NordenBladet — Juulis jätkus LHV laenuportfellide ja teiste ärimahtude kasv. AS-i LHV Group konsolideeritud laenuportfell kasvas kuuga 103 miljoni euro võrra. Konsolideeritud hoiused näitasid 185 miljoni euro suurust kasvu. LHV juhitud fondide maht suurenes juulis 25 miljoni euro võrra. Finantsvahendajatega seotud makseid tehti kuuga 6,4 miljonit.
AS-i LHV Group konsolideeritud puhaskasum oli juulis 12,1 miljonit eurot. Tütarettevõtetest AS LHV Pank teenis kuuga puhaskasumit 12,1 miljonit eurot, AS LHV Varahaldus 88 tuhat eurot ja AS LHV Kindlustus 126 tuhat eurot. LHV Bank Ltd teenis juulis puhaskahjumit 192 tuhat eurot.
LHV Panga klientide arv suurenes juulis 3600 võrra. Panga tulemusi mõjutas plaanitust kiiremini kasvav laenuportfell, mis on toonud kaasa kõrgema intressitulu. Laenuportfelli 81 miljoni eurosest kasvust tulenes 43 miljonit ettevõtete laenudest ja 38 miljonit jaelaenudest. Kuu paistis silma suurepärase kodulaenumüügiga. Heal tasemel püsinud krediidikvaliteedi tõttu on jäänud allahindlused plaanitust madalamaks. Hoiustest suurenesid nii LHV Panga tavaklientide (+89 miljonit eurot) kui ka finantsvahendajate deposiidid (+69 miljonit eurot).
Ühendkuningriigis tegutseva LHV Banki laenuportfell suurenes juulis 23 miljoni euro võrra ning heaks kiidetud, ent veel väljastamata laenude summa kasvas 147 miljoni euroni. Kokku 6800 hoiustajalt kaasatud platvormihoiused suurenesid kuuga 39 miljoni euro võrra. Juunis oluliselt vähenenud finantsvahendajate hoiuste maht vähendas juuli intressitulu. LHV Banki kasumit mõjutasid plaanitust suuremad tegevuskulud, mis tulenesid aktiivsest jaepanganduse pakkumise arendamisest.
LHV Varahalduse juhitud suuremad fondid näitasid juulis volatiilsete turgude taustal positiivset tootlust. Samal ajal on võrdlusindeksi tõus jõudnud viimaste aastate tagasihoidlikuimale tasemele (juulis aastakasv 5,0%).
Varahaldusettevõtte tulud ja kasumlikkus vastasid enamjaolt finantsplaanile, kulusid suurendas ühekordne personalikulu. Aktiivsete pensioniklientide arv juulis veidi vähenes 118 000 kliendini.
LHV Kindlustus näitas juulis häid müügitulemusi, kui sõlmiti 14 200 uut kindlustuslepingut 3,4 miljoni euro mahus. Kahjujuhtumeid hüvitati summas 1,8 miljonit. Seltsi kasumlikkus on finantsplaani edestamas, neto kahjusuhe on stabiilne, kulusuhe näitab langevat trendi.
LHV konsolideerimisgrupi puhaskasum edestab finantsplaani 17,7 miljoni võrra. Finantsplaan püsib.
AS-i LHV Group aruanded on saadaval aadressil: https://investor.lhv.ee/aruanded.
Priit Rum
LHV kommunikatsioonijuht
Telefon: 502 0786
E-post: priit.rum@lhv.ee
NordenBladet — 2024. a I poolaastal kasvas TextMagic Grupi ärikasum 28% võrra 1 139 tuhande euroni võrreldes 2023. a sama perioodiga (2023. a I pa: 887 tuhat eurot). Puhaskasumiks kujunes 1 287 tuhat eurot (2023. a I pa: 757 tuhat eurot). Grupi igapäevane äritegevus jätkub 2023. a lõpul võetud kursil, kus peamine eesmärk on Textmagic platvormi arendamine ja laiendamine ning kasvutempo taastamine.
