NordenBladet – Pärast Narva maantee asenduspinnalt kolimist avab Eesti Rahvusraamatukogu täna, 3. novembril, Tõnismäel taas oma avakogu, mis pakub laenutamiseks 120 000 raamatut. Kuna Tõnismäe hoone lugemissaalide ettevalmistustööd alles kestavad, ei saa raamatuid kohapeal lugeda. Laenutatud teosed toimetatakse lugejatele kätte Rahvusraamatukogu kahes esinduses või spetsiaalsetes raamatukappides.
“Tõnismäe hoonesse tagasikolimise ajaks suletud avakogu on nüüd jälle avatud. Lugemissõbrad saavad tellida e-kataloog ESTER kaudu teavikuid rahvusraamatukogu esindusse Solarise keskuses, hoiuraamatukogu teeninduspunkti või raamatukappi,“ kõneles Eesti Rahvusraamatukogu kogude ja teenindusosakonna juhataja Mari Laanemets.
Rahvusraamatukogu Avakogu on Jälle Avatud: 120 000 Teost Kättesaadavad!
Eesti Rahvusraamatukogu (RaRa) avakogus on taas saadaval laenutamiseks ligikaudu 120 000 teavikut ühiskonnateaduste, õigusteaduste ja humanitaaria valdkondadest, lisaks ka noodid. Teaviku olemasolu ja asukoha näitab e-kataloog ESTER sõnaga “hoidla”.
Kuigi Tõnismäe hoone lugemissaalid avatakse alles 2027. aasta mais, mil tehakse kättesaadavaks ka alates 2021. aasta lõpust pakitud 3,4 miljonit teost, on laenutamine mugav:
Raamatuid saab tellida RaRa kahte esindusse, raamatukappi või Omniva pakiautomaati (viimasel juhul lisandub teenuseosutaja transporditasu).
Tellimusi saab esitada ööpäevaringselt, kohalejõudmise aeg on arvestuslikult kaks päeva.
NordenBladet – Neljapäeval, 23. oktoobril, toimus Rakvere Aqva Spas RaRa korraldatud meediahariduse aastakonverents „Ekraanid ja hinged – elu digimaailmas“. Konverents keskendus valeinfo, info ülekülluse ja sotsiaalmeedia mõjule ühiskonnas. Arutati, kuidas digimaailmas tasakaalu leida ja miks on meediakirjaoskus elutähtis oskus igale inimesele.
Tänapäeval tegutseme üha enam digitaalses ruumis, kust otsitakse infot ja kontakte, kus suheldakse, kujundatakse ja vahetatakse arvamusi päevakajalistel teemadel. Kuidas aga mõjutab see meie vaimset tervist? Info üleküllus ja tähelepanumajandus koormavad vaimset tähelepanu ning raskendavad süvenemist, kutsudes esile vajaduse infohügieeni ja teadliku meedia tarbimise järele. Valeinfo õõnestab usaldust, lõhestab kogukondi ja ohustab vaimset turvatunnet, mistõttu on oluline tõsta ühiskonnas meediakirjaoskust.
Päeva juhtis Tartu Ülikooli ajakirjandusharidusega Maalehe reporter Rein Sikk, kes on Virumaal ajakirjanikuna töötanud enam kui 40 aastat ja pea sama pikk on ka tema staaž meediaõpetajana.
Konverentsi päevakava
09.00–10.00 Hommikukohv ja infoala külastamine
10.00–10.10 Tervitussõnad (kohapeal ja otseülekandena) Rein Sikk, päevajuht, Maalehe reporter ja meediaõpetaja
10.10–10.35 Tõejärgne oht: desinformatsioon ja demokraatia kriis / The Post-Truth Threat: Disinformation and the Crisis of Democracy (inglise keeles, kohapeal ja otseülekandena) Pekka Kallioniemi, desinformatsiooni ja sotsiaalmeedia ekspert (Soome)
Demokraatia tugineb tõele ja usaldusele. Tänapäeval levivad valed aga kiiremini kui faktid ja desinformatsiooni kasutatakse poliitilise relvana. See ettekanne vaatleb, kuidas nii demokraatiate seest kui ka väljastpoolt pärit valenarratiivid meie ühiskondi nõrgestavad ja mida me saame teha nende kaitsmiseks.
