NordenBladet — Enefit Greeni IV kvartali ja 12 kuu 2023 auditeerimata finantstulemused

Enefit Greeni IV kvartali 2023 konsolideeritud äritulud langesid võrreldes eelmise aasta sama ajaga 19 protsendi võrra 66,9 miljoni euroni ning ärikulud (v.a. kulum) kasvasid 1 protsendi võrra 37,3 miljoni euroni. Neljanda kvartali kulumieelne ärikasum (EBITDA) langes nende muutuste tulemusena 35 protsendi võrra 29,6 miljoni euroni. Puhaskasumit teenis grupp aasta viimases kvartalis 19,1 miljonit eurot, mida on 46 protsenti vähem eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.

2023. aasta kokkuvõttes vähenesid Enefit Greeni konsolideeritud äritulud võrreldes eelneva aastaga 10 protsenti 230,1 miljoni euroni, EBITDA 32 protsenti 105,9 miljoni euroni ning puhaskasum 49 protsenti 55,8 miljoni euroni. 2023. aasta kasum aktsia kohta oli 0,21 eurot (2022: 0,42 eurot).

Enefit Green juhatus teeb kooskõlastatult nõukoguga ettepaneku maksta 2023. aasta eest aktsionäridele dividendidena 27,7 miljonit eurot ehk 0,105 eurot aktsia kohta.

Enefit Greeni juhatuse esimehe Aavo Kärmase kommentaar:
„Enefit Green jätkas 2023. aastal tööd arendusprojektidega ja meil valmis kaks uut taastuvelektrijaama Eestis ja üks Poolas. Aasta lõpu seisuga oli ettevõttel opereerivaid tootmisvõimsusi üle 500 megavati ja ehituses olevaid üle 700 megavati.
Tegime investeerimisotsused ühe maismaa tuulepargi ehituseks Leedus ning kolme päikesepargi rajamiseks Eestis ja Lätis. Nende investeeringute koguvõimsus on ligikaudu 180 megavatti ja kogumaksumus ületab 200 miljonit eurot.

Tootsime 2023. aastal 1,3 teravatt-tundi elektrit ja 604 gigavatt-tundi soojusenergiat. Enim mõjutas viiendiku võrra kasvanud elektritoodangu mahtu uute valminud ja veel ehituses olevate tuule- ja päikeseparkide toodang. Ehkki uued tuule- ja päikesepargid lisasid olulise osa aasta elektritoodangusse, kujunes see plaanitust väiksemaks, eelkõige tuule vähese kiiruse, Akmenė intsidendi ja Šilutė tuulepargi väiksema töökindluse tõttu.

Kavandatust väiksema toodangu tõttu kasvasid pikaajaliste elektrilepingute täitmisega seonduvad elektriostukulud. Suur osa Enefit Greeni elektritoodangust on hinnariski vähendamiseks müüdud pikaajaliste lepingutega ette. Kuna aga tegelik toodang jäi kavandatule tunduvalt alla, tuli osta puudujääv elekter lepinguliste kohustuste täitmiseks turult.

Jätkame käesoleval aastal tööd, et kõik ehituses olevad objektid saaksid valmis ja iga megavatt-tund elektrit toodetud. Enefit Greenil on tugev ligikaudu 4 900 megavati suurune lühi- ja pikaajaline maismaatuule, meretuule ning päikeseparkide arendusportfell. Meil on pikaajalised arendus- ja opereerimiskogemused ning hea ligipääs kapitaliturgudele. Ettevõtte kasvu kiiruse määrab aga meie koduturgude ja klientide nõudlus ning meie lubadus oma aktsionäride vara hästi majandada.“

Veebiseminar 2023. aasta tulemuste tutvustamiseks
Enefit Green korraldab investoritele täna, 29. veebruaril kell 11.00 (eesti aeg) eestikeelse veebiseminari 2023. aasta tulemuste tutvustamiseks. Osalemiseks palume kasutada seda linki.

