NordenBladet — Vastavalt Põhjamaade Ministrite Nõukogu koostöökomitee NSK poolt 25. mail 2023 vastu võetud otsusele ning Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammi juhtgrupi poolt varem sel kevadel vastu võetud otsusele avatakse aastatel 2023-2025 Ukraina avaliku sektori töötajatele võimalus osaleda Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammis.
Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on põhjustanud ühe rängimatest ning üha süvenevatest kriisiolukordadest Euroopas pärast teist maailmasõda. Põhjala ja Balti riigid on selgesti andnud teada oma soovist osutada Ukrainale igakülgset abi selles kestvas humanitaarkatastroofi olukorras ning toetada Ukraina integreerumist Euroopa demokraatlikku arenguprotsessi. Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogramm pakub võimalust Ukraina avaliku sektori esindajatele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustest osalemiseks selles mobiilsusprogrammis. Algatuse eesmärk on tagada Ukraina avaliku halduse töötajatele turvaline ja kindel keskkond, mis võimaldaks luua erialaseid koostöövõrgustikke Põhja- ja Baltimaadega ning tutvuda ja vahetada kogemusi oma valdkonna asjatundjatega selles piirkonnas.
Toetusprogramm aitab kaasa avaliku sektori kogemustevahetusele Ukraina ning Põhja- ja Baltimaade vahel. See algatus on avatud aastateks 2023-2025. Põhja- ja Baltimaade poolt esitatud projektidesse on võimalik kaasata 1-2 osalejat Ukrainast, kõik koostööprojektide tegevused leiavad aset Põhja- ja Baltimaades. Avaliku halduse mobiilsusprogramm katab kuni 60% abikõlblikest kuludest (reis, majutus, lähetuste päevarahad), taotlejal tuleb katta 40% projekti abikõlblikest kuludest.
Mobiilsusprogrammi lähim taotluste esitamise tähtaeg on 31. oktoober 2023.
Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogramm võttis 2023. a. kevadvoorus vastu 61 taotlust, toetust said 48 projekti, milles osaleb ligi 400 avaliku sektori töötajat. Toetuste kogusumma: 254.700 eurot.
NordenBladet —Loomeettevõtted saavad oma arenguplaanide elluviimise toetuseks EL struktuurifondidest täiendavalt miljon eurot. Lisatoetuse kasutamiseks tehtud muudatused on loomemajanduse arendamise meetme määruses jõustunud.
„Me saame ambitsioonikaid loomeettevõtjaid toetada uuenduslike lahenduste väljatöötamisel ja rakendamisel, samuti toodete, teenuste, tehnoloogiate ning protsesside ja personali arendamisel. Toetus sobib ka uute turuvõimaluste loomiseks ja ärimudelite nüüdisajastamiseks,“ selgitas Kultuuriministeeriumi loomemajandusnõunik Anu-Maaja Pallok. „Tegemist ei ole täiesti uue ettevõtlustoetusega – eeskujuks on võetud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ettevõtte arenguprogrammi meede ja seda on kohendatud vastavalt loomemajandussektori eripäradele,“ lisas Pallok.
Toetus on suunatud ambitsioonikatele väikese- ja keskmise suurusega loomevaldkonna ettevõtetele. Taotlemise eeldus on arenguplaani olemasolu, mis peab sisaldama kõiki ettevõtte terviklikku arengut mõjutavaid tegevusi ja eesmärke. Selle alla kuuluvad ettevõtja omavahendid, pangalaenud või muud rahastamisallikad. „Ettevõttel peab olema tahe arenguplaani koostada ja võimekus seda teha tempokalt, et taotluse saaks esitada võimalikult kiiresti. Tegevuste elluviimist piirab eelarveperioodi lõppemine 2023. aasta augusti lõpus,“ ütles Pallok. „Kui ettevõtjal on ambitsioon, aga eeldused pole soovitud muutuseks esialgu piisavad, tuleb appi EAS. Toetusmeetmete hulgast aidatakse leida sobivaid toetusi ja teenuseid, mille kaasabil ettevõtja võimekust kindlas valdkonnas parandada,“ tõi Pallok välja.
