NordenBladet — Riigikogu sotsiaalkomisjon sai ülevaate järgmise aasta riigieelarvega sotsiaalvaldkonda planeeritud 5,8 miljardi euro kasutamisest.

Järgmise aasta riigieelarve eelnõu järgi on Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kulud üle 5,8 miljardi euro, mis moodustab ligi poole riigieelarve kulude mahust. Investeeringud on plaanitud kokku 4,7 miljonit eurot ja tulusid 121,5 miljonit. Tulud on võrreldes eelmise aastaga vähenenud 3,6 miljonit eurot.

Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder märkis, et koroonaviirusest tingitud kriis on seadnud sotsiaalvaldkonna keerulise olukorra ette, kus tulude vähenemise tingimustes tuleb ometi leida võimalusi kulude kasvuks. „Praeguse eelnõu järgi on riigil see õnnestunud ja kulud on mullusega võrreldes kasvanud 4,5 % ehk 254,4 miljonit eurot,“ sõnas ta.

Mölder tõi eelarve eelnõust esile tervishoiule antava täiendava raha. „Tegevustoetus Haigekassale tervishoiukulude katteks ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks järgmiseks aastaks on 143,4 miljonit eurot. Sellega kasvab Haigekassa eelarve 2021. aastal võrreldes eelnevaga ligi 98 miljoni euro võrra ning ületab 1,7 miljardit,“ rääkis Mölder.

Veel pööras Mölder tähelepanu tulevastele investeeringutele, millega rahastatakse Euroopa Liidu vahenditest taotletavate toetusega inimkeskse tervishoiu programmi raames muu hulgas Tallinna Haigla projekteerimist ja ehitust, kiirabikopterite ostu, Viljandi haigla maakondliku keskuse projekti, Viljandi haigla psühhiaatriakliinikut, Hiiumaa haigla EMO rekonstrueerimist ja Järvamaa haigla EMO ehitamist ning Ida-Viru Keskhaigla psühhiaatria hoone ehitamist.

Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt sõnas, et varasemast suurem sotsiaalvaldkonna osa riigieelarves on õige samm murede lahendamise suunas, sest nii tervishoiu- kui sotsiaalvaldkonna kulud, rääkimata Eesti pensionitest, on ühed väiksemad Euroopas. „Kahjuks pole aga järgmise aasta riigieelarves leidnud lahendamist omastehoolduse ja hooldekodukohtade maksumuse kompenseerimist puudutav ja seda siis koostöös kohalike omavalitsustega. Samuti tekitab küsimusi, miks jääb vaatamata suurenenud vajadusele samaks puuetega laste lapsehoiuteenusele mõeldud raha,“ ütles Kütt.

„Kuulsime ka seda, et teatud juhtudel, näiteks COVID-19 viirusega võitlemiseks, on võimalik palku tõsta ja tahaks väga loota, et teistelgi sotsiaalvaldkonna töötajail, kellel täna on väiksed palgad, avaneb võimalus palgalisaks,“ lisas Kütt.

Komisjoni istungil osales sotsiaalminister Tanel Kiik.

NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas esines poliitilise avaldusega seoses riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ üleandmisega Riigikogule.

Ratas ütles, et seda strateegiat on koostatud enam kui kaks aastat ja ligi 17 000 inimese abiga, sest Eesti pikaajaline vaade väärib laiapindset arutelu. „Nende kahe aasta jooksul on toimunud üle Eesti ligi kolmkümmend töötuba, kus on saanud oma arvamuse välja öelda lisaks poliitikutele, ametnikele ja vabakonna esindusorganisatsioonidele paljud Eesti inimesed.

„Eesti 2035“ koostamise protsess on olnud avatum kui poliitikadokumentide puhul tavapärane ja ma loodan, et selline koosloome saab edaspidi uueks normiks. Turvaline ja inimestega arvestav Eesti riik on kõigi ühine eesmärk,“ ütles peaminister.

Ratas rõhutas, et „Eesti 2035“ on igas mõttes põhialus meie järgmise viieteistkümne aasta otsustele. See on Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu koostööd toetav strateegia, mis seob tervikuks nii kõigi valdkondade strateegilise planeerimise ja poliitikakujundamise kui ka nende rahastamise põhimõtted. „Eesti 2035“ on lõimitud Euroopa poolaasta majanduskoordinatsiooniga, see on aluseks Euroopa Liidu vahendite planeerimisel ning annab suuna üleilmsete säästva arengu eesmärkide elluviimiseks Eestis. „Arengustrateegia eesmärk on, et Eesti oleks ka tulevikus demokraatlik ja turvaline riik, kus on tagatud eesti keele, rahvuse ja kultuuri elujõulisus.“

Peaminister ütles, et „Eesti 2035“ seab viis võrdväärselt olulist strateegilist sihti: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed; Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud; Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond; Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik; Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik.

