NordenBladet – Viimased aastad on meedia täis sõjaga seotud uudiseid, mis võivad igaĂĽhes tekitada hirmu ja ärevust. Paljud inimesed tunnevad, et see mõjutab nende igapäevaelu, tekitab stressi ja võib viia isegi depressioonini. Kuigi julgeoleku kĂĽsimused on tõsised, on oluline säilitada vaimne tasakaal ja mitte lasta hirmul oma elu dikteerida. Siin on mõned praktilised nõuanded, kuidas sellega toime tulla.
1. Piira uudiste tarbimist
Kui pidev meedia jälgimine tekitab sulle stressi, sea endale selged piirid. Näiteks:
✔️ Loe uudiseid kindlal ajal, näiteks hommikul ja õhtul, vältides pidevat jälgimist.
✔️ Väldi klikipõhiseid pealkirju ja otsi tasakaalustatud allikaid.
✔️ Keskendu faktidele, mitte spekulatsioonidele.
2. Tugevda oma vaimset vastupidavust
Ärevus tekib tihti sellest, et tunneme end tundmatute olukordade ees jõuetuna. Kuidas seda leevendada?
✔️ Tee hingamisharjutusi või mediteeri, et rahustada meelt.
✔️ Hoia kinni igapäevastest rutiinidest – see loob stabiilsust.
✔️ Pea päevikut, kuhu saad oma tunded kirja panna ja vajadusel neid analüüsida.
3. Loo turvatunne läbi tegutsemise
Hirm väheneb, kui tead, et oled mingil määral valmistunud.
✔️ Uuri praktilisi samme kriisideks valmistumiseks (näiteks riigi soovitatud tegevusjuhised).
✔️ Kui see rahustab, võid koostada väikese hädaolukorra plaani, kuid ära lase sellel muutuda kinnisideeks.
✔️ Osale kogukondlikes tegevustes või vabatahtlikus töös, et tunnetada ühtekuuluvust.
4. Leia tasakaal ja meeldivad tegevused
Ära lase hirmul oma elu üle võtta – on oluline leida rõõmu igast päevast.
✔️ Veeda aega lähedastega ja räägi oma tunnetest.
✔️ Tegele hobidega ja liigu värskes õhus – see aitab ärevust leevendada.
✔️ Kuula muusikat, loe raamatuid või vaata midagi inspireerivat.
5. Ära jää oma muredega üksi
Kui tunned, et ärevus ja hirm hakkavad igapäevaelu häirima, ära karda abi otsida.
✔️ Räägi usaldusväärse sõbra või pereliikmega.
✔️ Vajadusel pöördu psühholoogi või nõustaja poole – professionaalne abi võib olla väga tõhus.
✔️ Liitu toetusgruppidega, kus inimesed jagavad sarnaseid tundeid.
Kuigi see, mis täna maailmas toimub on masendav ja hirmutav, on oluline hoida fookus sellel, mida saad ise mõjutada. Teadvusta oma tundeid, hoia tasakaalu ja ära lase hirmul oma elu üle võtta. Vaimse tervise hoidmine on sama oluline kui füüsiline turvalisus – ja sellega saad sa aktiivselt tegeleda juba täna.
Avafoto: Võtke endale rahulik hetk keset kaootilist välismaailma (NordenBladet digiarhiiv)
NordenBladet – Valentinipäev on armunute päev, mida tähistatakse 14. veebruaril. Soomlased ja nende eeskujul eestlased tähistavad seda ka sõbrapäevana. Sel päeval avaldatakse armastust, peetakse meeles kalleid inimesi ja tehakse neile kingitusi.
Valentinipäevast ajalooliselt
Eestisse jõudis see vana tähtpäev Soome vahendusel alles 1980. aastate lõpul ja sai siin sõbrapäeva jooned. Esmalt hakati valentinipäeva tähistama lasteaedades ja koolides, kus toimusid valentinilaadad, kleebiti üksteisele otsaette südamekesi ja avati valentini- postkontor või saadeti valentinipäeva tervitusi ning kaarte õpetajatele ja sõpradele.
Kes saab rohkem sõbrakirjakesi, see on oma rühmas tunnustatud. Vanemad inimesed kingivad lillede kõrval üksteisele kosmeetikat ja majapidamisriistu. Tavaliselt toimub sel päeval ka temaatilisi pidusid ja koosviibimisi.
