NordenBladet — AS-i LHV Group (edaspidi LHV Group) nõukogu on heaks kiitnud ettevõtte 2023. aasta auditeeritud aastaaruande ja saadab selle kinnitamiseks aktsionäride üldkoosolekule. Finantstulemuste osas ei ole auditeeritud aastaaruandes erinevusi võrreldes 6. veebruaril avaldatud auditeerimata vahearuandega.
LHV Groupi konsolideeritud aastaaruanne 2023 tehakse kättesaadavaks LHV Groupi investorlehel aadressil https://investor.lhv.ee/aruanded/#aastaaruanded.
LHV Group teenis 2023. aastal konsolideeritud tulusid 310,5 miljonit eurot (+79%). Tuludest moodustasid neto intressitulud 253,8 miljonit eurot (+97%) ja neto teenustasutulud 54,1 miljonit eurot (+21%). Konsolideerimisgrupi kulud ulatusid 2023. aastal kokku 134,3 miljoni euroni (+50%). LHV Groupi 2023. aasta konsolideeritud puhaskasumiks kujunes 140,9 miljonit eurot ehk 129% rohkem kui 2022. aastal. LHV Groupi aastaseks kulu/tulu suhteks kujunes hea 43,3%, omakapitali tootluseks 29,0%. Tavakasumiks kogunes 2023. aastal aktsia kohta 0,44 eurot ja lahustatud kasumiks aktsia kohta 0,43 eurot.
2023. aasta lõpu seisuga oli LHV Groupi konsolideeritud varade maht 7,13 miljardit eurot, kasvades aastaga 16% ehk 991 miljoni euro võrra. Grupi konsolideeritud hoiused kasvasid aastaga 17% 5,73 miljardi euroni. Grupi konsolideeritud laenuportfell kasvas 2023. aastal 3,56 miljardi euroni ehk 11%. LHV poolt juhitud fondide koondmaht suurenes 14% võrra 1,52 miljardi euroni. Finantsvahendajatest klientidega seotud töödeldud maksete arv oli 2023. aastal 49,5 miljonit makset (+89%).
LHV Panga klientide arv kasvas 2023. aastal 417 tuhande kliendini. Aastaga suurenes pangaklientide arv 39 500 võrra ehk enam kui 10%. Aasta lõpu seisuga oli LHV-l aktiivseid II samba pensionikliente 123 000 (-6%) ja 161 000 LHV Kindlustust omavat klienti (+8%).
Tütarettevõtetest AS LHV Pank teenis 2023. aastal 141,4 miljonit eurot puhaskasumit (+75% võrreldes 90,9 miljonit eurot 2022. aastal), UK Bank Ltd 5,3 miljonit eurot (2022. aastal kahjumit 11,7 miljonit eurot), AS LHV Varahaldus 1,7 miljonit eurot (2022. aastal kahjum 103 tuhat eurot) ning AS LHV Kindlustus 12 kuu peale kokku 305 tuhat eurot puhaskasumit (2022. aastal kahjum 1,7 miljonit eurot). LHV Group kui eraldi üksus teenis 2023. aastal 723 tuhat eurot kasumit.
Dividendipakkumine
LHV Groupi juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku 2023. aasta kasumi jaotamiseks järgnevalt:
maksta dividende 0,13 eurot aktsia kohta, kokku summas 41 578 tuhat eurot; dividendidelt makstav tulumaks moodustaks 10 395 tuhat eurot;
kanda aruandeperioodi emaettevõtte aktsionäridele kuuluv kasum summas 98 858 tuhat eurot jaotamata kasumisse.
Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 5. aprilli 2024. aasta Nasdaq CSD arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Sellest tulenevalt on aktsiatega seotud õiguste muutumise päev (ex-päev) 4. aprill 2024. aastal. Alates sellest kuupäevast ei ole aktsiad omandanud isik õigustatud saama dividende 2023. majandusaasta eest. Dividendid makstakse aktsionäridele 12. aprillil 2024. aastal.
LHV Group on suurim kodumaine finantskontsern ja kapitali pakkuja Eestis. LHV Groupi peamised tütarettevõtted on LHV Pank, LHV Varahaldus, LHV Kindlustus ja LHV Bank Limited. Grupi ettevõtetes töötab üle 1080 inimese. LHV pangateenuseid kasutab jaanuari lõpu seisuga 421 000 klienti, LHV hallatavatel pensionifondidel on 121 000 aktiivset klienti ja LHV Kindlustusega on kaitstud 163 000 klienti. Groupi tütarettevõte LHV Bank omab Ühendkuningriigi pangalitsentsi ning pakub pangateenuseid rahvusvahelistele finantstehnoloogia ettevõtetele ja laenusid väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele.
