NordenBladet – Eesti riik hindab, et tuumajaama rajamine võib järgneva kümne aasta jooksul riigieelarvest nõuda umbes 120 miljonit eurot. See summa hõlmab tuumaregulaatori loomist, haridusprogramme ning pääste ja tehnilise võimekuse arendamist.
Tuumaregulaatori ja haridusprogrammide jaoks kulub eeldatavalt 73 miljonit eurot, samas kui pääste ja tehnilise võimekuse arendamine nõuab lisaks kuni 54 miljonit eurot. Riik jätkab nende kulude täpsustamist vastavalt arengutele.
Kliimaministeeriumi asekantsler Antti Tooming rõhutas, et tuumajaama rajamisega kaasnevad ka olulised maksutulud ning juba neljandaks aastaks võiks projekt hakata riigile tulu tooma. Käitamisfaasis peaksid riigi tulud ületama kulusid vähemalt 19 miljoni euro võrra.
Praegu pole veel kindel, milline ettevõte tuumajaama ehitab või millist tehnoloogiat kasutatakse. Kuigi Fermi Energia on avaldanud huvi, on riik jätnud avatuks võimaluse ka teistele erasektori ettevõtetele. Lisaks pole veel hinnatud sõjaliste ohtude maandamise ja turvalisusega seotud lisakulusid.
Tuumajaama rajamine võib kaasa tuua uusi investeeringuid energiamahukatesse tööstustesse ning edendada haridus- ja teadusturismi. Samuti on võimalus teenida tulu maakasutustasudest, kui jaam rajatakse riigimaale.
Fermi Energia on esitanud taotluse 600-megavatise tuumajaama riigi eriplaneeringu algatamiseks, kuid lõplikke otsuseid pole veel tehtud.
Miks oma tuumajaam Eestile vajalik oleks?
Tuumajaam oleks suur samm Eesti energiajulgeoleku ja rohepöörde saavutamisel ning kasulik mitmel põhjusel:
Energia sõltumatus – Vähendaks sõltuvust imporditud elektrist ja fossiilkütustest. Stabiilne elektritootmine – Tagaks pideva ja usaldusväärse elektrivarustuse, erinevalt tuule- ja päikeseenergiast. CO₂-heite vähendamine – Aitaks saavutada kliimaeesmärke ja vähendada kasvuhoonegaase. Majanduslik kasu – Loob töökohti, arendab tehnoloogiat ja meelitab investeeringuid. Energia hind – Pikas perspektiivis võib stabiliseerida ja vähendada elektrihinda.
Avafoto: GE-Hitachi, BWRX-300 tuumajaama illustratsioon, mis on üks jaamadest Fermi Energia valikus (Fermi Energia)
NordenBladet – Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktor Kertu Saks teatas, et lahkub ametist omal soovil enne ametiaja lõppu. Saks juhtis ERM-i alates 13. detsembrist 2021 ning tema viimane tööpäev on 7. märts.
Saks meenutas, et alustas muuseumijuhi tööd Covid-pandeemia ajal, kui ERM oli külastajatele suletud. Täna on muuseum taas populaarne, aastas külastab seda ligi 200 000 inimest ning töö on saanud kõrget tunnustust. Heimtali muuseum on samuti uue elu saanud ja jätkab Anu Raua pärandi hoidmist.
Direktori sõnul otsustas ta lahkuda nüüd, et uuel juhil oleks võimalus osaleda muuseumi tulevikusuundade määramisel. Ta rõhutas, et ERM vajab praegu uut ja värske jõuga juhti, et toime tulla muutuste ja eelarvekärbetega.
Enne ERM-i juhtis Saks Eesti Kultuurkapitali ning on töötanud ka Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskuse ning Energia Avastuskeskuse juhina.
Avafoto: ERM-i direktor Kertu Saks (Eesti Rahva Muuseum)
NordenBladet – Venemaa kasutab varilaevastikku, et mööda hiilida lääneriikide kehtestatud nafta hinnalaest ning jätkata oma sõjalist tegevust Ukrainas. Veebiväljaanne Politico.eu teatas, et Euroopa riigid arutavad kulisside taga võimalusi, kuidas Läänemerel sõitvaid Vene tankereid arestida.
