Laupäev, juuli 12, 2025

....avaldamata....

Peaminister Jüri Ratas: Vormsi on heaks näiteks, kuidas ühendada elu saarel ja töö mandril

NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas külastas (29.juulil) väikesaarte ringreisi raames Eesti suuruselt neljandat saart Vormsit, et kohtuda kohaliku vallavalitsuse ja kogukonna esindajatega ning teha saarel ringkäik.

Vormsil tervitas peaministrit vallavanem Ene Sarapuu ja volikogu esimees Ivo Sarapuu, kellega käsitleti Vormsi tulevasi investeeringuid, kohalikule koolile eripärase distantsõppe seaduseraamistikku sobitamist ning teisi kogukonnale olulisi teemasid.

„Riigi kohus on tagada, et elu Eestis areneks võrdselt igas Eestimaa paigas. Vormsi elanike rõõmud ja mured on sama tähtsad kui Narva, Võru või Viimsi elanike heaolu,“ sõnas peaminister.

Peaministri sõnul on mandril töötavad, kuid püsivalt saarel elavad inimesed kindel märk Vormsi elu arengust. Vormsi vallajuhtide sõnul on neid saarel mitmeid. Tänase ringsõidu vältel kohtus peaminister Anneli ja Kahro Talliga, kes igapäevaleiba teenivad Haapsalus, ent on Vormsil leidnud kogu perele mugava ja kaasaegse elupaiga.





„Hea meel on selle ĂĽle, et väikesaarte programmi abil on mitmed kogukonna elukvaliteeti tõstvad projektid toetust juba leidnud. Näiteks on renoveeritud Vormsi lasteaed-põhikool, soetatud uus päästekaater ning rajatud tankla. NĂĽĂĽd peame vaatama, kuidas viia lõpuni ĂĽĂĽrimaja renoveerimine ning lahendada praamiliiklusega seotud kĂĽsimused – suurendada parvlaev Ă–rmsö mahutavust ja väljumiste paindlikkust,” lisas ta.

Lisaks võttis Jüri Ratas ringsõidu jooksul osa Rootsi Päevade 2019 tipphetkest ehk Olavipäeva teenistusest 800-aastases Vormsi kirikus. Peaministri sõnul on Olavipäeva pidustused heaks märgiks kohaliku kogukonna aktiivsusest ja elurõõmust, tuues kokku nii rannarootslaste järeltulijad kui Vormsi saare praegused elanikud.

Tänane Vormsi külastus on osa suuremast peaministri väikesaarte ringreisist, tutvumaks nende eluoluga ja arutamaks lahendamist ootavaid küsimusi. Varem on Jüri Ratas külastanud Abruka, Aegna, Kihnu, Ruhnu, Naissaare, Pakri, Piirissaare ja Prangli saari ning Kesse-, Kõinastu- ja Manilaidu. Veel on plaanis külastada Osmussaart ja Vilsandit.

 

Fotod: Peaminister JĂĽri Ratas Vormsil (Stenbocki maja/JĂĽrgen Randma)
Allikas: Eesti Riigikogu

 

Taani justiitsminister Søren Pape Poulsen: Kriminaalsed migrandid on meie riigi jaoks suur probleem

NordenBladet – Hiljuti võeti Taanis vastu seadus, mis lihtsustab illegaalsete immigrantide väljasaatmist riigist. Taani justiitsministri Søren Pape Poulseni (Konservatiivne Rahvapartei) sõnul on kriminaalsed migrandid riigi jaoks tõsine probleem. Erinevalt paljudest teistes Lääne-Euroopa riikidest on aga Taani poliitikud otsustanud seda probleemi mitte ilustada ja varjata.

Taani ajaleht B.T. vahendab, et hiljuti avaldatud andmete kohaselt on kõige kriminaalsemaks grupiks Somaaliast pärit immigrandid. 2014-2018 aasta jooksul mõisteti süüdi 916 somaallast, mida on 3,6 korda rohkem kui samas vanuses ja sissetulekuga Taani päritolu meeste puhul. Somaallastele järgnevad iraaklased ja türklased.

„Andmed näitavad selgelt, et kriminaalsed immigrandid on toonud kaasa suure probleemi, mida meie ühiskonnas olema ei peaks,“ ütles justiitsminister Taani valitsuse migratsioonipoliitikat selgitades.

Parlamendiliige Peter Kofod parempoolsest Taani Rahvaparteist kommenteeris statistikat järgmiselt: „Tegemist on päris karmide numbritega ja need kinnitavad seda, millele Taani Rahvapartei on juhtinud tähelepanu juba aastaid – Taani seisab silmitsi tõsise väljakutsega, mille on kaasa toonud immigratsioon mitmetest Aafrika ja Lähis-Ida riikidest. Asi on traagiline ja me peame sellega tegelema. Me peame saatma need inimesed tagasi nende kodumaale ja me ei tohi võtta vastu uusi. Olgu see meile õppetunniks pärast liiga paljusid aastaid, mil Taani ja teised Lääne-Euroopa riigid on võtnud vastu liiga palju immigrante teatud piirkondadest.“

2018. aastal pöördus Taani migratsiooniminister Inger Støjberg immigrantide, eriti somaallaste, poole, kutsudes neid üles naasma oma kodumaale: „Kui te ei vaja enam meie kaitset ja teie elu ning tervis ei ole kodumaal, pean eriti silmas Somaaliat, enam ohus, siis peate te, loomulikult, naasma oma koju ja ehitama üles seda riiki, kust te olete tulnud.“

„Probleem on aga selles, et on riike, kuhu me ei saa inimesi deporteerida. Nende hulgas ka näiteks Somaalia ja Süüria,“ rääkis Lotte Rod, Taani Sotsiaalliberaalsest parteist, ehkki ka liberaalid nõustuvad põhimõtteliselt kriminaalide väljasaatmisega.