Valentini- või sõbrapäeva sisuks on meil üldse lähedasi inimesi meeles pidada, kuigi algselt oli päev pühendatud armastusele ja kallimale, kellele anti oma tunnetest märku või tehti kingitusi: Lääne-Euroopas ja Ameerikas reklaamitaksegi seda kui armastusavalduste, kihlumis- ja pulmapäeva.
Meil müüakse 14. veebruaril ehk sõbrapäeval poodides spetsiaalselt kaunistatud maiustusi ja pisemad temaatilisi kingitusi. Rõhutatakse ka tava kinkida sõpradele lilli. Isevalmistatud kaartide ja sõnumite kõrval leiab puna-roosade temaatiliste kaartide tulva kõigist kauplustest.
Sõbrapäeva lill on traditsiooniliselt punane roos, kuigi meil kingitakse ka teist värvi roose, tulpe, nartsisse ja nelke. Sõbrapäeval on noorte kõrval tasahaaval hakanud keskealised ja vanemadki inimesed lilli ostma ja kinke tegema, sest lõppude lõpuks on tegemist võimalusega osutada headele tuttavatele ja sõpradele tähelepanu.
PĂĽha Valentin
Katoliku kirik tunnustab vähemalt kolme erinevat Valentini, kes surid 14. veebruaril märtrisurma, kaks neist 3. sajandil. Levinuim on valentinipäeva seostamine Rooma kristliku preestriga, kes laulatas salaja sõdureid, eirates keiser Claudius II käsku. Legendi järgi saatnud ta enne hukkamist 14. veebruaril 270. aastal armsamale kirja allkirjaga “Sinu Valentin”. Tänini kasutatakse seda väljendit valentinikaartidel. 496. aastal nimetas paavst Gelasius 14. veebruari valentinipäevaks ja Valentini armastajate patrooniks. 1969. aastal jättis paavst Paulus VI aga päeva uuesti kalendrist välja.
Väidetavalt tuleneb päev paganlikust viljakuspühast, mida peeti abielu ja naiste jumalanna Juno auks 14. veebruaril. Festivali ajal oli naistel tavaks kirjutada armastuskirju ja visata neid urni. Sealt tõmbasid neid loosina välja mehed ja asusid kirjutajat jälitama. Selline loosiga valentinide valimine kestis 18. sajandini. Ka on päeva algupära seostatud lindude ja mesilaste paaritumisaja algusega, mis keskaegse arusaama kohaselt juhtus 14. veebruaril.
Valentinikaardid
Kirjutatud kaartide algust seostatakse Orleani Charlesiga, kes 1415. aastal vangistuses viibides kirjutas oma naisele romantilisi värsse. 16. sajandist levisid laialt värvilisele paberile värviliste tintidega kirjutatud valentinikaardid. Mitmed toonased motiivid ja võtted on tuntud tänini: paberist lõigati välja kujundeid; neile kirjutati salmikesi, mille värsside esitähed moodustasid armsama nime; salmikestes oli osa sõnu asendatud piltidega, nii et kokku moodustus paras piltmõistatus.
1800. aastate alguses hakkasid levima mustvalged trükikaardid, mis muutusid kiiresti väga populaarseks, sest sel ajal polnud tunnete otsesõnu väljendamine kombekas. Pikapeale kujunesid valentinikaartidest tõelised kunstiteosed, mida ilustati siidi, lillede, kullalehtede ja trükitud või joonistatud Cupidoga, kellest sai valentinipäeva maskott.
1800. aastast kehtestati USAs kaartide saatmiseks pennine mark, Märkigem veel, et tänaseks on USAs Howstuffwork andmetel üle 2000 kaarditrükkali. Nagu jõuluvanale saab kaardi saata Jõulumaalt, nii on võimalik valentinikaarti saata Armastusemaale Coloradosse või seda sealt tellida.
