Reede, märts 29, 2024

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
9157 POSTS 1 COMMENTS

Põhja- ja Baltimaade kultuurikoostöö toetamine jätkub

NordenBladet — Põhja- ja Baltimaade kultuuriministrid on otsustanud kultuuri mobiilsusprogrammi jätkata ka aastail 2021–2023. Programm on kolmeosaline ning hõlmab mobiilsuse, võrgustumise ja kogukonnakeskuste rahastamist. Programmi eesmärk on jagada teadmisi, vahetada kontakte ning suurendada huvi Põhja- ja Baltimaade kunsti ja kultuuri vastu.

Põhja- ja Baltimaad on kultuuri edendavat koostööd teinud veidi üle kümne aasta. Oma otsuse teatavaks tegemise eel kirjeldasid Balti kultuuriministrid viise, kuidas programm on seni kasulik olnud: see on aidanud elukutselistel kultuurivaldkonna praktikutel luua sidemeid Põhjamaade ekspertidega, pannud aluse koostöösuhetele ning võimaldanud vahetada kogemusi ja viia ellu eri kultuuriprojekte.

„Viimastel kümnenditel on Põhja- ja Baltimaade koostöö nii institutsioonilisel kui ka rohujuure tasandil laienenud ning süvenenud. Kultuurisektoril on olnud selles keskne roll. Kultuurivallas kogemuste jagamine ja koostöö tegemine on parim viis meie riike lähendada. Just seetõttu on meil väga hea meel, et mobiilsusprogrammi pikendati,“ selgitas Stefan Eriksson, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Läti esinduse juht.

Põhja- ja Baltimaade mobiilsusprogrammi eelarve 2020. aastal on ligikaudu 1,8 miljonit eurot. Programmi viib ellu Põhjamaade Kultuuripunkt Ola Kellgreni juhtimisel.

Ka Kellgrenil on programmi jätkumise üle hea meel: „See on üks olulisimaid Põhjamaade Ministrite Nõukogu pakutavaid toetusmeetmeid, sest see on mõeldud elukutselistele loomeisikutele ning see tugevdab ja edendab Põhja- ja Baltimaade koostööd.“

Mobiilsusrahastuse eksperdirühma juht kirjanik Helle Thede Johansen leiab, et mobiilsusprogrammi mõju on laiem ega puuduta üksnes neid, kes selle tulemusel toetust saavad. Programm võimaldab gröönimaalastel õppida tundma leedu pärimusmuusikat, fääri autoritel osaleda Ölandil saartekirjanduse seminaris ning Põhja- ja Baltimaade visuaalkunstnikel luua Islandil koos uusi teoseid ja avada neist näitus.

„Kunst ja kultuur hoiavad justkui liimina Põhja- ja Baltimaid koos ning aitavad meil saavutada oma eesmärgi olla maailma kõige säästlikum ja lõimunum piirkond. Koroonaviiruse pandeemia on kunsti- ja kultuuripraktikute arenguvõimalusi viimastel kuudel tunduvalt piiranud ning selle tagajärjel on märkimisväärselt kahanenud ka nende sissetulek. Tänu Põhja- ja Baltimaade mobiilsusprogrammile saavad kunstnikud aidata luua Põhjamaade piirkonna tulevikku ning kirjutada end ajalukku,“ kirjeldas Helle Thede Johansen.

2020. aastal on avatud veel kaks taotlusperioodi: lühiajalised koostöövõrgud (avatud kuni 9. oktoobrini) ja mobiilsus (avatud kuni 19. oktoobrini).

Tutvu kultuuri mobiilsusprogrammiga

 

Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti teadlased uurivad Läänemeres hapnikuvaegusest tekkinud surnud tsoone

NordenBladet — Uurimisretkel osalevad TalTechi, Tartu ja Tallinna ülikoolide teadlased, Eesti Maaülikool annab neile kaasa analüüsiks vajalikud mõõteriistad. TalTechi mereteadlase Urmas Raudsepa sõnul on uurimistöö eesmärgiks välja selgitada, kui suurele alale võib veel areneda hapnikuvaegus Läänemeres ja mida toob see kaasa mere ökosüsteemile.