Priit Rum
LHV kommunikatsioonijuht
Telefon: 502 0786
E-post: priit.rum@lhv.ee
TEGEVUSARUANNE Tegevjuhi ülevaade
2023. aastal jätkas ettevõtte tegevust varasematel suundadel keskendudes peamiselt kinnisvaraarendusele kolme Balti riigi pealinnades (Tallinnas, Riias ja Vilniuses) ning hotellindustele Saksamaal, Bad Kreutznach’is.
Kinnisvaraarendus
Tallinnas on otsus alustada Kalaranna 8 arenduse viimase etapi ehitamisega osutunud õigeks. Meenutuseks, et viimane etapp koosneb 146 korteri ja 4 äripinnaga neljast hoonest. Otsus asuda maja siseselt tegelema ehitusjuhtimisega ning jätkata ehitust ilma peatöövõtjata on samuti osutunud õigeks sammuks. Praegused peatöövõtjad tunduvad kannatavat pandeemia ja sõja tagajärgede all ning nende hinnakujundus ei ole konkurentsivõimeline võrreldes väiksemate töövõtjatega, keda saame otse kaasata. Tänaseks oleme sõlminud lepingud kaeve-/tugimüüride, maa-aluste monoliitbetoonitööde ning veel mõnede väiksemate tööde teostamiseks, mille tulemusena on saavutatud juba märkimisväärne kulude kokkuhoid. Neljandas kvartalis jätkasime maapealsete betoonitöödega. Lisaks väiksematele ventilatsiooni- ja viimistluslepingutele sõlmisime ka kõik suuremad ehituslepingud ning võime kindlalt kinnitada, et meie majasisene projektijuhtimismudel toob kaasa märkimisväärse kulude kokkuhoiu.
2023. aastal alustasime ka Kalaranna Kvartali viimase etapi eelmüügiga ning neljanda kvartali lõpuks oli sõlmitud võlaõiguslikud lepingud kokku 52 korterile 146-st, mis moodustab 35,6% kogumahust. Lepingute sõlmimisel ei ole tehtud märkimisväärseid allahindlusi, mis on muljetavaldav arvestades, et Kalaranna Kvartalis on keskmiselt Tallinna elamis-pindade turul pakutavast kõrgeim ruutmeetri hind.
Kristiine City’s jätkame Tondi 53 ehk Dunte arenduse projekteerimise ning ehitusloa taotlemise protsessi. Väärib mainimist, et meil õnnestus saada Muinsuskaitselt olulisi mööndusi fassaadi tagakülje esimese korruse akende suurendamiseks maast laeni avadeni, mis võimaldab meil kujundada palju sobivamaid eluruume, kus on rohkem päikesevalgust ning, mis avanevad privaatsetele terrassidele.
Kristiine City’s alustasime lisaks ka uue projekti, Uus-Kindrali broneerimislepingute sõlmimist, mille ehitust plaanime alustada 2024. aasta kevadel. Esialgne tagasiside potentsiaalsetelt ostjatelt on olnud positiivne ning broneeritud on 31 korterit 91-st. 2024. aasta esimeses kvartalis hakati broneeringuid ümber vormistama notariaalseteks võlaõiguslepinguteks.
Riias müüme jätkuvalt luksuskortereid River Breeze residentsis, mis on saanud Baltics Prestige Awards auhinna oma väljapaistva arhitektuurilise lahenduse eest. Lisaks esimesel üheksal kuul müüdud 9 korterile müüsime 2023. aasta neljandas kvartalis veel ühe korteri. 2023. aasta on olnud River Breeze residentsi müügi osas seni parim ning prognoosime kõikide korterit müüki hiljemalt 2024. aasta lõpuks. Üldiselt täheldame tõusvat trendi Riia kinnisvaraturu segmendis, just meie projektide vaatenurgast.
Oleme saanud ehitusloa City Oasis elamukvartali ehitamiseks, mis on ligi 330 korteriga 32 500 ruutmeetrise üldpinnaga projekt asukohaga Tallinase tänaval, rahulikus ja rohelises keskkonnas, Riia kesklinnas. Oleme valmis alustama ehitustegevusega niipea, kui turuolukord on selliseks suureks ja ambitsioonikaks projektiks sobiv.
Vilniuses valmisid 2019. aastal viis maja 115 korteriga Šaltiniu Namai Attico arenduses, kus on müümata ainult kolm korterit (nende hulgas üks näidiskorter).
