NordenBladet – Eile, 29. septembril teatas pank, et alates käesoleva aasta detsembrist muutub hinnakiri, mille hulgas seatakse ka piir Balti börsil tasuta tehingute arvule, vahendab Äripäev.
Seni sai LHVs piiramatult tasuta tehinguid teha Balti börsi aktsiatega, kuid alates 1. detsembrist 2022 saab tasuta teha kuni 100 tehingut. Teate kohaselt on seda ületaval osal tasu kokkuleppel. Iga tehing läheb eraldi arvesse ehk kui investor paneb näiteks 100 aktsiale orderi otse turule üles ja mingil põhjusel täidetakse kõik ükshaaval, siis ongi tasuta tehingute arv täis.
NordenBladet —Kraanajuht või traktorist ei istu tulevikus enam masina rooli, vaid saab seda juhtida kaugelt – piltlikult öeldes kas või kodust kohvitassi tagant. Üllatav ei ole ka olukord, kus kraana töötab Ida-Virumaal, kuid selle juht „tõmbab kangi“ hoopis Hiiumaal.
Mis on digitaalsed kaksikud? Tallinna Tehnikaülikooli IT-teaduskonna professor ja arukate süsteemide keskuse juht Eduard Petlenkov selgitab, et tegemist on keeruliste protsesside digitaalsete reaalajas toimivate koopiatega, mis on tuleviku tööstuse (Tööstus 4.0 ja Tööstus 5.0) lahutamatu osa. Sellega seoses on tehnikaülikoolil häid uudiseid, mis mõjutavad nii Eesti tööstusettevõtteid kui ka tänaseid tudengeid.
Kulude kokkuhoid ja tohutu efektiivsus
„Selle aasta alguses toetas TalTechi IT-teaduskonna juhtkond meie arendusprojekti „Uudsed digitaalsetel kaksikutel põhinevad õpetamismeetodid“, mille eesmärk oli luua virtuaalne automaatjuhtimise õppe- ja teaduslabor, mis omakorda koosneb tööstuslike protsesside ja süsteemide laboratoorsete mudelite digitaalsetest kaksikutest. Neid on võimalik kasutada kaasaegse kauglaborina kasutades VR või AR prille või tavalist personaalarvutit ning rakendada virtuaalne labor automaatjuhtimist õpetavates ainetes.“ Õigesti projekteeritud juhtimissüsteem võib Petlenkovi sõnul märkimisväärselt vähendada energia ja materjalikulu, heitmeid ja reostust. „Tuleviku automatiseeritud keskkondades on juhtimissüsteemidel oluline roll ka ohutuse tagamisel.“ Samal ajal võimaldavad kaasaegsed tehnoloogiad tõsta õppetöö efektiivsust ilma keerulisi ja kalleid füüsikalisi seadmeid ning katseobjekte kasutamata.
Tudengid kiidavad uut imelaborit
Pikaajaline tudengite tagasiside on Petlenkovi sõnul näidanud, et automaatjuhtimise teooria õpetamise kitsaskohaks oli võimatus katsetada väljatöötatud algoritme ja projekteeritud süsteeme reaalsetel tööstuslikel protsessidel. Nüüd on aga virtuaalse automaatjuhtimise õppelabori näol on tegemist uudse e-õppe meetodiga, mille abil saab tööstuslike protsesside juhtimist õppida arvutiklassist või kodust väljumata.
„See viib automaatjuhtimise õpetamise uuele tehnoloogilisele tasemele. Selleks luuakse tööstuslike protsesside prototüüpide virtuaalsete kaksikute komplekt (virtuaalne õppelabor). Üliõpilased õpivad disainima regulaatoreid MATLAB/Simulink keskkonnas ning seejärel rakendavad ja katsetavad sünteesitud regulaatoreid virtuaalses keskkonnas,“ selgitab Petlenkov.