10.35–10.55 Digitaalse sisu modereerimise lahtipakkimine: poliitikad, automatiseerimine ja vaimne tervis /Unpacking Digital Content Moderation: Policies, Automation and Mental health(inglise keeles, kohapeal ja otseülekandena) Dr Anna Antonakis, Berni Rakendusteaduste Ülikooli vanemteadur (Šveits)
Internet on täis kahjulikku ja eksitavat sisu. Keegi peab selle ära koristama. Seda teevad inimesed, kes näevad päevast päeva digimaailma kõige koledamat poolt. AI üritab aidata, aga lõpuks jääb otsustamine ikkagi inimesele – inimmoderaatoritele. See töö on nähtamatu, alamakstud ja vaimselt kurnav. Euroopa Liit kehtestab reegleid, aga küsimused jäävad: kes vastutab, kes kaitseb moderaatoreid ja kas meediapädevus võiks olla püsiv kaitsefilter?
10.55–11.40 Paneeldiskussioon: Ellujäämine narratiivide lahinguväljal / Survival on the battlefield of narratives (inglise keeles, kohapeal ja otseülekandena)
Moderaator: Maia Klaassen, Tartu Ülikooli meediapädevuse nooremteadur
Osalejad: Martin Laine, Delfi uuriv ajakirjanik Pekka Kallioniemi, desinformatsiooni ja sotsiaalmeedia ekspert (Soome) Anna Antonakis, Berni Rakendusteaduste Ülikooli vanemteadur (Šveits)
Sagedasti kuuleme sellest, et levib üks või teine narratiiv. Aga kust ikkagi need narratiivid tulevad ja miks? Milline roll on seejuures sotsiaalmeedial või tehisintellektil? Desinformatsiooni eksperdi ning meediauurijate arutelus selgub, kuidas valeinfo strateegiad ja poliitiline manipulatsioon toimivad, õõnestavad usaldust ning põhjustavad lõhesid ühiskonnas. Samuti uuritakse, millised on peamised ohud info- ja meediamaastikul ning mis aitab inimestel kriitilisemalt ja teadlikumalt infot mõista ja hinnata.
11.40–12.00 Aasta meediapädevuse edendajate autasustamine
12.00–12.45 Lõunapaus
13.00–13.45 Meediataiplikud jalutuskäigud Rakvere linnas
Toimuvad kolm erinevat ettekannet jalutuskäigu vormis, palume valida osalemiseks üks.
Kohalood ja kultuur meedias Kadri Mark, Rakvere Riigigümnaasiumi õpetaja ja meedianõunik
Suundume Vallimäele, teatri juurde ja Rahvaaeda. Arutleme, kuidas ajakirjanduses ilmunud kohalood mõjutavad meie suhtumist nendesse paikadesse. Mõtiskleme, kuidas täidab teater elava meedia rolli ja mõjutab ühiskondlikku arvamust.
100 aastat kohalikku ajakirjandust: ajalooliselt Pikalt tänavalt südalinna Eva Samolberg, Virumaa Teataja peatoimetaja
Haridusteemad meedias – kelle roll & mil moel on koolielu meedias jagada? Liisa Puusepp, Rakvere Riigigümnaasiumi koolijuht
Jalutuskäigul arutleme, mida ja kuidas saame meedia- ja linnaruumist haridusellu tuua, et õppimist toetada. Peame aru, kuidas erinevatel osapooltel (kool ise, ajakirjandus, kogukond jne) on võimalus meediaplatvormidel jagada lugusid, mis hariduselu toetavad, et fookuses ei oleks koolide edetabelid, eksamiärevus või õpetajatöö keerukus. Alustame oma teekonda Kastani puiesteelt, möödume Spordikeskusest, Rakvere Riigigümnaasiumist, Ukuaru muusikamajast ja Rakvere Vabaduse koolist.
14.00–17.00 Loengud
14.00–15.00 Kultuur hübriidsõja rindel: Narva muuseumi kogemus (kohapeal ja otseülekandena) Maria Smorževskihh-Smirnova, Narva Muuseumi juht, Aasta eurooplane 2025
Venemaa täiemahulise sõjalise sissetungi algusega Ukrainasse kaasnes ka ulatusliku hübriidsõja käivitamine. See konflikt ulatub kaugele väljapoole otsese sõjategevuse piire ning selle kasutatavad meetodid ja vormid on äärmiselt mitmekesised. Eriti teravalt on seda tunda Venemaa piiriäärses Narva linnas, kus suure osa elanikkonnast moodustavad inimesed, kes elavad peamiselt Venemaa infoväljas. Narva muuseumi juht jagab oma kogemust sellest, kuidas toime tulla sellise sõjapidamise vormiga.
