Neljapäev, oktoober 2, 2025

BÖRS & INVESTEERIMINE.

Apple tutvustas uusi ruumilisi Vision Pro nutiprille

NordenBladet — Tehnoloogiaettevõte Apple teatas eilse esmaspäeva, 5. juuni õhtul oma esimestest nutiprillidest. Apple nimetab prille „ruumiliseks arvutiks” (spatial computer).

Apple’i Vision pro prillid kasutavad peamiselt liitreaalsuse tehnoloogiat. Läbipaistvate prillide ja paljude sisseehitatud kaamerate abil näeb kasutaja oma tavalist keskkonda, kuhu on lisatud arvutigraafika poolt toodetud programme ja graafilisi elemente. Kuigi prillid katavad osa kasutaja näost, näevad teised tema silmi prillide ekraanil.

Alles järgmisel aastal müügile jõudvate prillide hind jääb USA-s 3500 dollari kanti ehk veidi alla 3300 euro, mistõttu on need saadaval enamasti vaid professionaalsetele kasutajatele. Seadme Soomes saadavuse kohta info puudub, vahendab Helsingin Sanomat.
Prillidega saab vaadata 3D-filme, teha online-kõnesid ning kasutada paljusid juba Apple’i mobiilseadmetes olevaid programme ja mänge. Prillidega saab juhtmevabalt avada programme näiteks Apple’i arvutites. Prillid kasutavad ettevõtte enda M2-protsessorit ja täpseid OLED-ekraane ning neil on sisseehitatud kõlarid.

Apple’i prillidel pole aga näiteks mängude mängimiseks üldse eraldi juhtnuppe, vaid selle programme avatakse silmade, käeliigutuste ja kõnega. Prillidega saab aga ühendada näiteks mängukonsooli juhtpuldi.

Info avaldati seoses ülemaailmse arendajate konverentsiga Apple’i peakorteris USA-s Kalifornias.

Samal üritusel teatas ettevõte muu hulgas ka sellest, et tutvustab oma sülearvutite ja Maci lauaarvutite uusi võimsamaid mudeleid. Üritusel esitleti näiteks professionaalseks kasutamiseks mõeldud Mac Pro arvuti uut versiooni, mis sarnaselt teiste Apple’i arvutitega kasutab ettevõtte enda toodetud protsessorit.

Lisaks rääkis Apple muu hulgas uuendustest, mida ettevõte selle aasta jooksul oma telefonide, tahvelarvutite ja arvutite operatsioonisüsteemidesse toob.

Kõige enam oodati Apple’ilt aga virtuaalprillide väljakuulutamist.

Mitmed ettevõtted, millest edukaimad on Meta ja Sony on viimastel aastatel kasutusele võtnud oma virtuaalsed prillid, kuid seadmed on siiski enamasti meelitanud vaid innukaid tehnoloogiahuvilisi.

Üks virtuaalprillide turuliidreid Meta aga reageeris Apple’i plaanide kohta käivatele kuuldustele juba ette: ettevõte teatas paar päeva tagasi, et toob sügisel turule oma populaarsete Questi virtuaalprillide uue versiooni.

Ka Meta uued Quest 3 prillid kasutavad sama tüüpi liitreaalsuse tehnoloogiat nagu Apple’i prillid. Lisaks saab sarnaselt Sony Playstationi prillidega mängida virtuaalreaalsuse mänge, mida saab mängida eraldi pultidega. Nii Meta kui Sony prillid on oluliselt odavamad kui Apple’i virtuaalprillid.

Virtuaalsete prillide turg on koondunud mõne tegija kätte. Turu-uuringufirma IDC hinnangul moodustasid Meta Quest 2 ja Quest Pro seadmed 2022. aastal müüdud 8,8 miljonist virtuaalreaalsuse seadmest ligi 80 protsenti.

Avafoto: Apple.com

 

Eesti: Inflatsioon langes märtsis 15,6 protsendile

NordenBladet – Tarbijahinnad kasvasid Eesti märtsis eelmise aasta märtsiga võrreldes 15,6 protsenti, selgub statistikaameti andmetest. See tähendab siiski inflatsiooni mõningast vähenemist, kuna veebruaris oli aastainflatsioon 17,6 protsenti.

Veebruariga võrreldes kasvasid hinnad märtsis 0,7 protsenti, selgus reedel avaldatud kiirhinnangust.

Reedel peaks Euroopa Liidu ning euroala inflatsiooninäitajad avaldama ka Eurostat.

Avafoto: NordenBladet

 

Skeleton saab sakslastelt Leipzigisse tehase rajamiseks 51 miljonit eurot

NordenBladet – Skeleton ehitab Saksamaale teist, märkimisväärselt suuremat tehast kui Dresdenis asuv tootmisüksus ning kavatseb uue tehase tööle panna juba järgmisel aastal.

Rajamiseks annavad raha nii Saksa riik kui ka Saksimaa liidumaa, kokku üle poolesaja miljoni euro. Madiberki sõnul on toetamise taga ühelt poolt soov täita rohepöörde eesmärke, teisalt vähendada sõltuvust Aasiast ja Ameerikast ning riigid on aina rohkem selle nimel nõus ise investeerima.

Leipzigi tehasega kasvatab Skeleton Technologies oma tootmisvõimsust kuni 40 korda, mis teeb ligikaudu 12 miljonit superkondensaatorit ja superakut aastas. Lisaks vähendatakse oluliselt tootmiskulusid. “Viimastel kuudel oleme sõlminud uusi ulatuslikke kokkuleppeid, muuhulgas selliste ettevõtetega nagu Shell, Honda, Siemens ja CAF, ning oma praeguses Dresdeni tehases ei suudaks me oma klientidele piisavalt toota,” ütles Taavi Madiberk ERR-ile.

