Esmaspäev, detsember 15, 2025

EESTI UUDISED

Eesti: Balti Assamblee kirjandusauhinna pälvis Kai Aareleid

NordenBladet — Balti Assamblee auhinna kirjanduse kategoorias sai Eesti kirjanik ja luuletaja Kai Aareleid romaani „Vaikne ookean“ eest.

Balti Assamblee Eesti delegatsiooni aseesimehe Sven Sesteri sõnul on tegemist meie piirkonna romaaniga selle sõna otseses mõttes, kuivõrd selle tegevus toimub Tallinnas, Riias ja Peterburis ning samuti peaks see pakkuma äratundmist neile baltimaalastele, kelle mälu ulatub Baltimaade iseseisvuse taastamise aegadesse.

„Peale selle, et raamat räägib kolme naise armastuse loo ja kolme linna loo, on see ka ajastu saladuste ja rääkida mitte julgemise, vaikimise ja valede piirimaade kompamise lugu, mis näitab, kui sügavale võib ulatuda sõnavabaduse puudumise ja tabude mõju. Samal ajal ei mõju teos rusuvalt – Kai Aareleid on esile toonud nende hallide aegade ilu,“ lausus Sester ja avaldas lootust, et teos tõlgitakse peagi ka läti ja leedu keeltesse.

Balti Assamblee kunstiauhinna pälvis Leedu maalikunstnik Šarunas Sauka ning teadusauhinna pälvisid Läti ajaloolased Gustavs Strenga, Andris Levāns, Renāte Berga ja Laura Kreigere-Liepiņa Riia Jesuiitide Kolledži 16. ja 17. sajandi käsikirju käsitleva monograafia eest.

Eesti nominent kunstiauhinnale oli Peeter Laurits silmapaistva töö eest kunstnikuna ning projekti „Biotoopia“ eest ning teadusauhinna nominentideks olid Hilkka Hiiop ja Tiina-Mall Kreem projekti eest „Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas“.

Auhind koosneb rahalisest preemiast, tunnistusest ja kujukesest, mis antakse välja igal aastal Balti Assamblee istungjärgu ajal. Tänavu toimub auhinnatseremoonia 28. oktoobril Riias.

Žüriisse kuulusid kunstnikud ja eksperdid Leedust, Lätist ja Eestist: Elīna Līce, Ilze Jansone, Andrejs Krasņikovs, Indrek Mesikepp, Kadi-Ell Tähiste, Linda Lainvoo, Eugenijus Ališanka, Ramutė Rachlevičiūtė ja Valdemaras Razumas.

Balti Assamblee annab kirjandus-, kunsti- ja teadusauhindu välja alates 1994. aastast, eesmärgiga soodustada nende valdkondade arengut Balti riikides.

Avafoto: Kai Aareleid (NordenBladet)

 

Avatud on Valgevene ajakirjanikele suunatud meediatoetuste programmi taotlusvoor

NordenBladet — Põhjamaade Ministrite Nõukogu kuulutas välja Valgevene ajakirjanikele suunatud 2023. aasta meediatoetuste programmi, mille eesmärk on tugevdada demokraatiat ja kodanikuühiskonda Valgevenes toetades sealset sõltumatut meediat. Programm keskendub Valgevene tegelikku elu kirjeldava usaldusväärse meediasisu loomisele, käsitledes inimõiguseid puudutavaid teemasid, näiteks sõnavabadust, kogunemisvabadust, õigusriiki ning muid demokraatia ja kodanikuühiskonna standardeid.

Pärast 2020. aasta Valgevene presidendivalimisi satub Valgevene sõltumatu meedia järjest rohkem tagakiusamise ohvriks.

Vastavalt Piirideta Reporterite koostatud maailma ajakirjandusvabaduse 2022. aasta indeksile oli Valgevene kuni Venemaa sissetungini Ukrainasse ajakirjanike jaoks kõige ohtlikum riik Euroopas. Enamik Valgevene sõltumatuid meediaväljaandeid tegutseb nüüd väljaspool riiki või on olnud sunnitud tegevuse lõpetama. Nende asjaolude tõttu vajab Valgevene sõltumatu meedia – nii väljaanded kui ka individuaalsed ajakirjanikud, kes kaotasid töö ja töövahendid, pidid riigist lahkuma jne – hädasti rahalist, tehnilist ja muud tuge, mis aitaks neil edasi tegutseda

Meediatoetuste programmi üldeesmärk on toetada Valgevene sõltumatu ajakirjanduse ja meediakunsti algatusi ning hõlbustada riigi arenguid käsitleva kvaliteetse, usaldusväärse ja mitmekesise sisu loomist Valgevene elanikele.

