NordenBladet — Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (427 SE) eesmärk on parandada abivajavate laste märkamist ja abistamist ning saada juurde hooldusperesid. Kuigi kõigil on kohustus anda abivajavast lapsest kohalikule omavalitsusele teada, jõuavad paljud juhtumid lastekaitse vaatevälja liiga hilja. Seetõttu suurendatakse lastega töötavate inimeste rolli abivajavate laste märkamisel.
Eelnõus nimetatakse spetsialistid, näiteks õpetajad, treenerid ja arstid, kellel on eriline hoolsuskohustus lapse abivajadust märgata ja sellest omavalitsuse lastekaitsetöötajat teavitada. Eelnõuga täpsustatakse ka omavalitsuse ja Sotsiaalkindlustusameti õigust töödelda lastekaitseülesannete täitmisel isikuandmeid.
Eelnõuga suurendatakse tuge hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele, kes on võtnud enda perekonda kasvama teisest perest pärit lapse, ning kehtestatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenuste sisu, korraldus, maht ja rahastamine.
Samuti luuakse eelnõuga võimalus edastada omavalitsusele varakult automaatselt infosüsteemide kaudu teave laste kohta, kes vajavad püsivat tuge oma terviseseisundi tõttu. Selliste terviseseisundite loetelu kehtestatakse määrusega, kuid esialgse kokkuleppe kohaselt on need mõlema silma pimedus, vähidiagnoos, harvikhaigus, tserebraalparalüüs ja vaimne alaareng. Muudatuse eesmärk on lõimida lapsele ja perele pakutavad tervise- ja sotsiaalteenused, et kergendada lapsevanema koormust. Lapsest info saamisel tekib omavalitsusel ja Sotsiaalkaitseametil kohustus perele toetusmeetmeid pakkuda ilma selleta, et lapsevanem või eestkostja peaks ise abi taotlema.
Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Solman Isamaa ja Kert Kingo Eestimaa Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Sotsiaalkomisjon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada.