NordenBladet — Soomes meelitatakse noori metalli eriala õpilasi tööle juba koolipingist. Vajadus metalliala töötajate järele on väga suur. Suurem osa Soome metallifirmadest on kasvufaasis ning töötajaid vajab juurde 7-8 ettevõtete kümnest. Kui töötajaid ei leita, hakkab see kasvu pärssima, vahendab Yle.
Noorte värbamist metallitööle raskendab vähene teavitustegevus, et kaasajal on metallitöö palju mitmekülgsem ja puhtam kui see oli varem. Keevitajaid vajatakse jätkuvalt, aga töö on hoopis teine kui varem. Enam pole keevitajatel näod tahmased, vaid kõik on puhas. Paljud metallitööd teevad ära masinad, inimeste roll on masinate juhtimine.
Ettevõtted teevad nüüd värbamistööd mitte ainult kutsekoolides, vaid juba põhikooli õpilaste seas.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soomes välgutavad kiiruskaamerad ligi miljon korda aastas. Neist 600 000 puhul saadetakse välja kirjad. Neist kirjadest omakorda pooled on ainult hoiatused. Hoiatus ei tähenda liiklejatele maksunõuet, küll aga kaasnevad sellega kulud, vahendab Ilta-Sanomat.
Politseikomissar Dennis Pastersteini väitel maksab ühe hoiatuskirja väljasaatmine ligi 10 eurot. Summa sisaldab personalikulusid, kaamerat ja selle ülalpidamiskulu, samuti arvutiprogramme ja postikulu.
Kui ühe hoiatuskirja saatmine maksab 10 eurot, siis tuleb maksumaksjal seoses hoiatustega aastas maksta ligi 3 miljonit eurot.
Kui kiiruse ületamine on 3-6 km/h, siis järgneb sellele kodusele aadressile saadetav hoiatuskiri, aga mitte trahv.
Avafoto: NordenBladet/ Helena-Reet Ennet Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Soome siseminister Kai Mykkänen omistas Helsingis toimunud pidulikul üritusel Eesti Päästeameti peadirektor Kuno Tammearule Soome Päästeala Teeneteristi.
Tegemist on suur tunnustusega Kuno Tammearule ja kogu Eesti päästevaldkonnale, kuna selle aumärgiga on pea 80 aasta jooksul autasutatud vaid kümmet mitte Soome kodanikku.
Soome Päästeteenistuse peadirektori Esko Koskineni sõnul on Eesti ja Soome vaheline koostöö olnud aktiivne ja hästi toimiv. „Kuno Tammearu on arendanud ning süvendanud Eesti ja Soome vahelist koostööd päästealal ning viinud selle inimesele lähemale,“ sõnas Koskinen.
„Mul on suur rõõm ja au saada sellise tunnustuse osaliseks. See ei ole ainult tunnustus mulle vaid kogu Eesti päästevaldkonnale,“ ütles Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu.
Samuti tänas peadirektor Soome päästeteenistust meeldiva ja pikaajalise koostöö eest, tuues välja, et Eesti Päästeameti jaoks on koostöö partneritega, kellega koos ühiskonna ohutuskultuuri arendatakse, väga oluline. „See teenetemärk on tunnustus sellest, et me arendame jõudsalt oma ühiskonnas ohtusukultuuri ja liigume samm-sammult oma visiooni suunas, jõudmaks aastaks 2025 Põhjamaadega sarnasele turvalisusetasemele,“ lisas Tammearu.
Ühtekokku on alates 1944. aastast välja antud 239 Teeneteristi. Teeneteristiga tunnustatakse inimesi väljapaistva tegutsemise eest päästetöödel või tulemusliku teenistuse eest päästealal. Teeneterist omistatakse samuti inimesele, kes on oma ekspertteadmistega või muul viisil päästeala arengule kaasa aidanud.
NordenBladet — Soome uurib, kas Euroopa Liidult on võimalik saada kahepoolset sõjalist abi, ütles teiseks ametiajaks kandideeriv Soome president Sauli Niinistö. Niinistö sõnul on Euroopa Liidu alusleppe ehk Lissaboni lepingu turvalisust puudutav artikkel 42.7 „ilusti sõnastatud”, aga põhiküsimuse on selles, kuidas Euroopa Liidu riigid seda tõlgendavad. Niinistö sõnul tasuks Soomel nüüd seda küsimust puudutada, vahendab Yle.
„Olen seda püüdnud juba mitme aasta jooksul selgitada,” ütles Niinistö, „rääkinud sellest riikide juhtidega, et kuidas nemad sellest aru saavad. Selgeid vastuseid saab harva.”
Niinistö tunnistas, et turvalisust puudutav artikkel on mõjukalt kirja pandud ning nüüd on küsimus, kas see on samal moel ka jõus. Juristina soovib president selles osas selgust.
