NordenBladet – Riigile kuuluvad elektri süsteemihaldur Elering ja suurim elektritootja Eesti Energia sõlmisid lepingu, millega panid paika mõlema õigused ja kohustused, kui on vaja eriolukorras tagada Eesti elektrivõrgu töös hoidmine ja tarbijate elektriga varustatus.
Eestil peaks end Vene võrgust lahti ühendama ja Mandri-Euroopa võrguga liituma 2025. aasta lõpuks, see plaan pole muutunud ja tulevikus inertsi hoidmiseks ehitab Elering paari aastaga kolm sünkroonkompensaatorit. Kui Venemaa peaks Eesti varem lahti ühendama, peaks Eestis kasutama inertsi hoidmiseks Narva elektrijaamade seadmeid.
Eleringi juht Taavi Veskimägi ütles ERR-ile, et Narva elektrijaamad suudavad eriolukorras Eesti võrgu vajaliku inertsi tagada, kuid see ei ole pikaaegne lahendus. Sünkroonkompensaatorid suudavad vajaliku inertsi tagada neli kuni kuus korda odavamalt ning nende eluiga on erinevalt Narva jaamade vananenud seadmetest 40 aastat, märkis ta.
Eleringi ülesandeks on tagada elektri ja gaasi varustuskindlus.
NordenBladet —Riigikogu kunstisaalis saab vaadata Marko Mäetamme erinevatest kümnenditest pärinevate teoste seeriad.
Neist esimene – „Kümme käsku“ on 1996. aastal valminud seeria akrüülmaalidest pleksiklaasil. Vana testamendi moraalipõhimõtted on saanud Mäetamme käsitluses kaasaegse visuaalse vormi, kuid edasi antavad sõnumid ning nende manitsuste eesmärgid on arhailised ja aegumatud. Näituse teine seeria „Surev mees“ pärineb aastast 2018. Valdavalt ühepoolsel dialoogil põhinev seeria toob vaatajani abivajaja eksistentsiaalse üksinduse.
Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder märkis ära kunstniku enda sõnad loomingu inspiratsiooni allikate kohta: „Nendeks ei ole toredad, vaid hoopis rasked asjad.“.
„Väljapanek ergutab vaataja mõttemaailma ja annab võimaluse sisemas arutleda raskete asjade üle ja kuidas nendest üle saada,“ ütles Seeder.
Ta lisas, et kriitikud on toonud esile Mäetamme loominguga seostatud mõiste „isiklik on poliitiline“. Kuigi kunstniku teosed jutustavad enamasti tema enda perekonnast, loob ta nende lugudega ühtaegu üldistusi.
Mäetamm on kunstnik, kelle loomingu ainese moodustavad isiklikud lood, mille abil loob ta eksistentsialistlikult absurdseid ja karikatuurseid ühiskonnakriitilisi teoseid.
Kriitikud märgivad ära tema loomingut iseloomustava seriaalsuse ja narratiivsuse, mille puhul figuratiivsel kujutisel ning seda täiendaval tekstil on võrdne kaal. Sageli pealtnäha muretus ja lõbusas võtmes teostatud joonistused, maalid ja koomiksid jutustavad vaatajale lugusid igapäevaelust ja eksistentsiaalsetest probleemidest, mille taga peituvad hirmud, traumad ja kohati vägivaldsedki fantaasiad.
Kunstnik on ise öelnud: „Mind on palju kritiseeritud, miks ma teen süngeid ja negatiivseid töid, aga mulle tundub, et need tööd tulevad sellest, mis jääb painama, ja toredad asjad ei jää painama.”.
Marko Mäetamm on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafika ja vabade kunstide erialal ning täiendanud end Rootsi Kuninglikus Kunstikoolis trükitehnoloogiate alal. Ta on esinenud rahvusvahelistel grupinäitustel ja korraldanud arvukalt isikunäitusi. Mäetammele on omistatud Kristjan Raua nimeline preemia, Valgetähe V klassi teenetemärk, Balti Assamblee kunstipreemia, Eesti Vabariigi riiklik kultuuripreemia kahel korral ning ta on olnud Köler Prize’i nominent. Mäetamm töötab vabakutselise kunstnikuna, aastatel 2019–2021 oli ta üks kunstnikupalga saajatest.
Näitusi Toompea lossis korraldab Eesti Kunstnike Liit koostöös Riigikogu Kantseleiga.
Näitus Toompea lossi kunstisaalis jääb avatuks 17. novembrini. Väljapaneku vaatamiseks tööpäevadel kella 10 – 16-ni on Toompea lossi sisenemisel vaja esitada isikut tõendav dokument.