Ütle, kes on su sõbrad …: Noored tehiskaaslaste kütkes Andra Siibak, Tartu Ülikooli meediauuringute professor
Juturobotitest on tänapäeva noorte jaoks saanud olulised (tehis)kaaslased; nõuandjad, sõbrad ja partnerid. Kui mõnede noorte jaoks pakuvad juturobotid ideaalset võimalust väheke eksperimenteerida ja fantaseerida suheldes ilukirjandusest ja popkultuurist tuntud tegelaskujusid kujutavate juturobotitega (nt Harry Potter, Daenerys Targaryen), siis teiste jaoks on see võimalus taaselustada enda lahkunud pereliikmeid, või kujundada enda maitse jaoks ideaalne poiss-või tüdruksõber. Lisaks sõbralikele vestlustele võivad juturobotid aga olla ka äärmiselt pahelised, näiteks julgustada noori enesehävituslikule käitumisele (nt õhutada suitsiidile, eneselõikumisele, enesenäljutamisele).
Eestis läbi viidud empiiriliste uuringute, Teaduskirjanduses ilmunud artiklite ja rahvusvahelises meedias avaldatud lugudele toetuvalt, tutvustan ettekandes, millistel eesmärkidel noored juturobotitega suhtlusesse astuvad ja milliseid ohte ja võimalusi selline suhtlus võib kaasa tuua. Arutlen neil teemadel tuginedes enda ja Giovanna Mascheroni koostöös valminud monograafiale Children and AI – Changing Digital Childhoods? (Palgrave, ilmumas).
15.10–16.10 Sotsiaalmeedia ei pea olema solgiauk: kuidas õpetada kodanikujulgust? (kohapeal ja otseülekandena) Maria Murumaa-Mengel, Tartu Ülikooli meediauuringute kaasprofessor
Sotsiaalmeediakeskkonnad on muutumas järjest kaootilisemaks ja tigedamaks – levib rohkelt väärinfot, desinfot ja lihtlabast sõimu. Et inimesed ei kaotaks lootust ja ei langeks letargilisse “minust-ei-olene-niikuinii-midagi-las-maailm-põleb” musta auku, on meil vaja väikeseid “asju”, mida saame kõik koos ette võtta, et olukorda parandada. Ettekandes räägime kolme tüüpi mikrosekkumistest ja levinud sotsiaalmeedia kaudu toimuvatest isikuvastastest rünnakutest ning sellest, kuidas end nende vastu kaitsta.
Tehnoloogia, tähelepanu ja toimevõime – kuidas digirikkas maailmas täie mõistuse juurde jääda? Katrin Tiidenberg, Tallinna Ülikooli osaluskultuuri professor
See, kas digitehnoloogia kasutamine on meile hea või halb on jätkuvalt päevakajaline teema nii igapäevastes kui teaduslikes keskusteludes. Mõistetav ka, tegemist on olulise küsimusega nii ühiskondliku (mõju demokraatiale, väärinfo levikule, õiglusele, vabadusele) kui üksikisiku heaolu jaoks. Selles ettekandes arutleme nii Eestis kui rahvusvaheliselt läbi viidud teadusuuringute põhjal selle üle, kuidas on digitihedas maailmas seotud tervis, tähelepanu ja toimevõime ning milline meedia,- ja digiharidus aitab meil toime tulla ja täie mõistuse juurde jääda.
16.15–17.00 Tasakaalukalt läbi infoajastu – ilmajäämise hirmust ilmaolemise rõõmuni (kohapeal ja otseülekandena) Marit Kannelmäe-Geerts, Peaasi.ee haridussuuna juht ja vaimse tervise esmaabi koolitaja
Ettekanne loob pildi tänapäeva noore ja täiskasvanu igapäevaelust, mille paratamatuks osaks on ka digimaailm. Mõtestame lahti, kuidas hoida empaatilise, tasakaaluka ja mõistva täiskasvanu rolli. Vaatame otsa ohtudele ja võimalustele, mille osas olla tähelepanelik nii ise kui ka noori toetades.