Meresüsteemide instituudi professor Raudsepp ütles: „Surnud tsoonid on hapnikuvaesed piirkonnad meres, mis ei soodusta seal elusorganismide olemasolu. Varasemad uuringud on näidanud, et surnud tsoonid katavad Läänemeres 60 000 – 80 000 km2 suuruse ala. Väga üldiselt võib öelda, et Läänemere piirkonnad, mis on sügavamad kui 80 m, on surnud tsoonid. Loomulikult ei puuduta see Botnia lahte. Samas ei ole selge, kui suurele geograafilisele alale võib hapnikuvaegus levida. Tugev kihistumine 60-80 m sügavusel paneb kaane peale hapniku juurdepääsule mere ülemistest veekihtidest.“

Raudsepp lisas: „Samuti aitavad hapnikuvaeguse tekkele kaasa sügavate veekihtide bakterid, mis orgaanilist ainet lagundades tarbivad ära sealses vees niigi vähese hapniku. Meie hüpotees on, et aastaringselt surnud tsoonide ala Läänemeres ei suurene, laieneda võivad hooajalised ja episoodilise hapnikuvaegusega alad. Käesolev uurimistöö annab olulise sisendi otsustajatele näidates, millised meetmed võivad ära hoida Läänemere surnud tsoonide edasise laienemise, ja mis sõltub paraku ainult looduslikest faktoritest.“

Teadlastel on plaanis mõõta soolsust, temperatuuri ja hapnikku, võtta veeproove, samuti analüüsida põhjasette abil merefloora ja -fauna levikut ning liigirikkust.

Teadlastel on plaanis keskenduda Läänemere osale, mis on sügavam kui 60 meetrit ja kus esinevad püsivad ja hooajalised hapnikuvaesed alad.

Tehnikaülikooli teadlased analüüsivad seoseid veesamba kihistumise ja surnud tsoonide vahel ning setete keemilist koostist.

Tartu Ülikooli teadlaste panuseks on välja selgitada toitainete varieerumine hapnikutingimuste ruumilisel muutumisel ning vastata küsimusele, kas ja milline on merepõhja elustik hapnikuvaeguse piirialadel.

Tallinna Ülikooli teadlaste ülesandeks on kaardistada bakterplanktoni kooslused püsivalt hapnikuvaestes tingimustes ning DNA-analüüsi põhjal teha kindlaks nende bakterplanktoni koosluste fülogeneetiline koosseis ja selle ruumiline dünaamika.

Paar aastat tagasi avaldasid Soome teadlased põhjaliku uurimistöö, leides, et keset Läänemerd asuv surnud tsoon on suurim omataoline maailmas.

Eesti: Tartu Ülikool aitab uurida noorte küberkuritegude motiive

NordenBladet — Tartu Ülikooli eetikakeskus ja Tartu Ülikooli õigusteaduskond osalevad uues Horisont 2020 teadusprojektis, mis uurib laste ja noorte internetikäitumise jälgimise põhjal küberkuritegude toimepanemise sotsiaalseid ja psühholoogilisi põhjuseid.

Projekti „RAYUELA“ eesmärk on kokku tuua õiguskaitseasutused, sotsioloogid, psühholoogid, antropoloogid, õigusnõunikud, arvutiteadlased ja insenerid, et tegelda paremini ennetustööga ja mõista paremini faktoreid, mis mõjutavad alla 18-aastaste veebikasutamist ning soodustavad küberkuritegude toimepanekut. Projekti esimene kohtumine toimus 1.–2. oktoobril.

„Eetikakeskus nõustab RAYUELA projektipartnereid teaduseetika ja privaatsuse kaitse teemadel. Oleme ka varasemalt laste ja noorte uurimistöösse kaasamise puhul aidanud eetikajuhiseid koostada,” ütles keskuse juhataja professor Margit Sutrop. Ta lisas, et eetikakeskuse roll on pakkuda oma kogemust, kuidas kaasata lapsi uurimistöösse ning millised sotsiaalteaduslikud meetodid on eetiliselt lubatavad.

Projektis osaleb ka TÜ õigusteaduskond, kes prof Jaan Ginteri juhtimisel tegeleb kriminoloogia ja andmekaitsega. „Õigusteaduskonna roll on selles projektis internetiohtude viktimoloogiline (ohvriõpetus; õpetus kuriteo ohvrist – toim.) ja kriminoloogiline külg ning uuringus andmete kasutamise õiguslik pool,“ ütles prof Ginter.

