Esmaspäev, november 24, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7534 POSTS 1 COMMENTS

MILLINE on Lehter-kukeseen ja kuidas neid talveks säilitada?

NordenBladet – Kollakas Kukeseen (ehk Lehterkantarell) ja Lehter-Kukeseen on Põhjamaades (eriti Soomes) väga populaarsed toiduseened, mis hariliku kukeseene kõrval aina enam ka Eestis tuntust koguvad. Lehter-Kukeseent märgata on suhteliselt raske, sest oma kollakaspruunika värvuse tõttu meenutavad seene kolooniad sügisel langenud puulehti ja sulanduvad seega hästi ümbruskonda. Korjata saab neid augustist novembrini.

Aga kui te Lehter-kukeseene (Craterellus tubaeformis) okas- või segametsast juba leiate, siis on teda väga mõnus korjata, sest ta kasvab pesakonniti ning kuna nad ei ussita, saab need kontrollimata korvi pista. Ka transportida on neid hea, sest seen on väga sitke ja naljalt puruks ei lähe. Korvi puudumisel saab neid ajutiselt kanda/hoida ka kile- või seljakotis.

Lehter-kukeseene kübar on 2–6 cm läbimõõduga, lehterjas, noorelt allakeerdunud servaga hall- kuni tumepruun. Kübara allkülg on hall või võidunud kollane ja meenutab eoslehekesi. Voldid on kas helehallid või sinakashallid, harunevad, jalale laskuvad. Jalg on 3–5 cm kõrge, 0,5–1 cm läbimõõdus, silindriline, seest õõnes, vetruv-sitke, kahvatukollane kuni tumekollane.

Kuidas tarvitada?
Toiduks pole tarvis Lehter-Kukeseent ei kupatada ega keeta. Keetmine teeb seened ka vintskeks. Seega on mõistlik kas pestud või pintsli ja niiske lapiga puhastatud ning tükeldatud värsked seened hautada ja/või pannil või sees praadida. Seeni võib sügavkülma ka otse toorelt panna, ent siis muutuvad nad üles sulatades “pudruks”. Et seened põhja ei kõrbeks, tuleb neid praadimisel tasakesi segada. Edasi tee kas maitsev seenekaste, seenepirukas või lase jahtuda ning tõsta külmutuskarpidesse. Võiga praetud seened seisavad sügavkülmikus umbes kolm kuud, searasvaga praetuna poole kauem (kuni pool aastat). Toorelt sügavkülma pandud seened veelgi kauem.

Taolisel moel saab säilitada kõiki mahedamaitselisi kupatamist mittevajavaid seeni: kukeseent, puravikku, lehter-kukeseent, timpnarmikut, kuuseriisikat, porgandriisikat, šampinjone, suur sirmikut, kännumampli kübarakesi jne.

Looduslikus meditsiinis ei ole kukeseenel hinda, sest nad teevad oma kasulike ja heade omaduste tõttu silmad ette igale seenele. Neil on kasvajatevastane mõju, aitavad stimuleerida immuunsust, abistavad põletikuliste protsesside korral ning on loomulikuks antibiootikuks.

Kukeseened sisaldavad palju erinevaid vitamiine – D- ja B-vitamiini (peamiselt B1, B3). Beetakaroteeni on temas mitu korda rohkem kui porgandis, seepärast kasutatakse vanarahva meditsiinis ja kodustes nõiaköökides kukeseene preparaati nägemise korrigeerimisel ja öise pimeduse korral. Kukeseente kõige imelisem omadus on aga see, et nad sisaldavad hinomannoosi, mis aitavad helmitooside puhul so võitlevad praktiliselt kõikide usside vastu inimorganismis. Sellist omadust – mitte ainult hirmutada ja viia organismist välja parasiite, vaid ümbritseda parasiitide mune ja lahustada neid kilega – ei ole mitte ühelgi teisel seenel ja pole täheldatud ka ühelgi taimel. Kui neid alternatiivravi eesmärgil tarbida, tuleb meeles pidada, et seeni tuleb kasutada toorelt, kuivatatuna või pulbrilisena (kuivatada mitte kõrgema kui +40 kraadi juures!). Kuumutamine hävitab seene parasiidivastase toime.

