NordenBladet — Soome uurib, kas Euroopa Liidult on võimalik saada kahepoolset sõjalist abi, ütles teiseks ametiajaks kandideeriv Soome president Sauli Niinistö. Niinistö sõnul on Euroopa Liidu alusleppe ehk Lissaboni lepingu turvalisust puudutav artikkel 42.7 „ilusti sõnastatud”, aga põhiküsimuse on selles, kuidas Euroopa Liidu riigid seda tõlgendavad. Niinistö sõnul tasuks Soomel nüüd seda küsimust puudutada, vahendab Yle.
„Olen seda püüdnud juba mitme aasta jooksul selgitada,” ütles Niinistö, „rääkinud sellest riikide juhtidega, et kuidas nemad sellest aru saavad. Selgeid vastuseid saab harva.”
Niinistö tunnistas, et turvalisust puudutav artikkel on mõjukalt kirja pandud ning nüüd on küsimus, kas see on samal moel ka jõus. Juristina soovib president selles osas selgust.
Niinistö täpsustas, et Lissaboni lepingu turvalisusartikkel ei tee Euroopa Liidust sõjalist liitu. Ehk teisisõnu: see ei puuduta mitte Euroopa Liitu, vaid Euroopa Liidu liikmesriike. Sõjaline toetamine saab toimuda liikmesriikide vahel. Seetõttu ei saa rääkida sõjalisest liidust.
Avafoto: Sauli Niinistö (NordenBladet)
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Pirkanmaa kohus Tamperes otsustas likvideerida kaks soome rahvuslikku rühmitust: Pohjosmainen Vastarintaliike (Põhjamaade vasturinne) ja Pohjoinen Perinne ry (Põhja pärimus).
Rühmituste tegevuse lõpetamist taotles Soome politsei. Esialgu saavad rühmitused veel tegutseda, sest kohtu otsus pole jõustunud, vahendab Helsingin Sanomat.
Kohus tegi otsuse teisipäeva õhtuks. Kohtu hinnangul on need kaks organisatsiooni omavahel seotud, seetõttu puudutab otsus mõlemaid.
Kohtu hinnangul on Pohjosmainen Vastarintaliike (PVL) selline organisatsioon, mille tegevus ei lähe kokku demokraatlike väärtustega, kuna eesmärkide saavutamiseks nähakse ette ebaseaduslikke ja heade tavade vastaseid meetmeid. Kohtu hinnangul solvab rühmitud teatud ühiskonnagruppe ning levitab vihakõnet.
Lisaks solvavatele ja vihastele väljenditele toetab rühmitus vägivalda ning häirivat käitumist, mida põhjendatakse enesekaitsega, millega utsitatakse rühmituse liikmeid vägivaldsusele ja häirivale käitumisele.
Kohus juhib tähelepanu ühele hiljutisele juhtumile, kus vägivalla ohvrit ja tema sõpra alandati sellega, et avaldati nende isikuandmeid halvustaval viisil.
Sellega viitas kohus Helsingis raudteejaama juures toimunud intsidendile, milles mõisteti süüdi PVL-i liige Jesse Torniainen. PVL toetas ja kiitis pärast seda veebiküljel Torniaineni tegevust. Hiljem halvustati ja häbistati hukkunud ohvrit ja tema sõpra PVL-i kodulehel.
Kohus märkis ka seda, et rühmituse tegevust ei kaitse kogunemis- ja sõnavabaduse põhimõte, kuna rühmitus haavab teiste inimeste põhi- ja inimõigusi.
Kohus märkis, et tegemist pole rühmituselt sõna- ja kogunemisvabaduse äravõtmisega, vaid küsimus on selles, kas kogunemis- ja sõnavabadust saab kasutada PVL-i suguses organisatsioonis.
Kohus asus seisukohale, et PVL-i likvideerimine on ühiskondlikes huvides ja üldise kasu eesmärgil ei tule kõne alla üksnes hoiatused.
Ühtlasi märkis kohus, et kõigil on õigus oma arvamusele ja et migratsioonipoliitikat on õigus ka karmilt arvustada. Ebaseaduslik on rahvusgruppide ähvardamine, solvamine või laimamine. Vihakõne levitamiseks ei saa kohtu hinnangul kasutada sõna- ja kogunemisvabaduse kaitset.
Osa PVL-i vihakõnest said omale ka juudid ja seksuaalvähemused, mis oli kohtu hinnangul laim ja solvamine. Tegemist polnud sõnavabaduse piiridesse jääva kriitikaga.
Veel pole teada, kas PVL kavatseb otsuse edasi kaevata.
Otsus on ajalooline, kuna Soomes pole nõnda ühendusi likvideeritud alates 1970ndatest aastatest.
Politseijuht Seppo Kolehmainen ütles, et politseis tutvutakse otsusega ning pärast seda hinnatakse selle mõju. Kolehmainen ütles pressiteate vahendusel, et kohtu otsus näitab, et Soome ühiskonnas pole kohta vägivaldsetele ja rassistlikele organisatsioonidele.
Kuivõrd otsus pole veel jõustunud, et saa politsei veel laiali saata PVL-i meeleavaldust iseseisvuspäeval. Juba eile oli PVL-i kodulehel teade, et meeleavaldust ei korralda mitte PVL, vaid rahvuslikult meelestatud soomlased.
PVL-i likvideerimist taotles politseiamet, kuna nende tegevuses oli ebaseaduslikke elemente ning nad käitusid hea tahte vastaselt. Likvideerimiseks olid sobivad mõlemad põhjused.