Olulisemad sündmused 2023. aastal

Valmis 65 MW ulatuses uusi tuule- ja päikeseparke
Akmene tuulepargi ehituse peatamine ja taaskäivitamine
Üks uus tuulepargi rajamise investeerimisotsus – 87 MW
Kolm uue päikesepargi rajamise investeerimisotsust – kokku 91 MW
2023 tehtud investeerimisotsuste koguväärtus üle 200 mln €
Aasta jooksul sõlmisime uusi laenulepinguid 505 mln € väärtuses
Neljandas kvartalis sõlmisime lepingud kõigi biomassivarade müügiks

Peamised näitajad

IV kv 2023
IV kv 2022
Muutus %

12k 2023
12k 2022
Muutus %

TOOTMIS- ja MÜÜGIMAHUD

Elektrienergia toodang, GWh
413
291
42%

1 343
1 118
20%

sh. uutest tuule- ja päikeseparkidest
112
0
–

259
0
–

Elektrienergia müük, GWh
520
340
53%

1 736
1 217
43%

Soojusenergia toodang, GWh
172
157
10%

604
566
7%

Pelletitoodang, tuh t
42
42
0%

156
154
1%

Pelletimüük, tuh t
43
47
-9%

134
149
-10%

ÄRITULUD, mln €
66,9
82,8
-19%

230,1
257,0
-10%

Müügitulu, mln €
61,2
76,4
-20%

205,8
233,3
-12%

Taastuvenergia toetus jm äritulud, mln €
5,7
6,4
-10%

24,3
23,7
2%

ÄRIKULUD*, mln €
37,3
36,9
1%

124,2
102,2
22%

EBITDA, mln €
29,6
45,8
-35%

105,9
154,8
-32%

PUHASKASUM, mln €
19,1
35,4
-46%

55,8
110,2
-49%

EPS**, €
0,07
0,13
-46%

0,21
0,42
-49%

* – ilma kulumita
** – puhaskasum aktsia kohta
Äritulud
Grupi elektritoodang kasvas 2023. aastal 1 343 gigavatt-tunnini (+20% võrdlusperioodiga võrreldes). Kasvu tõid mullu valminud ja jätkuvalt ehituses olevad tuule- ja päikesepargid.
Äritulud kokku kahanesid 27,0 mln euro võrra, sh müügitulud vähenesid 27,5 mln euro ning taastuvenergia toetused ja muud äritulud kasvasid 0,6 mln euro võrra. Müügitulude 27,5 mln euro suurusest vähenemisest tulenes 24,4 mln eurot elektrimüügist, mille peamiseks mõjuriks olid elektri turuhinnad.
Grupi koduturgude keskmine elektrihind oli 2023. aastal 92,7 €/MWh (võrdlusperioodil 205,5 €/MWh). Grupi keskmine arvutuslik teenitud elektrihind oli aruandeperioodil 89,6 €/MWh (võrdlusperioodil 149,5 €/MWh). Arvutuslik teenitud elektrihind on erinev koduturgude keskmisest turuhinnast, kuna selle arvutus võtab arvesse fikseeritud hinnaga pikaajalisi elektrimüügi lepinguid (PPA), taastuvenergia toetusi, bilansienergia ostu, elektriostu Nord Pooli päev-ette- ja päevasisesel turul ning asjaolu, et tuulepargid ei tooda igas tunnis sama palju elektrit.
Grupi keskmine turule müüdud elektri hind oli 2023. aastal 73 €/MWh (aasta varem 165,7 €/MWh). 2023. aastal müüdi turule 783 GWh elektrit, võrdlusperioodil aga 786 GWh. PPA-dega oli 2023. aastal meie portfellist kaetud 953 GWh keskmise hinnaga 86,9 €/MWh. Aasta varem müüdi elektrit PPA-de ja soodustariifi (ingl feed-in tariff, FiT) taastuvenergia toetuse põhise tulumudeli kaudu 432 GWh keskmise hinnaga 90,8 €/MWh.