Ettevõte peab olema enne taotluse esitamist tegutsenud vähemalt kolm aastat ning selle aastane müügitulu peab olema vähemalt 200 000 eurot, millest ekspordi müügitulu on omakorda vähemalt 20 000 eurot. Lisaks peab taotluse esitamise ajal ettevõttes töötama vähemalt kaks inimest.
Taotluste vastuvõtmise alguskuupäeva kuulutab EAS välja vähemalt 30 päeva enne taotluste vastuvõtmise algust. Taotlemine on jooksev, mitte vooruline. Eeldatavalt avaneb uue toetuse taotlemise võimalus aprilli keskpaigas, kuid toetuse taotlemiseks tuleb läbida eelnõustamine, millega EAS alustab varem. Lisaks on plaanis korraldada infopäev. Täpsem info avaldatakse EASi veebilehel www.eas.ee.
Loomemajanduse arendamise meedet kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. Meetme rakendusasutus on Kultuuriministeerium ja rakendusĂĽksus EAS.
NordenBladet — Eesti Teaduste Akadeemia saalis anti täna, 23. veebruaril üle riiklikud kultuuri ja spordi aasta- ning elutööpreemiad. Üksiti anti üle riigi teaduse elutööpreemiad ning F. J. Wiedemanni keeleauhind. Kultuurivaldkonnas pälvisid elutööpreemia kunstiteadlane Eha Komissarov, maalikunstnik Tiit Pääsuke ning helioperaator ja helirežissöör Enn Säde. Spordi elutööpreemiad pälvisid spordijuht ja Eesti olümpialiikumise jäädvustaja Gunnar Paal ja ujumistreener Õnne Pollisinski.
Peaminister Kaja Kallas ütles laureaatide autasustamisel, et tõeliselt suured saavutused kõnetavad suurt osa ühiskonnast ja teevad meie riigi ja rahva suuremaks. Kultuuriminister Anneli Ott sõnas pöördumises laureaatidele, et nad on avanud meile võimalusi näha elu ja inimesi üha uutest perspektiividest. Minister toonitas, et kultuur on meie riigi ja rahva olemise tegelik ja peamine mõte.
Möödunud aastal oma esimest juubelit tähistanud rahvakirjanik Andrus Kivirähk ütleb romaanis “Mees, kes teadis ussisõnu” nii: „Inimene tahab endale ikka väikesegi võimaluse jätta, ta ei lepi kunagi paratamatusega.“
Mida see õigupoolest tähendab, mõeldes täna teile, lugupeetud riigipreemia laureaadid?
Paratamatus on lihtne. See tähendaks eelkõige leppimist sellega, mis meile on antud. See tähendaks kohandumist olmetasandiga, tõusmata sellest kõrgemale, andmata hoogu inspiratsioonile, uutele teadmistele või unistustele.
Väike võimalus aga tähendab otsinguid. See on liikumine uute teadmiste poole, see on pidev kahtlemine, küsimine, argumenteerimine ja teadmistel põhinev järeldamine.
Teie, head laureaadid, ei ole lasknud meil leppida paratamatusega. Te olete avanud meile huvitavaid võimalusi näha elu ja inimesi üha uutest perspektiividest. Te olete mõtestanud meie riigi ja kultuuri sisu. Te olete oma teadmiste ja saavutustega lisanud meie elule rõõmu ja särtsu.
Kultuur võib eksisteerida ka ilma riigita. Selliseid näiteid on maailmas palju. Samas, kurvakstegevalt palju on siin kõrval näiteid ka selle kohta, kus riigita rahvad on kaotanud ajapikku selle, mis muudab neid eriliseks. Isegi kui nad pole oma identiteeti kaotanud, on neil määratult raskem oma teadmisi levitada, et sellega mõjutada maailmakultuuri.
Paar nädalat tagasi sai ametlikult Soome-Ugri kultuuripäälinnaks Abja-Paluoja Mulgimaal. Ka mul oli au seal viibida. Tänu sellele, et Soome-Ugri riigid ja rahvad teevad koostööd ja hoiavad ühte, edendab kultuuripealinnade initsiatiiv nii soome-ugri keeli kui ka keelemurdeid, rääkimata sugulasrahvaste vaimsest ühtehoidmisest.
Meenutan, et Soome-Ugri rahvad on pillutatud laiali üle kogu Euraasia mandri. Meid on üle 26 miljoni. Oma riik on meist vaid kolmel – lisaks meile ka soomlastel ja ungarlastel.
Seda on väga oluline silmas pidada keerulistel ja palju uusi väljakutseid pakkuval ajal. Me ei tohi takerduda tühistesse vaidlustesse ja nägelustesse vaid pühendama oma energiat selleks, et mõtestada seda, milleks me siin oleme või mis asja me koos õigupoolest ajame.
Meie püsimise tegelik mõte on ju meie kultuur. Kõike muud – ka väga olulist tehnoloogilist innovatsiooni või rohemajandust suudavad maailmale pakkuda ka väga paljud teised riigid ja rahvad. See konkurents on väga karm ja siin tuleb osata eristuda.
Seega, me ei tohi hetkekski kaotada silme eest seda, mis muudab meid eriliseks. Vastasel korral läheks meil selles keerulises maailmas raskeks teha end nähtavaks, kuuldavaks, mõjukaks. Kultuur on see, mis loob sidemeid ning selle peale saame ehitada kõik muu. Spordi eeskujud on oluline meie rahva terve ja tugeva tuleviku nurgakivi. Miski muu ei maksa tänapäeval rohkem kui teadmised, kogemused, visadus. Meist endist sõltub, kuidas meid tajutakse ja kas meid võetakse maailmas jutule.
Me täname teid selle eest, austatud kultuuri- spordipreemiate laureaadid, et olete avanud meile uksi. Me oleme teile tänulikud, et olete meile loonud võimalusi ega ole iial leppinud paratamatusega. Vastupidi – te olete oma töö ja saavutustega seda igavat paratamatust lõhkunud.
Teaduse elutööpreemiad said sel aastal koronaarkirurgia arendaja Toomas-Andres Sulling ja humanitaarteadlane Jüri Talvet. Wiedemanni keeleauhinna laureaat on murrete, väliseestlaste keele ja keelekontaktide uurija Jüri Viikberg.
NordenBladet — Euroopa Liidu rahastatud projekti FLOW raames avaldati uus kogumik ja juhend, mis aitab ettevõtetel ennetada oma allhankeahelates inimeste ärakasutamist ja inimkaubandust. Projekti eesmärk on parandada õiguskaitseorganite suutlikkust uurida inimkaubandust ning suurendada ettevõtete teadlikkust inimkaubanduse ohtudest ja võimekust inimkaubanduse ennetamisel.
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kriminoloogia teaduri Anna Markina sõnul, kes on ühtlasi projekti FLOW eestvedaja Eestis, on viimastel aastatel Euroopas ja ka mujal maailmas esile kerkinud juhtumeid, kus allhanketöid tegevaid inimesi on tööalaselt ära kasutatud. „Võõrtööliste õiguste kaitsmiseks ning ausa konkurentsi ja inimväärse töö edendamiseks on ettevõtetel kohustus hinnata oma alltöövõtuahelates töötajate ärakasutamise ja inimkaubanduse riski,“ rääkis Markina.
Euroopa Liidu rahastatud projekti FLOW käigus on nüüd koostatud kogumik „Tunne oma alltöövõtuahelat – abivahendid vastutustundlikule ettevõtjale“. Kogumiku andis välja Kriminaalpreventsiooni ja -kontrolli Euroopa Instituut (HEUNI) koos partneritega.