ValentinisĂĽmbolid
Valentinikaartidelt vaatab vastu kogu Euroopa armastussümboolika, alustades Cupidost, Venuse pojast. Tänini kasutatakse südamesümboolikat. Süda oli varasema ettekujutuse järgi emotsioonide, hinge ja armastuse asupaik. Punased roosid kui Venuse lemmiklilled ja suurte tunnete sümbol. Pits kui daamide taskuräti ääristaja. Taskurätte kasutati kirglike tunnete väljendamiseks ja selle kaudu oli pits ühtlasi armusõnum. Armusõlmed ehk lihtsalt sõlmed tähistavad tugevat ühendust inimeste vahel. Tuvid kui armastajate sümbol. X kui suudluse sümbol, tuntud alates keskajast. Algselt tõmbasid paberile X-i allkirja asemel need, kes kirjutada ei osanud. Tunnistajate juuresolekul suudles allkirjastaja äsjajoonistud märki. X on ka Kristuse sümbol.
Mida mujal tehakse
Valentinipäeva tähistamine on laialt levinud kogu Euroopas ja ka Ameerikas. USAs saadetakse aastas üle 1 biljoni valentinikaardi ehk veidi vähem kui jõulukaarte. Armunute pühana, millega on seotud palju tunnuslikku sümboolikat, on ta olnud tuntud aastasadu. On täheldatud, et kui kaarte saadavad enamasti naised, siis mehed kingivad sel päeval lilli ja šokolaadi. Tegemist on suure kinkimispäevaga.
Inglismaal riietusid paari sajandi eest lapsed täiskasvanutena ja käisid uste taga valentinisalmikesi laulmas.
Valentinilillede kinkimise kommet ja lillesümboolikat seostatakse Rootsi kuninga Karl II-ga, kelle huvi pärsia lillede keel vastu muutis selle Euroopas populaarseks. 18. sajandil avaldati arvukalt lilleleksikone, mille abil sai mõista lillede sümboolikat ja tõlgendada lillekimpu kätketud sõnumeid. Lillekeel oli veel kümnendi eest lihtsustud kujul üks neid saladusi, mida tüdrukud oma salmikutesse ja salakaustikutesse kopeerisid.
NordenBladet — Kehtiva seaduse kohaselt makstakse õiguskantslerile ja riigi peaprokurörile iga kuu esinduskuludeks 20 protsenti ametipalgast.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud õiguskantsleri seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõuga (524 SE) sooviti seadust täiendada selliselt, et esinduskulud makstakse välja esitatud kuludokumentide alusel ning esinduskulude väljamaksmise korra ja alused kehtestab Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon.
Läbirääkimistel võttis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel sõna Mart Helme.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletusel toetas ettepanekut 46 ja selle vastu oli 14 Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust – eelnõu lükati tagasi ja see langes menetlusest välja.
NordenBladet — Peaminister Kristen Michal vastas arupärimisele taaste- ja vastupidavuskava ning põlevkivi kasutamise kohta.
Riigikogu liikmed Lauri Laats, Vadim Belobrovtsev ja Andrei Korobeinik soovisid peaministrilt teada, kas ta peab mõistlikuks, et tänases julgeolekuolukorras on Eestil vajalik omada võimekust toota vajadusel põlevkivielektrit.
Michal selgitas, et Eesti elektrisüsteemis on vaja tagada vähemalt 1000 megavati ulatuses kindlaid võimsusi aastani 2030. Enamus nendest võimsustest on täna põlevkivielektrijaamad, mis kahjuks elektriturul täna heas konkurentsipositsioonis ei ole. „Esimene võimalus uute juhitavate jaamade saamiseks saabub 2028. aasta lõpus, 2029. aastal peaks, mis valmima Eleringi sagedusreservide hanke tulemusel mõned gaasielektrijaamad. Seniajani oleme valmis oma põlevkivielektrijaamu elektrisüsteemis hoidma,“ ütles Michal.
Peaminister viitas asjaolule, et Eesti taaste- ja vastupidavuskava koostati ja räägiti läbi Euroopa Komisjoniga 2020.–2021. aastal. Lõplikud kokkulepped sõlmiti 2021. aasta sügisel. Keskerakonnal on olnud väga oluline roll, milliseks taastekava kujunes. Läbirääkimiste alustamisel juhtis valitsust Keskerakond ja taastekavalepingu sõlmimisel oli Keskerakonnal keskkonnaministri ning majandus- ja taristuministri roll. „Taaste- ja vastupidavuskava on kahepoolne leping, millega oli nõus nii Eesti Vabariik kui ka Euroopa Komisjon,“ toonitas Michal. Ta lisas, et ühepoolne soov taganeda ühest või teisest kokku lepitud reformi eesmärgist ei ole võimalik. „Praktika on näidanud, et Euroopa Komisjon ei luba muuta reformidega seotud eesmärke. Võimalik on vaid investeeringutega seotud eesmärke muuta,“ ütles Michal.