Niinistö täpsustas, et Lissaboni lepingu turvalisusartikkel ei tee Euroopa Liidust sõjalist liitu. Ehk teisisõnu: see ei puuduta mitte Euroopa Liitu, vaid Euroopa Liidu liikmesriike. Sõjaline toetamine saab toimuda liikmesriikide vahel. Seetõttu ei saa rääkida sõjalisest liidust.
Avafoto: Sauli Niinistö (NordenBladet)
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Pirkanmaa kohus Tamperes otsustas likvideerida kaks soome rahvuslikku rühmitust: Pohjosmainen Vastarintaliike (Põhjamaade vasturinne) ja Pohjoinen Perinne ry (Põhja pärimus).
Rühmituste tegevuse lõpetamist taotles Soome politsei. Esialgu saavad rühmitused veel tegutseda, sest kohtu otsus pole jõustunud, vahendab Helsingin Sanomat.
Kohus tegi otsuse teisipäeva õhtuks. Kohtu hinnangul on need kaks organisatsiooni omavahel seotud, seetõttu puudutab otsus mõlemaid.
Kohtu hinnangul on Pohjosmainen Vastarintaliike (PVL) selline organisatsioon, mille tegevus ei lähe kokku demokraatlike väärtustega, kuna eesmärkide saavutamiseks nähakse ette ebaseaduslikke ja heade tavade vastaseid meetmeid. Kohtu hinnangul solvab rühmitud teatud ühiskonnagruppe ning levitab vihakõnet.
Lisaks solvavatele ja vihastele väljenditele toetab rühmitus vägivalda ning häirivat käitumist, mida põhjendatakse enesekaitsega, millega utsitatakse rühmituse liikmeid vägivaldsusele ja häirivale käitumisele.
Kohus juhib tähelepanu ühele hiljutisele juhtumile, kus vägivalla ohvrit ja tema sõpra alandati sellega, et avaldati nende isikuandmeid halvustaval viisil.
Sellega viitas kohus Helsingis raudteejaama juures toimunud intsidendile, milles mõisteti süüdi PVL-i liige Jesse Torniainen. PVL toetas ja kiitis pärast seda veebiküljel Torniaineni tegevust. Hiljem halvustati ja häbistati hukkunud ohvrit ja tema sõpra PVL-i kodulehel.
Kohus märkis ka seda, et rühmituse tegevust ei kaitse kogunemis- ja sõnavabaduse põhimõte, kuna rühmitus haavab teiste inimeste põhi- ja inimõigusi.
Kohus märkis, et tegemist pole rühmituselt sõna- ja kogunemisvabaduse äravõtmisega, vaid küsimus on selles, kas kogunemis- ja sõnavabadust saab kasutada PVL-i suguses organisatsioonis.
Kohus asus seisukohale, et PVL-i likvideerimine on ühiskondlikes huvides ja üldise kasu eesmärgil ei tule kõne alla üksnes hoiatused.
Ühtlasi märkis kohus, et kõigil on õigus oma arvamusele ja et migratsioonipoliitikat on õigus ka karmilt arvustada. Ebaseaduslik on rahvusgruppide ähvardamine, solvamine või laimamine. Vihakõne levitamiseks ei saa kohtu hinnangul kasutada sõna- ja kogunemisvabaduse kaitset.
Osa PVL-i vihakõnest said omale ka juudid ja seksuaalvähemused, mis oli kohtu hinnangul laim ja solvamine. Tegemist polnud sõnavabaduse piiridesse jääva kriitikaga.
Veel pole teada, kas PVL kavatseb otsuse edasi kaevata.
Otsus on ajalooline, kuna Soomes pole nõnda ühendusi likvideeritud alates 1970ndatest aastatest.
Politseijuht Seppo Kolehmainen ütles, et politseis tutvutakse otsusega ning pärast seda hinnatakse selle mõju. Kolehmainen ütles pressiteate vahendusel, et kohtu otsus näitab, et Soome ühiskonnas pole kohta vägivaldsetele ja rassistlikele organisatsioonidele.
Kuivõrd otsus pole veel jõustunud, et saa politsei veel laiali saata PVL-i meeleavaldust iseseisvuspäeval. Juba eile oli PVL-i kodulehel teade, et meeleavaldust ei korralda mitte PVL, vaid rahvuslikult meelestatud soomlased.
PVL-i likvideerimist taotles politseiamet, kuna nende tegevuses oli ebaseaduslikke elemente ning nad käitusid hea tahte vastaselt. Likvideerimiseks olid sobivad mõlemad põhjused.
PVL oli omakorda imestunud, et enne otsust tegevuse lõpetamise kohta ei tulnud ametivõimudelt nende tegevuse kohta mingit kriitikat. Näiteks mootorrattarühmitustel lastakse edasi tegutseda, kuigi mitmed neist on tunnistatud kuritegelikeks.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
