Esmaspäev, detsember 15, 2025

EESTI UUDISED

Eesti: LHV UK kavatseb osta Bank Northi äritegevuse

NordenBladet — AS-i LHV Group tütarettevõte LHV UK Limited tegi pakkumise Ühendkuningriigi krediidiasutuse Bank North Limited väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) laenutegevuse ostmiseks. Sellega siseneb hetkel veel ÜK pangalitsentsi taotlev LHV UK Limited Ühendkuningriigi VKE laenuturule.
LHV Groupil on hetkel Bank Northis finantsinvesteeringuna 9,3% suurune osalus.

Bank North sai Ühendkuningriigi finantsjärelevalvelt pangalitsentsi piirangutega, mille järel sisenes ettevõte 2021. aasta III kvartalis nn mobiliseerimisfaasi. See faas kestab tavapäraselt 12 kuud, mille jooksul on uutel pankadel võimalik lõpule viia organisatsiooni rajamine ja panga täielik kapitaliseerimine. Hoolimata arvestatava mahuga laenunõudlusest, ei võimaldanud viimasel ajal vähem aktiivseks muutunud kapitaliturud Bank Northil nõutud aja jooksul kaasata piisavas mahus kapitali, mistõttu tegi ettevõte 30. septembril 2022 otsuse algatada ettevõtte likvideerimisprotsess. LHV Groupi jaoks tähendab Bank Northi tegevuse lõpetamine senise finantsinvesteeringu täiendavat 2,2 miljoni euro suurust allahindlust septembris.

Bank North koos likvideerimisnõustajatega viisid läbi konkursi ettevõtte äritegevuse või laenuportfelli müümiseks, milles tegi parima pakkumise LHV UK.

Äritegevuse ostutehing hõlmaks laenuportfelli mahus ligikaudu 17,9 miljonit naela, 20 töötajat, kliendisuhete ja laenuportfelli juhtimiseks mõeldud infotehnoloogia süsteemi ning koostöösuhteid laenumaakleritega. Töötajate hulka kuuluvad müügi- ja klienditeeninduse meeskond, krediidianalüüsi, hindajate ning IT-meeskond. Tehingu hinnaks on 110% laenuportfelli väärtusest tehingu hetkel. Kavandatud on tehingu lõpuleviimine oktoobri jooksul. LHV UK plaanib tehingut finantseerida olemasolevatest omavahenditest ja ei vaja tehingu läbiviimiseks lisakapitali. Soetatav laenuportfell hakkab LHV UK-le intressitulu teenima kohe pärast üleminekut. Täpsem pikaajaline mõju kajastub LHV Groupi 2023. aasta veebruaris avaldatavas finantsplaanis.

LHV Groupi juhataja Madis Toomsalu kommentaar: “Ettevõtete finantseerimine on olnud LHV Groupi põhitegevus alates LHV Panga loomisest. Bank Northi senine tegevus tõestas, et ettevõtete laenude nõudlus Ühendkuningriigis on tugev ning lihtsa ja kiire otsustusprotsessiga on võimalik kasvatada laenuäri ka uuel turule tulijal. Bank Northi tugevusteks on olnud konkurentidest kiirem laenuprotsess, kohalik fookus ja suurepärane suhe laenumaakleritega. Ettevõtete laenuäri ühtib LHV UK strateegia ja äriplaaniga, mis näeb ette senise tegevuse laiendamise järgmisena ettevõtete laenuturule, võimaldades seniseid plaane oluliselt kiirendada. LHV UK plaanib jätkata müügiga läbi olemasolevate maaklerite, samuti plaanib LHV UK jätkata füüsilise kliendikontoriga Manchesteris. Ühendkuningriigis ei ole LHV suuruse panga jaoks küsimus mitte laenunõudluses, vaid nõudluse rahuldamiseks piisava kapitali olemasolus.”

LHV UK plaanid Ühendkuningriigis tuginevad kolmele valdkonnale, milleks on pangateenused finantsvahendajatele, laenud ettevõtetele ja teenused e-kaupmeestele. Hetkel on LHV UK keskendunud pangalitsentsi saamisele. Ettevõtete laenude väljastamiseks peab LHV UK registreerima ennast ka Annex 1 finantsinstitutsioonina.
LHV Group on suurim kodumaine finantskontsern ja kapitali pakkuja Eestis. LHV Groupi peamised tütarettevõtted on LHV Pank, LHV Varahaldus ja LHV Kindlustus. Grupi ettevõtetes töötab üle 820 inimese. LHV pangateenuseid kasutab augusti seisuga 359 000 klienti, LHV hallatavatel pensionifondidel on 132 000 aktiivset klienti ja LHV Kindlustusega on kaitstud 149 000 klienti. LHV Ühendkuningriigi filiaal pakub panganduse taristut enam kui 200 rahvusvahelisele finantsteenuste ettevõttele, mille kaudu jõuavad LHV makseteenused klientideni üle terve maailma.

Priit Rum
LHV kommunikatsioonijuht
Telefon: +372 502 0786
E-post: priit.rum@lhv.ee

Eesti: Õiguskomisjon käsitleb avalikul istungil olukorda kiirlaenuturul

NordenBladet — Riigikogu õiguskomisjon koguneb täna avalikule istungile, et saada ülevaade olukorrast kiirlaenuturul ja arutada võimalikke seadusemuudatusi.

Komisjoni esimehe Heljo Pikhofi sõnul on Eestis kümneid tuhandeid laenude tagasimaksmisega hädas inimesi ja tuhandeid lootusetuid võlgnikke, mis osutab kiirlaenuturu süsteemsetele puudustele.

„Ennekõike on laenu võtmine igaühe enda vastutus, aga kuidagi ei tohi pisendada ka laenupakkujate vastutust, kelle kohustus on hinnata oma klientide võimekust laen tagasi maksta. Ilmselgelt pole ei õiguspärane ega eetiline laenata neile, kellel juba on suur laenukoormus või toimetulekuraskused, ning küsida seejuures pööraseid intresse,“ toonitas esimees. „Soovime istungil kuulda ettepanekuid olukorra parandamiseks ning ka ootuseid seadusandjale. Riik peab seisma hea selle eest, et laenuäris ei kasutataks inimesi alatult ära ega meelitataks neid laenulõksudesse, mille tagajärjel võivad nad kaotada oma kodu. Praeguses energiakriisis on kahjuks tegu ka järjest teravneva sotsiaalse probleemiga,“ lisas ta.

Istungile on kutsutud justiitsminister Lea Danilson-Järg, Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler, Rahandusministeeriumi, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Õiguskantsleri Kantselei, laenuandjate, krediidihaldusfirmade, võlanõustajate ja kohtutäiturite esindajad.

Riigikogu konverentsisaalis toimuv avalik istung algab kell 14 ja seda saab jälgida veebiülekandes.

 

Eesti: Linn korraldab Tallinna Õpetajate majas korteriühistutele kriisiks valmistumise seminare

NordenBladet – „COVID-19 pandeemia sundis seminare korraldama vaid veebi vahendusel, aga nüüd pakume taas võimalust päriselt kokku saada ja näost-näkku mõtteid vahetada. Alustame vägagi aktuaalse kriisideks valmisoleku teemaga, mis puudutab iga inimest,“ sõnas abilinnapea Tanel Kiik ning lisas, et kõik seminarid ka salvestatakse ja neid on võimalik linnavaraameti YouTube’i kanalist järele vaadata.

11. ja 12. oktoobril kell 17.30 toimuvad Tallinna Õpetajate majas korteriühistute liikmetele tasuta seminarid „Turvaline ja kriisiks valmis korteriühistu“. Seminaril jagavad vajalikke teadmisi ja näpunäiteid Tallinna Munitsipaalpolitsei ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajad.

„Seminaride korraldamise eesmärk on pakkuda kortermajade elanikele vajalikke teadmisi, jagada just neile olulist teavet ning aidata leida parimaid lahendusi korteriühistu ja elanike koostoimimiseks,“ selgitas Kiik.

Seminarid on kavandatud selliselt, et esimeses osas jagatakse teoreetilist teavet, pärast mida on osalejatel võimalus küsida nõu ja abi oma valdkonna ekspertidelt. Eelseisval seminaril „Turvaline ja kriisiks valmis korteriühistu“ räägib Tallinna Munitsipaalpolitsei esindaja, kuidas korteriühistu saab kriisiolukorraks valmistuda ja mis on elutähtsate teenuste katkemise korral tegutsemise plaan. Politsei- ja Piirivalveameti esindaja, aga räägib sellest, mida tähendab naabrirahu ja mida on vaja teha selleks, et kortermaja oleks ohutu ja turvaline. Tänane seminar toimub eesti keeles ja kolmapäeval vene keeles.

Seminaridel saab osaleda iga korteriühistu liige ehk iga Tallinna linna elanik, kes elab korterelamus. Äriregistri andmetel on Tallinnas ligi 6000 korteriühistut. Seminaridele saab registreerida ja tulevaste seminaride info leiab Tallinna veebilehel: tallinn.ee/est/korteriuhistu.