Virtuaalreaalsuses on loodud järgmiste juhtimisprotsesside kaksikuid: sildkraana, tornkraana, magnetiline levitatsioon, pöördpendel, vedeliku nivoo juhtimise süsteem. Need protsessid annavad ettekujutuse erinevatest tööstuslikest süsteemidest, mis vajavad efektiivset juhtimist. See annab palju parema ettekujutuse automaatjuhtimise põhimõttetest (juhitavus, juhtimise kiirus, juhitavus, võnkumised jne) ja loodavate rakenduste ohutuse nõuetest. Virtuaalreaalsuses loodud objekte on võimalik ühendada MATLAB/Simulink keskkonnaga, kus projekteerida juhtimissüsteemi ning seejärel vaadata tulemust ja testida süsteemi virtuaalses reaalsuses.
Uus õpe laieneb juba mitmele magistriainele
Uut keskkonda rakendatakse juba õppetöösse. „Kevadsemestril tegid laboratoorse töö virtuaalses keskkonnas arvutisüsteemide ja mehhatroonika õppekavadel õppivad magistrandid õppeaines „IAS0031 Modelleerimine ja identifitseerimine“. Nüüd rakendatakse virtuaallaborit ka magistriaines „IAS0023 Arukad juhtimissüsteemid“,“ avaldab Petlenkov. Virtuaalse labori arendamise käigus uuriti ja lahendati ka terve rida digitaalsete kaksikute projekteerimisega seotud teaduslikke probleeme. Projekti on osaliselt rahastanud ka Eesti Teadusagentuur grantide PRG658 ja PRG1463 kaudu.
NordenBladet —„Kohtunikud surve all“ räägib Poola kohtunike ning võimupartei Õigus ja Õiglus keerulistest suhetest läbi kohtunike silmade, kes seisavad poliitilisele survele vastu ja kannatavad seetõttu tagakiusamist.
Tartus on filmiõhtu kavas kolmapäeval, 5. oktoobril kell 18.00 Elektriteatris. Pärast ühist filmivaatamist toimub vestlusring kohtunike sõltumatuse teemal, mida juhib riigikohtunik Heili Sepp. Arutelus osalevad endine Riigikohtu esimees Priit Pikamäe, vandeadvokaat Hannes Vallikivi ja Tartu Ringkonnakohtu kohtunik Indrek Parrest.
Tallinnas toimub filmiõhtu neljapäeval, 6. oktoobril kell 18.00 Noblessneri kvartalis Kai keskuses. Vestlusringi juhib vandeadvokaat Paul Keres ning arutelus osaleb teiste seas kohtunike ühingu esimees Anu Uritam.
Jõhvi kohtumajas näitame teisipäeval, 4. oktoobril kell 17.30 Ukraina filmimehe ja õigusteadlase Vjatšeslav (Slavik) Bihuni lühifilme „Õigluse karistuslöök“ ja „Põrgu ja paradiisi vahel“, mis räägivad kahest Euroopa Inimõiguste Kohtusse jõudnud juhtumist. Ühe filmi teemaks on kaevandamisega kaasnenud looduse saastamine, mis võttis kohalikelt elanikelt puhta vee ja põhjustas palju haigusi, ning teine linateos jutustab loo konfliktis politseiga viga saanud mehest. Pärast filme on kavas ka aruteluring, mida juhib riigikohtunik Julia Laffranque. Vestluses osalevad teiste seas Ida politseiprefekt Tarvo Kruup ja Rakvere vallavolikogu esimees Peep Vassiljev.
Filmiõhtud toimuvad Eesti kohtute ja advokatuuri koostöös ja on kõigile tasuta!
Õigusemõistmise nädal on Eesti kohtute iga-aastane ettevõtmine, mille eesmärk on tutvustada avalikkusele kohtute tööd ja õigusemõistmist inimestele lähemale tuua. Tutvu tänavuse õigusnädala programmiga siin ja leia endale meelepärane üritus. Näiteks on kavas veel Riigikohtu ja loodusteadlaste aruteluõhtu „Loodus kohtus“ ja muudki põnevat.
NordenBladet — Eesti keeletehnoloogia programmi lõpparuandluse ja taotluste tähtaega on pikendatud.