Mullu nii õnnetuse tõttu pikalt seisnud Akmene tuulepargi, alla keskmise tuuleolude kui ka prognoositust halvemate töökindluste tõttu oodatust väiksemaks kujunenud elektritoodang suurendas elektriostukulusid, sest sõlmitud PPA-de teenindamiseks pidime turult ostudega katma tekkinud toodangu puudujääki. 2023. aastal ostsime turult elektrit 411 GWh keskmise hinnaga 110,2 €/MWh, aasta varem 115 GWh keskmise hinnaga 229,2 €/MWh (hinnad ja kogused ei sisalda pelletitootmiseks ostetud elektrit). Võrdlusperioodil oli ostetud elektri kogus tunduvalt väiksem, kuna osa toodangust oli fikseeritud hinnaga FiT-i toetusskeemi all ja PPA-de mahud olid väga väikesed.
Pelleti müügitulud kasvasid aastaga 1,7 mln euro võrra. Pelleti keskmine müügihind tousis aastaga 17% võrra tasemele 238,6 € tonni kohta ning müügimaht kahanes 10% võrra 134 tuhande tonnini.
Soojusenergia toodang suurenes aastaga 38 GWh võrra tasemele 604 GWh (võrdlusperioodil 566 GWh) ja hind kasvas mullusega võrreldes 11%. Suurema toodangu ja kõrgema hinna koosmõjul kasvas soojusenergia müügitulu 1,4 mln euro võrra.
Muud äritulud kasvasid 0,6 mln euro võrra tasemele 24,3 mln eurot (võrdlusperioodil 23,7 mln eurot). Muid äritulusid mõjutas positiivselt Šilutė tuulepargi madala töökindluse eest lepinguliselt ette nähtud kompensatsioon summas 1,0 mln eurot ning Brocēni koostootmisjaama ja pelletitehase müügikasum 1,0 mln eurot.
Ärikulud
Ärikulud (v.a. kulum) kasvasid mullu 22 miljoni ehk 22% võrra 124,2 miljoni euroni.
Kaupade, toorme-, materjali- ja teenuste kulude (sh. elektri ostukulu) summa kasvas 14,4 mln € ehk 17% võrra. Peamised muutused toimusid elektrienergia kuludes (kasv 15,7 mln eurot), mis suurenesid seoses bilansienergia suurema kuluga (toodangu kasvust tulenenud bilansienergia kulu kasv oli 1,7 mln eurot) ning PPA-de teenindamiseks ostetud elektri kuluga (kasv võrreldes võrdlusperioodiga 16,8 mln eurot).
Kuna hakkepuidu hind tõusis, suurenesid ka tehnoloogilise kütuse kulud (3,8 mln euro võrra). Samuti on kasvanud hooldus- ja remonditööde kulud 2,5 mln euro võrra. Hoolduskulude kasv on seotud täishoolduslepingute indekseerimisega ning planeeritud ja planeerimata täiendavate hooldustöödega tuuleparkides.
Materjalide ja varuosade kulud toodangu valmistamiseks oli 7,5 mln euro võrra madalamad. 2022. aasta materjalide ja varuosade kulud toodangu valmistamiseks oli suuremad seoses kasvava päikeseteenuse mahuga. Madala kasumlikkuse tõttu otsustasime 2022. aasta keskpaigas sellest ärist väljuda kasumlikumale põhitegevusele keskendumise nimel ning realiseerisime vastavad laovarud.
Grupi tööjõukulud kasvasid 19% ehk 1,7 mln euro võrra võrreldes 2022. aastaga. See tulenes täiskohaga töötajate arvu suurenemisest 183-lt 194-le ja olemasolevate töötajate palgatõusust. 29. detsembril 2023 jõustunud Brocēni koostootmisjaama ja pelletitehase müügi tagajärjel vähenes Enefit Greeni töötajate arv 40 töötaja võrra. 31.12.2023 seisuga oli Enefit Greeni töötajate arv 154.
