Reede, aprill 19, 2024

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
9157 POSTS 1 COMMENTS

„Muuseumid tänapäeval: väljakutsed ja võimalused“: ERM andis välja artiklikogumiku kaasaegsest museoloogiast

NordenBladet — „Muuseumid tänapäeval: väljakutsed ja võimalused“ koondab artikleid muuseumi- ja pärandiuuringute valdkonnastKüsimused muuseumide rollist ja kommunikatsioonist rahvusvahelises plaanis ning üleskutsed suurendada muuseumide ühiskondlikku vastutust on selles kogumikus kõrvuti uurimustega Eesti muuseumide igapäevatööst ja tulevikuplaanidest.

Kogumiku artiklid käsitlevad kolme alateemat:

–          Auditooriumid. Kuidas muuseumiprofessionaalid kujutavad ette muuseumiauditooriume ja kuidas muudab külastajate ning auditooriumide uurimist digitaalse muuseumikihi ja lisandumine?

–          Sisu. Kuidas saavad kokku dokumentaalne, fiktsionaalne ja visuaalantropoloogiline lähenemine originaalsete filmieksponaatide loomisel Eesti Rahva Muuseumi püsinäitusele „Kohtumised“? Mida tuleb silmas pidada käsitledes ERMi etnograafilisi kogusid uurimisallikana,  mis asub erialaste, ent ajas muutuvate teoreetiliste arusaamade kontekstis – seda nii üksikeseme kui ka muuseumikogu kui terviku tasandil?

–          MuuseumipraktikadMilliseid küsimusi tõstetakse esile, rääkides muuseumide arendamisest ning muuseumide rollist ühiskonnas? Milles võiks seisneda muuseumiaktivism „probleemidest vaevatud maailmas, kus probleemide nimekiri kasvab iga päevaga“ (Janes ja Sandell)? Kas muuseumid, kes pidevalt uuendavad ja põhjendavad oma toimimisviise, aitavad kaasa majanduslikust kihistumisest põhjustatud kollapsile? Või vastupidi, kas neil on võimalik sellele vastu seista, aidates luua ohjeldamatut tarbimist kritiseerivat kultuurilist raamistikku, toetades inimõigusi ja aidates kaasa mõelda, kuidas kliimamuutuste taustal edasi elada ja toimida?

„Muuseumid tänapäeval: väljakutsed ja võimalused“ on nüüdsest veebipublikatsioonina ilmuva Eesti Rahva Muuseumi aastaraamatu laiendatud trükiversioon, kus ilmuvad lisaks eelretsenseeritud teadusartiklitele ka valdkonnas olulisi küsimusi avaramalt vaadelda aitavad tõlkeartiklid, mis võimaldavad lugejal teemadesse põhjalikumalt süüvida.

Artiklikogumikku saab osta ERMi e-poest või raamatukauplustest.

Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat  alustas ilmumist 1925. aastal ning on esimene ja pea ainus eestikeelne etnoloogia ja museoloogia alane perioodiline väljaanne. Käesoleva kogumiku ilmumisega jõudis lõpule väljaande kaasajastamine, mille eesmärgiks oli suurendada ERMi aastaraamatu nähtavust ja tõsta väljaande akadeemilist kvaliteeti. Uuenduste käigus tehti veebipõhiselt kättesaadavaks aastaraamatud alates 1925. aastast (https://ojs.erm.ee/sisuregister.pdf).

Muuseumid tänapäeval: väljakutsed ja võimalused

Koostajad: Pille Runnel, Agnes Aljas
Sari: Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat (62)
ISSN: 1406-0388, ISBN: 978-9949-548-78-1, ISBN 978-9949-548-80-4 (võrguväljaanne)
290 lk
Resümeed inglise ja vene keeles
Raamatu väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital

Sisukord

Pille Runnel „Muuseumid tänapäeval: väljakutsed ja võimalused“

I Külastajad ja muuseumid

Krista Lepik, Reet Mägi, Pille Pruulmann-Vengerfeldt „Kuidas mõtestavad ekspositsiooni koostajad auditooriumide kaasamist? Kujuteldavad auditooriumid ja kaasamisviisid Tartu Ülikooli loodusmuuseumi uue püsiekspositsiooni loomisel“

Hanna-Liis Kont „Kunstiga kiusamise vastu. Kiusuennetustunni eesmärk ja ülesehitus Kadrioru kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi näitel“

Susan Anderson „Külastaja- ja auditooriumiuuringud muuseumides“

II Pärandi loomine ja kasutamine

Karin Leivategija „Filmid Eesti Rahva Muuseumi püsinäitusel „Kohtumised““

Liisi Jääts „ERMi esemekogud ja –analüüs“

Kurmo Konsa, Kaie Jeeser „Muuseumid ja pärand: inimesekeskse pärandihalduse poole“