Popkultuuri kasutamine ennetussõnumite edastamiseks Maarja Punak, Politsei- ja Piirivalveameti kommunikatsioonispetsialist
Kuidas rääkida noortega keerulistest teemadest? Äkki on meil võimalik kasutada juba olemasolevaid filme, seriaale, raamatuid või mõnda suunamudija kontot, et arutelule stardipauk anda? Politsei vaatevinklist lähtuvalt mõtiskletakse ettekandes sellistel teemadel nagu kiusamine, radikaliseerumine, manosfäär ja propaganda.
17.05–17.15 Konverentsi lõpetamine
Meediapädevuse aastakonverentsi korraldavad Eesti Rahvusraamatukogu koostöös Tartu Ülikooli, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Euroopa Komisjoni esindusega Eestis, Riigikantselei, Politsei- ja Piirivalveametiga, Rakvere Riigigümnaasiumiga ning Soome suursaatkonnaga. Konverentsi toetab Šveitsi-Eesti koostööprogrammi projekt MeediaRadar, mis toimub aastatel 2024–2028 RaRa ja Kultuuriministeeriumi koostöös. Projekti on kaasrahastanud Šveitsi riik majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidus.
NordenBladet – Sea IT-süsteemid valmis uuteks ID-kaartideks! Uued ID-kaardid võetakse kasutusele 17. novembril 2025, mil senise tootja IDEMIA asemel hakkab ID-kaarte tootma Thales. Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) tuletab teenusepakkujatele meelde, et oma IT-süsteemid tuleb enne seda kuupäeva kindlasti ära uuendada.
Uuenduste tegemata jätmisel ei ole uute ID-kaartide elektrooniline kasutamine teenusepakkuja süsteemides võimalik ning ei toimi ka kliendikaardi funktsionaalsus.
Uute kaartide kasutuselevõtuga lisandub turule uus usaldusteenuse osutaja Zetes, kes on alates 20. oktoobrist 2025 kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja. Zetes vastutab uue platvormiga ID-kaartide sertifikaatide loomise ja sertifikaatide elutsükli staatuse haldamise eest. See tähendab, et infosüsteemid peavad hakkama toetama kahte usaldusteenuse osutajat.
Zetes on avalikustanud ka omalive-sertifitseerimisahela sertifikaadid ning live LDAP ja OCSP teenused on nüüd kättesaadavad. Teenusepakkujatel on aeg teha vajalikud muudatused, et tagada uute ID-kaartide elektrooniline kasutamine.
RIA ootab teenusepakkujatelt tagasisidet aadressil klient@ria.ee. Palume teada anda, kas teie infosüsteem töötab uue ID-kaardiga ning kui ei tööta, siis millised probleemid esinevad.
NordenBladet – Kui sul on elukoht nii Eestis kui Soomes, siis loe kindlasti Siseministeeriumi infot ja korrasta oma elukoha andmed rahvastikuregistris.
Peagi algab automaatne Eesti ja Soome elukohaandmete vahetamine kahe riigi rahvastikuregistrite vahel.
Kui sul on erinevad elukohaandmed Eesti ja Soome rahvastikuregistrites, siis tuleb sul otsustada, millise riigiga sa rohkem seotud oled.
Kui sa aga oma elukoha osas valikut ei tee, jääb mõlema riigi registris uuest aastast kehtima viimati esitatud elukoht.
Kui selline lahendus sulle sobib, siis sa ei peagi midagi tegema!
Vaata ja korrasta oma rahvastikuregistris olevaid andmeid e-rahvastikuportaalis: www.rahvastikuregister.ee
Rahvastikuregister
Rahvastikuregister on andmekogu, mis koondab rahvastikuregistri andmesubjektiks olevate isikute peamised isikuandmed. Rahvastikuregistri andmeid kasutatakse riigile, omavalitsusele ning füüsilistele või juriidilistele isikutele pandud avalike ülesannete täitmiseks. Nende täitmisel lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud põhiandmetest.
Registrit haldab ja arendab vastutava töötlejana Siseministeerium ja volitatud töötlejana Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT).