Avafoto: Marko Mäetamme näitus Toompeal (Riigikogu fotoarhiiv / Erik Peinar)
NordenBladet — Tänavu, st 2022/2023. õppeaastal toimub eesti keele kui teise keele tasemetöö kõikidele 4. ja 7. õpilastele, kelle kodukeel ei ole Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel eesti keel.
Elektroonse tasemetöö sooritavad nii need õpilased, kes õpivad eesti keelt teise keelena ainekava alusel kui ka need eesti keelest erineva kodukeelega 4. või 7. klassi õpilased, kes õpivad eesti õppekeelega koolis eesti keele ainekava alusel. Eesti keel teise keelena tasemetööle on registreeritud 4. klassist 3876 ja 7. klassist 3942 õpilast. Tavapärasest mahukama seireandmete kogumise eesmärk on saada infot õppijate vajadusi arvestava keeleõppe ja õpetajakoolituse planeerimiseks ning õppekava arenduseks.
Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse keelepoliitika valdkonna juht Ingar Dubolazov rõhutas, et tasemetöö on mõeldud ka neile eesti keelest erineva kodukeelega lastele, kes õpivad eesti keele ainekava alusel. „Tasemetööd annavad meile väärtuslikku infot mitte üksnes õpilaste keeleoskusest, vaid ka selle kohta, kui tõhusad on erinevad keeleõppemudelid: keelekümblus, osaline eestikeelne õpe, eestikeelne õpe ja pilootprojekt „Professionaalne eestikeelne õpetaja“,“ sõnas Dubolazov. „Eestikeelsele õppele üleminekul on äärmiselt oluline mõista reaalset seisu ehk stardiplatvormi, millelt liikumist alustame. See aitab seada sihte ja kujundada meetmeid tulemuslikult.“
Tasemetöödega hinnatakse lugemis-, kirjutamis-, kõnelemis- ja kuulamisoskust vastavalt A1 ja A2 keeletasemel. Selleks et paremini mõista õpilaste keeleoskuse kujunemist, on lisaks keeleoskust hindavatele ülesannetele tasemetöö juures ka lühike küsimustik, kus palutakse õpilasel kirjeldada oma kokkupuuteid eesti keelega väljaspool kooli.
Tasemetööde eesmärk on anda nii õpilastele, lastevanematele, õpetajatele, koolidele kui ka riigile objektiivset ja võrreldavat tagasisidet õppetöö tulemuslikkuse kohta. Saadud info põhjal saavad õpetajad vajadusel pakkuda õpilastele täiendavat tuge ja teha kohandusi õppetöös. Tasemetööde eest õpilastele hindeid ei panda ja tulemusi analüüsitakse anonüümseks muudetud kujul.
Taustainfo
Septembrist kuni oktoobri keskpaigani toimuvad tasemetööd 4. ja 7. klassi ning 10. klassi õpilastele. Tasemetööd toimuvad matemaatikas, eesti keeles, vene keeles, eesti keeles teise keelena ja loodusõpetuses. Õpilastel on võimalus sooritada veel ka inglise keele tasemetöö. Jaanuaris toimuvad tasemetööd vene keeles võõrkeelena ja saksa keeles. Märtsis on gümnaasiumi õpilastel katseline tasemetöö loodusvaldkonnas ning mais pakub Haridus- ja Noorteamet koolidele esimest korda võimalust osaleda 3. ja 6. klassi õpilastel sotsiaalainete katselises tasemetöös.
Tasemetööd viib läbi Haridus- ja Noorteamet koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
Palume tasemetööst osa võtta kõikidel õpilastel, kes on kutsutud osalema. Oleme väga tänulikud kõikidele õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele, kes annavad riigi seireandmete kogumisse oma panuse.
Lisainfot tasemetööde kohta leiab Haridus- ja Noorteameti tasemetööde lehelt.
Lisainfot eestikeelsele õppele ülemineku kohta leiab Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehelt https://www.hm.ee/et/uleminek.
NordenBladet —1.-27. oktoobrini toimub Eestis kombineeritud väekaitse koostööõppus koos Saksamaa relvajõudude, Eesti õhuväe ja mereväega, kus harjutatakse oluliste infrastruktuuride kaitsmist. Säärane õppus annab võimaluse harjutada kahel riigil omavahelist koostööd, vahetada vajalikke kogemusi ja teadmisi ning neid õppuse raames praktiseerida.