Muud tegevuskulud kasvasid 4,8 mln euro võrra. Kasv toimus mitmes kulurühmas, sh konsultatsiooniteenuste (2,9 mln eurot), IT (0,3 mln eurot) ja kindlustuskuludes (0,2 mln eurot). Konsultatsiooniteenuste kuludest moodustasid 0,7 mln eurot Eesti Energia AS-iga arendusprojektide arenduskulude lepinguline hüvitamine, 0,8 mln eurot tuule arendusprojektide konsultatsioonikulud, 0,4 mln eurot päikese arendusprojektide konsultatsioonikulud ning 0,4 mln eurot koostootmisjaamade ja pelletitehase müügiga seondunud konsultatsioonikulud.
EBITDA ja segmendiaruandlus
Grupi EBITDA langes 2023. aastal 48,9 mln euro võrra 105,9 mln eurole (-32%).
Suurimat mõju EBITDA vähenemisele avaldas müüdud elektri hinnalangus (-77,6 mln eurot). Suurenenud PPA-de mahust tulenevalt on võrreldes eelmise aastaga tunduvalt kasvanud elektriportfelli tasakaalustamiseks tehtud elektriostude maht (mõju -33,4 mln eurot), millega seoses on suurenenud ka müüdud elektri kogus (mõju +49,3 mln eurot). Nende mõjutegurite koondtulemust EBITDA-le mõjutab nii vastava perioodi elektritoodangu maht kui ka toodangu profiil.
Oluline roll EBITDA langusel oli ka püsikulude tõusul 8,6 mln euro võrra. Püsikulude kasv tulenes eelpoolselgitatud hoolduskulude, uuringute ja konsultatsioonide kulude ning tööjõukulude suurenemisest.
Aruandeperioodil oli nii EBITDA kui ka äritulude vaatest grupi suurim segment tuuleenergia segment (59% ärituludest ja 71% EBITDA-st). Koostootmise segment andis ärituludest 37% ja EBITDA-st 35%. Aruandeperioodi väikseim raporteeritav segment oli päikeseenergia segment, mille äritulud andsid 4% grupi ärituludest ja 3% EBITDA-st. Absoluutarvudes kahanesid enim tuule ja koostootmise segmendi EBITDA-d, kuna neid segmente mõjutas müüdud elektri madalam turuhind kõige rohkem.
Põhivara kulum, amortisatsioon ja allahindlus
Põhivara kulum kasvas 2023. aastal 2,8 mln euro võrra tasemele 40,6 mln eurot (võrdlusperioodil 37,8 mln eurot). 2023. aastal võtsime põhivarana arvele valminud Purtse tuule- ja päikesepargi ning Estonia kaevanduse päikesepargi Eestis, samuti Zambrówi päikesepargi Poolas. Purtse tuule- ja päikesepargi arvelevõtt suurendas 0,9 mln eurot ning Zambrówi päikesepargi arvelevõtt 0,1 mln eurot. 2022. aasta kulumit vähendas 1,4 mln eurot Aulepa ja Šilalė tuulepargi varade väärtuse taastamine.
Neto finantstulud
Neto finantstulud kasvasid 2,1 mln euro võrra võrreldes eelmise aastaga. Intressikulud pangalaenudelt on aastate võrdluses tõusnud 9,5 mln euro võrra tasemele 12,9 mln eurot, kuid 94% laenuintressidest kapitaliseeriti tuuleparkide ehitusperioodi tõttu. Positiivselt mõjutas finantstulusid Poola zloti valuutakursi muutus (2023. aastal kasum 0,5 mln eurot, võrdlusperioodil kahjum 0,5 mln eurot).
Puhaskasum
Lisaks ülaltoodud faktoritele mõjutas puhaskasumit täiendavalt tulumaksukulu suurenemine 4,1 mln euro võrra 9,7 mln eurole seoses mulluste suuremate dividendide väljamaksega kaasnenud suurema tulumaksukuluga Eestis. Grupi puhaskasumiks kujunes aruandeperioodil 55,8 mln eurot, mida oli 54,4 mln võrra ehk 49% võrra vähem kui eelneval aastal.