TextMagic Grupp on kasvustrateegiate hinnangutes arvesse võtnud muutuvaid regulatsioone, turudünaamikat, konkurentide tootepakkumisi ja klientide vajadusi. Jätkusuutliku kasvu saavutamiseks on vajalikud jätkuvad investeeringud tarkvaraarendusse, mistõttu oleme suurendanud ka tootearenduse meeskondi.
2024. a juuni lõpu seisuga oli meeskonnas 91 inimest (30.06.2023: 111), kellest 48 (30.06.2023: 27) on Textmagic platvormi arendustiimis. Voog.com platvormi arendusmeeskond oli 2024. a juuni lõpu seisuga 6-liikmeline (30.06.2023: 3). Meeskonnas on lisaks turundustiim, kasutajatugi, finantstiim ja juhtkond.
Tänases konkurentsikeskkonnas on ainult tekstisõnumipõhise tootepakkumisega kasvutempo kiirendamine varasemast keerulisem. Textmagic platvormi arendustegevuses on 2024. aastal fookuses toote väärtuspakkumise laiendamine, et muuta toode atraktiivsemaks uutele sihtgruppidele.
2024. a märtsikuus lansseerisime BYOC (Bring Your Own CPaaS) lahenduse suurte sõnumimahtudega klientidele, kes eelistavad kasutada mugavat Textmagic platvormi, kuid soovivad jääda enda sideteenusepakkuja juurde.
Täiendatud on Textmagic platvormi suhtluskanalite funktsionaalsusi (Chat AI) ning kasutajate ja töökorralduste haldusvõimalusi (Checklists, User and Task Management). Arendamisel on täiendavad suhtluskanalid (Email, Messenger, Live Chat, WhatsApp) ja funktsionaalsused (Tickets, Deals, CRM). Lisatud funktsionaalsused koos arenduses olevate projektidega annavad tulevikus võimaluse suurendada toote väärtuspakkumist ja kliendibaasi.
Grupi auditeerimata põhinäitajad 2024. aasta I poolaastal
Saadetud SMS-de arv (tuhat tk)
128 365
136 409
-6 %
Aktiivsete kasutajate arv*
23 499
32 611
-28 %
Keskmine müügitulu kasutaja kohta (ARPU, 6 kuud)**
€319
€206
+55 %
* Aktiivne kasutaja on iga unikaalne Textmagic A2P SMS platvormi teenuseid kasutanud maksev klient vastava perioodi jooksul.**ARPU arvutuskäik on Auditeerimata müügitulu / Aktiivsete kasutajate arv.
Textmagic platvormi müügitulude jaotus sarnaneb eelmisele aastale, väikesed erinevused esinevad suuremates piirkondades. USA ja Kanada turud kokku moodustasid enamuse, 65% müügitulust (2023. a I pa: 67%). Suurbritannia müügitulu osakaal suurenes, moodustades 24% (2023. a I pa: 22%). Austraalia turu osakaal püsis 6% müügitulust ja Euroopa Liidu osakaal 3%. Kõik teised piirkonnad moodustasid ülejäänud 2% müügitulust mõlemal perioodil.
TextMagic AS-i 2024. aasta konsolideeritud 6 kuu auditeerimata vahearuanne on lisatud börsiteate manusena PDF-formaadis.
Lisainfo:
Getter Grünmann
TextMagic AS finantsjuht
investor@textmagic.biz
https://investor.textmagic.com/
KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE 2024. AASTA 6 KUU AUDITEERIMATA VAHEARUANNE
KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE
NordenBladet — Enefit Green tootis juulis 94,1 GWh elektrit, mida on 15,1% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Tootmistulemust mõjutasid peamiselt uued – nii mullu valminud kui ka veel ehitusjärgus tuule- ja päikesepargid Leedus, Soomes, Poolas ja Eestis, mille toodang moodustas juulis üle 40% Enefit Greeni kogu elektritoodangust.
Tuuleolud olid kesksuviselt tagasihoidlikud. Juuli keskmised mõõdetud tuulekiirused nii Eesti kui Leedu tuuleparkides olid 5,3 m/s (aasta tagasi vastavalt 5,5 m/s ja 6,0 m/s). Tolpanvaara tuulepargis (Soome) registreeriti keskmiseks tuulekiiruseks 5,8 m/s.