Taani statistikaameti andmetel on 2019. aasta seisuga ligi 13% Taani kogu rahvastikust (5,8 miljonist 800 000) immigrandid ja nende järeltulijad. Neist 800 000-st on mitte-lääne päritolu 500 000.

Soome metalliettevõtetes suur tööjõu puudus – lähiaastatel vajatakse 53 000 uut töötajat

NordenBladet — Soomes meelitatakse noori metalli eriala õpilasi tööle juba koolipingist. Vajadus metalliala töötajate järele on väga suur. Suurem osa Soome metallifirmadest on kasvufaasis ning töötajaid vajab juurde 7-8 ettevõtete kümnest. Kui töötajaid ei leita, hakkab see kasvu pärssima, vahendab Yle.

Noorte värbamist metallitööle raskendab vähene teavitustegevus, et kaasajal on metallitöö palju mitmekülgsem ja puhtam kui see oli varem. Keevitajaid vajatakse jätkuvalt, aga töö on hoopis teine kui varem. Enam pole keevitajatel näod tahmased, vaid kõik on puhas. Paljud metallitööd teevad ära masinad, inimeste roll on masinate juhtimine.

Ettevõtted teevad nüüd värbamistööd mitte ainult kutsekoolides, vaid juba põhikooli õpilaste seas.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Kiiruskaamerate tühjad välgatused lähevad Soome maksumaksjale igal aastal miljoneid maksma

NordenBladet  — Soomes välgutavad kiiruskaamerad ligi miljon korda aastas. Neist 600 000 puhul saadetakse välja kirjad. Neist kirjadest omakorda pooled on ainult hoiatused. Hoiatus ei tähenda liiklejatele maksunõuet, küll aga kaasnevad sellega kulud, vahendab Ilta-Sanomat.

Politseikomissar Dennis Pastersteini väitel maksab ühe hoiatuskirja väljasaatmine ligi 10 eurot. Summa sisaldab personalikulusid, kaamerat ja selle ülalpidamiskulu, samuti arvutiprogramme ja postikulu.

Kui ĂĽhe hoiatuskirja saatmine maksab 10 eurot, siis tuleb maksumaksjal seoses hoiatustega aastas maksta ligi 3 miljonit eurot.

Kui kiiruse ületamine on 3-6 km/h, siis järgneb sellele kodusele aadressile saadetav hoiatuskiri, aga mitte trahv.

Avafoto: NordenBladet/ Helena-Reet Ennet
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome riik tunnustas Eesti päästejuhti teeneteristiga

NordenBladet — Soome siseminister Kai Mykkänen omistas Helsingis toimunud pidulikul üritusel Eesti Päästeameti peadirektor Kuno Tammearule Soome Päästeala Teeneteristi.

Tegemist on suur tunnustusega Kuno Tammearule ja kogu Eesti päästevaldkonnale, kuna selle aumärgiga on pea 80 aasta jooksul autasutatud vaid kümmet mitte Soome kodanikku.

Soome Päästeteenistuse peadirektori Esko Koskineni sõnul on Eesti ja Soome vaheline koostöö olnud aktiivne ja hästi toimiv. „Kuno Tammearu on arendanud ning süvendanud Eesti ja Soome vahelist koostööd päästealal ning viinud selle inimesele lähemale,“ sõnas Koskinen.

„Mul on suur rõõm ja au saada sellise tunnustuse osaliseks. See ei ole ainult tunnustus mulle vaid kogu Eesti päästevaldkonnale,“ ütles Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu.

Samuti tänas peadirektor Soome päästeteenistust meeldiva ja pikaajalise koostöö eest, tuues välja, et Eesti Päästeameti jaoks on koostöö partneritega, kellega koos ühiskonna ohutuskultuuri arendatakse, väga oluline. „See teenetemärk on tunnustus sellest, et me arendame jõudsalt oma ühiskonnas ohtusukultuuri ja liigume samm-sammult oma visiooni suunas, jõudmaks aastaks 2025 Põhjamaadega sarnasele turvalisusetasemele,“ lisas Tammearu.

Ühtekokku on alates 1944. aastast välja antud 239 Teeneteristi. Teeneteristiga tunnustatakse inimesi väljapaistva tegutsemise eest päästetöödel või tulemusliku teenistuse eest päästealal. Teeneterist omistatakse samuti inimesele, kes on oma ekspertteadmistega või muul viisil päästeala arengule kaasa aidanud.