Võimalikud arestimismeetmed ja õiguslikud kaalutlused
Politico andmetel kaalutakse tankereid arestida rahvusvahelise õiguse alusel, tuues põhjuseks keskkonnaohud või piraatluse ohu. Euroopa riigid koostavad uusi õigusakte, et leida seaduslik alus varilaevastiku laevade kinnipidamiseks. Kui ühine kokkulepe ei sünni, võivad riigid kehtestada iseseisvalt seadused, mis lubaksid tankereid arestida ka väljaspool territoriaalvett.
Üks võimalik meede on nõuda, et kõik Läänemerel liikuvad tankerid kasutaksid ainult usaldusväärsete kindlustusfirmade teenuseid. See võimaldaks Eestil ja Soomel kahtlasi laevu kinni pidada.
Eesti välisministri hoiatused
Eesti välisminister Margus Tsahkna tõi välja keskkonnaohud ja võimalikud rünnakud Läänemere veealusele taristule. “Ligi 50 protsenti sanktsioneeritud kaubandusest liigub Soome lahe kaudu. Me ei saa kogu merd blokeerida, kuid me saame tugevamalt kontrollida,” märkis Tsahkna Politicole antud intervjuus.
Venemaa varilaevastiku ulatus ja mõju
Varilaevastiku abil väldib Venemaa hinnalage, suunates toornafta turule ja teenides seeläbi tulu sõjalisteks operatsioonideks. Mõttekoja Centre for Research on Energy and Clean Air juht Isaac Levi tõi esile, et varilaevastik moodustab juba 17 protsenti maailma naftatankeritest ning veab üle 80 protsendi Vene toornaftast.
G7 riigid kehtestasid 2022. aastal hinnalae, mis piirab naftabarreli hinda 60 dollariga ning keelab lääneriikide kindlustusseltsidel kindlustada naftatransporti, mis seda piiri ületab. Paljudel Vene tankeritel puudub nüüd lääne kindlustus, mistõttu nad kasutavad varilaevastiku skeeme.
Tõkked ja väljakutsed arestimisel
Kuigi Euroopa riikides kasvab frustratsioon Vene varilaevastiku tegevuse suhtes, pole tankereid lihtne arestida. Peamisteks takistusteks on Venemaa võimalik juriidiline vastutegevus, suured finantskulud ja logistilised probleemid. Lisaks tuleb arvestada keeruliste rahvusvaheliste laevandusreeglitega.
Tsahkna sõnul on oluline leida Euroopa riikide vahel ühine kokkulepe ja koordineerida seaduste rakendamist. “Me peame kokku leppima, kuidas me neid konventsioone rakendame,” ütles ta.
Euroopa riikide otsus Venemaa varilaevastiku suhtes võib mõjutada kogu regiooni majandust ja julgeolekut, samal ajal kui Venemaa jätkab viise sanktsioonide vältimiseks.
NordenBladet – Eesti lahkus laupäeval (08.veebruar 2025) Venemaaga ühisest elektrivõrgust, järgides Leedu ja Läti eeskuju. Kell 9.09 hakkasid kolme Balti riigi elektrisüsteemid toimima iseseisvalt, enne kui pühapäeval ühendatakse nad Poola kaudu Mandri-Euroopa elektrivõrguga.
Eleringi sõnul toimus lahutamine edukalt ning Balti riikide süsteem töötab nüüd autonoomselt. Sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga toimub plaanipäraselt, tagades stabiilsuse ja energiajulgeoleku.
Leedu alustas lahutamist kell kuus hommikul, järk-järgult katkestati ühendused Venemaa ja Valgevenega. Läti lõpetas ülemineku kell kaheksa ja Eesti lahkus võrgust kell 9.09.
Eesti välisminister Margus Tsahkna rõhutas, et lahkumine Venemaa elektrisüsteemist tugevdab regiooni energiajulgeolekut ja vähendab sõltuvust Venemaast. Ta lisas, et üleminek Euroopa võrguga võimaldab suuremat kontrolli ja uusi võimalusi energiaturul.
Balti riikide ühendamine Mandri-Euroopaga on maksnud 1,6 miljardit eurot, millest 75% on rahastanud Euroopa Liit. Projekti raames on rajatud 1400 km kõrgepingeliine ja mitmeid sünkroonkompensaatorite jaamu.
Venemaa on kritiseerinud lahkumist, väites, et see suurendab elektrihinda ja vähendab EL-i konkurentsivõimet. Balti riigid aga peavad seda oluliseks sammuks energiapoliitilises iseseisvuses.
