NordenBladet — Soomes on uusehitistes hakatud saunadest loobuma, sauna jaoks mõeldud ruumidest tehakse kas garderoobid või töökabineid. Kortermajas asuv oma saun on Helsingi piikornna kodudes populaarsust kaotanud, selgub Helsingin Sanomate poolt suurte ehitusfirmade hulgas läbi viidud uuringust.
Kui uue korteri ostja reageerib õigel ajal, saab ta korterisse planeeritud sauna vahetada muu ruumi vastu.
Traditsiooniliselt on saunad ümber ehitatud garderoobideks, kuid viimastel aastatel sagenenud kaugtöö on olukorda muutnud, ütleb SRV elamuehituse müügidirektor Riikka Lohikoski. Paljudel inimestel on kasvav vajadus kabineti järele.
Ehitusfirma uusimas majas ehk Pasila Kokardis on ostjatel võimalus korteris asendada saun või garderoob kabinetiga.
Eraldi sauna vajadust vähendavad Lohikoski sõnul näiteks uuselamuühistute mugavad saunaosad, kus sageli on ka köögi- ja puhkealad. Siis võib kallite eluruumide ümberehitamine muuks otstarbeks olla atraktiivne.
„Uute korterite ehitamisel on selge trend kogukonnatunde kasvu suunas,” ütleb Lohikoski. „Seda võib näha ühiskasutatavate ruumide, näiteks spordisaalide ja ühiskasutatavate saunaruumide populaarsuse kasvus, eriti linnaehituslikes struktuurides.”
Sama trendi on märgatud ehitusfirmas YIT, ütleb ettevõtte kliendisuhete ja eluasemeteenuste üksuse direktor Pekka Helin. YIT säästva linnakeskkonna baromeetri järgi on saunade populaarsus selgelt vähenenud.
Septembris läbi viidud küsitluse järgi soovis oma korterisse oma sauna alla 40 protsendi küsitletutest, mullu soovis oma sauna aga üle poole vastanutest.
Peaaegu pooled vastanutest ütlesid, et eelistavad kasutada elamuühistu ühist sauna ja kasutada oma korteri pinda millekski muuks. Eelmisel aastal arvas niimoodi selge vähemus vastajatest.
Oma saun oli koroonakriisi ajal populaarne. Helini sõnul viitab see asjaolule, et sauna populaarsus muutub tarbijate seas vastavalt ümbritsevatele tingimustele.
„Pikaajaliste uuringute ja andmete valguses ütleksin, et soomlased jagunevad kolme rühma: kolmandik tahab kindlasti oma korterisauna, kolmandik on liikuv mass ja kolmandik ei taha oma sauna.”
Samas pole märgatud, et mõni konkreetne grupp oleks selgelt oma sauna vastu, märgib Helin.
Samal arvamusel on Skanska müügi- ja turundusdirektor Marja Kuosma. „Saunahuvi pole vanusega seotud, vaid pigem seoksin selle kodu suurusega. Suuremates korterites soovitakse oma sauna.”
Pekka Helin YIT-st ütleb, et Helsingi piirkonnas on ilma saunata umbes 20 protsenti kolmetoalisi ja alla 10 protsendi neljatoalisi kortereid.
Kuosma sõnul ei ole energiakriis vähemalt seni korterisaunade kaotamist kiirendanud. „Energiakriisi mõju pole projektide pikkade planeerimis- ja teostusaegade tõttu veel nähtav. Kodu ostmine on pikaajaline ost ja arvan, et saunasid tahetakse ka edaspidi. Hetkel on võimalik küttetariifide osas läbi rääkida.”
Skanska klientide seas muudetakse korterisaunasid vähesel määral näiteks garderoobideks. Selliseid muutusi on Kuosma sõnul ühe protsendi ringis.
NordenBladet — Võrguseadmete ettevõte Nokia sai mullu 24,9 miljardi eurose käibe juures ärikasumit 3,1 miljardit eurot. Enim, üle 1,2 miljardi euro sai ärikasumit Tehnoloogia ärigrupp. Tehnoloogia tegeleb Nokia patendiportfelli haldamise ja Nokia intellektuaalomandi õiguste (nt patendid, tehnoloogiad ja Nokia kaubamärk) turustamisega, vahendab Iltalehti.