Ratas toonitas, et Eesti rahvuse, keele ja kultuuri elujõu suurendamisel ning demokraatliku ja turvalise riigi edendamisel ei ole meil mõistlik nendest sihtidest mööda vaadata. Raske oleks ka vastu vaielda sellele, et me soovime elada riigis, kus inimesed on tegusad, ühiskond hooliv ja elukeskkond kõigi vajadusi arvestav ning majandus uuendusmeelne ja riigivalitsemine inimesekeskne.  „Need pole aga pelgalt suured sõnad, vaid tõepoolest sihid, mida otsuseid tehes meeles pidada. Nii auväärses Riigikogus kui ka valitsuses,“ märkis Ratas. „Eesti inimene väärib konkurentsivõimelist, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega riiki.“

Peaminister möönis, et „Eesti 2035“ ei lahenda muidugi kõiki probleeme, millega me järgmisel viieteistkümnel aastal silmitsi seisame, aga ma olen veendunud, et selles arengustrateegias kokku lepitud põhimõtted aitavad meil inimeste – ja riigina – jääda iseendaks ka kõige keerulisemates olukordades. Need tulevikku suunatud sihid aitavad meil pöörata proovikivid võimalusteks.

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad Kaja Kallas (RE), Jaak Valge (EKRE), Riina Sikkut (SDE), Heiki Hepner (I) ja Aadu Must (K). 

Riigikogu kiitis heaks ühinemise Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskusega

Riigikogu kiitis  46 poolthäälega heaks valitsuse algatatud Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse asutamise konventsiooniga ühinemiseks vajalike lepingute ratifitseerimise seaduse (229 SE). Keskuse põhiülesandeks on keskpika ilmaennustuse võimekuse arendamine ja liikmesriikidele keskpikkade ilmaprognooside tagamine.

Seaduse kohaselt ühineb Eesti Vabariik Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse asutamise konventsiooni ning selle juurde kuuluva eesõiguste ja puutumatuse protokolliga, 2005. aasta konventsiooni muutmise protokolliga ja ratifitseerib Eesti Vabariigi valitsuse ja Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse (ECMWF) vahelise Eesti Vabariigi ECMWFi asutamise konventsiooniga ühinemist ning sellega seotud tingimusi käsitleva kokkuleppe, mis kirjutati alla 3. juunil 2020. aastal.

ECMWFi liikmesriigi staatus võimaldab saada täiendavat infot, et kasutada keskusest saadavaid mudelarvutuste tulemusi kohalikele vajadustele vastavate kvaliteetsete toodete ja teenuste loomiseks. Kättesaadav info aitab juurutada hetkeennustusi, võtta kasutusele ja rakendada ansambelennustusi, suurendada erineva pikkusega prognooside usaldusväärsust ja täpsust. ECMWFi tagatavad tooted ja teenused on Keskkonnaagentuuri Riigi Ilmateenistuse igapäevatöö aluseks ning nendest sõltub Eesti ilmaprognooside ja hoiatuste täpsus.

Vabas mikrofonis võtsid sõna Kalle Grünthal, Urmas Espenberg ja Raivo Tamm.

NordenBladet — Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon tutvub tänasel avalikul istungil Riigikontrolli kontrolliaruandega E-residentsuse programmi tulemuslikkusest ning saab lühiülevaate maaelu edendamiseks rakendatavate kriisimeetmete elluviimisest.

Komisjoni esimees Jürgen Ligi ütles, et ettevõtluse edendamiseks loodud digi-ID programmi tulusust Eestile on hinnatud väga erinevalt. Tema sõnul soovib komisjon saada selgust, kui palju on selle põhjuseks otsese ja kaudse hinnangu ning soovi ja tegelikkuse vahe.

Riigikontrolli kontrolliaruandest „E-residentsuse programmi tulemuslikkus“ selgus,  et e-residentsuse programmi tulud ületavad kulusid ligi 10 miljoni euro võrra, kuid programmi kaudu saadav tulu sõltub väikesest hulgast ettevõtetest. Nimelt pärineb 95 protsenti tuludest kuuelt protsendilt ettevõtetelt.

Eesti on e-residentsuse programmi esimese viie aasta jooksul andnud elektroonilise dokumendi (digi-ID) ca 63 000 välismaalasele 174 riigist. Digi-ID võimaldab neil kasutada Eesti avalikke e-teenuseid ja luua ettevõte, kuid aruanne näitab probleemina, et e-residendi digi-ID on välja andnud ka välismaalastele, kellel on välisriigis kehtiv kriminaalkaristus.

Istungile on kutsutud on väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem, siseminister Mart Helme, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher, Maksu- ja Tolliameti ning  Riigikontrolli esindajad.

Teise teemana käsitleb komisjon oma istungil Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) rakendatavate kriisimeetmete elluviimist. Komisjoni küsimustele on kutsutud vastama maaeluminister Arvo Aller ja Riigikontrolli esindajad.

Ligi sõnul on Riigikogu eksitatud MESi lisaraha kasutamise põhjendustega ja olukord ei vasta sellele, mis oli koroona-lisaeelarve püstitatud eesmärk. „Piirangute ja likviidsuse probleemi leevendamise asemel on taotletud muud, aga nii ei tohiks täitevvõim parlamendilt raha küsida,“ ütles Ligi.

Avalik istung algab kell 13.15 ja seda on võimalik jälgida veebiülekandes.

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.