NordenBladet – Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) prognoosib, et 2023. aasta globaalne majanduskasv tuleb väiksem, kui seda näitas juulikuine prognoos. Kasvu kärpimise peamisteks põhjusteks on Ukraina sõjast tingitud surve, kõrged energia- ja toiduhinnad, kõrge üldine hinnatõus ning järsult tõusnud intressimäärad.

IMF kärpis 2023. aasta globaalse majanduskasvu näitaja 2,7% peale, võrreldes juulis prognoositud 2,9%-ga. Valuutafond andis teada, et nende värske prognoosi järgi on kolmandik maailma majandusest järgmiseks aastaks kokku tõmbunud ehk sisemajanduse reaalne kogutoodang on vähenenud, suur osa maailmast on kriisis ning kõige hullem on alles ees.

Ka maailmapanga president David Malpass hoiatas, et majandus on liikumas surutise suunas ning järgmisel aastal on oodata ülemaailmset majanduslangust.

Euroala sisemajanduse koguprodukt (SKP) peaks järgmisel aastal kasvama vaid 0,5 protsenti, mis on eelmise prognoosiga võrreldes märkimisväärne langus.

Rahvusvaheline Valuutafond (inglise keeles International Monetary Fund, lühendina IMF) on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, mille loomises lepiti kokku 1944. IMF loodi 1945. aastal Bretton Woodsis toimunud rahvusvahelisel rahanduskonverentsil.

Rahvusvahelise Valuutafondi peakorter Washingtonis Ameerika Ühendriikides.

Kuni 1970. aastateni oli esiplaanil rahvusvahelise kullastandardi säilitamine. Praegu on Valuutafondi prioriteetideks jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. Valuutafondil on kokku 188 liikmesriiki. Eesti liitus fondiga 26. mail 1992.

Rahvusvahelise Valuutafondi peamiste tegevusvaldkondadeks on majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi:

* IMF-i seiretegevuse eesmärgiks on julgustada riike rakendama sellist majanduspoliitikat ja institutsionaalseid reforme, mis toetaksid jätkusuutlikku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arengut.
* Rahvusvahelise valuutafondi finantsabi kasutatakse aitamaks riiki ajutiste maksebilansiprobleemide ilmnemisel, et vältida likviidsuskriisi ning selle võimalikku negatiivset mõju majanduskasvule ja teistele riikidele.
* Riigivõimude oskusteabe tugevdamiseks majanduspoliitika planeerimise ja rakendamise osas pakub tehnilist abi.

Avafoto: Pexels