Tehnoloogia grupi 1,2 miljardi euro suurune ärikasum on suur raha. Mõni suur Soome börsiettevõte ei suuda aastaga sama saavutada.
Nokia Tehnoloogia ärigrupi juht Jenni Lukander rääkis intervjuus Iltalehtile, mis on edu saladus.
Milline on Nokia patentide roll Tehnoloogia tulemustes?
Patendilitsentsid annavad suurema osa Tehnoloogia ärigrupi käibest. Meie tegevuse fookuses on mobiilseadmete litsentside programm, kus meil on lepingud enamiku suuremate nutitelefonide tootjatega. Lisaks on meil patendilitsentside programmid, mis on seotud olmeelektroonika, videoteenuste, autotööstuse ja asjade internetiga.
Millest koosneb Nokia patendiportfell?
Nokia on välja töötanud palju võtmetehnoloogiaid, mida kasutatakse praktiliselt kõigis mobiilseadmetes. Alates 2000. aastast oleme investeerinud üle 140 miljardi euro teadus- ja arendustegevusse, mille tulemuseks on üks ulatuslikumaid patendiportfelle telekommunikatsioonitööstuses.
Nokia patendiportfelli kuulub üle 20 000 patendiperekonna. Patendiperekond viitab leiutise kaitsmisele patentidega mitmes erinevas riigis. Rohkem kui 4500 Nokia patenteeritud leiutist on 5G standardi jaoks hädavajalikud ehk nn olulised patendipered.
Meil on ka tugev multimeedia patentide portfell, eriti videokodeerimise tehnoloogias, mis võimaldab jagada suuri multimeediafaile interneti kaudu.
Millistes toodetes on Nokia patenteeritud tehnoloogia kasutusel?
Praktiliselt kõik seadmed, mis ühenduvad mobiilsidevõrku, st nutitelefonid, tahvelarvutid, autod ja IoT-seadmed sisaldavad Nokia patente. Lisaks sellele võimaldavad Nokia patenteeritud tehnoloogiad video voogedastust erinevates seadmetes ja rakendustes nagu nutitelerid, sülearvutid, kaamerad ja video voogedastusteenused.
Nokial on patendilitsentsiprogrammide kaudu enam kui 200 litsentsisaajat. Tihti on litsentsilepingud konfidentsiaalsed, kuid näiteks nutitelefonide tootjate seas võib välja tuua hiljuti väljakuulutatud lepingu Samsungiga. Tarbeelektroonika klientide hulka kuuluvad Lenovo ja Vantiva (endine Technicolor). Autotööstuse jaoks on litsentsi võtnud enamus tuntumaid kaubamärke nagu Daimler, Audi, BMW ja Volvo.
Milline on patendiäri toimimisloogika ja suurimad väljakutsed?
Oleme ülemaailmsete tehnoloogiastandardite suur arendaja. Standardid viitavad võtmetehnoloogiatele, mis tagavad mobiilsete ja muude nutiseadmete ühilduvuse näiteks mobiilivõrkudega. Tööstusstandardid on avatud, mis tähendab, et ettevõtted saavad standardiseeritud tehnoloogiaid vabalt kasutusele võtta.
Standardiseeritud tehnoloogiatest saavad kasu lugematud ettevõtted. Standardite juurutamise eelduseks on mõistliku hüvitise maksmine nende arendajatele. Praktikas tasutakse patendilitsentsi lepingutega. Investeerime patendilitsentsimisest saadava kasumi tagasi teadus- ja arendustöösse ning järgmise põlvkonna tehnoloogiastandardite (nt 6G) väljatöötamisse.
Enamik patendilitsentsilepinguid luuakse läbirääkimiste teel. Mõnikord, kui litsentsitasude osas kokkuleppele ei jõuta, tuleb patendihüvitiste suurus kindlaks määrata kohtu- või vahekohtumenetluse teel. Suurim väljakutse standardite väljatöötajatele on ettevõtted, kes viivitavad patenditasude maksmisega ebamõistlikult ja vastuolus tööstusharu väljakujunenud tavadega.
