Pühapäev, mai 18, 2025

EESTI UUDISED

Osale KPMG Global Tech Innovator 2025 konkursil

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Kas oled valmis oma tehnoloogiaettevõtte viima uuele tasemele? Juba viiendat aastat toimuv võistlus “KPMG Global Tech Innovator” toob kokku tehnoloogia uuenduste säravaimad mõtted. Kui oled valmis näitama, kuidas Sinu tehnoloogia võib maailma muuta, siis on see hetk käes!

KPMG Global Tech Innovator konkurss aitab Sinu teekonda kiirendada, tõstes innovaatorid ning nende tehnoloogilised uuendused ja tehnoloogialahendused ülemaailmse tähelepanu keskpunkti. Nii konkursi ajal kui ka peale seda jõuad äriprofessionaalide ulatusliku võrgustiku toel ja juhendamisel paljude uute kontaktideni, mis võivad viia uute arenguteni.

KPMG Global Tech Innovator konkursile on oodatud kandideerima tehnoloogiaettevõtted, kes aitavad läbi oma uuenduslike äride muuta tulevikku. Kui oled saavutanud tehnoloogilise läbimurde või loonud uue tehnoloogialahenduse, mis võib maailma paremaks muuta, aitab ülemaailmsel tehnoloogiainnovaatori konkursil osalemine sellele kodu- ja välismaiste valdkonnaekspertide, investorite ja potentsiaalsete partnerite tähelepanu tõmmata.

Konkursi osalemiskriteeriumid

Osalemisavalduse esitajad on tavaliselt tehnoloogiaettevõtjad, kes on oma ettevõtte idufaasist edukalt üle läinud järgmisesse etappi. Nad on välja töötanud uuenduslikud, end tõestanud tehnoloogialahendused, loonud usaldusväärse ärimudeli, suutnud ettevõtte vastu huvi äratada ja ettevõttel on potentsiaali üleilmselt kasvada.

Konkursil kandideerimiseks:

pead olema Eestis registreeritud ettevõte
pead olema (praegusel kujul) aktiivselt tegutsenud kuni 7 aastat
pead teenima tulu 1–15 miljonit dollarit või olema kaasanud vähemalt 500 000 dollarit omakapitali
pead olema, kas täielikult tehnoloogiaettevõte, tehnoloogiapõhine ettevõte, tehnoloogiast sõltuv ettevõte või tehnoloogiale tuginev ettevõte
ühelgi suurettevõttel ei tohi olla ettevõttes enamusosalust
pead suutma kõik esitlused teha inglise keeles
pead olema valmis tegema esitluse Eesti finaalis etteantud ajakava kohaselt
finaali jõudmisel pead olema valmis tegema esitluse 2025. aasta novembris toimuval ülemaailmses finaalis.

Millised riigid osalevad 2025. aasta Global Tech Innovator konkursil?

2025. aasta võistlusel osalevad riigid/piirkonnad on: Austria, Brasiilia, Colombia, Ida-Aafrika, Eesti, Soome, Saksamaa, Ghana, Iirimaa, Jaapan, Mehhiko, Holland, Filipiinid, Portugal, Saudi Araabia, Lõuna-Aafrika, Rootsi, Türgi, Ühendkuningriik ja USA.

Uuri lisaks SIIT

Kandideerida saate SIIN

Avafoto: Möödunud aastal esindas KPMG konkursil Eestit nanotehnoloogiat arendav ettevõte Gelatex Technologies ning saavutas võistlusel teise koha. (KPMG Baltics)

Eesti: Idufirma UP Catalyst sai Euroopa Investeerimispangalt 18 miljonit

By
Helena-Reet Aari
-
Vasakult Euroopa Investeerimispanga asepresident Thomas Östros, UP Catalysti tegevjuht Rait Maasikas ja Euroopa Komisjoni siseturu ja tööstuse peadirektoraadi asejuht Maive Rute. Foto: Up Catalyst

NordenBladet – Eesti Idufirma UP Catalyst saab Euroopa Investeerimispangalt 18 miljoni euro suuruse rahastuse kriitiliste toorainete tootmise rajamiseks, teatas ettevõte.

„Euroopa Investeerimispanga rahastus on UP Catalysti jaoks strateegiline verstapost – see toetab otseselt meie missiooni aidata lahendada grafiidi kasvavat puudujääki, mis on kriitiline tooraine nii Euroopa Liidus, USAs, Koreas kui ka Jaapanis,” ütles UP Catalysti tegevjuht Rait Maasikas.

