Reede, detsember 19, 2025

EESTI UUDISED

Eesti: Valitsus emiteerib eelarvepuudujäägi katmiseks ja likviidsusreservi täiendamiseks pikaajalisi võlakirju

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Eesti valitsus kuulutas teisipäeval välja rahvusvahelise võlakirjaemissiooni, mille lunastamistähtaeg on kümme aastat, raha kasutab riik eelarvepuudujäägi katmiseks ja likviidsusreservi täiendamiseks.

Võlakirjade maht ja intressimäär selgub emissiooni läbiviimise hetkel ning sõltub nii turuintressidest kui ka investorite nõudlusest.

Riigieelarve järgi kasvab riigi võlakoormus tuleval aastal 19,8 protsendini SKP-st. Valitsussektori võlg suureneb 2023. aastal 780 miljoni euro võrra 7,65 miljardi euroni.

Viimati emiteeris Eesti pikaajalisi võlakirju tunamullu koroonakriisiga toimetulekuks peale 18-aastast vaheaega 1,5 miljardit eurot.

Varem on investorite huvi Eesti võlakirjade vastu olnud suur, kuid turg on ebakindel.

Võlakirjaemissiooni korraldavad Citibank, Goldman Sachs ja Societe Generale. Võlakirjad on plaanis noteerida Dublini börsil.

Avafoto: Pexels

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu on pankrotistunud, tuhat inimest võib oma raha jäädavalt kaotada

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu on pankrotistunud, mistõttu võib umbes tuhat inimest sinna paigutatud rahast ilma jääda. Ühistust on kadunud umbes 16 miljonit eurot, teiste seas oli sinna 50 000 eurot hoiustanud ka endine välisminister Urmas Paet.

“Ajutine pankrotihaldur Martin Krupp luges kokku, et ühistul on (selle juhi Maksim) Sorokini firmadelt saada 18 219 884 eurot. Summa sisaldab tasumata intresse,” kirjutas Eesti Ekspress. Lehe andmeil võttis Sorokin ühistult oma firmadele laenu odavama intressiga, kui ühistu ise hoiustajatele tasus.

Ajal kui panga pakkusid hoiustajatel nullilähedast intressi lubas Eesti Arengu hoiu-laenuühistu kümneprotsendist ja isegi kõrgemat intressi. Pankrotihaldur Krupp arvab oma aruandes, et ühistu kujul võib olla tegemist püramiidskeemiga, mis tähendab, et hoiustajatele maksti intresse uute hoiuste arvelt. Ühistu väljastatud laenud on antud ilma tagatiseta, mis tähendab, et nende tagasi saamine on vähetõenäoline.

Avafoto: Pexels

Eesti: Riik loobus Sillamäe südalinna muinsuskaitse alla võtmisest

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Elanike vastuseisule ja ameti ressursipuudusele viidates peatas muinsuskaitseamet neoklassitsistliku Sillamäe südalinna muinsuskaitse alla võtmise menetluse, vahendas AK.

Sillamäe kesklinna majad ja pargid ning puiesteed rajati eelmise sajandi keskel neoklassitsistlikus stiilis. Muinsuskaitse soovis kaitse alla võtta kogu piirkonna enam kui 150 rajatisega.

Plaanide kohaselt oleks tulnud Sillamäe kaitsekord kehtestada juba eelmisel aastal. Protsess hakkas venima ja praeguseks on see raugenud, kusjuures ära jäeti ka sel sügisel toimuma pidanud rahvaarutelu. Muinsuskaitseameti juht Liisa Pakosta põhjendas teema kalevi alla panemist ameti alarahastamisega – ametil ei jätku jõudu uue kaitsekorra kehtestamiseks, sest nad on seotud 12 olemasoleva kaitsekorra uuendamisega. Põhjuseks tõi Pakosta ka sellega, et osa majaomanikke oli piirangute vastu.

Eesti: Septembri inflatsioon oli 24,2 protsenti, mis on jätkuvalt Euroopa kiireim

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Eurostati koostatud hinnangu kohaselt kasvasid septembri seisuga hinnad Eestis aastaga 24,2 protsenti, millega oli Eesti inflatsioon jätkuvalt Euroopa kiireim.

Täna, 30.septembril avaldatud kiirhinnangul kohaselt jõudis septembris inflatsioon* eurotsoonis 10 protsendini, püstitades sellega uue rekordi. Augustis oli vastav näitaja 9,1 protsenti.

Inflatsiooni kasvu vedas enim energia, mille hinnad on eelmise aasta sama kuuga võrreldes kerkinud 40,8 protsenti. Toit, alkohol ja tubakas on kallinenud ligi 12 protsenti.

Euroala kõrgeim inflatsioon oli endiselt Eestis, Leedus ja Lätis, kus kiirhinnangu kohaselt ületas see ka septembris 22 protsendi. Järgnes Holland 17,1 protsendiga.

Saksamaal tõusid tarbijahinnad septembris võrrelduna eelmise aasta septembriga 10,9 protsenti, mis on samuti uus rekord.

Eestis on igakuine inflatsiooninumber aastases võrdluses olnud üle 20 protsendi alates maist. Aasta kõrgeim oli see augustis, kui tarbijahinnad kerkisid aastases võrdluses 25,2 protsenti.

Septembrikuu 24,2 protsendi juures tasub märkida, et selle võrdluseks oleva 2021. aasta septembris oli inflatsioon Eestis 6,4 protsenti, mis oli juba siis koos Leeduga euroala kõrgeim.

Eurostati koostatud hinnangut saate vaadata SIIT

______________________

* Mis on inflatsioon?
Lühidalt on inflatsioon laiaulatuslik hinnatõus. Turumajanduses võivad kaupade ja teenuste hinnad alati muutuda – mõned hinnad tõusevad, teised langevad. Inflatsioonist saab rääkida siis, kui hinnatõus ei puuduta mitte ainult üksikuid kaupu ja teenuseid, vaid on laiaulatuslik. Inflatsiooni tulemusel saab ühe euro eest osta varasemast vähem kaupu, mis tähendab, et euro väärtus on vähenenud.

Avafoto: Pexels

 

Eesti: Järgmisest nädalast saab end vaktsineerida uusima koroonavaktsiiniga

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Tuleval nädalal jõuavad Eesti perearstide ja teiste terviseteenuste osutajateni uuendatud koroonavaktsiini tõhustusdoosid, mis on disainitud Eestis valdavalt leviva koroonaviiruse tüve Omikroni alatüvede BA.4 ja BA.5 vastu.

Haigekassa vaktsineerimise koordinaator Hanna Jäe kinnitas, et uuendatud vaktsiin on nüüd jõudnud ka Eestisse. “Sellel ja eelmisel nädalal oleme tegelenudki vaktsiini pakkumistega ja kohale toimetamisega ja kõigi eelduste kohaselt juba järgmisest nädalast peaks olema see vaktsiin jõudnud nii kõikide perearstideni kui ka kõikide suuremate haiglate vaktsineerimiskabinettideni,” rääkis Jäe Vikerraadios.

Omikroni alatüvede BA.4 ja BA.5 vastu loodud vaktsiiniga vaktsineerimiskuuri alustada ei saa – seda on lubatud kasutada vaid tõhustusdoosina ehk siis inimesel, kes on juba vaktsineerimiskuuri läbinud ja läheb saama kas kolmandat või ka neljandat doosi.

Avafoto: Pexels

Vaata ka:
MILLISED vaktsiinid peaksid igal täiskasvanul tehtud olema? Kas tihti reisiv inimene vajab lisavaktsiini?

 

1...147148149...751Page 148 of 751