Meie, Nokia, tahame edendada häid litsentsimistavasid. Avatud standardimine soodustab innovatsiooni ja uute tehnoloogiate toomist tarbijateni. Tehnoloogiate avamine laiemale kasutusele viib kogu tööstust edasi ja loob ka meile uusi võimalusi.
Milline on Nokia patendiajalugu mobiiltelefonide buumi algusest 90ndate algusest tänapäevani?
Läbi oma ajaloo oleme olnud üks olulisemaid mobiiltelefonide standardite arendajaid alates 2G-st kuni 5G-ni. Hetkel panustame eelkõige 5G standardi edasiarendamisse ja 6G arendustöö algfaasi. Kuigi Nokia põhitegevuse fookus on aastate jooksul liikunud mobiiltelefonidelt võrguseadmetele, on standardite väljatöötamine ettevõttes jätkunud kogu aeg.
Investeerime aastas üle 4 miljardi euro teadus- ja arendustöösse ning uuendame pidevalt oma patendiportfelli. Ainuüksi 2022. aastal taotlesime patenti enam kui 1700 uuele leiutisele, mis on rohkem kui kunagi varem aastas. Meie jaoks pole aga oluline ainult patentide arv, vaid me investeerime eelkõige nende kvaliteeti.
Nokia patendiportfell on samuti kasvanud läbi omandamiste. Hoiame oma portfellis selliseid leiutisi, mis kas kaitsevad Nokia enda tooteid või millest saame litsentsimise kaudu väärtust koguda.
Patentidega on seotud kohtuvaidlused. Miks ja kuidas on need Nokia jaoks lahendatud ning kui palju patendivaidlusi praegu kohtus on?
Patenditeemadest rääkides koondub tähelepanu sageli patendivaidlustele ning litsentsimise lõppeesmärk läheb kergesti meelest. Nokia patendid on pika inseneritöö tulemus ja viivad ülemaailmse tehnoloogia arengut edasi. Leiutised on kaitstud patentidega, mille litsentsimine soodustab leiutiste kasutuselevõttu ning võimaldab edaspidi investeerida teadus- ja arendustöösse. See soodustab innovatsiooni ja toob kasu ka tarbijatele.
Enamik patendilitsentsilepinguid luuakse läbirääkimiste teel. Mõnikord, kui litsentsitasude osas kokkuleppele ei jõuta, tuleb patendihüvitiste suurust arutada kohtu- või vahekohtumenetluses. Patendivaidlused kestavad tavaliselt kuudest mõne aastani. Varem või hiljem lõpevad need aga tavaliselt kokkuleppega.
Nokial on kindlad tõendid edu kohta patendivaidlustes. Kui 2017. aastal algas Nokia ja Apple’i vahel patendivaidlus lepingu uuendamise üle, võttis Apple Nokialt litsentsi vaid viie kuu jooksul pärast patendihagide esitamist. Hiljuti kokku lepitud patendivaidlus Nokia ja autotööstuse vahel lõppes samuti Nokia jaoks soodsa tulemusega ning valdav enamik autotööstuse olulisi tegijaid on nüüdseks litsentsi võtnud.
Praegu on Nokia algatanud patendivaidluste ettevõtete OPPO, OnePlus, RealMe ja Vivo vastu. Kohtuasjad Saksamaal, Hollandis ja Suurbritannias on lahendatud Nokia kasuks. Loodame jõuda kokkuleppele ka nende läbirääkimiste osas.
Vaatamata vaidlustele toimuvad sel ajal pidevalt läbirääkimised. Põhimõtteliselt tahame alati läbirääkimiste teel heas usus kokkuleppele jõuda. Õiguslikke meetmeid võetakse ette vaid erandolukordades, kus vaatamata pingutustele ei ole kokkulepet saavutatud.