III Muuseumide ühiskondlik mõju

Rhiannon Mason, Joanne Sayner „Muuseumi vaikus fookuses: kaheksa viisi, kuidas mõelda vaikusest muuseumis“

Rasmus Kask „Muuseum tänapäeva ühiskonnas: Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskuse mõju“

Robert R. Janes, Richard Sandell „Järelmaailm on kohal. Muuseumiaktivismi tekkimisest ja vajalikkusest“

Fiona Cameron, Bob Hodge, Juan Francisco Salazar „Kliimamuutustega tegelemine. Manifest muuseumidele ja teaduskeskustele“

 

Pahaloomulise luukasvaja ravis leiti uus võimalik sihtmärk

NordenBladet — Luusarkoom on enamlevinud pahaloomuline luukasvaja, mis tabab peamiselt lapsi ja noorukeid. Tartu Ülikooli meditsiiniteadlaste osalusel leiti rahvusvahelises uuringus luukasvaja biomarkeri kandidaat, millest võib saada uus sihtmärk selle haiguse ravis.

Tartu Ülikooli ortopeedia professor Aare Märtson rääkis, et luusarkoom on pigem haruldane kasvajavorm – Eestis saab selle diagnoosi kolm või neli inimest aastas. Kuna luusarkoomipatsiendid on peamiselt noored, on neil suur tõenäosus sellest täielikult paraneda.

Ehkki keemiaravi ja kirurgilise sekkumise kombineerimine on luusarkoomi põdevate patsientide tervenemist märgatavalt suurendanud, töötab see raviskeem vaid 90% patsientide puhul. „Raviefekt on alati parem, kui antakse täpne diagnoos ja haigus avastatakse varajases staadiumis – siis saab kasvaja arengut veel tõhusalt mõjutada,“ nentis Märtson.

Teadlaste hinnangul piirab luukasvajaga patsientide ravi tulemuslikkust see, et haiguse molekulaarsed mehhanismid pole piisavalt hästi teada. „Haiguse kulu parem mõistmine võimaldaks seda varem diagnoosida ja töötada välja tõhusama ravi,“ lisas Märtson.

Doktoritöö ja teadusartikkel

Mõistmaks luukasvaja olemust, kaitses Xuan Dung Ho 2018. aastal Tartu Ülikoolis professor Aare Märtsoni, ortopeedia dotsendi Katre Maasalu ja professor Sulev Kõksi juhendamisel doktoritöö, kus ta iseloomustas osteosarkoomi ehk luukasvaja geneetilist profiili. Haiguse molekulaarsete mehhanismide tundmaõppimiseks jätkati Tartus alguse saanud uuringuga Austraalias. Rahvusvahelist jätku-uuringut juhtisid Lääne-Austraalia Ülikooli Perroni neuroloogia- ja siirdemeditsiiniinstituudi teadlased. Selles leiti uudne seos luukasvaja ja leptiini retseptori kattuva transkripti (LEPROT) kõrvalekaldelise alternatiivse kokkupõime vahel.

Uuringus võrreldi RNA kokkupõimet 18-lt luukasvajaga patsientidelt võetud tervetes ja kasvajalistes koeproovides. Alternatiivne kokkupõime suurendab rakkudes valgulist mitmekesisust, ent kõrvalekaldelist alternatiivset kokkupõimet on seostatud erinevate kasvajatega.

Kogu transkriptoomi analüüsi abil leiti LEPROT-i geeni 26 eri viisidel väljendunud transkriptivarianti. Mõne transkripti avaldumine oli suurem tervetes rakkudes ja teistel kasvajarakkudes. Need tulemused näitavad selgelt, et LEPROT-i geeni hälbiv alternatiivne kokkupõime võib olla luukasvaja riskifaktor. Lisaks võib ka LEPROT-i vähenenud avaldumine põhjustada luukasvaja teket ja arengut. Nii võib LEPROT-i geeni pidada biomarkeriks.

Professor Märtson tõdes, et tulemuste põhjal tuleks jätkata uuringutega, mis näitaksid, kas LEPROT-i erinevat ekspressiooni saab kasutada pahaloomulise luukasvaja ravis sihtmärgina.

Uuringu tulemused avaldati teadusajakirjas Experimental Biology and Medicine, mille kaasautorid on kõik eespool nimetatud. Kuna artikkel „Alternative splicing of leptin receptor overlapping transcript in osteosarcoma“ on valitud perioodi parimaks, saab seda 90 päeva jooksul tasuta lugeda.

Lisateave:
Aare Märtson
Tartu Ülikooli ortopeedia professor
aare.martson@ut.ee

 

11 Balti teadusprojekti Eesti teadlaste osalusel saavad üle 10 miljoni euro toetust

NordenBladet — Eelmisel nädalal selgusid Leedu Teadusnõukogu läbi viidud Balti teaduskoostöö programmi teise taotlusvooru tulemused, mille järgi eraldatakse toetust 11 projektile kogumahus 10,6 miljonit eurot. Rahastatud projektid kestavad kolm aastat ja kõigis neis osalevad ka Eesti teadlased.

Rahastuse saanud kõrgetasemelistes ja programmi strateegilistele eesmärkidele vastavates projektides käsitletakse elulisi ning piirkonna riikide jaoks olulisi teemasid. Nii näiteks hõlmavad projektid kõhunäärmevähi uuringuid ja uute ravimeetodite väljatöötamist,  kliimamuutustele kohandatud nisuleibade tootmist ja küberturvalisuse pädevuste parandamist. Plaanis on uurida Põhja- ja Baltimaade majandusliku lõimumise võimalusi tööjõu liikumise, tehnosiirde, otseste välisinvesteeringute ja kapitali liikumise ning rahvusvahelise kaubanduse abil. Samuti analüüsitakse, kuidas kutseõpe võiks parandada noorte riskirühmade sotsiaalset kaasatust ja  kuidas lahendada koolist väljalangevuse probleeme.

Programmi juhtkomisjon otsustas rahastada igast prioriteetsest teemavaldkonnast vähemalt ühte projekti:   tehnoloogiate ja innovatsiooni arendamine (Technologies and Innovation Devlopment) – 4 projekti; ennetav ja personaalne meditsiin (Preventive and Personalised Medicine) – 2 projekti; kultuur, ränne ja kaasav ühiskond (Culture, Migration and Inclusive Society) – 2 projekti; majanduslikud, sotsiaalsed väljakutsed ja innovaatiline ühiskond (Economic, Social Challenges and Innovative Society) – 2 projekti; ja küberturvalisus (Cyber Security) – 1 projekt.

Konkursi tingimused nägid ette, et projektidesse tuleb kaasata partnerid nii kolmest Balti riigist kui Euroopa majanduspiirkonna riikidest Norrast, Islandilt või Liechtensteinist.

Projekte juhivad Leedu Terviseteaduste Ülikooli, Vilniuse Ülikooli, Vytautas Magnuse Ülikooli, Vilniuse Gediminase Tehnikaülikooli, Kaunase Tehnikaülikooli ning Leedu Põllumajanduse ja Metsanduse Uurimiskeskuse teadlased. Suurim arv ühisprojekte viiakse läbi koostöös Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Läti Ülikooli, Riia Tehnikaülikooli ja Oslo Ülikooliga.

Eesti teadusrühmade osalus jaguneb rahastatud projektides järgmiselt: Tartu Ülikool (TÜ) on kaasatud partnerina 6 projektis, Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) 4 projektis ning Tallinna Ülikool, BioCC ning Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI) ühes projektis.  Seejuures edendavad kaks projekti ka Eesti teadlaste omavahelist koostööd – vastavalt TÜ ja TTÜ vahel ning TÜ ja ETKI vahel.

Leedu voorus laekus 79 rahastustaotlust, millest hindamisele läks 76. Keskmine taotletav summa oli 0,94 miljonit eurot. Taotlusi hindasid rahvusvahelised eksperdid, kelle hindamisraportite põhjal tegi lõpliku rahastusvaliku programmi juhtkomisjon.

Esimene Balti teaduskoostöö programmi taotlusvoor toimus Eesti Teadusagentuuri juhtimisel ja selle tulemused selgusid eelmisel aastal.

Programmi kolmanda ja ühtlasi viimase vooru korraldab Läti. Tähtajaks, 19. oktoobriks laekus 81 taotlust 5 prioriteetsest valdkonnast. Läti vooru hindamistulemused peaksid selguma järgmise aasta veebruari lõpuks. Toetuste maht on 7,5 miljonit eurot.

Eesti, Läti, Leedu, Norra, Islandi ja Liechtensteini teadlaste koostöö tihendamiseks loodud Balti teaduskoostöö programmi rahastus koosneb Euroopa Majanduspiirkonna 2014–2021 finantsmehhanismi toetusest ja Balti riikide kaasrahastusest. Kokku on kavas toetada teadlasi  ligikaudu 24 miljoni euroga, millest Eesti panus on 6 miljonit eurot.