Investeeringud
Enefit Green tegi 2023. aastal 355,7 mln euro väärtuses investeeringuid, mida on 162,2 mln euro võrra rohkem kui võrdlusperioodil.
Kasv tulenes arendusinvesteeringutest, mis ulatusid 350,6 mln euroni. Sellest 262,5 mln eurot oli seotud kolme tuulepargi rajamisega: 127,5 mln eurot investeeriti Kelmė tuuleparkidesse, 84,1 mln eurot Sopi-Tootsi tuuleparki ja 51,8 mln eurot Tolpanvaara tuuleparki. Kelmė piirkonna investeeringutest oli 89,5 mln eurot seotud Kelmė I tuulepargiga, 27,9 mln eurot Kelme II tuulepargiga ning 10,2 mln eurot Kelme III tuulepargiga.
Päikeseparkide arendustest investeeriti enim mullu valminud Purtse päikeseparki (12,7 mln eurot) ja Vändra päikeseparki (9,4 mln eurot).
Baasinvesteeringuid tehti 2023. aastal 5,1 mln euro (võrdlusperioodil 5,4 mln euro) ulatuses, sellest oli põhiosa seotud Eesti tuuleparkide (2,5 mln eurot) ja Iru jäätmeenergia elektrijaamaga (1,3 mln eurot).
Finantseerimine
Enefit Greeni grupp finantseerib oma tegevust oma- ja võõrkapitali abil. 2023. aastal jätkasime eelmisel aastal alanud kapitali struktuuri optimeerimist võõrkapitali kaasamise teel, sõlmides uusi ja võttes välja varem sõlmitud laenulepinguid, et rahastada käimasolevat uute tuule- ja päikeseparkide investeerimisprogrammi.
2023. aastal sõlmisime uusi laenulepinguid 505 mln euro ulatuses. Jaanuaris allkirjastasime Põhjamaade Investeerimispangaga 12-aastase laenulepingu summas 100 mln eurot ja SEB-ga seitsmeaastase laenulepingu summas 225 mln eurot. Sellele järgnes septembris sõlmitud 12-aastane laenuleping Euroopa Investeerimispangaga summas 180 mln eurot.
31. detsembri 2023 seisuga oli välja võtmata investeerimislaenude maht 285 mln eurot.
Lisaks investeerimislaenudele on Enefit Green sõlminud kolm korduvkasutatavat likviidsuslaenulepingut kogusummas 50 mln eurot tähtaegadega perioodil 2024–2026. Kõik limiidid on seisuga 31. detsember 2023 kasutamata.
Grupi intressikandvate ja võlasarnaste kohustuste maht oli 31. detsembri 2023. aasta seisuga korrigeeritud soetusmaksumuses 482,4 mln eurot (279,6 mln eurot 31. detsembril 2022). Sellest moodustasid 472,6 mln eurot pangalaenud ja 9,8 mln eurot liisingukohustused.
Keskmine välja võetud pangalaenude intressimäär oli 31. detsembri 2023. aasta seisuga 3,75% (2,6% 31. detsembril 2022). Võrreldes eelmise aastaga on 31. detsembri 2023. aasta seisuga laenude baasintressimäärad jätkanud kasvu. 3 kuu EURIBOR kasvas 1,78 protsendipunkti võrra tasemele 3,91% ja 6 kuu EURIBOR tõusis 1,17 protsendipunkti võrra tasemele 3,86%. Seisuga 31. detsember 2023 oli 33,3% Enefit Greeni välja võetud laenukohustustest kaetud intressimäära vahetustehingutega.
Dividendiettepanek
Juhatus teeb kooskõlastatult nõukoguga ettepaneku maksta aktsionäridele 2023. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 27,7 mln eurot (0,105 eurot ühe aktsia kohta), mis moodustab 49,7% grupi 2022. aasta auditeerimata puhaskasumist.

