Neljapäev, august 7, 2025

EESTI UUDISED

Noor saksofonigeenius Norrast annab kontserdi festivali Juu Jääb avapäeval Muhu Muusikatalus

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Eeloleval suvel 23. korda toimuv Juu Jääb Festival 2019 toimub Muhumaal, armsaks saanud Muhu Muusikatalus 20.-23. juunini! Artiste on oodata nii Euroopast kui mujalt maailmast, aga kohal on ka Eesti artistide paremik. Meil on heameel teile levitada uudist, et festivali avapäeval ehk 20. juunil on Muhu Muusikatalus kohal ka noor saksofonigeenius Marius Neset!

Legendaarne Ameerika jazziväljaanne DOWNBEAT valis Marius Neseti ainsa eurooplasena residendiks “25 FOR THE FUTURE” muusikute nimekirja, kes kavatsevad kujundada Jazz tulevikku. Marius Neset saabub Muhu tulevikumuusika festivalile Juu Jääb koos oma kvintetiga.

Lisainfo: http://www.mariusneset.info/

______________________________________

Festival Juu Jääb on oma publiku nägu – klassikalisest jazzist elektrooniliste rütmideni – nooruslik kuid elutark, seiklusjanuline kuid rahu armastav. Vastavalt sellele on kokku pandud ka festivali kava.

Eriliseks teeb Juu Jääbi see, et festival toimub Muhu muusikatalus loodusjõudude meelevallas. Enamus aastatel on ilmataat kostitanud Juu Jääbi publikut juulikuise päikeseleitsaku ja romantilise südant kosutava tähistaevaga. Samas on publik rahvusvaheliste tippartistide muusika järgi tantsinud ka rohkes suvises paduvihmas mudaseks muutuval rohukamaral. Ikka ja alati tulevad inimesed kokku tähistama muusika sündi, mis niisugusel kujul saab mõjuda ainult Muhu muusikatalu õuel.

Traditsiooniliste esinemispaikadena on staažikatele juujääblastele tuntud Muhu Muusikatalu, Pädaste mõis ja Muhu Katariina kirik ning Kuressaares Arensburg Boutique Hotel & Spa Päikeseterrass.

Keskkonnaagentuur: Eesti õhk on järjest puhtam

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Keskkonnaagentuuri äsjailmunud väljaande „Eesti õhusaasteainete heitkogused aastatel 1990-2017” kohaselt on õhusaasteainete heitkogused Eestis langustrendis. Väljaandes antakse ülevaade riigi paiksetest ja hajusheiteallikatest õhku paisatud saasteainete heitkogustest.

Paiksete heiteallikate heitkoguste andmed pärinevad iga-aastastest aruannetest, mida õhusaaste- või keskkonnakompleksluba omavad heiteallikate valdajad (ettevõtted) esitavad läbi veebipõhise infosüsteemi. Hajusheiteallikaks on käesoleva väljaande mõistes väike aruandluskohustuse alla mittekuuluv paikne heiteallikas või teatud suuremat pindala kattev heiteallikas (põllumajandus, liikuvad heiteallikad, kodumajapidamised).

Ülevaates selgub, et võrreldes 1990. aastaga on 2017. aastaks vähenenud kõigi analüüsitud saasteainete heitkogused, peamiselt ümberkorralduste tõttu, mis toimusid majanduses ja omandisuhetes pärast Eesti taasiseseisvumist. Viimastel aastatel on heitkogused vähenenud tulenevalt ettevõtete poolt kasutusele võetud heite püüdeseadmetest ja uutest tehnoloogiatest.

Keskkonnaagentuuri keskkonnaanalüüsi osakonna juhtivspetsialist Elo Mandel juhtis tähelepanu sellele, et kuigi tänu ettevõtete poolt kasutusele võetud keskkonnakaitselistele meetmetele on Eestis heitkogused viimastel aastatel vähenenud, ei pruugi neist piisata pikemaajaliste heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamiseks „Inimtekkeliste heitkoguste vähendamine on oluline samm tagamaks puhast ja kvaliteetset õhku meile kõigile.“ Lausus ta.