Teises kvartalis lõpetasime ettevalmistavad tööd viimase etapi ehituse alustamiseks linnavillade
(43 villat) ning elamu/ärihoonega. Neljanda kvartali seisuga on meil pooleli kaevetööd ja tugimüüride paigaldamine ning meil on leping ehitusprojekti haldava ettevõttega, kes jälgib ehitusprotsessi. Üldehitus plaanitakse valmis saada 2025. aasta lõpuks. Neljandas kvartalis käivitasime ka müügikampaania, esitledes City Villas projekti kõrgetasemelisi villasid ja tagades broneeringud umbes 25% ulatuses, mis kinnitab nõudlust Vilniuse premium-klassi korterite järele.
Hoolimata geopoliitilisest olukorrast on Vilniuse turg väga aktiivne kallimas segmendis ning ootame põnevusega meie järgmist kõrgetasemelise arenduse valmimist.
2022. aastal laiendas Ettevõte oma portfelli Vilniuses, ostes ajaloolise Vilniuse Kolledži hoone Naugarduko tänaval 6,25 miljoni euro eest. Hoone projekteeritakse ümber tipptasemel eluhooneks, kus on umbes 50 luksuslikku korterit.
Arhitektuurikonkursi abil valiti parim võimalik arhitektuurne lahendus ning võitjaga alustati projekteerimist ning ehitusloa taotlemise protsessi. Samal ajal planeeritakse renoveerimistööde alustamist, et muuta hoone tipptasemel elamuprojektiks hiljemalt 2025. aasta lõpuks.
Hotellindus
Peale kahte rasket aastat, mis on tänu pandeemiale kahtlemata mõjutanud kogu ülemaailmset turismisektorit, liigub hotellindus nõudluse kasvamise suunas.
Bad Kreutznachis oleme saavutanud tegevuse tasuvuspunkti, olenemata asjaolust, et osa tubadest ei olnud renoveerimistööde tõttu saadaval. Mõned aastad tagasi renoveerisime pooled tubadest ning osa üldkasutatavatest aladest. Hotelli ülejäänud tubades lõpetati renoveerimistööd 2023. aasta esimeses kvartalis ning nüüd on kõik 116 tuba broneerimiseks avatud ja ka toa keskmine hind on tõusnud.
2023. aasta juulis omistati hotellile 4-tärni.
Kolmandas ja neljandas kvartalis nägime igakuistes tulemustes tõusvat trendi, mis ületas esialgset eelarvet ja võime uhkusega öelda, et tänu renoveerimistöödele ja suurepärasele meeskonnale, kes hoolitseb meie hotelli ja klientide eest, on meie ootusi ületatud.
Muud teemad
Septembris 2023 kinnitasid võlakirjade omanikud tagamata võlakirjade pikendamise 2+2 aastaks kuni 31. oktoobrini 2026 õigusega lükata lunastamistähtaega edasi veel kahe aasta võrra kuni 31. oktoobrini 2028. Pikendamine kehtib 85% võlakirjade nominaalväärtusest, samas kui ülejäänud 15% (1,5 miljonit eurot), lunastatakse esialgsel tähtajal 31. oktoobril 2024. Alates 1. novembrist 2024 kannavad võlakirjad nimiväärtusega 8,2 miljonit eurot intressi 9%.
Käesoleva aruande avaldamise hetkeks oleme pikendanud ka 28,5 miljoni euro tagatud võlakirjade tähtaega. Ettevõte tegi 2024. aasta veebruaris osalise tagasimakse 8,6 miljoni euro ulatuses ning pikendas ülejäänud 19,9 miljoni euro ulatuses võlakirjade tähtaega kuni 20. veebruarini 2028. Alates 21. veebruarist 2024 kannavad võlakirjad 11% intressimäära ning Ettevõttel on õigus ilma trahvideta võlakirjad ennetähtaegselt kas osaliselt või täielikult lunastada.
2023. aasta lõpus restruktureeriti PKE Treasury OÜ, varem kinnisvaraarenduseks loodud OÜ Ilmarise Kvartal, ümber rahahaldamise teenust osutavaks ettevõtteks, mille käigus nimetati varasema nimega OÜ Ilmarise Kvartal OÜ ümber OÜ PKE Treasury.