Millised on patendiäri väljavaated? Kas tootlikud patendid saavad otsa ja asenduvad uutega?
Meie patendiportfell uueneb pidevalt ja täieneb uute leiutistega. Eelmisel aastal moodustasid teadus- ja arenduskulud Nokia käibest ligi viiendiku. Ja ainuüksi eelmisel aastal taotlesime patenti enam kui 1700 uuele leiutisele, millest enamik on seotud 5G tehnoloogiaga. Individuaalne patent kehtib 20 aastat. Suurem osa meie praegusest portfellist kehtib veel umbes kümne aasta pärast.
Meie patendilitsentsimise äri vundament on tugev, kuna mobiilside ja näiteks video voogedastuse ümber tekib pidevalt uut äri. Eriti asjade interneti (IoT) valdkonnas näeme märkimisväärset kasvupotentsiaali. Viimase 12 kuu jooksul on meie käive uutes kasvupiirkondades kasvanud enam kui 100 miljoni euroni aastas.
NordenBladet – Alates 1. veebruarist alustab Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehena tööd Rainer Rohtla, kes juhtis eelmise aasta keskpaigani Baltikumi üht suurimat laologistika ja transpordi ettevõtet Via 3L gruppi ning varasemalt kullerettevõtet DPD Eesti.
Eesti suurim toidukauplustekett teatas, et on uue juhatuse esimehe otsinguil olnud alates oktoobrist.
Alates 1. oktoobrist 2019. aastal juhtis Coop Eesti Keskühistu tööd Alo Ivask, kes enne seda oli Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juht.
Coop Eesti Keskühistu nõukogu esimehe Väino Sassi sõnul sai uue juhi valikul otsustavaks Rainer Rohtla laiapõhjaline töökogemus nii Eesti kui rahvusvahelise suurettevõtte juhtimisel ning nende turuosade tõstmisel Eestis ja Baltikumis.
“Eestis on kokku umbes 750 toidukauplust ja neist ligi pooled ehk 320 kuuluvad Coop Eesti ühistutele, mistõttu tunnetan keskühistu juhina selgelt vastutust nii ühistute kui ka loomulikult enam kui poole miljoni Coopi kliendi ees,” ütles Rohtla.
Olulise erinevusena rõhutas Rohtla, et erinevalt varasematest ettevõtetest on Coopi näol tegemist kogukondliku algatusega, mis on 120 aastaga kasvanud üle-eestiliseks.
Rohtlal on pikaajaline juhtimiskogemus laologistika ja rahvusvahelise transpordi ettevõttes Via 3L ja Euroopa ühe suurima kullerettevõtte DPD Eesti juhina. “Efektiivsed ja innovaatilised logistikalahendused on toidukaubanduse väga oluline lüli, mistõttu toob Rainer lisaks juhtimiskompetentsile Coopi juurde ka väärtuslikku logistikakogemust,” lisas Sassi.
Coop Eesti on suurim ja vanim toidu- ja esmatarbekaupluste kett Eestis, mis koosneb 18 kohalikust tarbijaühistust, kellele kuulub kokku 320 kauplust. 2021. aastal oli Coopi ühistute käive kokku 752 miljonit eurot, millega ollakse turuliider ligi 25 protsendiga. Täna töötab Coopis üle 6000 inimese.
NordenBladet – Swedbanki endine tegevjuht Birgitte Bonnesen mõisteti kõigis süüdistustes õigeks panga Baltikumi tegevust puudutanud rahapesuskandaalist tulenevas kohtuasjas. Stockholmi ringkonnakohus leidis, et ta ei ole süüdi pettuses, tõsises turuga manipuleerimises ja siseteabe ebaseaduslikus avaldamises. Süüdistused puudutasid 40 miljardi dollari suurust kahtlustatavat raha, mida pank aastatel 2007–2019 käitles, mis viis lõpuks Bonneseni ametist vallandamiseni.
Rootsi kohus vabastas Swedbanki endise tegevjuhi Birgitte Bonneseni kõigist süüdistustest seoses panga Baltikumi tegevust puudutava rahapesuskandaaliga. Stockholmi ringkonnakohus leidis, et ta ei ole süüdi pettuses, tõsises turuga manipuleerimises ja siseteabe ebaseaduslikus avaldamises.