Noorte kaasamine on võetud fookusesse eeskätt seetõttu, et õiguskaitseorganid on märganud järjest enam just noori inimesi küberkuritegusid toime panemas. Projekti kirjelduses on osutatud, et noored peavad neid tegusid naljakaks ega mõista oma tegude tagajärgi ning järgnevat karistust. Rahvusvaheliselt hinnatakse küberkuritegevuse põhjustatud kahjuks 445 miljardit dollarit aastas.

RAYUELA raames luuakse erinevatele veebiplatvormidele sobilik interaktiivne hariduslik mäng, mis jutustab lugusid küberseiklustest. Mängija pannakse sageli valiku ette ning mängu tulemus sõltub tehtud valikutest. Projekti raames vaadeldakse lapsi mängu mängimas nii kontrollitud (nt kool) kui ka kontrollimata (nt iseseisvalt veebis) keskkondades ning analüüsitakse nende käitumist.

RAYUELA peamine eesmärk on mõista noorte küberkuritegude sooritamise motivatsiooni. Loodavat mängu kasutades soovitakse noori harida internetikasutamise kasude, riskide ja ohtude osas, et küberkuritegevust ennetada ja leevendada.

Lisaks Tartu Ülikoolile on Eestist projekti kaasatud ka Politsei- ja Piirivalveamet. Projektis osalevad veel Hispaania, Belgia, Slovakkia, Portugali, Ühendkuningriigi, Läti, Kreeka ja Saksamaa eksperdid, kokku 17 partnerorganisatsiooni. RAYUELA tegevused algasid 2020 oktoobrist ning kestavad aastani 2023.

Laste ja noorte kaasamisega on eetikakeskusel ka varasem põhjalik kogemus Euroopa Liidu rahastatud projektist „Lapsed kui muutuste tekitajad ühiskonnas“ (SiSCatalyst), kus keskuse peamine ülesanne oli hinnata ja vaagida projekti eetilisi aspekte ning töötada välja juhtnöörid olukordades, mis hõlmavad laste kaasamist ning tegevusi nendega teadusühiskonnas (ingl Science in Society, SiS).

Projekti täispealkiri on „Noorte harimine ja jõustamine läbi mängimise internetis ohutult toimetamiseks“. RAYUELA projekti toetab Euroopa Liidu Horisont 2020 uurimis- ja innovatsiooniprogramm grandilepingu nr 882828 alusel.

Lisainfo
Õnne Allaje, TÜ eetikakeskuse kommunikatsioonispetsialist, onne.allaje@ut.ee, +372 5308 4099

 

Parimad eestikeelsed ettevõttenimed on Kiiks ja Knihv, Rüüüürija, Hõimulõimed, Õuering ning Aegaon

NordenBladet — Võistluse „Ehe Eesti − Eesti ettevõttele eesti nimi” tänavused võitjad on Rüüüürija OÜ ning Kiiks ja Knihv (OÜ Trilevik) teenindusettevõtte kategoorias, Aegaon OÜ tootmisettevõtte kategoorias, MTÜ Õuering vabaühenduste kategoorias ning MTÜ Hõimulõimed aasta uustulnuka kategoorias. Võitjaid tunnustatakse täna kell 18 Tallinna ettevõtluspäeva raames. 

Teenindusettevõtte kategoorias märgiti ära ka MaaRuum OÜ, Prassi Lambipood (Prass Valgus OÜ), ValiHeli.ee (OÜ Arratt), reisikorraldaja Rändtigu (Pakane OÜ) ja Wanawiisi Ehitus OÜ. Aasta uustulnuka kategoorias märgiti ära ka Vuht OÜ ja Kauem Kodus OÜ. Vabaühenduste kategoorias toodi võitja kõrval esile MTÜ Kõla Koolituskeskus ning tootmisettevõtte kategoorias Viljandi Õhumeister OÜ ning OÜ Mördiööbik. Haridus- ja kultuuriasutuse kategoorias võitjat välja ei kuulutud, kuid ära märgiti Helivus OÜ.

Võistluse eesmärk on juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõttenimesid.