PVL oli omakorda imestunud, et enne otsust tegevuse lõpetamise kohta ei tulnud ametivõimudelt nende tegevuse kohta mingit kriitikat. Näiteks mootorrattarühmitustel lastakse edasi tegutseda, kuigi mitmed neist on tunnistatud kuritegelikeks.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Täna, 17. novembril toimub Brüsselis EL liikmesriikide tervisepoliitika vanemametnike kohtumine. Kohtumisel on kõne all ravimipoliitika arengud Euroopa Liidus, tervisevaldkonna prioriteedid rahvusvahelisel tasandil ja tervisevaldkonna tegevuste rahastamine Euroopa Liidus.
Kohtumist juhib Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse, kelle sõnul on tervisevaldkonnas mitmeid teemasid, kus liikmesriikide senisest tõhusam koostöö nii Euroopa Liidu kui rahvusvahelisel tasandil võiks anda paremaid tulemusi liikmesriikide siseriiklike tervisepoliitika eesmärkide saavutamisel. „Üks selliseid teemasid on ravimipoliitika, kus nii Euroopa Liidus kui ka maailmas tervikuna otsitakse uusi lahendusi, mis tagaks kvaliteetsete, efektiivsete, ohutute ravimite pideva kättesaadavuse ja taskukohase hinna,“ ütles Maris Jesse.
Brüsselis toimuva arutelu kokkuvõte võetakse aluseks detsembris terviseministrite ametlikul kohtumisel, kus ravimipoliitika on samuti ühe teemana kõne all.
Teise olulise teemana tõstatab Eesti eesistujana küsimuse Euroopa Liidu tervisevaldkonna prioriteetidest ning võimalustest tugevdada Euroopa Liidu häält rahvusvahelisel tasandil Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) juures. „Soovime aidata korrastada liikmesriikide jaoks pilti erinevatest Euroopa Liidu tasemel vastu võetud tervisevaldkonna strateegiatest, visioonidokumentidest ja nende rakendamise hetkeseisust ning algatada arutelu Euroopa Liidu tervisevaldkonna prioriteetidest nii ühenduse sees kui EL prioriteetidena meie koostöös rahvusvahelisel tasandil,“ ütles Jesse.
Tervisepoliitika vanemametnike kohtumisel on arutelu all ka tervisevaldkonna tegevuste rahastamise tulevik Euroopa Liidus. „Liikmesriikide esindajad on oodatud avaldama arvamust seniste Euroopa Liidu rahastamismeetmete tõhususe kohta ning kuivõrd need on aidanud liikmesriikidel katta rahvatervise eesmärkidest tulenevaid investeeringuvajadusi. Ühtlasi soovime kuulda liikmesriikide arvamusi, millised võiksid olla Euroopa Liidus tervisevaldkonna rahastamisel strateegilised suunad tulevasel eelarveperioodil pärast aastat 2020,“ lisas Jesse. Eestis on rahastatud EL vahenditest mitmeid rahvatervise ja tervishoiu projekte.
Euroopa Liidu liikmesriikide tervisevaldkonna juhtide kohtumised toimuvad regulaarselt kaks korda aastas. Seekordne kohtumine toimub Eesti eestvedamisel Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames.
Allikas: Sotsiaalministeerium Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — 2017. aasta Põhjamaade raamatukogunädal toimus 13.-19. novembrini, kandes alapealkirja „Põhjala saared“. Nagu heaks traditsiooniks saanud, külastas ka seekordse raamatukogunädala ajal Eestit Põhjala autor, kelleks seekord oli Fääri kirjanik ja kirjandusõpetaja, kunstnik ja marionettnukunäitleja Rakel Helmsdal.
Helmsdal kohtus noorte ja vanade kirjandushuvilistega 13. novembril Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis ja Kihnu Muuseumis ning 15. novembril Tartu Kivilinna Koolis. Kihnus ja Pärnus oli Rakeli kaasesinejaks Eesti luuletaja ja jutuvestja Veronika Kivisilla.
Rakel Helmsdal (s.1966) on kirjutanud üle 20 raamatu, lisaks näidendeid, lühijutte, luuletusi. Aastatel 2009-2011 oli ta Fääride Kirjanike Liidu president. Rakel juhib omanimelist marionett-teatrit Karavella Marionett-Teatur. Lisaks on Helmsdal mitmekülgselt andekas ja väga koloriitne loojaisiksus, kes tegeleb erinevate kunstivormidega, sh graafilise disainiga.
Oma raamatutega on ta mitmel korral olnud nomineeritud Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemiale, sealhulgas 2017. aastal raamatuga Hon, sum róði eftir ælaboganum (“Vikerkaare järele”).
Kirjaniku visiit Eestisse sai teoks programmi Nordic Writers Crossing borders raames.
NordenBladet — KBFI bioenergeetika laboratooriumi initsiatiivil toimus 27. oktoobril 2017 Jäneda mõisas mitokondrite metabolismile ja sellega seotud patoloogiatele pühendatud rahvusvaheline teadusseminar „Mitochondrial Physiology 2017“.
Kutsutud esinejateks olid prof Sonata Trumbeckaite Leedu Terviseuuringute ülikooli Biokeemia laborist ja Helsingi Ülikooli Molekulaarse Neuroloogia teadusprogrammi vanemteadur dr Liliya Euro. Esinesid ka teadlased Tartu Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist ja KBFI-st. Seminaril arutati mitokondrite rolli alates mitokondrite genoomist kuni mitokondriaalsete võrgustike funktsioneerimiseni erinevat tüüpi kudedes nagu südamelihas ja pahaloomulised kasvajad. Arutati ka isheemilise kahjustuse tekke ärahoidmist, mitokondrite rolli neuronaalse arengu käigus ning mitokondriaalse metabolismiga seotud mudelarvutusi. Ühistes aruteludes otsiti vastust küsimusele, kuidas parandada koostööd Eesti ja lähinaabrite energiametabolismiga tegelevate gruppide vahel.