Süüdistused puudutasid 40 miljardi dollari suurust kahtlustatavat raha, mida pank aastatel 2007–2019 käitles, mis viis lõpuks Bonneseni vallandamiseni tegevjuhi kohalt. Prokurör taotles Bonnesenile kaheaastase vanglakaristuse alammäära.
Bonneseni vastu algatatud süüasi sisaldas ka süüdistusi rahapesu kohta eksitava teabe avaldamises Swedbanki Eesti filiaalis. Prokuratuur väitis, et Bonnesen levitas ajavahemikul sügisest 2018 kuni veebruarini 2019 panga Eesti filiaalis eksitavat teavet Swedbanki rahapesuvastaste meetmete kohta. Seda pärast Danske Banki auditit, milles kahtlustati ulatuslikke rahapesu kahtlusi panga Eesti filiaalis.
Bonneseni kahtlustati ka kelmuses ja ebaseaduslikus väärtpaberitega kauplemises, kuid kohus mõistis ta kõigis süüdistustes õigeks. Bonnesen ei tunnistanud end kogu protsessi vältel süüdi. See oli esimene kord aastakümnete jooksul, kui Rootsi suurpanga endine tegevjuht sai süüdistuse.
Bonneseni õigeksmõistmine juhtumis on märkimisväärne edasiminek Swedbanki Baltikumi äritegevuses rahapesu ümber käimasolevas skandaalis.
Avafoto: Swedbanki endine tegevjuht Birgitte Bonnesen (NordenBladet)
Allikas: NordenBladet.com
NordenBladet – Novembris kahekümnendates eluaastates Soome mehe kadumise eeluurimine kruiisilaevalt Baltic Princess on lõppenud ning laeva kaptenit kahtlustatakse nüüd hea meresõidu- ja päästetööde hooletusse jätmises. Juhtum leidis aset Turu ülikooli majandustudengite korraldatud PeIsKä kruiisil ning viimati nähti meest laeva ööklubi konstruktsioonide otsas.
Baltic Princess oli Turu ülikooli majandustudengite korraldatud PeIsKä kruiisil, kui novembris kadus laevalt kahekümnendates eluaastates soome mees. Laevafirmat teavitas mehe kadumisest kella kolme ajal öösel kaasreisija, kes oli meest viimati ööklubi konstruktsioonide otsas näinud.
Laevafirma teatel asuti pärast teadet tutvuma valvekaamera salvestistega ja otsima meest laeva seest. Rannavalve sai aga hoiatuse alles neli tundi hiljem, pärast seitset hommikul.
Lääne-Soome rannavalve teatel oli mees roninud laeva ööklubi katusel olevatele reelingutele ja kukkunud peaaegu kohe merre. Mehe merre kukkumise kohta kindlat kinnitust ei olnud ei laevakaptenil ega laevameeskonnal.
Seetõttu viibis ametivõimude teavitamine, mistõttu tekkis kahtlus, et laeva kapten jättis hea meresõidu tava ja päästeoperatsiooni hooletusse. Asi on nüüdseks üle antud Ahvenamaa prokuratuurile süüdistuse esitamiseks.
Lisainformatsioon:
* MS Baltic Princess on Eesti parvlaevaoperaatorile Tallink kuuluv kruiisilaev, mis opereerib nende kaubamärgi Silja Line all. Selle ehitas Aker Finnyards Helsinki New Shipyard Helsingis 2008. aastal. Laev alustas liinil Helsingist Tallinna Eestisse 17. augustil 2008. Alates 1. veebruarist 2013 alustas laev kruiiseTuru-Mariehamn-Stockholmi marsruudil.
AS Tallink Group (TAL1T.TL) aktsia hinda pole traagiline sündmus mõjutanud ning aktsia on Tallinna börsil alates 1. novembrist pigem tõusuteel, sulgudes täna, 25.jaanuaril 2023, 0,534 eur juures.