Kogumik ja selle juurde käiv normatiivse raamistiku juhend (ingl Normative Framework Guide) on mõeldud eelkõige ettevõtetele ja organisatsioonidele, kes kasutavad madala kvalifikatsiooniga võõrtöölisi: alltöövõtjatele, tööjõu vahendajatele või ettevõtetele, kes tegutsevad riskisektorites, kus on tuvastatud töötajate ärakasutamist ja inimkaubandust. Samuti on need mõeldud riigihangete korraldajatele, ettevõtete sotsiaalse vastutuse ekspertidele ja mitmesugustele võrgustikele.
Ettevõtted leiavad kogumikust abi oma tarneahela juhtimiseks ning tööalase ärakasutamise ja inimkaubanduse ärahoidmiseks. Kogumikus on kirjeldatud töötajate ekspluateerimise ja inimkaubandusega seotud riske ning praktilisi töövahendeid, mis aitavad sellistes skeemides osalemist tõhusalt vältida. Nende töövahendite abil on lihtsam rakendada nõuetekohast hoolsust ja võtta konkreetseid meetmeid keerukate tarneahelavõrkude juhtimiseks eriti kohalikes, riiklikes ja Euroopa oludes.
töökohtade hindamise korraldamist tööalase ärakasutamise ja inimkaubanduse riskide ennetamiseks ja käsitlemiseks.
Normatiivse raamistiku juhendis on kokku võetud kehtiv õigusraamistik ja kirjeldatud ettevõtete kohustusi inimõiguste alal.
Kogumik ja juhend on esialgu avaldatud elektrooniliste ingliskeelsete väljaannetena ning need saab alla laadida HEUNI veebilehelt. Bulgaaria-, eesti-, soome- ja lätikeelsed veebiversioonid ning paberväljaanded avaldatakse 2020. aasta teises pooles.
NordenBladet — Mees käis tööl ja taotles samal ajal sotsiaalkindlustusametilt Kela töötu- ja eluasemetoetust. Mees soome keelt eriti ei osanud ja tema eest täitis paberid naine. Hiljem pöörasid nad tülli ja hakkasid teineteist süüdistama. Mees väitis kohtus, et ei teadnud, et tema nimel valeinfot edastati. Naine väitis, et esitas eksmehe eest pabereid, aga polnud kursis tema sissetulekutega. Kohus nende juttu ei uskunud ja mõistis mõlemad süüdi 46 500 euro välja petmises, vahendab Iltalehti.
Mees tugines kohtus sellele, et ei osanud soome keelt ja ei teinud midagi tahtlikult. Ta oli tulnud Soome 2007. aastal ja sai kaks aastat hiljem elamisloa. Ta sai soome naisega kaks last, enne kui nad lahku läksid. Vaatamata lahutusele olid nad kontaktis ja naine täitis mehe eest Kela pabereid. Mees käis tööl Fazeri tehases, naine aitas hoida mehe juures elavat last.
Mees viis naise juurde Kela paberid ja naine taotles nende põhjal mehele toetusi. Töötutoetuse, eluasemetoetuse ja lapsehoiu toetuse taotlemisel märkis naine, et mees on täiesti töötu või käib koolitusel. Ühes taotluses märkis naine, et mehel pole muid sissetulekuid peale Kela toetuste.
Pettus kestis kolm aastat, enne kui see välja tuli. Naine väitis siis, et ei teadnud, et mees käis tööl. Kohus aga seda uskuma ei jäänud, kuna mees ja naine olid kontaktis pea igapäevaselt ning naine hoidis nende ühist last siis, kui mees oli tööl.
Lisaks märkis kohus, et naise emakeel oli soome keel ja ta pidi aru saama, et taotlustes esitati valeandmed. Ühtlasi juhtis kohus tähelepanu, et isegi kui nad asjadest ei teadnud, ei vabasta teadmatus neid vastutusest.
Espoo kohus mõistis 1986. aastal sündinud mehele pettuse eest 10 kuu pikkuse tingimisi vanglakaristuse. 1990. aastal sündinud naine sai 2 kuu pikkuse tingimisi karistuse kuriteole kaasa aitamise eest. Mees kaebas otsuse edasi Helsingi ringkonnakohtusse, aga kohus jättis otsuse muutmata. Kuriteod pandi toime vahemikus 2011-2015.