Koostootmise segmendi elektri- ja soojusenergia toodang vähenes vastavalt -66,7% ja -64,4% võrreldes mullusega. Vähenemine on suures osas selgitatav eelnevates kvartalites toimunud biomassivarade müügiga. Iru elektrijaama elektri- ja soojusenergia toodang vähenes juulis vastavalt 40% ja 17%, mis tulenes planeeritust pikemaks veninud hooldusseisakust.
Päikeseenergia segmendi elektritoodang kasvas aastaga 10,1% võrra, sealhulgas uute mullu ja käesoleval aastal valminud päikeseparkide toodang 22,2%. Päikeseenergia segmendi elektritoodang ulatus juulis 11,2 gigavatt-tunnini moodustades ligi 12% Enefit Greeni elektritoodangust.
„Meie fookus on jätkuvalt ehituses olevate suurte Sopi-Tootsi ja Kelme I tuuleparkide lõpuni valmisehitamisel (võimsus kokku 335 MW) ja tuulikute töölerakendamisel. Eesmärgiks on võimalikult suur arv tuulikuid neis parkides elektrienergiat tootma saada sügiseseks tuulehooajaks. Praegune kesksuviselt tagasihoidlike tuuleoludega ilm on selleks sobinud hästi ning aitab meil olla valmis vajalikeks võrgutestideks paremate tuuleoludega sügisesel perioodil.
Ülejäänud varade osas olid tootmistulemused kesksuvisele perioodile kohased. Leedus nägime tuuleparkide madalat toodangut tulenevalt vähestest tuuleoludest ning kasutuselevõtu testide ja töödega seoses madalamat töökindlust uutes parkides. Töö uute parkide töökindluse tõstmise ja toodangu stabiliseerimisega jätkub koos vajalike võrgutestide sooritamisega, mis lõpevad sügisel täisvõimsustestidega. Sellele suvele iseloomulikult piirasime ka juulis negatiivsete turuhindade ajal elektritoodangut, mis vähendas toodangumahtu ligi 5 GWh ulatuses,“ kommenteeris Enefit Greeni juhatuse liige ja tootmisvaldkonna juht Innar Kaasik.
Juuli 2024
Juuli 2023
Muutus, %
Elektrienergia toodang riikide kaupa, GWh
Eesti
39,2
44,1
-11,2%
Leedu
40,4
30,7
31,7%
Läti
–
3,1
-100,0%
Poola
4,8
3,8
23,9%
Soome
9,8
–
–
Kokku
94,1
81,8
15,1%
Elektrienergia toodang segmentide kaupa, GWh
Tuul
80,5
64,4
25,0%
sh. uued tuulepargid
31,8
11,8
170,0%
Koostootmine
2,4
7,2
-66,7%
sh. müüdud varad
–
3,2
-100,0%
Päike
11,2
10,2
10,1%
sh. uued päikesepargid
7,1
5,8
22,2%
Muud
0,1
0,1
22,4%
Kokku
94,1
81,8
15,1%
Soojusenergia, GWh
6,9
19,5
-64,4%
sh. müüdud varad
–
11,1
-100,0%
Lisainfo:
Sven Kunsing
Finantssuhtluse juht
investor@enefitgreen.ee
https://enefitgreen.ee/investorile/
NordenBladet — 28.11.2023 esitas AS Tallinna Sadam (edaspidi „Tallinna Sadam“) avalduse MPG AgroProduction OÜ (edaspidi „MPG“) pankroti väljakuulutamiseks. 19.01.2024 esitas võlgnik enda saneerimisavalduse. 12.08.2024 lõpetati Riigikohtu määrusega MPG saneerimismenetlus. Seoses MPG saneerimismenetluse lõpetamisega jätkub Harju Maakohtus MPG vastu esitatud pankrotiavalduse läbivaatamine.