Lühendatud konsolideeritud kasumiaruanne

tuhandetes eurodes
IV kv 2023
IV kv 2022

2023
2022

Müügitulu
61 157
76 380

205 757
233 280

Taastuvenergia toetus ja muud äritulud
5 745
6 372

24 307
23 735

Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus
-1 056
-1 304

2 210
3 303

Kaubad, toore, materjal ja teenused
-28 944
-30 486

-100 330
-85 954

Tööjõukulud
-2 782
-2 470

-10 807
-9 111

Põhivara kulum, amortisatsioon ja allahindlus
-10 819
-8 848

-40 559
-37 777

Muud tegevuskulud
-4 520
-2 688

-15 237
-10 411

ÄRIKASUM
18 781
36 956

65 341
117 065

Finantstulud
1 134
240

1 960
337

Finantskulud
-1 481
-1 688

-1 858
-2 342

Neto finantstulud (-kulud)
-347
-1 448

102
-2 005

Kasum kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse
-20
27

66
714

KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST
18 414
35 535

65 509
115 774

Tulumaks
690
-126

-9 716
-5 567

ARUANDEPERIOODI KASUM
19 104
35 409

55 793
110 207

Tava ja lahustunud puhaskasum aktsia kohta

Kaalutud keskmine aktsiate arv, tuh
264 276
264 276

264 276
264 276

Tava puhaskasum aktsia kohta, EUR
0,072
0,13

0,21
0,42

Lahustunud puhaskasum aktsia kohta, EUR
0,072
0,13

0,21
0,42

Lühendatud konsolideeritud finantsseisundi aruanne

tuhandetes eurodes
31.12.2023
31.12.2022

VARAD

Põhivara

Materiaalne põhivara
1 027 057
776 870

Immateriaalne põhivara
59 891
60 382

Varade kasutusõigus
9 097
4 239

Ettemaksed põhivara eest
55 148
19 412

Edasilükkunud tulumaksuvara
2 013
1 321

Investeerinud sidusettevõtjatesse
548
506

Tuletisinstrumendid
5 054
11 277

Pikaajalised nõuded
0
40

Kokku põhivara
1 158 808
874 047

Käibevara

Varud
3 180
14 227

Müügiootel ettevõtte varad
15 370
0

Nõuded ostjate vastu, muud nõuded ja ettemaksed
55 082
41 091

Raha ja raha ekvivalendid
65 677
131 456

Tuletisinstrumendid
3 806
3 349

Kokku käibevara
143 115
190 123

Kokku varad
1 301 923
1 064 170

tuhandetes eurodes
31.12.2023
31.12.2022

OMAKAPITAL

Emaettevõtja aktsionäridele kuuluv kapital ja reservid

Aktsiakapital
264 276
264 276

Ülekurss
60 351
60 351

Kohustuslik reservkapital
5 556
3 259

Muud reservid
163 451
166 419

Realiseerimata kursivahed
-162
-762

Jaotamata kasum
223 718
225 190

Kokku omakapital
717 190
718 733

KOHUSTUSED

Pikaajalised kohustused

Võlakohustused
454 272
255 755

Sihtfinantseerimine
3 102
7 115

Tuletisvaba lepinguline kohustus
12 412
18 086

Edasilükkunud tulumaksukohustused
12 497
12 326

Muud pikaajalised võlad
5 239
3 000

Eraldised
8
9

Kokku pikaajalised kohustused
487 530
296 291

Lühiajalised kohustused

Võlakohustused
28 159
23 808

Võlad hankijatele ja muud võlad
58 412
20 215

Müügiootel ettevõtte kohustused
4 952
0

Eraldised
6
2

Tuletisvaba lepinguline kohustus
5 674
5 121

Kokku lühiajalised kohustused
97 203
49 146

Kokku kohustused
584 733
345 437

Kokku omakapital ja kohustused
1 301 923
1 064 170

Lisainfo:
Sven Kunsing
Finantssuhtluse juht
investor@enefitgreen.ee
https://enefitgreen.ee/investorile/

NordenBladet — EfTEN Real Estate Fund AS-i nõukogu kiitis heaks fondi 2023. aasta auditeeritud aastaaruande ja esitab selle kinnitamiseks aktsionäride üldkoosolekule. Auditeeritud aruandes ei ole fondi finantstulemused võrreldes 01.02.2024 avaldatud esialgsete majandustulemustega muutunud.