„Kohe algusest peale on Eesti ja eestlased meid väga hästi vastu võtnud. Ootame huviga võimalust vahetada oma teadmisi, taktikaid ja protseduure, mis puudutavad mereväe ja õhuväe baaside kaitset. Seda tehes saadame me tugeva sõnumi oma liitlastele ja sõpradele Eestis, et me oleme valmis vajadusel Eesti kaitseväge kiiresti tugevdama,” ütles Saksamaa kontingendi ülem kolonelleitnant Andre Knappe.
Kootööõppus toimub 1.-27. oktoobrini Tallinnas ja Ämaris, ning selle aja jooksul mängitakse läbi erinevaid stsenaariume, mille vältel harjutavad Saksa relvajõud koostöös Eesti kaitseväelastega oluliste infrastruktuuride kaitsmist. Säärane õppus annab võimaluse harjutada kahel riigil omavahelist koostööd, vahetada vajalikke kogemusi ja teadmisi ning neid õppuse raames praktiseerida.
Baltic Tigeril on planeeritud osalema kokku ligi 400 kaitseväelast. Osalevad Saksa õhujõudude rügement Friesland, Saksa merejalaväelased, Eesti ja Saksamaa miinituukrid ning Eesti rannikukaitsedivisjon ja Ämari lennubaas.
NordenBladet —Majanduskomisjon otsustas saata esimesele lugemisele eelnõu, mis võimaldab kasutusele võtta operatiivse asukohapõhise ohuteavitussüsteemi.
Komisjoni esimehe Kristen Michali sõnul saab asukohapõhist ohuteavitust kasutades konkreetses piirkonnas viibivate inimeste telefoni SMSi teel saata käitumisjuhiseid, näiteks saaks oma telefoni sõnumi keemiaõnnetuse, relvastatud rünnaku, plahvatusohu või ka metsatulekahju ja muu ohu läheduses viibijad. „Ohupiirkonnas viibiva inimese õigeaegne hoiatamine annab inimestele võimaluse hoida ära raskeid tagajärgi. Ette teada oleva kriisi puhul annab teavitus inimestele aega näiteks laadida telefoni akusid, tankida kütust, varuda joogivett ja toitu, vältida ohtlikesse kohtadesse minekut, varjuda või evakueeruda. Teenust osutab Häirekeskus, kes laseb sideoperaatoritel saata sõnumi ohupiirkonnas paiknevatele telefonidele, ka rändlusteenuse klientidele. Uut infot riik ei kogu, vaid tellib konkreetses piirkonnas ohuteavituse SMSi edastamise,“ selgitas ta.
Komisjoni aseesimehe Rene Koka sõnul tuleb tagada, et ohuteavituse saatmise otsustamise õigust ei kuritarvitataks. „Õigus inimestele ohuteavituse SMSi saatmist tellida on paljudel asutustel alates Päästeametist Transpordiametini ja nüüd lisandus sellesse nimekirja erakorralise seisukorra puhul ka peaminister. Tuleb tagada, et ohuteavitust saadetaks tõesti vaid tõsisel vajadusel,“ toonitas Kokk.
Hetkel kehtiva regulatsiooni järgi saadab sideettevõtja ohuteavituse kõikidele oma klientidele ja rändlusteenuse kasutajatele sõltumata sellest, kus inimene viibib. Ohuteavituse süsteemi kasutuselevõtt võimaldab saata ohuteavitusi vaid konkreetses ohupiirkonnas viibivatele inimestele.
Kaitseministeeriumi ettepanekul on lisatud isikute ringi kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal ka peaminister. Võrreldes kehtiva õigusega jääb isikute ja asutuste ring, kellel on ohuteavituse väljasaatmise üle otsustamise õigus, suuresti samaks. Need on eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ja valitsusasutus. Valitsusasutuste all on peetud silmas eelkõige Päästeametit, Politsei- ja Piirivalveametit, Kaitsepolitseiametit, Terviseametit, Keskkonnaametit, Riigi Infosüsteemi Ametit, Transpordiametit, Põllumajandus- ja Toiduametit, aga ka elutähtsa teenuse osutamist korraldavaid asutusi nagu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Sotsiaalministeerium.
Ohuteavituse edastamise teenust osutab Häirekeskus, kes sisestab ohuteavituse sisu ohuteavituse platvormi ning edastab selle mobiiltelefoniteenust osutavatele sideettevõtjatele, kes saadavad teavituse SMSina ohualas asuvatesse mobiiltelefonidesse.
Majanduskomisjon otsustas saata elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu (659 SE) Riigikogu täiskogu ette esimesele lugemisele 19. oktoobril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.