Täpsemalt saab konkreetsete saasteainete heitkoguste suundumustest lugeda siit.

Ülevaade põhineb Euroopa Komisjonile, Euroopa Keskkonnaametile ja Piiriülese õhusaaste kauglevi Genfi konventsiooni (CLRTAP) sekretariaadile esitatud inventuuriaruande heitkoguste trendi peatükil. Inventuuriaruande esitamise kohustus tuleneb LRTAP konventsioonist ja direktiivist 2016/2284/EL teatud saasteainete riiklike piirnormide kohta (nn NEC-direktiiv).

Avafoto: Pexels/Mali Maeder

Rootsi ja Eesti teadlaste saavutus toob läbimurde andmeedastusse

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Chalmersi ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased demosid 4000 km pikkust fiiberoptilist ülekandeliini, millega muutub kvaliteetsemaks andmeside ning näiteks ka tele, raadio-, mobiili- ning internetiside. 26. märtsil 27 aastat tagasi sai Eesti esimese internetiühenduse välismaailmaga, mis toimis satelliidi kaudu Tallinna ja Stockholmi vahel ning see muudab märgiliseks ka seekordse Eesti ja Rootsi teadlaste saavutuse.

Tänane Eesti ja Rootsi teadlaste läbimurre fiiberoptikas on hädavajalik näiteks droonide kaugjuhtimisel ohtlikes keskkondades ning pilveandmete säilitamisel, samuti 3D videote ning virtuaalreaalsuse rakendustes. St olukordades, kus on vajalik väga mahukas ning ajakriitiline andmeedastus.

Selliseid uusi teedrajavaid tehnoloogiaid otsivad teadlased ning elektroonika ja IT tipud üle kogu maailma ning seda hinnatavam on Rootsi Chalmersi Tehnoloogiaülikooli fotoonika teaduslabori ja Tallinna Tehnikaülikooli Seebecki elektroonikainstituudi teadlaste saavutus, mis publitseeriti ka ajakirjas Nature Communications.

Läbimurre sai võimalikuks tänu uuele faasitundlikule optilisele võimendile. Selle eripäraks on võrreldes seniste võimenditega oluliselt madalam omamüra tase. Just see tegi võimalikus ülekandeliinide pikkuse kasvu enam kui kuus korda.

„Juba täna on näha selliste võimendite erakordselt suured eelised fiiberoptikas,“ ütles Eesti juurtega Chalmersi Tehnoloogiaülikooli fotoonika uurimisgrupi juht professor Peter Andrekson. Prof Andrekson lisas, et uudsed võimendid võivad tulevikus kasutust leida ka näiteks kvant-informaatikas, kus on vaja osakeste kvantolekute tekitamist, registreerimist ning töötlemist.

Kahe tehnikaülikooli teadlaste väljatöötatud innovaatilised võimendid vähendavad oluliselt nii müra kuhjumist kui ka signaalide moonutumist ja selle tulemusena ongi saanud võimalikuks ülekandeliinide pikkuse kasvatamine enam kui kuus korda. Võrreldes traditsiooniliste lahendustega parandavad sellised uudsed võimendid oluliselt side kvaliteeti ning suure tõenäosusega muutuvad tulevikus oluliselt kvaliteetsemaks ka fiiberoptilised kommunikatsioonisüsteemid.

Eesti ja Rootsi teadlaste tööd rahastab Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council-ERC), Rootsi Teadusfond (Swedish Research Council), ja Wallenberg’i Fond.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti Teadusagentuur (ETAg) kuulutab välja konkursi e-valitsemises tehisintellekti kasutusvõimalusi avava uuringu läbiviija leidmiseks

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Eesti Teadusagentuur (ETAg) kuulutab välja konkursi uuringu läbiviija leidmiseks. Tegemist on uuringuga „Tehisintellekti kasutamise võimalused e-valitsemises“, mille lähteülesande on kokku pannud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Riigikantselei. Konkurss jääb avatuks 20. maini 2019.