Žürii esimees, Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk: „Kahjuks on meie keelemaastik muutunud viimastel aastatel suures osas võõr- ja segakeelseks. Selle asemel, et nuriseda keeleruumi sobimatute nimede üle, soovime pigem esile tuua ja tunnustada neid, kes on oma ettevõttele leidnud eestikeelse nime, millel on oma lugu ja mis peegeldab nii ettevõtja tegevusala kui ka austust eesti keele ja kultuuri vastu. Tänavune nimesaak oli rikkalik tabavate, leidlike ja mitmetähenduslike nimede poolest ja seetõttu polnud žürii töö sugugi kerge.“

Laureaadid valis žürii, kuhu kuulusid esindajad Emakeele Seltsist, Eesti Keelenõukogust, Haridus- ja Teadusministeeriumist ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonist. Hinnangu andmisel lähtuti konkursi statuudis seatud tingimustest: ilus eesti äri- või ettevõttenimi on eestikeelne, kõlalt ja kirjapildilt eestipärane, kujundlik ja eristamisvõimeline; ehedal eesti ettevõttenimel on oma lugu, mis kajastab nimepaneku põhjendust, nt seost ettevõtja tegevusvaldkonnaga, aja- või kultuurilooga, ettevõtja endaga.

Võistlus sai alguse 2016. aastal ja toimus viiendat korda. Ettevõtmist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Eelmise aasta võitjad olid OÜ Päevapoeg (tootmisettevõte), Nelijakk OÜ (teenindusettevõte), MTÜ Vaimupuu (vabaühendus),  Künnimees OÜ (haridus- ja kultuuriasutus) ja OÜ Viljahunt (aasta uustulnuk).

Lähem info: http://www.emakeeleselts.ee/

Emakeele Seltsi esimees Helle Metslang (helle.metslang@ut.ee, 522 5074)
Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk (ilmar.tomusk@keeleamet.ee)
Emakeele Seltsi teadussekretär Killu Mei (killu@eki.ee, 518 3764)

 

 

Eesti: Selgusid tänavused riikliku kultuuristipendiumi saajad

NordenBladet — Kultuuriminister Tõnis Lukas allkirjastas käskkirja (06.oktoober), mille alusel saavad 20 loovisikut 2300-eurose riikliku kultuuristipendiumi. Iga-aastased riiklikud kultuuristipendiumid on mõeldud toetusena õpinguteks välismaa kõrgkoolides või teadusasutustes, samuti oluliste kultuuriprojektide ja loominguliste tellimuste toetamiseks.

  • Piret Kruuspere, õpinguteks Helsingi Ülikoolis, Soome
  • Marta Anderson, õpinguteks Aalto Ülikoolis, Soome
  • Anna Talvi, õpinguteks Londoni ülikooli kolledžis, Suurbritannia
  • Ann Mirjam Vaikla, õpinguteks Novia ülikoolis, Soome
  • Karin Laansoo, õpinguteks Aalto ülikoolis, Soome
  • Maris Pajuste, õpinguteks Antwerpeni kuninglikus konservatooriumis, Belgia
  • Ragne Mandri, õpinguteks Portugali ja Šotimaa filmikoolides
  • Aleksandra Koel, õpinguteks Aalto ülikoolis, Soome
  • Piret Karro, õpinguteks Kesk-Euroopa ülikoolis, Ungari
  • Helena Keskküla, õpinguteks Gerrit Rietveldi akadeemia Sandbergi instituudis, Holland
  • Virgo Sillamaa, õpinguteks Leuveni katoliiklikuks ülikoolis, Belgia
  • Stella Kruusamägi, õpinguteks Stockholm kunstide ülikoolis, Rootsi
  • Liina Leo, õpinguteks Londoni kunstide ülikoolis, Suurbritannia
  • Ulla Meeri Petti, õpinguteks Cambridge’i ülikoolis, Suurbritannia
  • Lauri Kadalipp, õpinguteks Hamburgi muusika- ja teatrikoolis (HfMT), Saksamaa
  • Rael Artel, õpinguteks Göteborgi ülikoolis, Rootsi
  • Karel Koplimets, õpinguteks Kõrgemas kaunite kunstide instituudis, Saksamaa
  • Piret Jaaks, õpinguteks Helsingi ülikooli teatriakadeemias, Soome
  • Tamur Tohver, õpinguteks Manchesteri Metropolitani ülikoolis, Suurbritannia
  • Markus Andreas, õpinguteks Rahvuslikus filmi- ja televisioonikoolis, Suurbritannia

Taotlusi stipendiumide määramiseks võivad seaduse kohaselt esitada loomeliidud, kohalikud omavalitsused ning teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus.