NordenBladet — Erikomisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul on energeetikas kavandatavad otsused ning Eesti positsioon ETSi aruteludes otseselt seotud nii inimeste toimetuleku kui ka ettevõtete konkurentsivõimega.
„Valitsuse kohustus on näidata, milliste otsuste ja millise hinnaga taagatakse varustuskindlus ning konkurentsivõimeline elektri hind. ETSi tulevikku puudutavates aruteludes on Eesti jaoks oluline, et hinnasignaal oleks prognoositav ja et lahendused ei seaks meie majandust ega leibkondi ebaproportsionaalse surve alla,” ütles Reinsalu.
Avalikule istungile on kutsutud Kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga, Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas, riigikontrolör Janar Holm ja Eesti Teaduste Akadeemia energeetikakomisjoni esimees Jaak Aaviksoo.
Istung algab kell 13.15 ruumis L333 ja seda saab jälgida ka veebiülekandes.
NordenBladet – Paavo Järvi valiti Londoni Filharmooniaorkestri uueks peadirigendiks ja loomenõukogu liikmeks alates 2028/29 hooajast. Ta võtab ameti üle Edward Gardnerilt, kelle leping lõpeb 2027/28 hooaja järel.
Järvi sõnul sai otsustavaks tema ja orkestri eriline koostöövaim, mis süvenes 2025. aasta Hiina uusaastaturneel, kirjutab väljaanne The Guardian. Ta kinnitas, et soovib tuua orkestri kavadesse rohkem eesti heliloojate loomingut, sealhulgas nii uusi tellimusteoseid kui ka varasemat muusikat. Samuti peab ta oluliseks Briti nüüdismuusika esiletõstmist.
Orkestri teatel sõlmiti Järviga esialgu viieaastane leping, mis märgib uut etappi enne kollektiivi 2032. aasta sajandijuubelit. Juba käesoleval hooajal juhatab ta orkestrit Londoni Kuninglikus Festivalihallis ning annab kontserte ka Budapestis ja Ateenas.
1932. aastal Sir Thomas Beechami asutatud Londoni Filharmooniaorkester on üks Ühendkuningriigi juhtivaid sümfooniaorkestreid ja Southbank Centre’i residentorkester.
Paavo Järvi on rahvusvaheliselt tunnustatud eesti dirigent, keda peetakse üheks oma põlvkonna olulisemaks orkestrijuhiks. Ta on sündinud Tallinnas, õppis siin löökpille ja dirigeerimist ning jätkas pärast perekonna kolimist 1980. aastal õpinguid Ameerika Ühendriikides. Järvi on teinud pika rahvusvahelise karjääri mitme tipporkestri ees ning pälvinud ka Grammy auhinna.
Praegu on ta Zürichi Tonhalle orkestri muusikajuht, Deutsche Kammerphilharmonie Bremeni kunstiline juht ning Eesti Festivaliorkestri looja ja kunstiline juht. Eesti muusikaelus on ta tuntud ka Pärnu muusikafestivali kaudu ning rahvusvaheliselt selle poolest, et on järjekindlalt toonud maailma lavadele eesti heliloojate loomingut. Alates 2028/29 hooajast saab temast ka Londoni Filharmooniaorkestri peadirigent.
NordenBladet — Soome ja Eesti on astunud olulise sammu vanglate ülerahvastatuse leevendamiseks ja õigusalase koostöö tõhustamiseks. Soome justiitsminister Leena Meri ning Eesti justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta allkirjastasid Brüsselis vastastikuse mõistmise memorandumi, mille eesmärk on kiirendada Soomes karistust kandvate Eesti kodanike üleviimist kodumaale.
Allkirjastatud memorandum on jätk ministrite 13. jaanuaril 2026 avaldatud ühisdeklaratsioonile. Koostöölepe on kooskõlas valitsusprogrammiga, mis seab prioriteediks välisriikide vangide saatmise nende koduriigi kinnipidamisasutustesse.
Kuna eestlased moodustavad Soome vanglates suurima välisriigist pärit vangide rühma, on sellel kokkuleppel märkimisväärne mõju Soome vanglasüsteemi koormuse vähendamisele.
Peamised muudatused ja eesmärgid
Memorandum keskendub praktilise koostöö tugevdamisele ja bürokraatlike takistuste eemaldamisele. Olulisemad punktid on järgmised:
Prioriteetsus: Mõlema riigi ametiasutused kohustuvad käsitlema omavahelisi vangide üleviimisi eelisjärjekorras ja viivitusteta.