Eesti avalik sektor on keskmisest väiksem, kuid selle koormus on kõrge, sest riigi ja kohalike omavalitsuste pakutavad teenused peavad olema samaväärsed. Praegu pole teenuste pakkumine Eestis optimaalselt korraldatud. Teenuste kvaliteedi parandamiseks ametnike arvu suurendamata on üks võimalus rakendada tehisintellekti võimalusi. Automatiseeritud otsustustuge saaks muuhulgas kasutada järelevalves, esmatasandi kodanikuteenuste osutamisel, juriidiliste otsuste tegemisel, õigusabis ja klienditoes.

Tellitava uuringu eesmärk on analüüsida tehisintellekti rakendatavust avaliku sektori asutustes otsuste automatiseerimiseks. Vaatluse all on ka praegused kitsaskohad avalikus sektoris. Loodud tehisintellekti lahendused tuleb uuringu läbiviijal piloteerida ja valideerida.

Konkursi tähtajani jääb seitse nädalat

Tellitava uuringu eelarve on kuni 805 260 eurot. Konkursile ootame osalema interdistsiplinaarseid konsortsiume, kuhu kuuluvad esindajad vähemalt kahest teadus- ja arendusasutuse uurimisrühmast.

Konkursi taotlusvoor korraldatakse Eesti teadusinfosüsteemis ETIS. Osaleda soovivad konsortsiumid teavitavad ETAg-i (aadressil indrek.suitso@etag.ee), kes võimaldab ligipääsu ETISe taotlusvormile.

Soovi korral on konkursil osalevatel konsortsiumitel võimalus kohtuda tellija (ETAg) ja tellija esindajatega (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikantselei esindajad), et rääkida läbi ettevalmistatava pakkumuse sisu.

Uuringut rahastab ETAg RITA programmist, mille eesmärk on aidata kujuneda riigil rakendusuuringute targaks tellijaks ning uuringutulemuste kasutajaks. RITA eelarve tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti riigi vahenditest.

Lähteülesanne ja muu tehniline info.

Lisainfo:

Liina Eek, RITA programmi juht, Eesti Teadusagentuur, 731 7383, 53001912, liina.eek@etag.ee

Indrek Suitso, RITA programmi vanemkonsultant, Eesti Teadusagentuur, 730 0320,  Indrek.suitso@etag.ee

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

European Transport Security Council (ETSC): Euroopa Liidus hakatakse autodele kiiruse piirajaid panema

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Euroopa Liidus peavad olema alates 2022. aastast kõigil uutel müüdavatel autodel kiiruse piirajad. Uue direktiiviga tahetakse aastas säästa 15 aastaga 25 000 inimelu. Direktiiv peaks jõustuma 2022. aastal, aga see vajab veel Europarlamendi heakskiitu.

Muud kohustuslikud lisad on automaatne hädapidurdussüsteem ja omamoodi „must kast”, mis kogub auto kohta andmeid, mida saab kasutada õnnetuse asjaolude selgitamisel. Hädapidurdussüsteem aitab kaitsta jalakäijaid ja jalgrattureid, edastab European Transport Security Council (ETSC). Euroopa Parlament peaks direktiivi kinnitama septembris ja selles võidakse teha veel väiksemaid muutusi.

ETSC juht Antonia Avenoso sõnul on tegemist ühe suurima liiklusturvalisust puudutava abinõuga viimase 50 aasta jooksul. Viimane selline suurem abinõu oli turvavööde kohustuslikuks muutmine. Kiiruse piiramise viis on veel täpselt paika panemata. Sel võib olla kaamera, mis tuvastab liiklusmärke. Samuti võidakse kasutada GPS-i. Süsteem teatab juhile kiiruspiirangu ja aeglustab auto kiiruse vastavalt sellele. Juht võib kiirust ületada, kui vajutab tugevalt gaasi.

Kiiruse automaatset piiramist peetakse vajalikuks, kuna see on tõhusam kui lihtsalt kehtestatud kiiruspiirangud.

1...513514515...735Page 514 of 735