Lisainfo:

Kontakt Eesti Teadusagentuuris:
Katrin Piller
Välisteaduskoostöö osakonna koordinaator
tel 731 7382
katrin.piller@etag.ee

 

ENPA istungitel arutati tehisintellekti väljakutsete ja ohtude üle

NordenBladet — Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) äsjased videokohtumised keskendusid tehisintellektile, inimõigustele ja ülikoolide akadeemilisele vabadusele.

ENPA Eesti delegatsiooni juhi Maria Jufereva-Skuratovski sõnul oli eilse assamblee alalise komisjoni laiendatud videokohtumise peamiste teemadena arutelu all tehisintellektiga seotud väljakutsed ja selle ohud inimeste põhivabadustele. Samuti käsitleti tehisintellekti rolli kriminaal-ja õigussüsteemides ning tööturul ja arutati ka isejuhtivate autode õigusalaste aspektide üle.

Jufereva-Skuratovski ütles assambleel peetud kõnes, et kasutusele on võetud hulk meetmeid kasutajate isikuandmete kaitsmiseks, kuid on vaja luua ka nn moraalimasin (ingl k The Moral Machine). „See on meetmete ja reeglite kogum, millest peaksid saama tehisintellekti toimimise aluspõhimõtted,“ märkis Jufereva-Skuratovski. Ta lisas, et moraalimasin peab olema vastavuses inimlikkuse, õigusriigi põhimõtete ja Euroopa inimõiguste konventsiooniga. Masinate moraalist peaks Jufereva-Skuratovski sõnul kujunema tugi ja tagatis inimeste, masinate ja keskkonna vaheliste suhete ning tuleviku ohutuks ja tulemuslikuks arenguks.

Tänasel videokohtumisel võeti põhiteemadena luubi alla Türgi poliitilise ja sotsiaalse opositsiooni uus mahasurumine ning Türgi kodanike inimõiguste kaitse Euroopa Inimõiguste Kohtus. Samuti räägiti advokaatide elukutse ohtlikkusest ja nende kaitsmise tähtsusest. Lisaks käsitleti välispoliitika soolist dimensiooni ning ohte Euroopa ülikoolide iseseisvusele ja akadeemilisele vabadusele.

Jufereva-Skuratovski rõhutas tänases kõnes, et tema ENPA liberaalide fraktsioon toetab advokaatide kaitse platvormi loomise ideed ja Euroopa Nõukogu advokaadi kutse konventsiooni väljatöötamist. Ta tõi sobiva näitena välja Eesti, kus advokaadid on kaitstud ja see näitab, et oleme saavutanud demokraatiat, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid järgiva riigi.

Lisaks Jufereva-Skuratovskile osalesid videokohtumistel ka Eesti delegatsiooni liikmed Urmas Reitelmann, Raivo Tamm ja Vilja Toomast.

ENPA on Euroopa vanim rahvusvaheline parlamentaarne assamblee, mille esimene istung toimus 1949. aasta 10. augustil. Euroopa Nõukogu roll on kaitsta liikmesriikide põhiväärtusi: inimõigusi, õigusriigi printsiipe ja demokraatiat.

 

 

TalTechi doktoritöös loodud uus tarkavaratehnoloogia tuleb appi haiglatele

NordenBladet — Infotehnoloogiamaailmas on riist- ja tarkvara kiire areng muutnud tehnoloogiaseadmed tublisti odavamaks ja kättesaadavamaks. Tänu sellele kogub järjest enam populaarsust ka Asjade internet (IoT), mis oma olemuselt tähendab tuhandeid meid ümbritsevaid ja igapäevaelus abistavaid miniatuurseid arvuteid. IoT seadmete-sensorite arv kasvab plahvatuslikult, olles jõudnud tänaseks hinnanguliselt 20 miljardi seadmeni. Ennustatakse, et selliste seadmete arv jõuab lähitulevikus rohkem kui 50 miljardi seadmeni.

Tallinna tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudis kaitses Jaanus Kaugerand hiljuti doktoritööd „Vahendatud interaktsioonid olukorrateadlikkuse informatsiooni kogumiseks ja vahetamiseks arukates keskkondades“ (Mediated Interactions for Collection and Exchange of Situational Information in Smart Environments), mille fookuses oli asjade interneti ehk targa keskkonna sensorandmete ühtlustamine.

Doktoritöö juhendaja, endine tehnikaülikooli automaatikainstituudi teadlane, nüüdne kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtte Thinnecti juht Jürgo-Sören Preden: „Kui sõjategevuses otsustab tänapäeval võidu informatsiooniline üleolek, siis sama kehtib ka äri- ning muus tsiviiltegevuses. Ehk info annab meile otsustava eelise! Kunagi varem pole infotehnoloogiavaldkonnas olnud kasutuses korraga sedavõrd palju „tarku seadmeid“ oma sensoritega – nende tihedus on kohati ikka väga-väga suureks läinud“.