NordenBladet – Eesti, Põhja-Euroopas asuv väikeriik, on kiiresti arenemas parimaks talviseks sihtkohaks neile, kes otsivad segu tehnoloogiast, loodusest ja kultuurist. Põhjamaise kliima ja metsamaastike rohkusega Eesti pakub kaunist talvist imedemaad külastajatele, kes soovivad põgeneda linnamelust.
Eesti üks tuntumaid vanasõnu on “Kus aeg läheb, seal puud ei kasva”. See ütlus tuletab meelde Eesti loodusvarade hoidmise tähtsust, mida riik võtab väga tõsiselt. Tegelikult on Eesti Euroopas oma metsa-määrade poolest üks kõrgemaid, üle 50% maa pindalast on kaetud puudega.
Tähelepanuväärne on ka Eesti suhe tehnoloogiaga. Maailma Majandusfoorumi (weforum.org) poolt “maailma arenenumaks digiühiskonnaks” tituleeritud Eestil on tugev IT-sektor ja valitsus, kes eelistab tehnoloogia kasutamist oma kodanike elu lihtsamaks muutmisel. Alates e-residentsusest kuni veebihääletuseni on Eesti tõeliselt tark riik.
Aga Eesti ei ole tuntud vaid oma kõrgelt arenenud tehnika ja puhta looduse poolest. Riigil on rikkalik ajalugu ja kultuur, eriti vanalinnades. Näiteks Tallinna vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse (unesco.org), mis on tuntud oma hästisäilinud keskaegse arhitektuuri poolest. Külastajatel on võimalik jalutada mööda munakivitänavaid, imetleda gooti stiilis hooneid ja sukelduda kohalikku kultuuri.
Kui plaanite talvereisi Eestisse, siis siin on mõned näpunäited, mis aitavad teil oma külastusest maksimumi võtta:
Külastage Lahemaa rahvusparki. See park on üks suuremaid (747 km²) ja populaarsemaid turismisihtkohti Eestis ja seda mõjuval põhjusel. See on ideaalne koht talvel matkamiseks või räätsamatkamiseks. Lahemaa on oma suurte metsaalade, jäätunud järvede ja maaliliste maastikega loodusesõprade paradiis.
Foto: Lahemaa National Park (Pexels)
Matkamine Eestis. Eesti on matkajate paradiis, mis pakub metsikuid ja kargeid põhjamaiseid metsi ning maastikke, mis sobivad suurepäraselt aktiivset eluviisi armastavatele inimestele. Eestimaa puhas ja rikkumata metsik loodus on ideaalne keskkond seikluslikeks.
Palivere matkarada on matkajatele kohustuslik sihtkoht. See on ilus umbes 10 km pikkune metsarada, kust avaneb suurepärane vaade ümbritsevale maastikule. See on hea rada algajatele, kuid pakub ka piisavalt väljakutseid kogenumatele matkajatele.
Siin on mõned parimad matkarajad, mida Eestis olles külastada:
Foto: Eesti on oma arvukate matkaradadega suurepärane ja turvaline sihtkoht neile, kes armastavad omal jalal looduses ringi uudistada. (Pexels) Foto: VisitEstonia/Arne Ader (CC BY-NC-SA 2.0) Fotod: Elamustuur ja peen õhtusöök koos haldjatega Viru rabas. 3 x VisitEstonia/Mariann Liimal (CC BY-NC-SA 2.0)
Kindlasti käi Eestis saunas. Saunaskäik on suur osa Eesti kultuurist ja külmal talvepäeval kuumas saunas kümblemine on asi, mida kogeda tasub. Tihti käib Eestimaa saunaskäigu juurde ka jääauku hüppamine.
Eestis köetakse sauna traditsiooniliselt puudega ning kuumust tõstab kuumadele kividele vee valamine. Levinud on ka kaseokste kasutamine õrnaks piitsutamiseks, mis parandab vereringet ja aitab lõõgastuda. Paljudel peredel on kodudes oma saun, samuti pole ebaharilik, et saunu leidub ka kortermajades. Saunakultuur on ka Eesti turismi oluline osa ning saunavõimalusi pakuvad paljud külalistemajad, puhkekeskused ja spaad.
Foto: Saun on olnud sajandeid Eesti elu keskne osa, olles mitte ainult puhastumis- ja lõõgastumispaik, vaid ka seltskondlik kooskäimispaik ning vaimsete ja tervendavate praktikate koht. (Pexels)
Tutvu Tallinna ja Tartu vanalinnaga. Nagu varem mainitud, kuulub Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse ja iga Eestit külastav turist võiks seda kindlasti näha. Jalutage mööda vanalinna tänavaid, imetlege arhitektuuri ja külastage mõnda kohalikku kohvikut, et nautida traditsioonilist Eesti sööki.