UP Catalyst muudab tööstuslikud süsihappegaasi heitmed kohapeal toodetud tooraineteks.

EIB rahastus võimaldab ettevõttel suurendada oma põhitoodete – sünteetilise grafiidi ja mitmekihiliste süsiniknanotorude – tootmist 2027. aasta lõpuks. Lisaks tootmismahtude kasvatamisele on rahastus abiks ka kulude vähendamisel, kuna suuremas mahus tootmine on soodsam.

Uue tehasega saab ettevõte süsihappegaasi väärindada suuremates kogustes ning muuta see kvaliteetseks materjaliks, mida kasutatakse akudes, kaitsetööstuses, värvides ja katetes, polümeerides ning betoonis. UP Catalysti tehnoloogia vajab kordades vähem energiat kui fossiilkütustel põhinevad alternatiivid, teatas firma.

„UP Catalyst on suurepärane näide ettevõttest, mis pakub innovatiivseid ja mõjusaid süsiniku sidumise ja väärindamise lahendusi,” sõnas Euroopa Investeerimispanga asepresident Thomas Östros.

Toodang kümnekordseks
UP Catalyst on oma tehnoloogia viinud laborist tööstuslikule tasemele, et toota 2025. aasta lõpuks oma kolmanda põlvkonna reaktoriga 27 tonni süsinikmaterjale aastas. EIBi toel plaanitakse 2027. aastaks kasvatada tootmismaht süsiniknanotorude puhul kümne kordseks ja rohelise grafiidi toota 1350 tonni, mis nõuab ligikaudu 6000 tonni süsihappegaasi väärindamist aastas.

Euroopa Investeerimispanga rahastus toimub InvestEU programmi raames ning kuulub InvestEU garantiilepingute hulka, mis keskenduvad kestlikele kriitilistele toorainetele. Euroopa Liit on määranud need materjalid strateegiliselt tähtsateks, et tagada oma tööstuste varustuskindlus.

2024. aastal avas UP Catalyst Eestis oma tootesertifitseerimise ja testimise keskuse ning uue süsinikmaterjalide tootmisüksuse.

Ettevõtte eesmärk on väärindada 2030. aastaks veerand miljonit tonni CO₂, muutes selle süsinikuneutraalseks tooraineks. Märtsis 2025 valiti UP Catalyst Euroopa Komisjoni strateegiliseks partneriks kriitiliste toorainete määruse raames.

Avafoto: Vasakult Euroopa Investeerimispanga asepresident Thomas Östros, UP Catalysti tegevjuht Rait Maasikas ja Euroopa Komisjoni siseturu ja tööstuse peadirektoraadi asejuht Maive Rute. (Up Catalyst)

Eesti: Loomisel on tervishoiutöötajate pädevuse hindamise süsteem

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Riigikontrolli hinnangul on Eestis tervishoiutöötajate probleemsest tegevusest teavitamise ja nende üle järelevalve tegemise süsteem kohmakas ja vajab muutmist.

Terviseameti sõnul on praegu peamine vastutus tööandjal ja juba käib ka töö uue pädevus-hindamise süsteemi loomiseks.

Korruptsioonivastane erikomisjon arutab Enefit Greeni tagasiostu

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Korruptsioonivastase erikomisjoni esimehe Anastassia Kovalenko-Kõlvarti sõnul toimus enne uudise avalikustamist aktsiatega märkimisväärne kauplemine, mis võib viidata võimalikule siseteabe kasutamisele või lekkele.

„Koostöös Finantsinspektsiooniga soovime välja selgitada, kas selline oht võis realiseeruda. Samuti ootame vastuseid küsimustele, kes kuulusid kitsasse ringi, kus kujunes tagasiostupakkumise hind, ning kas mõnel neist oli samal ajal isiklik finantshuvi aktsionärina. Näiteks aktsionäride nimekirjast leiab, et Enefit aktsiad on nii Eesti Energia juhatuse kui ka nõukogu liikmetel, aga ka peaminister Michalile kuuluval ettevõttel,“ ütles Kovalenko-Kõlvart.

Esimehe sõnul viitab kogu juhtum taas sellele, et riigiettevõtete juhtimises puudub strateegia ning valitsuse omanikupoliitika on vastuoluline ja kaootiline. „Kahjuks selle kaootilisuse maksab iga kord kinni maksumaksja. Lisaks tekitab valitsuse ettearvamatu tegutsemine ebakindlust kapitaliturul, mis võib kahjustada Eesti mainet rahvusvaheliste investorite silmis ja nõrgendada kogu majanduskeskkonda,“ lisas Kovalenko-Kõlvart.