Pankrotmenetlus algatati 28.11.2023 Tallinna Sadama poolt esitatud pankrotiavalduse alusel, kuna MPG ei ole pikemat aega täitnud lepingulisi kohustusi. Tallinna Sadama nõuete summa kokku on 3,5 miljonit eurot ja see koosneb peamiselt hoonestusõiguse tasu võlgnevusest, millest 3,3 miljonit eurot on juuli lõpu seisuga alla hinnatud. Lisaks taotleb Tallinna Sadam hoonestusõiguse enda nimele kandmist.
Põhjalikum selgitus pankrotimenetluse algatamise kohta on Tallinna Sadama 13.12.2023 avaldatud börsiteates.
Tallinna Sadamale kuulub üks Läänemere suurimaid kauba- ja reisisadamate komplekse. Lisaks reisijate ja kaubavedude teenindamisele tegutseb ettevõte laevanduse ärivaldkonnas läbi oma tütarettevõtete – OÜ TS Laevad korraldab parvlaevaühendust Eesti mandri ja suursaarte vahel ning OÜ TS Shipping osutab multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica jäämurde ja konstruktsioonilaeva teenust Eestis ja offshore projektides. Tallinna Sadama gruppi kuulub ka jäätmekäitlusega tegelev sidusettevõte AS Green Marine.
NordenBladet — Tallinna Sadam teenis II kvartalis 32 miljonit eurot müügitulu ja 4 miljonit eurot kasumit. Kuue kuu müügitulu oli 60 miljonit eurot ja kasum ületas 9 miljonit eurot. II kvartalis suurenes investeeringute maht 7 miljoni euroni, I poolaastal kokku investeerisime 25 miljonit eurot.
II kvartalis kasvasid aasta võrdluses nii müügitulu (10%), korrigeeritud EBITDA (27%) kui ka kasum (201%). Poolaasta kokkuvõttes on müügitulu tõusnud (4%) ja kulude vähenemine on kaasa toonud korrigeeritud EBITDA (9%) ja kasumi (32%) suurenemise.
„Arvestades üldist globaalset tausta ja makromajanduslikku keskkonda, võib tulemustega rahule jääda,“ kommenteerib juhatuse esimees Valdo Kalm. „Reisijate arv on kasvanud ja kaubamahtude osas näeme stabiliseerumist. Enim on kaupade poolest tõusu näidanud ro-ro ja konteinerite mahud. Rõõmu valmistab tegevuse efektiivsus – oleme suutnud vähendada tegevuskulusid ja loodame jätkata selles joones ka edaspidi. Pikemas perspektiivis mõjutavad positiivselt ettevõtte tegevust teises kvartalis aset leidnud parvlaeva teenuste hanke võit ja multifunktsionaalse jäämurdja Botnica prahilepingu sõlmimine viieks järgnevaks aastaks.“
Kuue kuu finantstulemusi mõjutasid nii reisijate arvu kasv kui kaubamahtude stabiliseerumine. kus on toimunud muutused mahtudes kaubaliikide lõikes. Laevanduses näitasid kasvu nii reisiparvlaevad kui jäämurdja Botnica. Botnica alustas sellel aastal offshore töödega varem kui mullu ja see andis oma panuse käibe kasvule. Kontserni tegevuskulud on vähenenud, samas kõrge euribori tõttu on suurenesid finantskulud.
Tallinna Sadama juhatus tutvustab kontserni finantstulemusi 12. augustil veebiseminaridel, sh kell 10.00 toimub veebiseminar eesti keeles (link eestikeelsele seminarile) ja kell 11.00 toimub seminar inglise keeles (link ingliskeelsele seminarile).
Parvlaevateenuse hanke võit perioodiks 2026-2033
Jäämurdja Botnica offshore leping Baffinlandiga aastateks 2024-2028
Jäämurdja Botnica offshore leping BP Exploration Operating Copmpany Ltd’ga
Reisiparvlaev Regula lisareisid 2024 suvel
Tagatiseta laenu lepingu sõlmimine Swedbankiga
Positiivne kohtuotsus SLK ja Väinamere Liinide kohtuvaidluses
Tütarettevõtete juhatuse liikmete volituste pikendamine
Kohtuotsus Tallinna sadama endiste juhtide osas
Müügitulu
Müügitulu kasvas 2024. aasta 6 kuuga 2,4 mln eurot (+4,2%) 59,6 mln euroni. Müügitulu kasvu toetasid tulude suurenemine jäämurdja Botnica prahitasust (muud segment) ning mandri-Eesti ja suursaarte vahelisest üleveoteenusest (reisiparvlaevade segment). Reisi- ja kaubasadamate segmentide müügitulu kahanes. Müügitulu liikide lõikes oli I poolaasta suurimaks muutuseks laeva prahitasu tulu kasv 2,6 mln eurot (+45,8%).