Külastage Eesti Rahva Muuseumi. Tartus asuv Eesti Rahva Muuseum on suurepärane koht Eestimaa ajaloo ja kultuuriga tutvumiseks. Muuseum pakub interaktiivseid eksponaate ja see on suurepärane võimalus veeta intelligentne talvine pärastlõuna.
Oma töid on muuseumis esitlenud paljud Eestis tuntud kunstnikud. Näiteks: Kaido Ole, Marko Mäetamm, Jaan Toomik, Ene-Liis Semper, Kristi Kongi, Toomas Kuusing, Marko Mäetamm, Reet Varblane, Andra Orn, Tõnis Saadoja ja paljud teised. Tegemist on väikese valikuga kunstnikest, kes on aastate jooksul Eesti Rahva Muuseumis (ERM) näitusi teinud. Nimekiri on palju pikem, sest ERM-is on Eesti ja rahvusvahelise kunstinäitusi korraldatud juba üle sajandi. Muuseumis on suur kogu Eesti kunsti ja näitusi vahetatakse regulaarselt, et tutvustada erinevaid kunstnikke ja ajastuid.
Fotod: Helena-Reet Aari (endise nimega Ennet) ja Ivanka Shoshana koostatud ja kureeritud kogupere kunstinäitus “Meie kodune nõiaköök” Eesti Rahva Muuseumis (erm.ee). (NordenBladet)
Proovige jääpüüki. Talvel külmuvad paljud Eesti järved ja jõed kinni, mistõttu sobivad need ideaalselt jääpüügiks. See on ainulaadne ja põnev viis kogeda siinset looduse ilu ning suurepärane võimalus ise omale õhtusöök püüda.
Mine Otepää suusakuurordis suusatama või lumelauaga sõitma. Lõuna-Eestis asuv suusakuurort pakub laia valikut lumiseid nõlvi iga tasemega suusatajatele ja lumelauduritele. Samuti on olemas murdmaasuusarajad neile, kes eelistavad rahulikumat tempot.
Eesti on tuntud oma kaunite metsade ja põhjamaise kliima poolest, mistõttu on see suurepärane sihtkoht vabaõhuhuvilistele. Välistest tegevustest ongi suusatamine Eestis tõenäoliselt üks populaarseim talvine spordiala. Eestlased on suusatamises teinud märkimisväärseid saavutusi. Näiteks Kristina Šmigun-Vähi, Andrus Veerpalu ja Kelly Sildaru, on toonud Eestile suusavõistlustel mitmeid võite. Kelly Sildaru (21) on noor Eesti vabasuusataja, kes on võitnud juba mitmeid maailmameistritiitleid ja X-mängude kuldmedaleid.
Tee talvine jalutuskäik Pärnu rannapromenaadilt avanevas päikeseloojangus. Pärnu on võluv rannalinn, mis asub Eesti läänerannikul. Jalutage mööda randa ja nautige kauneid päikeseloojanguid ning külastage kindlasti kohalikku turgu traditsioonilise Eesti toidu nautimiseks.
Külasta jääskulptuure Tallinna jõuluturul. Talvel muutub Tallinna Vanalinna väljak jõuluturuks. Tallinna jõuluturg on iga-aastane üritus, mis algab novembri lõpus ja kestab jaanuari alguseni. See pakub mitmesuguseid traditsioonilisi käsitööesemeid ja kingitusi, samuti suurt jääskulptuuride väljapanekut. Külastajad saavad nautida ka elavaid etteasteid, pidulikke sööke ja jooke ning elavat atmosfääri. Tallinna jõuluturu tipphetkede hulka kuuluvad traditsioonilised jõulumaiustused, käsitööna valminud käsitöö ja kaunid jääskulptuurid.
Tallinna jõuluturu traditsioon ulatub keskaega, see on olnud Tallinna vanalinnas populaarne üritus sajandeid. Praegust traditsioonilisele käsitööle, suveniirkingituste müügile ning jääskulptuuridele keskendunud turu formaati on aga korraldatud juba vähemalt 1990. aastatest. Tallinna jõuluturg on muutunud populaarseks sihtkohaks nii kohalike kui turistide jaoks ning see meelitab igal aastal jätkuvalt tuhandeid inimesi.