Restruktureerimise eesmärk tulenes AS-i Pro Kapital Grupp vajadusest juhtida efektiivsemalt oma rahavoogusid Eesti kontsernis. Kuna kontserni põhitegevuseks on kinnisvaraarendus, on hädavajalik juhtida võimalikult täpselt omakapitali investeeringuid erinevatesse projektidesse grupiüleselt ning OÜ PKE Treasury ülesandeks on jälgida kõikide Eesti projektide arendusgraafikuid ning korraldada ja tagada rahalised vahendid vastavalt iga projekti vajadusele. Alates veebruarist 2024 rendib OÜ PKE Treasury Ettevõtte peakontoris eraldi pinda ja ettevõtte palgal on eelpool mainitud ülesannete eest vastutavad varahaldur ja raamatupidaja.
Neljanda kvartali põhjal järeldame, et Baltikumi kinnisvarasektor on näidanud märkimisväärset stabiilsust, hoolimata ülemaailmsest makromajanduslikust kliimast ja geopoliitilistest rahutustest, eriti Ukraina konfliktist tulenevatest jätkuvatest väljakutsetest. Vaatamata nendele takistustele oleme mõõdukalt optimistlikud, eriti arvestades piirkonna soodsat majanduslikku seisundit.
Balti riigid Eesti, Läti ja Leedu on viimastel aastatel kogenud stabiilset majanduskasvu, mida toetavad välisinvesteeringute suurenemine, kasvav teenindussektor ning ekspordile suunatud tootmine. Regioon on kasu saanud ka oma lähedusest Põhja-Euroopaga ning Euroopa Liidu liikmelisusest, mis on soodustanud kaubanduse ja investeeringute suurenemist. Kuigi kolmas kvartal näitas müügiaktiivsuse aeglustumist kõrge inflatsiooni ja kõrgenenud laenuintresside tõttu, on neljanda kvartali lõpus märgata stabiliseerumist.
Tunnistades pidevalt muutuva globaalse maastiku väljakutseid, oleme pühendunud proaktiivsele ja kohanemisvõimelisele lähenemisele. Meie kindlustunne projektide portfelli arendamisel peegeldab piirkonna positiivseid majandusnäitajaid. Hoolimata jätkuvatest tarneahelaga seotud väljakutsetest, materjalikulude tõusust ning ehitusega seotud ebakindlusest, püsime sihikindlalt stabiilsena, et täita turu ootusi ning pakkuda kohalikule kogukonnale kvaliteetset kinnisvara.
Balti regiooni majanduse põhialuste järgimine ja palgatõusude järkjärguline kohandamine inflatsioonimääradele aitavad kaasa turu taastumisele. Liikudes dünaamilises kinnisvarasektoris, jätkame uuenduslike strateegiate uurimist, et ennetada tulevasi vajadusi. Meie sihikindel tegevus peegeldab usaldust piirkonna potentsiaali vastu ning valmisolekut ära kasutada võimalusi, mis tekivad selles arenevas globaalses kontekstis.
Edoardo Preatoni
Ettevõtte juht
Peamised finantsnäitajad
Ettevõtte kogukäive 2023. aasta jooksul oli 23 miljonit eurot, võrdlusperioodil oli kogukäive 66 miljonit eurot. 2023. aasta neljanda kvartali kogukäive oli 3 miljonit eurot võrrelduna 4 miljoni euroga 2022. aastal.
Ettevõtte käive kinnisvara müügist sõltub elamuarenduste valmimise ajast, kuna müügitulu kajastatakse hetkel, kui sõlmitakse notariaalne müügileping ja ruumid antakse ostjale üle. Seetõttu sõltub kinnisvara müügist saadav müügitulu ehitustsüklist ning elamuarenduste valmimise ajast. Seoses Kalaranna Kvartali ja Kindrali Majade arenduste valmimisega Tallinnas 2022. aastal anti üle enamus kortereid, mis tingis kinnisvara müügitulu languse 2023. aastal. Olles alustanud Kalaranna Kvartali viimase etapi ehitusega 2023. aastal antakse uued korterid klientidele üle kõige varasemalt 2024. aasta lõpul, mil kajastatakse ka müügitulu.
2023. aasta brutokasum vähenes 59% võrra ja moodustas 7 miljonit eurot võrrelduna 17 miljoni euroga 2022. aastal. Neljanda kvartali brutokasum oli 1 miljon eurot võrrelduna 754 tuhande euro kasumiga 2022.aastal.
2023. aasta ärikasum moodustas 3 miljonit eurot võrrelduna 18 miljoni euro ärikasumiga 2022. aastal. Neljanda kvartali ärikasum moodustas 1 miljon eurot võrreldes 6 miljoni euro kasumiga võrdlusperioodil.
2023. aasta puhaskahjum oli 900 tuhat eurot võrrelduna 13 miljoni euro puhaskasumiga võrdlusperioodil. Neljanda kvartali puhaskasum oli 125 tuhat eurot võrreldes 5 miljoni euro puhaskasumiga 2022. aastal.
Rahavood põhitegevusest olid 2023. aastal positiivsed 9 miljonit eurot võrreldes 18 miljoni euroga samal perioodil 2022. aastal. Neljandas kvartalis moodustasid 440 tuhat eurot negatiivsee rahavoo ning 2022. aasta neljandas kvartalis negatiivse rahavoo summas 2 miljonit eurot.
Aktsia puhasväärtus oli 31. detsembri 2023 seisuga 0,96 eurot võrreldes 0,98 euroga 31. detsembril 2022.
Peamised tulemusnäitajad
202312 kuud
202212 kuud
2023IV kvartal
2022IV kvartal
Kasum / -kahjum aktsia kohta (eurot)
-0,02
0,24
0,00
0,08
31.12.2023
31.12.2022
Varad kokku (tuhat eurot)
107 237
101 256
Kohustused kokku (tuhat eurot)
52 814
45 933
Omakapital kokku (tuhat eurot)
54 423
55 323
Võla / omakapitali suhe *
0,97
0,83
Varade tootlus, % **
-0,08%
12,4%
Omakapitali tootlus, % ***
-1,5%
27,4%
Aktsia puhasväärtus, eurot ****
0,96
0,98
*võla / omakapitali suhe = kohustused kokku / omakapital kokku**varade tootlus = puhaskasum v kahjum / varad kokku (keskmine)*** omakapitali tootlus = puhaskasum v kahjum / omakapital kokku (keskmine)**** aktsia puhasväärtus = omakapital kokku / aktsiate arv
NordenBladet — IV kvartalis kasvasid nii korrigeeritud EBITDA kui kasum vastavalt 16% ja 75% ja müügitulu säilis eelmisele aastale lähedasel 28 miljoni euro tasemel (–0,8%). Kasumi kasvule aitasid kaasa tegevuskulude langus, jäämurdja Botnica pikem prahiperiood ning kulumi vähenemine. Kokkuhoiumeetmete tulemusel vähenesid kulud põhivara remondile (–5%), samuti vähenes töötajate arv (-4,5%), mis võimaldas personalikuludes säilitada aastataguse taseme (+0,4%). Seejuures investeerisime 10 miljonit eurot (+586%).
Tallinna Sadam teenis 2023. aastal 117 miljonit eurot müügitulu (–4%) ja 16 miljonit eurot kasumit (–38%). Korrigeeritud EBITDA oli 49 miljonit eurot (–12%) ja investeeringute maht suurenes 21 miljoni euroni (+50%).
Möödunud aasta tulemusi mõjutas enim Tallinna Sadama kaubamahtude jätkuv langus (–29%), seda nii Vene-Ukraina sõja kui ka üldise majanduslanguse tõttu. Reisijate arv kasvas 8 miljoni reisijani (13%) ja kasv oli eelkõige regulaarliinidel, samas kui kruiisilaevade külastuste arv langes (-45%), kuna piirkonna atraktiivsus on vähenenud seoses geopoliitilise riski ja ka keskkonnanõuetest tuleneva kulude kasvu tõttu. Intressimäärade tõus suurendas intressikulu vaatamata võlakoormuse vähenemisele, mistõttu puhaskasum langes rohkem kui ärikasum ja EBITDA.
Tallinna Sadama esimees Valdo Kalm nendib, et ajad on keerulised ja oleme liikunud järjest ühest kriisist teise, kuid ettevõte teenib jätkuvalt korralikku kasumit. Erinevad ärivaldkonnad tasakaalustavad üksteist muutes kontserni tervikuna vastupidavaks väliskeskkonna riskidele, mistõttu oleme jätkuvalt valmis dividende maksma ja samas investeeringutega jätkama.
„Hetkel on tugev fookus kulude kokkuhoiul ja samas uute kasvuprojektide ettevalmistamisel ja käivitamisel nagu meretuuleparkide ja kinnisvaraga seotud arendused. Infrastruktuuri ettevõttena peame olema valmis investeerima majanduse langusfaasis, et olla uue tõusu ajaks valmis vajalikus mahus teenust pakkuma ja kasvama,“ ütles Kalm.
Arvestades ettevõtte jätkuvalt tugevat rahavoogu ja dividendipoliitikat, teeb juhatus ettepaneku maksta 2023. aasta eest aktsionäridele dividendi eelneva aastaga samas mahus ehk 0,073 eurot aktsia kohta.