Eesti Energia pakub taastuvenergiaettevõtte Enefit Greeni aktsionäridele vabatahtliku ülevõtmispakkumise käigus võimalust müüa Enefit Greeni aktsiad hinnaga 3,4 eurot aktsia kohta. Võrreldes 26. märtsi sulgemishinnaga oli 27. märtsi pakkumishind 47 protsenti kõrgem ja võrreldes viimase kolme kuu keskmise kauplemishinnaga 27 protsenti kõrgem. Enefit Green arendab ja toodab tuule- ja päikeseenergiat Baltimaades, Poolas ja Soomes.

Istungile on kutsutud Eesti Energia juhatuse liige Marlen Tamm ja jurist Kristjan Nõmmik, Nasdaq Tallinna juhatuse esimees Kaarel Ots, Enefit Greeni juhatuse esimees Juhan Aguraiuja, Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler, Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak ning Riigikontrolli esindajad.

 

 

Balti riigid ei saanud Euroopa Liidult raha oma droonimüüri jaoks

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Leedu siseministeerium teatas, et Leedule ja Eestile ei anta EL-i rahastust nende kavandatud droonimüüri projektile, mille eesmärk on kaitsta nende piire.

„Eesti ja Leedu piirivalveametnikud olid esitanud ühise taotluse Euroopa Liidu rahastuseks nn droonimüüri arendamiseks piiri ääres, kuid projektile raha ei antud,” teatas ministeerium BNS-ile antud kommentaaris.

„Eesti oli peamine taotleja ja Leedu oli partner,” lisati.

Leedu piirivalveteenistus (VSAT) teatas BNS-ile, et Brüssel lükkas märtsi alguses rahastamistaotluse tagasi.

Eelmise, 2024. aasta mais teatas toonane siseminister Agnė Bilotaitė, et piirkonna riigid leppisid kokku nn droonimüüri väljatöötamises.

Ta ütles toona BNS-ile, et algatus hõlmab droonide kasutamist piiri jälgimiseks ja droonivastaste süsteemide kasutuselevõttu. Ta ei öelnud, millal projekt võidakse ellu viia.

VSAT-i ülem Rustamas Liubajevas ütles, et otsitakse muid rahastamisallikaid.
„Ma ei pea seda suureks probleemiks, et projekti ei valitud rahastamiseks. Usun, et saame selle projekti rahastamiseks otsida muid allikaid,” ütles Liubajevas ajakirjanikele.

„Projekt võiks olla rohkem suunatud regionaalsele koostööle, regionaalse süsteemi loomisele,” lisas ta.

Liubajevas märkis, et EL rahastab muid mehitamata õhusõidukite ja droonitõrjesüsteemidega seotud oste.

Tema sõnul on EL eraldanud Leedule droonide ostmiseks 11 miljonit eurot, millest 3 miljonit on ette nähtud droonivastase varustuse soetamiseks.
VSAT-i ülem ütles, et „droonimüüri” projekt oli peamiselt mõeldud riikidevahelise teabevahetuse hõlbustamiseks.

„Tegemist on süsteemiga, mis võimaldaks ennekõike infovahetust, droonide avastamist ja nende neutraliseerimist. Samuti oli plaanis pilootprojektideks valida igas riigis konkreetsed piirilõigud,” ütles ta.

Projekti kogumaksumus on hinnanguliselt 12 miljonit eurot, millest Eesti taotles 4 miljonit eurot ja teised osalejad ligikaudu 2,5 miljonit eurot.
Leedu siseminister Vladislav Kondratovič ütles, et infovahetus on nüüd tagatud muude vahenditega, ehkki mitte nii kiiresti.

„Loomulikult muudaks lisarahastus teatud protsessid kiiremaks, aga minu teada on VSAT oste sooritamas üle 3 miljoni euro väärtuses [eraldatud droonitõrjesüsteemidele]. See tugevdab piiriturvalisust ning me eeldame, et igal üksusel on peagi droonikaitse,” ütles ta.

Kondratovitš ei välistanud „droonimüüri” projektile uuesti EL-i rahastuse taotlemist.

Minister kinnitas ajakirjanikele, et projekt „ei ole surnud”.

123...731Page 2 of 731