Fotod: 2 x Jõuluturg Tallinna vanalinnas. VisitEstonia/Birgit Varblane (CC BY-NC-SA 2.0) Foto: Tallinna vanalinn (NordenBladet)
Foto: Tartu vanalinn (NordenBladet)
Foto: Jõuluturg on täis käsitööd. Pildil on kohaliku Eesti käsitöökosmeetika tootja “Elisheva & Shoshana” looduslikud hooldustooted (ElishevaShoshana.com)
Kogege traditsioonilist Eesti jõuluõhtut. Kui külastate Eestit jõuluajal, kogege kindlasti traditsioonilist Eesti jõuluõhtut, mida tuntakse “jõululaupäevana”. See on aeg, mil pered kogunevad, et laulda traditsioonilisi jõululaule, süüa maitsvaid toite ja vahetada kingitusi.
Külastage Kadrioru lossi. Tallinnas asuv Kadrioru loss ehitati 18. sajandi alguses. Palee ja seda ümbritsev park on külastajatele avatud aastaringselt ning pakub suurepärast võimalust kogeda tükikest Eesti kultuuripärandist.
Võta ette reis lähisaartele Hiiumaale või Saaremaale. Mõlemad saared on tuntud oma ainulaadsete maastike, võluvate väikelinnade ja rikkaliku kultuuripärandi poolest. Nendeni pääseb mandrilt parvlaevaga ja need sobivad suurepäraselt ühepäevareisideks või huvitavaks väljasõituks nädalavahetusel.
Fotod: Saaremaa, Kuressaare (NordenBladet)
Külastage Tartu mänguasjamuuseumi. See muuseum on pühendatud Eesti mänguasjade ajaloole ja kultuurile ning pakub huvitavat pilku riigi minevikku. See on suurepärane koht mida külastada koos lastega ning pakub lõbusat ja harivat kogemust.
Külastage Eesti Vabaõhumuuseumi. Vabaõhumuuseum asub Tallinnas ja pakub külastajatele võimalust kogeda traditsioonilist Eesti maaelu ja kultuuri. Sellel on palju rekonstrueeritud hooneid erinevatest ajalooperioodidest ja see on suurepärane viis riigi ajaloo tundmaõppimiseks.
Külastage Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi. Muuseum asub Tallinnas ning pakub suurepärast võimalust tutvuda riigi tarbekunsti ja disainiga. Siin on suur kollektsioon traditsioonilist ja kaasaegset Eesti käsitööd, sealhulgas tekstiili, keraamikat ja ehteid.
Eesti on kiiresti arenev riik, mis pakub ainulaadset segu kiirelt arenevatest tehnoloogiatest, loodusest ja kultuurist, mistõttu on see ideaalne talvine sihtkoht tehnikahuvilistele loodusesõpradele. Põhjamaise kliima, puhta õhu ja looduse, oma metsarohkuse ning rikkaliku ajaloo ja kultuuriga on Eesti ainulaadne ja turvaline koht mida külastada.
Tehnikahuvilise riigina pakub Eesti tehnikahuvilistele külastajatele erinevaid tegevusi ja üritusi. Üks populaarne üritus on Tallinn Digital Summit (digitalsummit.ee), iga-aastane konverents, mis toob kokku tehnoloogiavaldkonna liidrid, et arutada uusimate uuenduste ja trendide üle.
Külastajad saavad uudistada ka Eesti e-teenuseid ja digilahendusi tutvustavat digitaalse innovatsiooni keskust e-Estonia Showroom (e-estonia.com). See on suurepärane koht, kus saate teada, kuidas Eesti kasutab tehnoloogiat oma kodanike elujärje parandamiseks, ning võimaldab pilku heita ka tehnoloogia tulevikku.
Teine võimalus kogeda Eesti tehnikatundlikku kultuuri on registreeruda e-residentsuse programmi. E-residentsus (e-resident.gov.ee) on valitsuse väljastatud digitaalne identiteet, mis võimaldab eraisikutel ja ettevõtetel pääseda ligi Eesti e-teenustele ja ajada äri veebis. See on ainulaadne võimalus ettevõtjatele ja diginomaadidele kogeda Eesti arenenud digiühiskonna eeliseid.
Olenemata sellest, kas olete loodusesõber, tehnikahuviline või lihtsalt otsite uut reisikogemust, on Eestil kõigile midagi pakkuda. Nii et pakkige oma kohvrid ja suunduge imelisele talvepuhkusele Eestisse!