Tallinna Sadama juhatus tutvustab kontserni finantstulemusi 28. veebruaril veebiseminaridel, sh kell 10.00 toimub veebiseminar eesti keeles (link eestikeelsele seminarile) ja kell 11.00 toimub seminar inglise keeles (link ingliskeelsele seminarile).
Paldiski Lõunasadama meretuuleparkide kai ehituslepingu muudatus (kallinemine ja tähtaja pikendamine)
Pakrineeme sadama LNG kai opereerimislepingu sõlmimine Eesti Varude Keskusega
Tallinna Sadama kliendi MPG AgroProduction OÜ pankrotimenetlus ja saneerimise algatamine
Reisiterminali A arhitektuurikonkursi võitja valimine
Eesti-Soome rohekoridori leppe sõlmimine
Tallinna Sadama investorpäev kruiisiterminalis
Juhatuse esimehe lepingu pikendamine kuni 28.02.2027
Tütarettevõtte TS Laevad juhi lepingu pikendamine kuni 04.01.2027.
Müügitulu
Müügitulu oli aasta kokkuvõttes 116,6 mln eurot, mis on 5,1 mln eurot ehk 4,2% vähem kui aasta varem. Müügitulu langus oli tingitud peamiselt laevatasude, elektrienergia müügi ja kaubatasu tulude vähenemistest, tululiikidest tõusid enim üleveoteenuste tasu (+5%), laeva prahitasu (jäämurdja Botnica; +13%,) ja reisijatasu tulud (+12%). Enim vähenes laevatasude tulu 5,8 mln eurot ehk -16%, mille põhjustasid vähenenud tankerite ja kruiisilaevade külastuste arv. Segmentide lõikes kasvas müügitulu reisiparvlaevade ja muud segmendis, mis aga ei suutnud kompenseerida langust reisi- ja kaubasadamate segmendis.IV kvartalis langes müügitulu 0,8%. Müügitulu langus tulenes eelkõige madalamatest elektrienergia, kauba- ja laevatasude tuludest. Elektrienergia tulud (–32%) olid madalamad elektrienergia madalama hinna ja tarbimise vähenemise tõttu kaubasadamates, kaubatasu tulud (–18%) vähenesid kaubamahtude languse tõttu.Reisisadamate segmendi aasta müügitulu langes –0,9% laevatasude, muude teenuste, kaubatasude ja elektrienergia müügi tõttu. Laevatasude languse põhjuseks oli kruiisilaevade külastuste vähenemine. Kruiisilaevade külastuste arvu langus ja Ukraina sõjapõgenikke majutanud laeva lahkumine eelmise aasta suvel vähendas muude teenuste tulusid. Kaubatasude langus oli seotud üldise majandusaktiivsuse vähenemisega. Reisijate arvu kasv tõstis reisijatasutulu. IV kvartalis kasvas reisisadamate segmendi müügitulu 0,6 mln eurot (+8%), kuna kasvasid laeva- ja reisijatasutulud.Kaubasadamate segmendi aasta müügitulu langusest (–21%) üle poole oli seotud laevatasude vähenemisega. Vähenes kaubalaevade külastuste arv ja ka külastusi teinud laevad olid keskmiselt väiksemad. Kuigi laevakülastuste arv kokku langes, siis osadel liinidel külastuste arv kasvas, mis tähendas ka suuremaid soodustusi ja väiksemat laevatasu külastuse kohta. Vähenenud kaubamahtude tõttu vähenesid ka kaubatasu tulud. Kaubatasu tulu langes vähem kui kaubamahud, kuna vähenemine toimus eelkõige madalama tasumääraga kaupade arvelt ning kasvas ka tulu leppetrahvidest. Elektrienergia müügitulu vähenes nii elektrienergia hindade languse, kui ka väiksema tarbimise tõttu. IV kvartalis vähenes kaubasadamate segmendi müügitulu 1,9 mln eurot (–19%), kuna sadamatasutulud vähenesid 1,0 mln eurot, elektrienergia müük 0,6 mln eurot ja kaubatasu tulud 0,3 mln eurot.Reisiparvlaevade segmendis aasta müügitulu kasvas nii lepinguliste tasumäärade indekseerimise mõjul kui ka tulenevalt suuremast reiside arvust (+0,6%). IV kvartalis kasvas müügitulu 0,2 mln eurot (+2%).Muu segmendi aasta müügitulu kasvas, kuigi jäämurdja Botnica suvine prahiperiood oli lühem kui aasta varem. Prahitasu jäämurdehooajal kasvas ja vaatamata prahipäevade vähenemisele suurenesid tasud kolmest suvetööst. IV kvartalis kasvas müügitulu 0,9 mln eurot (+49%), kuna tõusis prahipäevade arv (+44%). Botnica müügitulu IV kvartalis aitas tõsta keskmise prahitasumäära suurenemine väljaspool talvist jäämurdehooaega.