Laeva prahitasu suurenemine oli seotud jäämurdja Botnica suvise töö algusega varem kui eelmisel aastal. 2024. aasta projektipõhine suvine töö aga jäi tehniliste probleemide tõttu planeeritust lühemaks. Laevatasutulud langesid 1,2 mln euro võrra (–7,3%) 14,8 mln euroni. Laevatasude languse põhjuseks oli nii reisi-, kruiisi- ja kaubalaevade laevakülastuste arvu vähenemine. Tulu muudelt teenustelt kasvas 0,4 mln eurot (+43,0%), kuna jäämurdja Botnica teenis täiendavat tulu seoses suvetööga ja Pakrineeme sadamas algas selle aasta alguses LNG kai opereerimine. Tulu üleveoteenuse osutamisest kasvas 0,3 mln euro võrra (+1,7%) 17,6 mln euroni. Reiside arv võrreldes aasta varasemaga kasvas 2,0%. Kaubatasu tulud langesid aastaga 0,3 mln euro võrra (–9,0%) 2,9 mln euroni tulenevalt kaubamahtude langusest. Kaubatasu tulude langus oli suurem kui kaubamahtude langus (–0,3%), kuna võrdlusperioodil ootasime 2023. aasta lõpuks suuremat vedellasti kaubatulu kui 2024. aastal, siis vastavalt standardile IFRS 15 oli sellel positiivne efekt võrdlusperioodi kaubatasule.
Elektrienergia müügist tõusis tulu 0,2 mln euro võrra (+11,2%) 2,4 mln euroni. Elektrienergia tulu on kasvanud reisisadamate segmendis, kus on suurenenud nii elektrienergia kui ka võrguteenuse müügimahud.
Kasutusrendi tulud tõusid 0,1 mln euro võrra (+2,0%) 6,8 mln euroni. Kasutusrendi tulud tõusid nii reisisadamate, reisiparvlaevade kui ka kaubasadamate segmendis, kuna kruiisiterminali kasutamine ja parkimistulud on suurenenud Vanasadamas ning rendi- ja hoonestusõiguse tulud on kasvanud ka indekseerimise tõttu. Reisijatasu tulu kasvas 0,1 mln euro võrra (+2,3%) 5,3 mln euroni. Reisijatasude tulude kasvu toetas reisijate arvu kasv (+2,4%). Teiste tululiikide muutused olid väiksemad. 6 kuu tulu segmentide võrdluses kasvas muus segmendis (jäämurdja Botnica) ja reisiparvlaevade segmendis, mis kompenseeris languse reisi- ja kaubasadamate segmentides.
EBITDA
Korrigeeritud EBITDA suurenes 6 kuuga 2,3 mln euro võrra (+9,2%) 27,6 mln euroni. Suurenes nii segmendi muud kui ka kaubasadamate korrigeeritud EBITDA. Reisisadamate ja reisiparvlaevade segmentide korrigeeritud EBITDA vähenes. Muu segmendi korrigeeritud EBITDA tõusis, kuna lisaks müügitulude kasvule vähenesid põhivara remondi ja korrashoiu kulud ning kütusekulu, mis kompenseerisid tööjõukulude kasvu. Kaubasadamate segmendi korrigeeritud EBITDA tõusis vaatamata müügitulude langusele, kuna vähenesid kulutused põhivara remontidele ning ka muud kulud kokku vähenesid. II kvartalis kasvas korrigeeritud EBITDA võrreldes eelmise aastaga 3,2 mln eurot (+27,1%). Korrigeeritud EBITDA tõusis kõigis segmentides välja arvatud reisisadamad. Korrigeeritud EBITDA marginaal suurenes 6 kuuga 44,2%-lt 46,3%-le ja II kvartalis 40,7%-lt 47,0%-le.
Kasum
Kasum enne tulumaksu suurenes 6 kuu võrdluses 2,4 mln eurot (+23,5%) 12,4 mln euroni. Kasum tõusis ärikasumist vähem, kuna finantskulud (neto) kasvasid. 2024. aasta II kvartalis välja kuulutatud dividendidega summas 19,2 mln eurot kaasnes tulumaksu kulu 3,1 mln eurot, mis oli 0,1 mln euro võrra suurem eelmise aasta dividendide väljamaksega kaasnevast kulust.
Dividendide suurus aastaga ei muutunud, kuid eelmisel aastal vähendas tulumaksu kulu edasilükkunud tulumaksu tühistamine summas 0,1 mln eurot. 6 kuu kasum tõusis aasta baasil 2,2 mln eurot (+31,5%). II kvartali kasum oli 4,1 mln eurot (+2,7 mln eurot; +200,6%), tulumaksueelne kasum oli 7,2 mln eurot (+2,9 mln eurot; +66,1%).
Investeeringud2024. aasta 6 kuuga investeeris kontsern 25,0 mln eurot, mis oli 18,9 mln eurot rohkem kui aasta varem. 2024. aasta 6 kuu investeeringud olid seotud peamiselt Paldiski Lõunasadama meretuuleparkide kai ehitusega, reisiparvlaeva korralise dokitööga, Vanasadamas kai rambi rekonstrueerimisega, infosüsteemide arendusega ja reisiparvlaevadele seadmete soetamisega. II kvartali investeeringute summaks kujunes 7,1 mln eurot (2023. aasta II kvartalis 4,6 mln eurot).
Emaettevõtte omanike osa perioodi kasumist
4 099
1 363
9 291
7 065
Tava ja lahjendatud puhaskasum aktsia kohta (eurodes)
0,02
0,01
0,04
0,03
Lühendatud konsolideeritud rahavoogude aruanne:
tuhandetes eurodes
6k 2024
6k 2023
Kaupade või teenuste müügist laekunud raha
64 749
62 283
Muude tulude eest laekunud raha
34
181
Maksed tarnijatele
–24 680
–23 952
Maksed töötajatele ja töötajate eest
–11 384
–12 569
Maksed muude kulude eest
–179
–204
Makstud tulumaks dividendidelt
–3 325
–3 264
Äritegevusest laekunud raha
25 215
22 475
Materiaalse põhivara soetamine
–22 559
–4 664
Immateriaalse põhivara soetamine
–374
–404
Materiaalse põhivara müük
17
28
Saadud dividendid
0
357
Saadud intressid
483
555
Investeerimistegevuses kasutatud raha
–22 433
–4 128
Saadud laenud
20 000
0
Saadud laenude tagasimaksed
–3 383
–3 383
Makstud dividendid
–19 000
–19 012
Makstud intressid
–4 229
–2 498
Muud finantseerimistegevusest tulenevad maksed
–13
–5
Finantseerimistegevuses kasutatud raha
–6 625
–24 898
RAHAVOOG KOKKU
–3 843
–6 551
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses
29 733
44 387
Raha ja raha ekvivalentide muutus
–3 843
–6 551
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus
25 890
37 836
Tallinna Sadamale kuulub üks Läänemere suurimaid kauba- ja reisisadamate komplekse. Lisaks reisijate ja kaubavedude teenindamisele tegutseb ettevõte laevanduse ärivaldkonnas läbi oma tütarettevõtete – OÜ TS Laevad korraldab parvlaevaühendust Eesti mandri ja suursaarte vahel ning OÜ TS Shipping osutab multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica jäämurde ja konstruktsioonilaeva teenust Eestis ja offshore projektides. Tallinna Sadama gruppi kuulub ka jäätmekäitlusega tegelev sidusettevõte AS Green Marine.
Lisainfo:
Andrus Ait
Finantsjuht / juhatuse liige
Tel. +372 526 0735
E-post: a.ait@ts.ee