„Lisaks oleks lepingu ühepoolsel muutmisel oluline mõju ka tulevaste rahastusperioodi läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga. Teisisõnu, kui Eesti loobub olulistest reformi lubadustest, mõjutab see Eesti kui lepingupartneri usaldusväärsust,“ märkis Michal.
Peaminister vastas veel arupärimistele, mis käsitlesid valitsusliikmete tegevust maksude tõstmisel (nr 665) ning elektritootmise stabiilsust ja hinda (nr 670).
Arupärimistele Jõhvi kohtumaja sulgemise (nr 666) ning kohtute kärpeplaani kohta (nr 669) vastas justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
NordenBladet — USA presidendiks naasev Donald Trump rääkis teisipäeval, 7. jaanuaril oma Floridas asuvas Mar-a-Lago residentsis rääkinud ajakirjanduse esindajatega.
Trump teatas, et ei välista sõjalise jõu kasutamist Gröönimaa ja Panama USA kontrolli alla saamiseks, vahendab Yle.
Ma ei kavatse seda teha. Aga peab võibolla tegutsema. Panama kanal on meie riigi jaoks eluliselt tähtis. Gröönimaad on riikliku julgeoleku eesmärkidel vaja, ütles Trump.
Trump ütles, et kaalub ka majandussanktsioonide kehtestamist Taani vastu, kui ta on Gröönimaa üleandmise vastu. Gröönimaa on Taanile kuuluv territoorium.
Tulevase presidendi kommentaarid on tekitanud segadust. Muuhulgas on sotsiaalmeedias asjas seisukoha võtnud Rootsi endine peaminister Carl Bildt.
Bildti sõnul kahjustavad Trumpi hiljutised kommentaarid ja tema poja visiit Gröönimaale USA ja Taani suhteid.
Trump juuniori neljatunnine eravisiit Nuuki koos isa üsna enesekindlate kommentaaridega USA soovide kohta Gröönimaa suhtes oli mingil määral poliitiline tuumapommi heitmine partneri Taani vastu, kirjutab Bildt.
Varem on Trump kaalunud ka Kanada liitmist USA-ga. Trump teatas aga pressikonverentsil, et ei kasuta Kanada vastu sõjalist jõudu.
Me usaldame majanduse jõudu, ütles ta.
Ta kordas ka oma kavatsust kehtestada nii Mehhikole kui ka Kanadale tohutud impordimaksud.
NATO riigid peaksid kulutama viis protsenti oma rahvuslikust kogutoodangust sõjalisteks kulutusteks, nõudis ta. Praegu on NATO eesmärk kaks protsenti.
Trump kommenteeris oma kõnes muu hulgas Valge Maja esmaspäevast teadet, mille kohaselt kavatseb ametist lahkuv president Joe Biden keelata uued avamere nafta- ja gaasipuurimised enamikul USA rannikualadest.
Trumpi sõnul ei jää puurimiskeeld tema presidendiks olemise ajal kehtima.
„Ma tühistan selle kohe. Oma esimesel päeval tühistan laialdased nafta- ja gaasipuurimiskeelud avamerel,” ütles Trump.
Trump kinnitas, et tema ajal tuuleenergiat energiatootmises ei suurendata. Selle asemel ütles ta, et avab Alaskal asuva tohutu Arctic National Wildlife Refuge’i kaubanduslikuks kasutamiseks.
Trump teatas ka, et kavatseb presidendina muuta Mehhiko lahe nime Ameerika laheks.
Pressikonverents oli Trumpile teine ​​pärast 5. novembril toimunud presidendivalimiste võitu.
The Trump Jr four hour privat visit to Nuuk , accompanied by rather assertive comments by his father on ambitions for , was something of a political nuclear detonation in the relation to the ally. pic.twitter.com/PZyx2KvORp — Carl Bildt (@carlbildt) January 7, 2025