EfTEN Real Estate Fund AS-i 2023. aasta konsolideeritud müügitulu oli 31,817 miljonit eurot (2022: 14,299 miljonit eurot). Müügitulu kasvas 2,2 korda peamiselt seoses EfTEN Real Estate Fund AS ja EfTEN Kinnisvarafond AS ühinemisega bilansipäevaga 01.01.2023. Fondi puhaskasum oli samal perioodil 1,0 miljon eurot (2022: 11,4 miljonit eurot). Fondi puhaskasumi vähenemine tulenes peamiselt kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse ümberhindluse kahjumist kogusummas 13,9 miljonit eurot (2022. aastal sai fond kinnisvarainvesteeringute ümberhindlusest kasumit 3,1 miljon eurot).
Fondi konsolideeritud aastaaruanne 2023 on lisatud teatele ja tehakse kättesaadavaks fondi veebilehel https://eref.ee/investorile/aruanded-ja-faktilehed-2/

Viljar Arakas
Juhatuse liige
Tel. 6559 515
E-post: viljar.arakas@eften.ee

NordenBladet — Eile, 27.02.2024, sõlmisid Aktsiaseltsi Infortar 100% tütarühing OÜ EG Biofond (registrikood: 11504910) ja Brorup OÜ (registrikood: 16921156) investeerimislepingu ja osanike lepingu, mille kohaselt OÜ EG Biofond omandab 51% suuruse osaluse OÜ-s Halinga (registrikood: 10021090). Brorup OÜ 100% osanik on Raul Peetson.

Tehingu lõpuleviimise eeldusena näevad lepingud ette vajalike kooskõlastuste saamist Konkurentsiametilt ja täiendavate toimingute läbiviimist. Muuhulgas sõltub tehingu lõplik hind veel täpsustamist vajavatest parameetritest ning selgub tehingu lõpuleviimise kuupäeval.

Tehingu järgselt on OÜ Halinga osanikud 51% ulatuses OÜ EG Biofond ja 49% ulatuses Brorup OÜ.

OÜ Halinga näol on tegemist ühe Eesti suurima piimatootmise ettevõtjaga ning piirkonna olulise tööandjaga, kus töötab üle 70 inimese. Aktsiaselts Infortari jaoks on seega OÜ-s Halinga osaluse omandamise näol tegemist sisenemisega uude tegevusvaldkonda. Halinga lüpsikarja ja noorloomade arv ulatub üle 3000 ning haritava maa suurus 3700 hektarini. Pärast tehingu jõustumist jätkab OÜ Halinga senist tegevust Infortari kontserni liikmena.

Aktsiaselts Infortari tegevjuht Martti Talgre:
Eesti laiuskraadil tasub piima toota ja Eesti piimafarmid on piirkondlikult konkurentsivõimelised. OÜ Halinga oma kolme farmi ja enam kui 3700 hektari haritava maaga on neist üks suurim ja kaasaegsem. Investeeringud põllumajandusse sobituvad Infortari portfelli – tegemist on kapitaliintensiivse ja kõrgete sisenemisbarjääridega valdkonnaga. Meil huvi investeerida ja plaane jagub, kuid antud tehingut ja plaane saame täpsemalt kommenteerida peale Konkurentsiameti kooskõlastusi ja tehingu jõustumist.

Tehing ei ole käsitletav igapäevase majandustegevuse raamidest väljuva või olulist tähtsust omava tehinguna ega tehinguna seotud isikuga NASDAQ Tallinna Börsi reglemendi osa “Nõuded Emitentidele” tähenduses ega avalda olulist mõju Aktsiaseltsi Infortar tegevusele. Aktsiaseltsi Infortar nõukogu ja juhatuse liikmed ei ole tehingust muul viisil isiklikult huvitatud.

Infortar tegutseb viies riigis, ühingu peamised tegevusvaldkonnad on energeetika, laevandus ja kinnisvara. Infortar omab 42,3 protsendi suurust osalust AS-is Tallink Grupp, 100% osalust AS-is Eesti Gaas ning mitmekülgset ja kaasaegset, ca 110 000 m2 suurust kinnisvaraportfelli. Lisaks kolmele põhitegevusvaldkonnale tegutseb Infortar ka ehituse ja maavarade, trükkimise, taksonduse ja muudes valdkondades. Kokku kuulub Infortari kontserni 103 ühingut: 47 kontserni ühingut, 5 sidusettevõtjat ja 50 sidusettevõtjate tütarühingut. Arvestamata sidusettevõtjaid annab Infortar tööd 1308 inimesele.

Lisainfo:
Kadri Laanvee
AS Infortar investorsuhete juht
Tel. 5156662
E-mail: kadri.laanvee@infortar.ee
www.infortar.ee/investorile

NordenBladet — 26. veebruaril 2024 toimus Aktsiaselts Infortar veebiseminar, kus juhatuse esimees Ain Hanschmidt, Infortari tegevjuht Martti Talgre ja investorsuhete juht Kadri Laanvee tutvustasid 2023. aasta neljanda kvartali ja 12 kuu tulemusi. Aktsiasekts Infortar tänab kõiki veebiseminaril osalejaid.

Veebiseminari salvestus on kättesaadav veebiaadressil https://infortar.ee/aruandlus.

Infortar tegutseb viies riigis, ühingu peamised tegevusvaldkonnad on energeetika, laevandus ja kinnisvara. Infortar omab 42,3 protsendi suurust osalust AS-is Tallink Grupp, 100% osalust AS-is Eesti Gaas ning mitmekülgset ja kaasaegset, ca 110 000 m2 suurust kinnisvaraportfelli. Lisaks kolmele põhitegevusvaldkonnale tegutseb Infortar ka ehituse ja maavarade, trükkimise, taksonduse ja muudes valdkondades. Kokku kuulub Infortari kontserni 103 ühingut: 47 kontserni ühingut, 5 sidusettevõtjat ja 50 sidusettevõtjate tütarühingut. Arvestamata sidusettevõtjaid annab Infortar tööd 1308 inimesele.

Lisainfo:
Kadri Laanvee
AS Infortar investorsuhete juht
Tel. 5156662
E-mail: kadri.laanvee@infortar.ee
www.infortar.ee/investorile

NordenBladet — Merko Ehitus teatas 26.01.2024 börsiteates, et Läti haldusasjade ringkonnakohus ei rahuldanud SIA Merks ja AS-i Merko Ehitus vaidlustust ning jättis Läti konkurentsinõukogu otsuse jõusse.

Täna, 26.02.2024 esitasid SIA Merks ja AS Merko Ehitus Läti Riigikohtusse kassatsioonikaebuse Läti konkurentsinõukogu otsuse vaidlustuses. Merko Ehitus kontsern peab  jätkuvalt Läti konkurentsinõukogu seisukohti SIA Merksi äritegevuse kohta põhjendamatuteks kogu ulatuses ning on seisukohal, et Läti haldusasjade ringkonnakohus jättis piisavalt kaalumata ettevõtte poolt esitatud argumendid.
Täiendavad kommentaarid on ilmunud AS-i Merko Ehitus vahe- ja aastaaruannetes ning kõik materjalid on jooksvalt olnud saadaval ettevõtte kodulehe vastavas alajaotises.

Merko Ehitus kontsern on jätkuvalt pühendunud ärieetika standardite kohase käitumise edendamisele ja rakendamisele, samuti kõikide äritavasid reguleerivate seaduste ja eeskirjade järgimisele. Mis tahes võimalik ausa konkurentsi rikkumine on vastuolus kontserni tegevuspõhimõtete ja väärtustega.

Urmas Somelar
Finantsüksuse juht
AS Merko Ehitus
Telefon: +372 650 1250
E-post: urmas.somelar@merko.ee

AS Merko Ehitus (group.merko.ee) kontserni ettevõtted arendavad kinnisvara ning ehitavad hooneid ja infrastruktuuri. Loome paremat elukeskkonda ja ehitame tulevikku. Tegutseme Eestis, Lätis, Leedus ja Norras. 2023. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 635 inimesele ning ettevõtte 2023. aasta müügitulu oli 466 miljonit eurot.