See seab aga teadlaste ette üha kasvava väljakutse – kuidas kõiki neid arvukaid tarku seadmeid ja sensoreid võimalikult efektiivselt inimese kasuks tööle panna. Suurimaks väljakutseks on siinjuures kujunemas nutikate seadmete koondamine ja koos tööle panemine, ehk teisisõnu nende efektiivne koostöö.

Iga selline seade on tegelikult autonoomne. Nende nutiseadmete koostööks, ühiseks toimimiseks on aga hädavajalikud ühised reeglid, nn ühiskultuur, kus koos töötamise põhimõtted on täpselt kokku lepitud. Just sellega doktoritöö tegeleski.

Doktoritöö autor, TalTechi tarkvarateaduse instituudi nooremteadur Jaanus Kaugerand: „IoT seadmete sensorite ühistöös on kaks olulist faktorit: aeg ja ruum. Mina keskendusin oma uurimuses sensorite ajafaktorile – kuidas ühildada erinevates aegruumides asuvaid seadmeid eelkõige nende olukorrateadlikkuse tõhustamise teel. Olukorrateadlikkuse rakendused erinevad tavapärasest andmekogumisest oma selektiivse ja dünaamiliselt uuendatava teabe poolest“.

Koostöös Eesti kaitseväe ja Euroopa kaitseagentuuriga ning teiste TalTechi teadlastega täiustas Jaanus Kaugerand oluliste komponentidega vajaliku tarkvara – intelligentse vahendajaagendi tarkvara ProWare.  ProWare tehnoloogiat on rakendatud eksperimentaalse ISR lahenduse (Intelligence, Surveillance, Reconnaissance) loomisel. Doktoritöö käigus katsetati seda omakorda nii Tartus kui ka ja Hollandis koos rahvusvahelise lennunduse, sõjanduse ja transpordi valdkonnas tegutseva kontserniga THALES.

Jürgo Preden: „Tänu doktoritöö käigus täiustatud ProWare vahevarale jõudsime tulemuseni, kus Asjade interneti kasutatavate seadmete jaoks tehtavaid nn ajas selektiivseid arvutusi teostatakse otse võrgus, pilveteenust kasutamata. See omakorda teeb selle protsessi tunduvalt kiiremaks ja täpsemaks, kuna kasutajale saab nüüd edastada mitte toorandmeid, nagu seni, vaid juba eelnevalt sünteesitud informatsiooni ja see senise ajakaota selekteerida ja edastada otse õigele tarbijale, kes seda just sellel ajahetkel vajab. Nii muutub nutikate seadmete koostöö oluliselt kiiremaks ja tõhusamaks“.

Predeni sõnul plaanib ettevõte Thinnect lähiajal sellist nn võrgusisest sensorandmete rakendamist hakata kasutama näiteks nende loodavatel siseruumide positsioneerimise rakendustes. Hea näitena saab tuua olukorra haiglaseadmete jälgimises, kus meditsiinitöötaja vajaliku EKG või elustamismasina leidmise kiirusest sõltub otseselt inimeste elu, kuid samuti ka haiglaseadmete kasutamise efektiivsus. Kui haiglatöötajad teavad, kus kriitilised seadmed asuvad, saab olla vajalike seadmete koguhulk väiksem, kuna nad on kasutuses, mitte ei seisa kasutult laos või patsiendi juures, kes seda parajasti ei vaja. Lisaks seadmete asukohtade jälgimisele võimaldavad IoT tehnoloogial põhinevad rakendused jälgida ka ruumide kasutatavust ning sisekliimat, mis on oluline nii patsientidele kui haigla töötajatele. Loomulikult on samad tehnoloogiad ja printsiibid rakendatavad ka muudes valdkondades, näiteks hariduses ja äris. TalTechi ja Thinnecti koostöös on algamas pilootprojektid antud tehnoloogia rakendamiseks tehnikaülikoolis ning Gustav Adolfi gümnaasiumis.

Lisainfo: Jaanus Kaugerand, jaanus.kaugerand@taltech.ee
Doktoritöö juhendaja oli Jürgo-Sören Preden (Thinnect).
Oponendid olid prof Michael Henshaw (Loughborough Ülikool, GB) ja vanemteadur Gabriel Jakobson (CyberGem Consulting, USA).

Doktoritöö on avaldatud TalTechi raamatukogu digikogus