna ja sotside tegevus on paraku üksnes soosinud Eestist väljarännet ning eestlaste väljavahetamist pagulaste ja võõrmaise odavatööjõuga.

EKRE Soome osakonna juhatus kutsub kõiki välismaal elavaid eestlasi ja nende sõpru üles näitama toetust EKRE’le ja loodavale koalitsioonile.

Usume loodavasse koalitsiooni! Iseseisva ja demokraatliku Eesti eest!

Toetad meie pöördumist kui märgid selle meeldivaks ja/või kommenteerid. Jagamine on igati teretulnud ja soovitav.

Avafoto: Mart Helme (Riigikogu fotoarhiiv/ Erik Peinar)

Teadlased õpivad kaladelt kliimamuutustes ellujäämist

NordenBladet — Magevee bioloogiline mitmekesisus kahaneb kiirelt kogu maailmas, muutes üha olulisemaks looduspõhised lahendused, mis tugevdavad ökoloogiliste kogukondade vastupanuvõimet, aidates seega valmistuda vältimatuteks kliimamuutuse mõjudeks.

TalTechi robootikateadlased koos oma Lissaboni kolleegidega uurisid, kuidas kohanevad kalad kiirete muutustega neid ümbritsevas magevee keskkonnas. Selleks simuleeriti takistustega jõe tingimusi, muutes veevoolu ja -sügavust, ning leiti, et kalad suudavad muutustega nii üksi kui ka parvedes üllatavalt kiiresti kohaneda.

Kokkuvõte uuringust ilmus artiklina „Fish under pressure: Examining behavioural responses of Iberian barbel under simulated hydropeaking with instream structures“ mainekas teadusväljaandes PLOSONE.

TalTechi biorobootika keskuse teadur ja artikli kaasautor Jeffrey Andrew Tuhtan: „Meie uuringu tulemustest selgub, et kalad suudavad tuvastada takistustest tekkivad signaalid ning selle abil leida energiasäästlikud kohad veevoolus isegi äärmuslike ja ootamatute keskkonnamuutuste korral“.

Imiteeritud jõgedes üksikute kalade ja kalaparvede uurimine ei ole iseenesest haruldane, kuid kiirete keskkonnamuutuste, näiteks hüdroelektrijaamade põhjustatud vee sügavuste kiirete muutuste või äkktulvade mõju on seni suures osas teadmata.

Üks selle uuringu põhilisi uurimisobjekte, pardkala, on paljudes Euroopa veekogudes levinud kalaliik ning seda leidub tavaliselt kivise põhjaga ja aeglase vooluga jõgedes, kus on suur lahustunud hapniku sisaldus. „Just pardkalad on oluliseks ökosüsteemi tervise näitajaks Pürenee poolsaarel ja paljudes teistes Euroopa jõgedes. Hüdroenergia tootmisega seotud tegevuste ja kliimamuutustest tingitud ebakindluse tõttu peame hakkama uurima kiirete muutuste koondmõju “kalade vaatenurgast,“ selgitab artikli kaasautor, Lissaboni ülikooli bioloog Maria Joao Costa.

Kalad tajuvad ümbritsevat keskkonda bioloogilise küljejoone abil, millel on kanalid ja üliväikesed karvakesed, mis on tundlikud ka kõige pisemate vee liikumise suunamuutuste ning kala keha lähedal toimuvate võngete suhtes. Antud uuring oli esimene, kus üksikute kalade ja kalaparvede bioloogilisteks vaatlusteks kasutati uut bio-inspireeritud sensortehnoloogiat. Täheldati, et nii üksikud kalad kui ka kalaparved reageerisid väga selgelt muutuvatele voolutingimustele ning tekkis küsimus, kas kalade loomupärane võime voolu tajuda mõjutas ka nende võimet stressiteguritega toime tulla.

„Põnev oli võrrelda tehisküljejoone abil saavutatud tulemusi kalade tegeliku käitumisega. See oli erakordne võimalus ühendada sensortehnoloogia uuringud reaalsete bioloogiliste vaatlustega, mida tehakse väga harva,“ selgitab Jeffrey Tuhtan.

Kalade sensoorsed võimed on uskumatult kõrgelt arenenud (eeldatavalt arenenud ca 250 miljoni aasta jooksul), insenerimõttel on raske neile järele jõuda. See on ka tõenäoliselt üks põhjus, miks kalad on sadade miljonite aastate jooksul ellu jäänud. Kui me soovime leida looduspõhiseid lahendusi kliimamuutustega kohanemiseks, on mõistlik uurida kalu ja teisi iidseid organisme, kes on läbi pika ajaloo oma ellujäämisvõimet tõestanud.
Jeffrey Andrew Tuhtan: „Arusaam sellest, kuidas kalade kõrgelt arenenud tajusüsteem aitab neil reageerida kiirelt muutuvatele voolutingimustele, aitab meil, teadlastel, välja töötada uusi looduspõhiseid lahendusi kliimamuutustega kohanemiseks. Enam kui 500 miljoni aasta jooksul on kalad tõenäoliselt õppinud nii mõnegi nipi kiireks kohanemiseks keeruliste oludega“.

Interdistsiplinaarsesse uurimisrühma kuulusid TalTech-i biorobootika keskus (kus töötati välja bio-inspireeritud tehisküljejoon) ja Lissaboni ülikooli teaduskeskus CERIS (kus katseid teostati).

Projekt on saanud rahastuse H2020 programmist toetuslepingu nr 727830 alusel, Jeffrey Andrew Tuhtani panus on osaliselt rahastatud ETAgi projektidest PUT1690 ja B53.

PLOSONE 23.01.2019 https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0211115

 

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Haapsalus saab tutvuda Riigikogu sajandipikkuse ajalooga

NordenBladet — Haapsalu Linnavalitsuse ees saab tutvuda parlamendi sajandale aastapäevale pühendatud rändnäitusega „Riigikogu 100“. Väljapanek annab ülevaate Eesti esinduskogu sajandipikkusest ajaloost ning kajastab Eesti Ajutise Maanõukogu, Asutava Kogu ja Riigikogu koosseisude tegemisi. Näituse avab täna kell 12 Riigikogu aseesimees Kalle Laanet.

Riigikogu aseesimehe Kalle Laaneti sõnul saab näitusel ülevaate paljudest märgilistest sündmustest, mis on meie parlamenti sajandi vältel kujundanud. „Üheks olulisimaks sündmuseks Eesti ajaloos oli esimese rahvaesinduse Asutava Kogu kokkutulemine. Sinna kuulus inimesi igast Eesti maakonnast, sealhulgas ka Läänemaalt Aleksander Veiderma ja Hans Pöhl,“ märkis ta. „Just Asutav Kogu pani aluse riigile nagu me seda täna teame ja parlamendi väljakujunemisele,“ tähtsustas Laanet.

Parlamendi 100. aastapäevale pühendatud näitus on kujundatud tänavana, mille kahel pool asetsevad majapaarid tähistavad esinduskogude läbitud aastakümneid. Väljapanek on stiliseeritud ajakohaste tekstide ja piltidega. Akende ja uste vahelt vaatavad vastu ajaloolised suurkujud ja tähtsündmused.

Väljapanek hõlmab kahte suurt perioodi aastatel 1917–1940 ja 1991–2018. Nende aastate vahele jääb poole sajandi pikkune katkestus, mil Eesti esinduskogu ei saanud kokku tulla ja mida näitusel tähistavad tühjad majad.

23. aprillil 1919 tuli Tallinnas kokku esimene iseseisvas Eestis rahva poolt valitud esindus – Asutav Kogu. Iseseisvusdeklaratsiooni, põhiseaduse ja maaseaduse vastu võtnud ning Eesti riigi jaoks üliolulisi küsimusi lahendanud esindus tegutses kui parlament. Asutava Kogu otsused lõid vundamendi Eesti riigile.