EBITDAKorrigeeritud EBITDA vähenes 6,6 mln eurot (–12%) 49,2 mln euroni tulenevalt langusest kaubasadamate (–5,6 mln eurot) ja muud segmendis (jäämurdja Botnica). Korrigeeritud EBITDA marginaal langes 45,9%-lt 42,2%-le. IV kvartali korrigeeritud EBITDA tõusis 1,4 mln eurot (+16%), millesse panustas enim kõrgemat laevakülastuste ja reisijate arvu näidanud reisisadamate segment ning segment muud, kus Botnica prahipäevade arv Kanada projektis kasvas.
KasumKontserni 2023. aasta kasumiks kujunes 15,9 mln eurot, mis vähenes 9,7 mln euro võrra (–38%). IV kvartali tulemuseks oli kasum 2,9 mln eurot (+1,2 mln eurot, +75%).
Investeeringud
2023. aastal investeeris kontsern 20,7 mln eurot, mis oli 6,9 mln eurot ehk 50% rohkem kui eelneval aastal. Investeeringud sadamapidamisega seotud infrastruktuuri objektidesse ja põhivara soetusesse ning olemasoleva taristu parendamisse olid kokku 16,6 mln eurot. Jäämurdjaga Botnica seotud investeeringud kokku olid 3,0 mln eurot ja reisiparvlaevadega seotud investeeringud olid 1,1 mln eurot.2023. aasta suurim investeering oli seotud Paldiski Lõunasadamasse uue tuuleparkide kai ehituse algusega. Muuga sadamas olid suurimad investeeringud seotud ro-ro liikluse tingimuste arendamise, uue töökoja projekteerimise ja ehitusega ning kaidele reoveekanalisatsiooni väljaehitamisega. Vanasadamas investeeriti uue trammitee äärde jäävasse jahisadama kaisse ja reisilaevade liikluse parandamisse (kai 5 ramp). Jäämurdjal Botnica suuremad tööd olid kuivdokitööd ja jääklassi parandamine. Reisiparvlaevade puhul olid olulisemateks investeeringuteks peamasinate jahutite vahetus ja kriitiliste seadmete soetus, et tagada praamiliikluse tõrgeteta toimimine.IV kvartali investeeringute mahuks kujunes 9,8 mln eurot ehk 8,4 mln eurot rohkem kui 2022. aasta IV kvartalis. Investeeringute suure mahu taga aasta viimases kvartalis oli Paldiski kai ehitus.
Kohustised ja omakapital kokku
606 164
621 229
629 538
* 2023. aastal teostatud täiendava analüüsi tulemusena leidis Kontsern, et kasutamata kinnistud, mis olid käsitletud materiaalse põhivarana, vastavad kinnisvarainvesteeringu definitsiooni tingimustele ning on käsitletavad kinnisvarainvesteeringutena. Seetõttu on 2023. aastal nimetatud kinnistud ümberklassifitseeritud kinnisvarainvesteeringuteks ning võrreldavuse tagamiseks koostatud korrigeeritud algbilanss.