Kes saavad taotleda?
Taotlusi võivad esitada Valgevene sõltumatud meediaväljaanded, Valgevene ajakirjanikud, Valgevene visuaalse, kunstilise ja interdistsiplinaarse meediasisu loojad ning mujalt pärit meediaväljaanded, mis võtavad tööle või sõlmivad lepingu Valgevene ajakirjanikega ja toodavad sisu Valgevene olukorra kohta.

Taotluse esitamise tähtaeg: 6. november, 2022 (hiljemalt kell 23:59 Vilniuse aja järgi).

Rahastamine
Toetuse suurus võib ulatuda 5000 eurost kuni 30 000 euroni. Toetuste kogusumma 2023. aastaks on ligikaudu 250 000 eurot.

Kestus
Esitatava projekti maksimaalne kestus – 12 kuud.

Kontaktid
Taotlused tuleb esitada aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Lisateavet leiad programmi ametlikult veebilehelt: www.nordicmediagrantsbelarus.org.

Toetust rahastavad Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Norra saatkond Leedus. Toetust haldab Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Leedus.

 

Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis

Eesti: Sotsiaalkomisjon saatis peretoetuste seadusemuudatused esimesele lugemisele

NordenBladet — Riigikogu sotsiaalkomisjoni heakskiidu sai perehüvitiste seadust ja perekonnaseadust muutev eelnõu, millega plaanitakse tõsta märkimisväärselt laste- ja peretoetusi.

Riigikogu täiskogus seaduseelnõu tutvustama määratud komisjoni liige Priit Sibul rõhutas, et eelnõul on kaks suurt eesmärki. „Lastetoetuste puhul on oluline ennekõike täiendav majanduslik tugi perele. Perehüvitiste eesmärk on aga seotud Eesti rahvastiku jätkusuutlikkuse tagamise ja rahvastikukriisi lahendamisega. Plaanitavate muudatustega anname peredele sõnumi, et lapsed on Eesti riiki oodatud ning majanduslikud põhjused ei tohi jääda ainsaks takistuseks, miks lapsed perre sündimata jäävad. Lasterikaste perede toetusi indekseerides seome toetused palga- ja elukalliduse tõusuga, mis tähendab, et riigi tugi on püsiv,“ lausus ta.

Komisjoni aseesimehe Siret Kotka sõnul on toetuste tõstmine igal juhul õige, kuid asetab suuremad pered märkimisväärsesse eelisseisu. „Eesti riigi jaoks peaksid kõik lapsed olema ühtmoodi tähtsad ja lastetoetus peaks olema ühesuurune hoolimata sellest, mitu last on peres. Ühe ja kahe lapsega pered hakkavad saama 80–160 eurot lapsetoetust ehk 33 protsenti senisest rohkem, samal ajal kolme lapsega pere toetus tõuseb koguni 65 protsenti, 860 eurole. Selline vahetegemine jätab ühe ja kahe lapsega peredele okka hinge,“ märkis Kotka.

Eelnõu tähelepanu on ühe vanemaga peredel ja lasterikastel peredel ehk peretüüpidel, kus on keskmisest suurem vaesusrisk või kus laste kasvatamisega kaasnevad perele suuremad kulud. Eelnõu kohaselt suureneb alates 1. jaanuarist esimese ja teise lapse toetus 80 euroni kuus (praegu 60 eurot), üksikvanema lapse toetus suureneb 80 euroni kuus (praegu 19.18 eurot). Samuti suureneb lasterikka pere toetus kolme kuni kuue lapse puhul 600 euroni kuus (praegu 300 eurot) ning seitsme ja enama lapse puhul 800 euroni kuus (praegu 400 eurot).

2024. aasta 1. maist indekseeritakse lasterikka pere toetus pensioniindeksiga. Lisaks kavandatakse eelnõuga muudatust perekonnaseaduses sätestatud elatise arvutamise regulatsioonis, mille kohaselt ei võeta edaspidi miinimumelatise arvutamisel arvesse lasterikka pere toetust. Muudatuse eesmärk on tagada, et lasterikka pere toetuse suurenemine ei vähendaks lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust.