Rahvastikuregister sisaldab järgmisi andmeid:
ees- ja perekonnanimi, sünniandmed (sünniaeg ja -koht), sugu, isikukood, kodakondsus, elukoha andmed, lisa-aadressid, kontaktandmed (telefoninumber, e-posti aadress), viibimiskoha aadress, perekonnaseis (vallaline, abielus, registreeritud kooselus, lesk, registreeritud kooselu lõppenud, lahutatud, registreeritud kooselu lõpetatud); isiku vanemate, abikaasa, registreeritud elukaaslase ja laste andmed, sealhulgas andmed hooldusõiguse kohta; eestkoste andmed; teovõime piiramise andmed; surmaandmed (surmaaeg ja -koht); kõrgeim omandatud haridustase ja andmed rahvuse ning emakeele kohta.
Samuti kantakse rahvastikuregistrisse andmed loetletud dokumentide kohta:
isikut tõendav dokument; perekonnaseisudokument; kooseluleping, andmete muutmise dokument (elukoha, lisa-aadresside, kontaktandmete, viibimiskoha aadressi, kõrgeima omandatud haridustaseme ja ütluspõhised andmed rahvuse, emakeele ja omandatud kõrgeima haridustaseme kohta); kohtulahend; Eesti kodakondsust muutev dokument; riigis seadusliku viibimise alust tõendav dokument, isikukoodi andmist tõendav dokument, isiku teade oma andmete kohta, e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandja teade e-residentsuse kohta.
Lisaks isikuandmetele sisaldab rahvastikuregister andmeid registri andmete töötlemise, näiteks registrisse kandmise aja, andmete kandja või andmete kohta päringu teinud isikute kohta.
Rahvastikuregistri andmeid säilitatakse tähtajatult. Kui registrisse kantud andmed kaotavad oma aktuaalsuse, näiteks muutub inimese perekonnaseis või inimene sureb, kantakse need rahvastikuregistri mitteaktuaalsete andmete hulka.
Andmete parandamise ja muutmise avalduse blakenti leiate SIIT
NordenBladet – Politsei- ja Piirivalveamet hakkab novembri teisest poolest väljastama täiesti uue kujunduse ja uuendatud tehnilise lahendusega ID-kaarte!
Uue ID-kaardi kättesaamise järel tuleb arvestada ühe olulise muudatusega. Pärast uue ID-kaardi kättesaamist tuleb teha ühekordne samm ja muuta ära PIN2-kood. Alles pärast PIN2 muutmist on võimalik ID-kaarti digiallkirjastamiseks kasutada.
Uute ID-kaartide kasutuselevõtuks on vajalik, et kõik e-teenuseid pakkuvad organisatsioonid ja ettevõtted ajakohastaksid oma süsteemid enne uute kaartide väljastamise algust. Kui tarkvara ja liidesed ei ole õigeaegselt uuendatud, ei pruugi uute ID-kaartidega autentimine, allkirjastamine ega ka kliendikaardi funktsioon esimestel päevadel toimida.
Tehniline üleminek võib võtta aega ning sellega seoses ei pruugi kõik uue ID-kaardi kasutamisega seotud e-teenused esimestel päevadel kohe täielikult toimida.
Kõik seni väljastatud dokumendid kehtivad oma kehtivusaja lõpuni ning uute dokumentide taotlemine ja kättesaamine jätkub samamoodi nagu seni.
Uue ID-kaardi elektrooniliseks kasutamiseks tuleb arvutisse või nutiseadmesse paigaldada novembri alguses uusim ID-tarkvara versioon, mida saab uuendada või alla laadida lehelt www.id.ee.
ID kaardist
ID-kaart on isikut tõendav dokument ning tänu kaardi digitaalsele osale on internetipankade ja teiste e-teenuste kasutamine lihtne, mugav ja turvaline.
ID-kaart on Eestis elavale Eesti kodanikule kohustuslik isikut tõendav dokument, kuhu kantakse alates 12-eluaastast kaardi kasutaja sõrmejäljed.
Eesti kodanik saab ID-kaardiga reisida Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides.
ID-kaart väljastatakse ka Eestis elamisõiguse alusel elavale Euroopa Liidu kodanikule. Euroopa Liidu kodaniku ID-kaart ei ole reisidokument.