Skeleton Technologies on 2009. aastal asutatud Eesti ettevõte, mis töötab välja ja toodab superkondensaatoreid. Ettevõtte tootmine asub Saksamaal, arendusüksus Tallinnas.

Avafotol: Skeletoni tegevjuht Taavi Madiberk (Allikas: Skeleton Technologies)

Forus International omandab Autolevi autojagamisplatvormi, ootab konkurentsiameti heakskiitu

NordenBladet – Eesti suurärimees Urmas Sõurumaale kuuluv ettevõte Forus International ostis 2013. aastal Tauri Kärsoni, Simo Sulevi ja Robert Sarve asutatud autojagamisplatvormi Autolevi. Ostuhinda pole avalikustatud ning tehing vajab konkurentsiameti luba.

Autolevi mullune müügitulu oli 109 300 € ning eelmisel kvartalil töötas seal kaks inimest. Viimase tehinguhinna põhjal oli ettevõtte väärtus 290 000 €. Funderbeami investoritele makstakse tehingu heakskiitmise korral 0,56 eurot osaku kohta. Autolevi asutaja ja tegevjuht Tauri Kärsoni sõnul oli Autolevi instrumendi viimane hind Funderbeamis 0,46 eurot, mis tähendab 21% tootlust võrreldes eelmise turuhinnaga.

Autolevil on veebilehe andmetel Eestis, Lätis ja Soomes 45 000 kasutajat ning valikus üle 2200 sõiduki. 2022. aastal rentisid kasutajad platvormi kaudu oma autosid enam kui poole miljoni euro väärtuses ning see arv kasvab pidevalt. Autolevi abiga on autoomanikel võimalik oma sõidukeid rentides teenida rohkem kui 1000 eurot kuus lisatulu, kuna tavaliselt seisavad autod 90% ajast jõude, samas kui liisingu ja kindlustuse eest tuleb igal aastal tasuda täies ulatuses.

Eesti autorenditurg on alateenindatud, vaatamata üle 600 000 eraauto ja 630 000 juhiloa omanikule. Vähendades eraautode arvu tänavatel, aitavad ühiskasutatavad autoteenused, nagu Autolevi, leevendada selliseid probleeme nagu saaste, liiklusummikud ja parkimisprobleemid. Autolevi soovib teha oma teenuse Forus Internationali abiga lisaks praegusele veebipõhisele platvormile kättesaadavaks ka äpi kaudu.

Autolevi kuulus 2017. aastal Eesti 20 parima startup ettevõtte hulka ning selle arengut on toetanud ingelinvestorid ja üle 200 Funderbeami toetaja.

Avafoto: Urmas Sõõrumaa (NordenBladet)

Coop Pank läheb tarbijakaitse otsuse tõttu 17-eurose intressimakse pärast kohtusse

NordenBladet – Eesti börsiettevõte Coop Pank (CPA1T.TL) vaidlustas tarbijakaitse otsuse ja andis selle maakohtusse, selle asemel et maksta kliendile 17 eurot intressi. Eelmisel aastal kaebas Coop Panga klient tarbijavaidluste komisjonile, et on sõlminud pangaga laste kogumiskonto lepingu. Pärast lepingu lõpetamist ja panga intressimäära muutmist kliendile ebasoodsamaks kandis pank aga kliendile ainult põhisumma, kuid mitte kogunenud intresse 17,21 euro väärtuses.

Pank väitis tarbijavaidluste komisjonile, et tema tüüptingimuste kohaselt ei kuulu laste kogumiskontole kogunenud preemiaintress ja lepingu kehtivuse ajal igapäevaselt arvestatavad intressid tasumisele, kui klient lõpetab lepingu ennetähtaegselt. Pank aga ei andnud komisjonile mingit selgitust, miks ta intressimäära muutis. See osutus hoiustajale kahjulikuks, kuna samale hoiusesummale arvestatud igakuine intress oli varasemast väiksem.

Tarbijavaidluste komisjon otsustas, et lepingu täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, arvestades tavasid ja norme. Komisjon ei aktsepteerinud lepingu oluliste tingimuste, eelkõige intressi ühepoolset muutmist. Komisjoni hinnangul on lapse (kelle nimel kogumiskonto avati) õiguste rikkumine võrreldes teiste hoiustajatega vastuolus hea usu põhimõttega ja lubamatu.

Samuti tõi komisjon välja, et hoiustatud raha kuulus hoiustajale (lapsele), mistõttu hoiukonto debiteerimine panga kasuks summas 17,21 € tehti ilma seadusliku aluseta ja hoiustaja õigusi kahjustades. Sellest tulenevalt otsustas komisjon, et kliendi nõue tuleb rahuldada.

Tarbijakaitseseaduse kohaselt on pooltel õigus pöörduda kohtusse, kui nad ei nõustu otsusega. Coop Pank on seda õigust kasutanud ja otsustanud tarbijavaidluste komisjoni otsuse edasi kaevata. Panga kommunikatsioonijuht Katre Tatrik teatas, et Coop pank ei nõustu komisjoni järeldustega ning soovib, et vaidlusaluse tähtaja kehtivuse üle otsustaks kohus. Tatrik kinnitas, et pank on otsuse kohtusse edasi kaevanud. Kuna pank otsustas vaidluse lahedada kohtus, pole ta kliendile intressi siiani välja maksnud, sest tarbijavaidluste komisjoni otsus ei ole enne kohtuotsust veel juriidiliselt jõustunud.

Foto: Väjavõte Coop Panga reklaamvideost