Seadusemuudatused Eestis: Eesti on ette valmistamas siseriiklike õigusaktide muutmist. Eesmärk on tühistada säte, mis seni takistas alla kuue kuu pikkust karistust kandvate isikute vastuvõtmist.
Info vahetamine: Ametivõimud jagavad parimaid praktikaid ja otsivad lahendusi, kuidas alustada üleviimisprotseduuride ettevalmistamist võimalikult varajases staadiumis.
“Sujuvam koostöö ametivõimude vahel ei ole mitte ainult ressursside säästmine, vaid tagab ka õigusprotsessi kiirema ja tõhusama elluviimise,” märgiti kohtumisel.
Rakendamine ja järelevalve
Memorandumi elluviimise eest vastutavad Soome kriminaalhooldusamet (Rise) ning Eesti Justiitsministeerium. Protsessi kulgu ja tulemusi hakatakse jälgima regulaarsetel ministeeriumidevahelistel kohtumistel.
Vastastikuse mõistmise memorandum jõustus allkirjastamise hetkel ning jääb määramatuks ajaks kehtima, pakkudes pikaajalist raamistikku kahe riigi vahelisele justiitskoostööle.
NordenBladet — Tulge koos pere ja sõpradega ja alustame üheskoos Eesti riigi sünnipäeva tähistamist!
Tseremoonial peab kõne Riigikogu esimees Lauri Hussar. Õnnistussõnad ütleb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti loeb ette EMTA XXXII lennu lavakunstikooli üliõpilane, Voldemar Panso preemia laureaat Alex Paul Pukk.
Lipuheiskamise tseremooniale on kutsutud Eesti Vabariigi president Alar Karis, president Kersti Kaljulaid, president Toomas Hendrik Ilves, Riigikogu ja valitsuse liikmed, põhiseaduslike institutsioonide ja diplomaatilise korpuse esindajad, Eesti Lipu Selts ning Kaitseväe ja Kaitseliidu juhtkond.
Kuberneri aeda on rivistatud akadeemiliste ühenduste, isamaaliste organisatsioonide ja koolide liputoimkonnad.
Eesti Meestelaulu Seltsi ühendmeeskoori ning Tallinna politseiorkestri esituses kõlavad Enn Võrgu „Eesti Lipp“ Martin Lipu sõnadele (dirigeerib Mariliis Kreintaal), Juhan Aaviku „Hoia, Jumal, Eestit“ Aleksander Leopold Raudkepi sõnadele (dirigeerib Laine Randjärv), Viktor Konstantin Oxfordi „Jää vabaks, Eesti meri“ (dirigeerib Gustav Talmar) ning Raimund Kulli „Kodumaa“ Mihkel Veske sõnadele (dirigeerib Riivo Jõgi).
Tseremoonia lõpeb orienteerivalt kell 8.05. Täpsema kavaga saab tutvuda Riigikogu kodulehel.
Korralduslikku infot:
pidupäeva puhul pakub Naiskodukaitse Toompeal teed ning Reservväelaste fond kiluvõileibu;
pidulikust sündmusest parema ülevaate saamiseks on Falgi teele ja Kuberneri aeda paigutatud ekraanid, millelt saab samuti lipuheiskamistseremooniat jälgida;
alates kella 6.30-st on Toompea liikluseks suletud ning kella 7-st algavad linnas Kaitseväe paraadi tõttu üldisemad liiklusmuudatused.
NordenBladet — Erikomisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul on nii Riigikontrolli kui ka Euroopa Kontrollikoja hinnangud näidanud, et Rail Balticu projekti maksumus ja rahastamise ajakava märkimisväärselt muutunud ning mitmed riskikohad on jätkuvalt lahenduseta.
„Riigikogul peab olema selge ja aus ülevaade, millised on Eesti tegelikud rahalised kohustused, millest projekt edaspidi rahastatakse ning millised riskid kaasnevad, kui üks või mitu Balti riiki ei suuda oma osa lubatud tempos ellu viia,” rõhutas Reinsalu.
Avalikule istungile on kutsutud Euroopa Kontrollikoja liige Annemie Turtelboom, Euroopa Kontrollikoja audiitor Guido Fara, Läti Seimi Rail Balticu uurimiskomisjoni juht Andris Kulbergs, Kliimaministeeriumi asekantsler Sander Salmu, Rail Baltic Estonia OÜ juhatuse esimees Anvar Salomets ja riigikontrolörJanar Holm.
Istung algab kell 13.15 ruumis L333 ja seda saab jälgida ka veebiülekandes.