Seminare saab järgi vaadata SIIT

Järgmine tasuta seminar korteriühistutele toimub 25. oktoobril kell 15 Viimsi valla parkimisplatsil teemal „Vett läbilaskvad katendid“.

Lisaks seminaridel osalemise võimalusele saavad korteriomanikud tasuta nõustamist. Nõustamisteenust osutatakse nii eesti kui ka vene keeles. Nõustamisele pääseb nii eelregistreerimisega kui ka kohapeal elava järjekorra alusel ja see toimub Tallinna linnavalitsuse teenindussaalis (Vabaduse väljak 7) esmaspäeviti kell 9-12, teisipäeviti kell 9-12 ja 13-17 ning neljapäeviti kell 13-17. Registreerida saab argipäeviti kell 9-17 telefonil 6 871 223. Samuti toimub nõustamine Lasnamäe linnaosa valitsuses (Pallasti 54) teisipäeviti kell 9-12 ja reedeti kell 10-12. Registreerida saab telefonil 56257713.

Avafoto: Tanel Kiik (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)

Eesti: Erikomisjon arutab tegevuspõhist eelarvestamist ja energiahindade leevendamise meetmeid

NordenBladet — Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon peab täna avaliku istungi, kus arutab riigi 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsust ja tehingute seaduslikkust käsitlevat kontrolliaruannet ning Euroopa Komisjoni energiahindade leevendamise meetmeid.

Erikomisjoni esimees Tõnis Mölder ütles, et kui eelmises auditis tõi Riigikontroll esile 2020. aasta riigieelarve seaduse koostamisel tehtud arvestus- ja arvutusvead, mistõttu olid eelarve koondosas nii tulude, kulude kui ka investeeringute ja finantseerimistehingute näitajad valed, siis tänavuse kontrolliaruande kohaselt on eelarveseaduste koondosad õiged, kuid endiselt tuvastati vähemolulisi vigu ministeeriumide eelarveridadel.

„Jätkuvalt on probleeme ka tegevuspõhise eelarvestamise ja seletuskirja arusaadavusega. Riigikontroll osutas, et Riigikogule esitatud 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirjast ei ole aru saada, millele raha kulub, samuti ei ole tagatud perioodide võrreldavus, esineb aritmeetilisi vigu ja eksitavat teksti. Soovime komisjoni istungil kuulata nii Riigikontrolli ettepanekuid kui ka Rahandusministeeriumi vastuseid, kuidas tagada õige info esitamine ning muuta tegevuspõhine eelarve Riigikogu ja avalikkuse jaoks arusaadavaks, läbipaistvaks ja jälgitavaks,“ ütles Mölder.

Erikomisjoni istungile on kutsutud rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Riina Senipalu, eelarvepoliitika valdkonna nõunik Regina Vällik, riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos, riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees, rahandusteabe poliitika osakonna nõunik Ellen Kass, Riigi Tugiteenuste Keskuse finantsarvestuse osakonna juhataja-riigi pearaamatupidaja Juta Maar ja Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen.

Teise teemana arutab erikomisjon Euroopa Komisjoni energiahindade leevendamise meetmeid. Sellele arutelule on kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar.

Erikomisjoni avalik videoistung algab kell 13.15 ja seda saab jälgida veebiülekandes.

Videosalvestisi istungitest saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

 

Eesti: Konkurentsiamet ei andnud luba ASi Express Post aktsiate müügiks ASile Eesti Post

NordenBladet — Konkurentsiamet ei andnud luba tehinguks, millega oleks Omniva kaubamärgi all tegutsev AS Eesti Post omandanud 100% osaluse ASis Express Post.

AS Ekspress Grupp, AS Postimees Grupp ja AS Eesti Post sõlmisid 2. märtsil 2022. aastal aktsiate ostu-müügilepingu, millega AS Eesti Post oleks omandanud 100% osaluse ASis Express Post. Tehing vajas konkurentsiameti heakskiitu.

Konkurentsiameti eitava otsuse tõttu aktsiate ostu-müügileping ei jõustu ning ASi Express Post aktsionäride struktuur ei muutu.

AS Express Post on 1997. aastal asutatud ühisettevõte, mis teostab Eesti suuremates linnades ja nende ümber ajakirjandusväljaannete, reklaami- ja ärikirjade kojukannet. Express Post pakub lisaks kõnekeskuse teenust ja ajakirjanduse tellijate baaside haldusteenust. Ettevõte annab tööd ligi 490 inimesele, kellest 450 on lehekandjad. Ekspress Grupi osalus Express Postis on 50%.

Mari-Liis Rüütsalu
juhatuse esimees
+372 512 2591
mariliis.ryytsalu@egrupp.ee