Anname teada, et riikliku programmi „Eesti keeletehnoloogia 2018-2027“ lõppenud projektide lõpparuandlusvooru ning „Targa otsingu arendamine Riigiteataja näitel“ ja „Eesti masintõlke baastehnoloogia arendamine ja kvaliteedi tõstmine“ taotlusvoorude tähtaega on pikendatud 14. oktoobrini.
NordenBladet — Valitsuses heakskiidu saanud ja riigikogusse saadetud 2023. aasta riigieelarve eelnõu kohaselt kasvab õpetaja töötasu alammäär 23,9% ja kõrghariduse tegevustoetus 15%. Eestikeelsele haridusele ülemineku ettevalmistamiseks ja toetamiseks on kavandatud 41 miljonit eurot, millest suur osa suunatakse õpetajate koolitamisse.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles, et riigieelarves on rõõmustavalt palju hariduse teemasid. „Õpetajate palgatõus on eelduseks kõige muu tegemiseks ühiskonnas. On väga oluline, et õpetajad oleks väärtustatud, et me saaksime tulevikus olla kindlad nii majanduslikule vundamendile kui lõimunud ja rahumeelsele ühiskonnale. Haridus on lõimumise baasiks ja Eesti läheb üle täielikult eestikeelsele koolisüsteemile, nii lasteaiad kui põhikoolid muutuvad eestikeelseks. Lisaks õpetajate palga alammäära hüppelisele tõusule suureneb ka koolide õppekorralduse paindlikumaks muutmise tasu, mis annab võimaluse reguleerida koormust ja väärtustada klassijuhataja tööd.“ Minister Tõnis Lukas märkis, et kõrghariduse rahastamine tõuseb üle 1 protsendini SKP-st. „Eelarvekokkulepped annavad rohelise tule halduslepingute sõlmimisele ülikoolidega. Need lepingud ei ole ainult raha küsimus, vaid riik ja ülikoolid lepivad kokku ka selles, mis on kvaliteetne kõrgharidusõpe, mille kõrgkoolid saavad ja peavad selle rahaga kindlustama. Meil on lepingutesse ka täiendavaid ettepanekuid, mis puudutavad eestikeelse õppe mahu suurendamist ja püsimist teatud valdkondades, kus see on hakanud kaduma.“
Õpetaja töötasu alammäär tõuseb 2023. aastal 1412 eurolt 1749 eurole ehk 23,9%. Sellele lisatakse diferentseerimise fond 17%, mis võimaldab koolijuhtidel õpetajate töö- ja palgakorraldust paindlikumalt reguleerida. Kokku nähakse järgmise aasta riigieelarves õpetajate palkade kasvuks ette 106,6 miljonit eurot. Õpetajate arvestuslik keskmine palk tõuseb 2023. aastal 2048 eurole.
Et tagada kvaliteetsele kõrgharidusõppele tasuta ligipääs ja õppejõudude konkurentsivõimeline palk, eraldati 2022. aastal riigieelarvest täiendavalt 10 mln eurot ning 2023. aastal kasvab kõrghariduse riigieelarveline tegevustoetus 15% ehk 175 miljonilt 201,5 miljoni euroni. Riigi eelarvestrateegias nähakse ette kõrghariduse tegevustoetuse kasvu ka järgnevatel aastatel 15% aastas.
Selleks, et käivitada otsustava tähtsusega etapp eestikeelsele haridusele üleminekul, on 2023. aasta riigieelarves ette nähtud 41 mln eurot. Sellest 15 mln euroga kaetakse juba käimasolevaid tegevusi ja nende laiendamist, ning 26,1 mln euro eest algatatakse uusi tegevusi, mis panustavad eestikeelsele haridusele üleminekusse. Nelja aasta jooksul täiendavate rahaliste vahendite vajadus eestikeelele haridusele üleminekuks kokku suurusjärgus 300 miljonit eurot. Üleminek eestikeelsele haridusele algab lasteaedades ning 1. ja 4. klassis 2024. aastal. Koalitsioonileppe järgi on eestikeelsele õppele üle mindud 2030. aastaks.