Sotsiaalkomisjon otsustas saata perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu (703 SE) Riigikogu täiskogu ette 19. oktoobril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

 

 

Eesti: Rahvusparlamentide fookuses on sooline võrdõiguslikkus

NordenBladet — Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti delegatsiooni liikmed võtavad osa IPU 145. assamblee tööst, kus peateemana on arutelu all sooline võrdõiguslikkus ja sootundlike parlamentide roll maailma jätkusuutlikumaks ja rahumeelsemaks muutmisel.

Riigikogu delegatsiooni juht Toomas Kivimägi ütleb oma sõnavõtus, et naiste suurem kaasatus rahvusparlamentides on igati asja- ja ajakohane teemapüstitus. Tema sõnul tuleb kaotada administratiivsed ja materiaalsed eelised ja takistused, mis loovad eeldused ebavõrdseks kohtlemiseks poliitikas, tööhõives või sotsiaalelus sõltuvalt soost.

„Võrdõiguslikkuse tuhinas ei tohi unustada, et on valdkondi, kus ühiskonnale ja riigile on parima tulemuse nimel kasulikum meeste suurem osakaal, ja valdkondi, kus peaks jätma rohkem ruumi naistele. Ent kõigil peab olema võrdne võimalus konkureerida,“ toonitab Kivimägi.

Rahvusparlamentide liikmed saavad ülevaate ka IPU töörühma missioonist Kiievisse ja Moskvasse. Sõja rahumeelsele lahendamisele suunatud töörühm otsib võimalusi, kuidas parlamendid saavad aidata kaasa sõja lõppemisele Ukrainas. Lisaks kaalub assamblee, millised võimalused on parlamentidel tegeleda rahvusvahelise migratsiooniga ning kuidas peatada inimkaubandust ja inimõiguste rikkumisi. Käsitletakse ka kliimamuutustega seotud küsimusi.

Assamblee raames kogunevad kõik IPU põhikirjajärgsed organid, sealhulgas IPU nõukogu, alalised komiteed, parlamendiliikmete inimõiguste ja Lähis-Ida küsimuste komiteed, samuti naisparlamendiliikmete ja noorte parlamendiliikmete foorumid. Alalised komiteed esitavad assamblee täiskogule aruanded oma tööst ning täiskogu võtab vastu alaliste komiteede resolutsioonid ja lõppdokumendi üldise debati ehk võrdõiguslikkuse teemal.

Eestit esindavad 11.–15. oktoobrini Kigalis Rwandas toimuval Parlamentidevahelise Liidu assambleel IPU Eesti rühma juhatusse kuuluvad president Toomas Kivimägi ning asepresidendid Helle-Moonika HelmeHelmen Kütt ja Marika Tuus-Laul. Assambleel osaleb enam kui tuhat saadikut umbes 120 parlamendist.

Parlamentidevaheline Liit on maailma vanim ja suurim parlamente ühendav organisatsioon, mis loodi 1889. aastal ning koondab 178 liikmesriiki üle kogu maailma. Eesti kuulus liitu aastatel 1921–1940 ja taastas oma liikmesuse pärast taasiseseisvumist 1991. aastal.

 

Eesti: Riigikogu arutab olulise tähtsusega küsimusena riigikaitse jätkusuutlikku rahastamist

NordenBladet — Riigikogu arutab riigikaitsekomisjoni ettepanekul olulise tähtsusega riikliku küsimusena riigikaitse jätkusuutlikku finantseerimist.

Riigikaitse rahastamise pikema perspektiivi üle peetaval arutelul esinevad ettekandega riigikaitsekomisjoni esimees Raimond Kaljulaid, kaitseminister Hanno Pevkur ning Eesti Panga majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juht Rasmus Kattai.

Igale ettekandjale võib Riigikogu liige esitada ühe küsimuse. Pärast ettekandeid toimuvad läbirääkimised, kus saavad sõna võtta kõik Riigikogu liikmed.

Riigikogu istung algab kell 10 ja seda saab jälgida veebiülekandes. Arutelust teeb ülekande ka ETV2.