Lühendatud konsolideeritud kasumiaruanne
tuhandetes eurodes
IV kv 2023
IV kv 2022
2023
2022
Müügitulu
28 030
28 243
116 646
121 703
Muud tulud
977
301
2 208
1 441
Tegevuskulud
–10 570
–12 152
–42 548
–43 418
Tööjõukulud
–6 984
–6 955
–25 214
–23 165
Põhivara kulum ja väärtuse langus
–6 033
–6 609
–25 389
–25 312
Muud kulud
–793
–213
–1 073
–462
Ärikasum
4 627
2 615
24 630
30 787
Finantstulud ja -kulud
Finantstulud
320
119
1 237
216
Finantskulud
–2 132
–1 002
–7 435
–2 013
Finantstulud ja -kulud kokku
–1 812
–883
–6 198
–1 797
Tava ja lahjendatudpuhaskasum aktsia kohta (eurodes)
0,01
0,01
0,06
0,10
Lühendatud konsolideeritud rahavoogude aruanne:
tuhandetes eurodes
2023
2022
Kaupade või teenuste müügist laekunud raha
124 344
130 099
Muude tulude eest laekunud raha
272
188
Maksed tarnijatele
–52 911
–53 548
Maksed töötajatele ja töötajate eest
–24 165
–19 899
Maksed muude kulude eest
–317
–368
Makstud tulumaks dividendidelt
–3 264
–4 335
Äritegevusest laekunud raha
43 959
52 137
Materiaalse põhivara soetamine
–17 946
–15 189
Immateriaalse põhivara soetamine
–799
–455
Materiaalse põhivara müük
28
191
Saadud põhivara sihtfinantseerimisest
0
15 001
Saadud dividendid
357
255
Saadud intressid
1 179
83
Investeerimistegevuses kasutatud raha
–17 181
–114
Võlakirjade lunastamine
–7 650
–7 650
Saadud laenude tagasimaksed
–8 266
–8 266
Makstud dividendid
–19 012
–25 287
Makstud intressid
–6 494
–1 264
Muud finantseerimistegevusest tulenevad maksed
–10
–9
Finantseerimistegevuses(t)laekunud/kasutatud raha
–41 432
–42 476
RAHAVOOG KOKKU
14 654
9 547
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses
44 387
34 840
Raha ja raha ekvivalentide muutus
–14 654
9 547
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus
29 733
44 387
Tallinna Sadamale kuulub üks Läänemere suurimaid kauba- ja reisisadamate komplekse. Lisaks reisijate ja kaubavedude teenindamisele tegutseb ettevõte laevanduse ärivaldkonnas läbi oma tütarettevõtete – OÜ TS Laevad korraldab parvlaevaühendust Eesti mandri ja suursaarte vahel ning OÜ TS Shipping osutab multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica avamere- ja jäämurdetöid Eestis ja offshore projektides. Tallinna Sadama gruppi kuulub ka jäätmekäitlusega tegelev sidusettevõte AS Green Marine.
NordenBladet — Trigon Property Development AS tegeleb kinnisvaraarendusega. 31.12.2023 seisuga omas AS Trigon Property Development ühte arendusprojekti, milleks on 12,8 hektari suurune maa-ala Pärnu linnas, Eestis. Alale on planeeritud luua äri-, tööstus- ja logistikapark. Ettevõtte eesmärk on leida huvitatud ettevõtteid, kes sooviksid tuua oma äritegevuse (tootmine, logistika) Trigon Property Development AS arendusprojekti alale Pärnus, mis võimaldaks Ettevõttel lisada väärtust enda omandis olevatele kruntidele. Kuna ettevõtte peamine eesmärk on olemasolevate maade müük, siis on kinnisvarainvesteeringud kajastatud varudena.
2022. aasta esimeses kvartalis müüdi 0,53 hektariline kinnistu hinnaga 213 200 (ei sisalda käibemaksu) eurot.
2022. aasta teises kvartalis müüdi 1,0 hektariline kinnistu hinnaga 401 280 (ei sisalda käibemaksu) eurot.
2023. aasta kolmandas kvartalis müüdi 0,53 hektariline transpordimaa sihtotstarbega kinnistu hinnaga 26 580 (ei sisalda käibemaksu) eurot.
Käesolevas teates esitatud finantsseisundi aruanne seisuga 31.12.2023 kajastab täielikult AS Trigon Property Development varasid, kohustusi ja omakapitali.
Vastavalt esitatud koondkasumiaruandele on AS Trigon Property Development 2023. aasta puhaskahjum -32 412 eurot ja puhaskahjum aktsia kohta -0,00720 eurot.
Seisuga 31.12.2023 moodustasid AS Trigon Property Development varad kokku 1 708 465 eurot. Ühingu omakapital oli 1 687 366 eurot, mis moodustas 98,77% bilansimahust.
NordenBladet — Bigbank informeerib muudatusest 2024. aasta finantskalendris. Bigbanki 2023. aasta majandusaasta auditeeritud aruanne avaldatakse 29.02.2024. Varasemalt oli finantskalendris avaldamise kuupäevaks 28.02.2024.
Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalil põhinev era- ja äriklientide laenudele ja hoiustele keskendunud pank, millel on lisaks tegevusele Eestis filiaalid Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus ja Bulgaarias ning mis pakub piiriülese teenusena oma tooteid ka Austrias, Saksamaal ja Hollandis. Bigbanki bilansimaht ületab 2 miljardit eurot.
Argo Kiltsmann
Juhatuse liige
E-mail: argo.kiltsmann@bigbank.ee
www.bigbank.ee