„Riigikogu 100“ ekspositsiooni kogupikkus on 10,5 meetrit, laius ja kõrgus 3 meetrit. Näitus on teisaldatav ja valgustatud LED-valgustitega. Näituse autorid on Identity ja Ruumilabor ning teostajad Ruutu6 ja Red Hat. Väljapaneku kuraator on Eesti Rahvusraamatukogu parlamendiinfo keskus.

 

Avafoto: Näituse “Riigikogu 100” avamine Haapsalus Linnavalitsuse ees (Riigikogu fotoarhiiv/ Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu

 

Mihkelson tutvub NATO PA komitee visiidil USA Vaikse ookeani raketitõrjesüsteemiga

NordenBladet — Riigikogu NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Marko Mihkelson osaleb assamblee kaitse- ja julgeolekukomitee istungil Honolulus USAs, kus tutvutakse USA Vaikse ookeani piirkonna raketitõrjesüsteemiga ning külastatakse mitmeid sõjaväebaase.

„Vaikse ookeani piirkond on USA kui NATO olulisema liitlase jaoks suure tähtsusega. Eriti viimase paari kümnendiga on lisaks varasemale Venemaa ja Hiina mõjule tekkinud reaalne oht ka Põhja-Korea tuumaprogrammi tõttu,“ ütles Mihkelson visiidi eel. Tema sõnul on visiidi raames hea võimalus lähemalt tutvuda USAle ja seeläbi kogu alliansile ühe kriitilisema piirkonna ohupildiga ning vajalike heidutusmeetmetega.

Aprilli alguses tähistab NATO 70. aastapäeva. „Nende aastate jooksul on NATO kujunenud vabade demokraatlike riikide tugevaimaks kaitsealliansiks, millel on rahvusvahelistes suhetes stabiliseeriv mõju Vaikse ookeani piirkonnast Läänemereni,“ rääkis Mihkelson. „NATO on ennast kõigiti õigustanud ja liitlaste ülesanne on jätkuvalt panustada alliansi toimetugevuse hoidmiseks.“

Mihkelsoni sõnul on NATO Parlamentaarse Assamblee kaitsekomitee visiit Hawaiile kinnitus sellest, et liikmesriigid usaldavad ja kaitsevad teineteist ning on jätkuvalt valmis igakülgseks koostööks.

Visiidi käigus külastatakse Ameerika Ühendriikide mereväe Vaikse ookeani piirkonna sõjaväebaasi H.M. Smith, kus komitee liikmed saavad ülevaate USA hädaolukorra süsteemist. Veel tutvutakse raketirajatistega ning käiakse treeningkeskuses ja maa-aluses kütusehoidlas.

Samuti tutvuvad komitee liikmed Pearl Harbor’i sõjaväebaasiga, kus saavad ülevaate USA Vaikse ookeani piirkonna õhujõududest ja laevastikust ning ballistiliste rakettide tõrjesüsteemist.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Eesti: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium: Planeeringut koostavad KOV-id võiks leida pinda taastuvenergiale

NordenBladet – Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) soovitab üldplaneeringuid koostavatel kohalikel omavalitsustel (KOV) leida pinda ka aladele, kus saaks toota taastuvenergiat. “Soovitame üldplaneeringu koostamisel kaaluda võimalusi energia tootmiseks vajalike alade kavandamiseks. Eesti oludes tähendab see eelkõige peaasjalikult tuule- ja päikeseenergia arendamiseks sobilike maa-alade planeerimist,” kirjutas MKM-i asekantsler Timo Tatar kohalikele omavalitsustele.

Tatar tõi esile, et uus riikliku energiamajanduse arengukava seab eesmärgiks suurendada taastuvenergia osakaalu aastaks 2030 50 protsendini energia lõpptarbimisest. Praegu on osakaal aga ligikaudu 29 protsenti. Sama arengukava seab ka alameesmärgi taastuvatest allikatest toodetavale elektrienergia osakaalule – 30 protsenti lõpptarbimisest, praegu on see ligikaudu 17 protsenti.

? Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020
https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/energiamajanduse_arengukava_2020.pdf

? Energiamajanduse arengukava aastani 2030
https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf

Lisaks on MKM koostöös keskkonnaministeeriumiga koostamas riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030, millega võtab Eesti riigina kohustuse, et aastaks 2030 on taastuvenergia osakaal lõpptarbimisest vähemalt 42 protsenti, lisas Tatar.

“Nii tuulest kui päikesest energia tootmine, mida seni on toetatud erinevate toetusskeemide abil, on peagi muutumas konkurentsivõimeliseks ka ilma riigi toetusteta. Seega on see järjest perspektiivikam tegevussuund ka kohalikele ettevõtjatele, pakkudes tulevikus stabiilset sissetulekut sõltumata riigi toetusmeetmetest,” seisab kirjas.

Arvestades Eesti tuuleressurssi on parimad tuuleenergia tootmise alad tema kinnitusel Lääne-Eesti rannikul ja saartel ning Läänemeres. Lisaks soodustab selles piirkonnas taastuvenergia arendamist ka Harku-Lihula-Sindi-Riia uue kõrgepingeliini rajamine 2021. aastaks. Samas on heade tuuleoludega alasid ka muudes Eesti piirkondades, märkis MKM-i asekantsler.

Et taastuvenergiat arendada, soovitab MKM omavalitsustel esiteks arvestada vajadusega leida tuuleenergia tootmiseks vajalikke alasid. Samuti soovitab ministeerium soodustada üksiktuulikute rajamist ettevõtlusaladel ning määrata antud piirkonnad sobivaks tuuleenergia alaks.

“Alates 2018. aastast saavad kohalikud tööstused ja ettevõtted rajada energiatootmise juurest 6 kilomeetri raadiuses enda elektritarbimise katmiseks otseliini, mis annab võimaluse kokku hoida võrgutasude pealt. See võib olla oluline sisend kohaliku ettevõtluse konkurentsivõime suurendamiseks ning soodustada ka regionaalse energiatootmise arenemist,” tõi Tatar kirjas esile.

Veel soovitab MKM teha koostööd kaitseministeeriumi ja siseministeeriumiga selgitamaks välja alad kohaliku omavalitsuse piires, kus tuulikute ja riigikaitseliste ehitiste vaheline kontakt on eelduslikult minimaalne. “Et ministeeriumite vastav teave ei ole avalik, siis soovitame koostöö formaadiks lisaks kirjavahetusele ka kohtumisi. Kinnitame valmisolekut seda koostööd omaltpoolt vahendada,” kirjutas asekantsler.

Ministeeriumi hinnangul võiksid omavalitsused ka kaaluda võimalusi planeerida tuulikute rajamist ka rohelise võrgustiku aladele ja väärtuslikele maastikele. “Elektrituulikute rajamine rohelise võrgustiku alale ei tohi oluliselt kahjustada rohelise võrgustiku toimimist ja sidusust. Üldplaneeringu koostamise käigus tuleb elektrituulikute rajamisega kaasnevat mõju rohelise võrgustiku alale ja väärtuslikele maastikele hinnata,” märkis Tatar.

Viimaks kirjutas ministeerium, et Pärnu, Saare, Lääne ja Hiiu maakonnas üldplaneeringute koostamisel võiks analüüsida, kas tuuleenergeetikateemaplaneeringute koostamisel tuuleenergia tootmiseks sobilike alade valikuks kasutatud kriteeriumid on ka hetkel asjakohased, põhjendatud, motiveeritud ja vajalikud ning proovida leida täiendavalt uusi sobilikke alasid tuuleenergiale.

Tatar kinnitas, et MKM on valmis koostööks üldplaneeringute koostamise protsessis eesmärgiga tagada taastuvenergia jätkusuutlik areng Eestis. Ministeeriumid jätkavad tema sõnul taastuvenergia arendamise piirangutele leevenduste otsimisega. “On aga väga oluline, et kohalike omavalitsuste üldplaneeringud näeksid ette võimalikud alad taastuvenergia arendamiseks, kuna see tagab täiendava panuse kohalikku arengusse ning on oluliseks nurgakiviks riiklike eesmärkide täitmisele,” kirjutas ta.