Kukeseent on vanarahvas kasutanud abistava vahendina järgmiste probleemide korral:
– antihelmiitne mõju (lamblioos, askaridoos jne)
– maksahaigused (hemangioomid, rasvamoodustised, hepatiit)

Kukeseened on seeneriigis ühed rasvasemad, sisaldavad rasvu kuni 0,4 protsenti. Seeduvad vaevaliselt, kuid neis on palju vitamiine, mineraale ja mikrotoitaineid. Valku on 2,5 protsenti. Kõige enam on ikkagi vett, 91–93 protsenti. Energiasisaldus 100 g kukeseentes on 30 kcal.  Seega on meie metsade tuntuim ja armastatuim seen lausa väetoit. Vähe on inimesi, kes kukeseent ei tunne ega söönud pole.

Kuidas teha kasulikku kukeseenetinktuuri?
Kuivast kukeseenepulbrist valmistades võta 5 kuhjaga sl seenepulbrit ja pane puhtasse õhukindlasse pooleliitrilisse klaaspurki. Vala peale mahedat 40kraadilist viina, täida purk kaaneni ja sulge. Pane purk sooja pimedasse kohta kaheks nädalaks. Iga päev loksuta kergelt ühe korra. Kui tinktuur on valmis, filtreeri läbi paberkohvifiltri vähemalt 3 korda. Filtreeritud tinktuur vala puhtasse tumedasse pudelisse ja hoia pimedas.

Kasuta 1 sl õhtuti sooja teega, vähemalt kolmenädalase kuurina, lastele 5. eluaastast 1 tl.

Pane kuuma tee sisse, lase seista vähemalt 5 min. Joo enne magamaminekut, kui tee on joogisoe ja alkohol ära auranud. Kuuri on hea korrata 1–2 kuu tagant.

Värskest kukeseenest tegemisel puhasta ja pese seened, nõruta ja lõika näpuotsasuurusteks tükkideks, pane klaasist nõusse. Nõu lao kergelt täis ja vala peale 80kraadine teraviljapõhine kvaliteetne alkohol. Täida nõu kaaneni, et õhku vahele ei jääks. Sulge õhukindlalt, aseta kaheks nädalaks pimedasse ja sooja kohta. Kui alkohol alaneb, siis täida nõu uuesti kaaneni.

Kõik järgnevad toimingud on samad, mis eespool kirjeldatud.






Fotod: 6x Lehter-kukeseen (NordenBladet / Helena-Reet Ennet)

 

 

 

Kolm Eesti ettevõtet kandideerib Euroopa Keskkonnaauhinnale

NordenBladet — Roofit Solar Energy,  Estanc AS,  Reverse Resouces  on nomineeritud Euroopa keskkonnaauhinnale.  Auhinnagala „European Business Award for the Environment 2020-21“ toimub 3. novembril.

Roofit Solar Energy kandideerib keskkonnasõbraliku toote valdkonnas. Roofit.solar on kiirelt arenev Eesti ettevõte, kes on välja arendanud maailmas unikaalse monokristalsete ränielementidega integreeritud metallist katusematerjali. Innovatiivne päikesekatus näeb välja nagu traditsiooniline teraskatus ja on elektriliselt sama võimas nagu tavalised päikesepaneelid.   2018. aastal kuulutas Keskkonnaministeerium Roofit Solar Energy OÜ kõige keskkonnasõbralikumaks ettevõtteks Eestis ja metallist päikesepaneel pärjati tiitliga „Keskkonnasõbralik toode 2018“.

Estanc AS  jõudis keskkonnajuhtimise kategoorias Euroopa parimate hulka. Ettevõte valmistab projektipõhist protsessitehnikat, olles spetsialiseerinud soojusvahetite, skruuberite ja survemahutite valmistamisele. Ringmajanduse väärtustamiseks on neil täna survekatsetel kasutusel vihmavesi ning sel viisil hoitakse kokku miljon liitrit puhast joogivett, lisaks kasutavad nad taastuvatest allikatest toodetud elektrit ning kontori põrandaid katavad ookeanist korjatud plastikust tehtud vaibad.

Reverse Resouces  on nomineeritud äri ja rahvusvahelise koostöö kategoorias. Ettevõte tegeleb protsesside ja toetava tarkvara arendamisega rõivatootmistehastes tekstiilijääkide välja selgitamiseks ja taaskasutusse suunamiseks. Sihtgrupiks on rõivatootmise tehased, tekstiilijääkide töötlejad, jääkide tarnijad (kogumine, ladustamise, logistika) ning suured rõivabrändid. Süsteemne koostöö on aluseks ringmajanduse edendamisele Eestis.

„Kolme Eesti ettevõtte jõudmine Euroopa Keskkonnaauhindade finaali näitab meie keskkonnasõbralike ideede ja tootmisviiside kõrget taset,“ ütles keskkonnaminister Rene  Kokk. „ Järgmisel teisipäeval on põhjust auhinnagalal pöialt hoida.“

Auhinnagala „European Business Award for the Environment 2020-21“ lõputseremoonia toimub 3. novembril. Täpsem info võistluse kohta: https://ec.europa.eu/environment/awards/finalists_2020.html

 

 

Eesti: Menetlusse võeti eelnõu sotsiaalhoolekande seaduse muutmiseks

NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks eelnõu. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi 29. oktoobril algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise eelnõu (281 SE).

Eelnõu näeb ette tagada hooldekodukoht igale hädasolijale sõltumata tema enda ja ta perekonna rahalistest võimalustest.

Selgituse kohaselt näeb lahendus ette, et hooldekodu muutub seda vajavatele eakatele pensioni eest kättesaadavaks. Hooldekodu hinnavahe on eelnõu järgi riigi ja omavalitsuse kanda. Täpse rahastusmudeli väljatöötamine jääb aga valitsuse ülesandeks. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Kultuurikomisjoni 29. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine” eelnõu (280 OE).

Eelnõu näeb ette nimetada nõukogu liikmeks Riigikogu liige Anti Poolamets seoses nõukogu liikme Urmas Reitelmanni volituste ennetähtaegse lõppemisega.

Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosneb Riigikogu liikmetest ja Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest. Riigikogu nimetab Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul nõukokku ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volitused kestavad viis aastat. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Eesti: Haridus- ja Teadusministeeriumi kriisitoetus andis pea 130 000 lapsele ja noorele võimaluse osaleda huvitegevustes

NordenBladet — Haridus- ja Teadusministeerium eraldas erakorraliselt kriisitoetusmeetmena erahuvihariduse ja –tegevuse pakkujatele üle 5,7 miljoni euro. Tänu sellele said arendavatest võimalustest osa 128 325 last ja noort.

„Koroonakriis tõi erahuvihariduse ja –tegevuse pakkujatele kaasa olukorra, kus vähenesid õppemaksude laekumised, kuid suurenesid organisatsiooni kulud seoses tegevuste üle viimisega distantsvormile. Samas on huvihariduses osalemisel oluline roll laste ja noorte vaimse tervise toetamisel ning enda tugevuste ja potentsiaali avastamisel,“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Minister lisas, et just sellepärast otsustas Haridus- ja Teadusministeerium koos huvialavaldkondade esindusühingutega kriisis kiirelt reageerida ja võtta ühiseks eesmärgiks säilitada noortele huvihariduses ja –tegevuses osalemise võimalused.

Ellu kutsuti kriisitoetusmeede, millega toetati 565 organisatsiooni tegevust üle Eesti. Toetust saanud organisatsioonid pakuvad lastele ja noortele tegevusi spordi, tantsu, loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia, üldkultuuri ja kunsti valdkondades.

Tulenevalt suurest huvist ja toevajadusest korraldati kaks taotlusvooru. Toetused maksti välja suvekuudel.

Lisainfo: https://www.hm.ee/et/kriisitoetus 

 

4 KOROONAT põdenud soomlast rääkisid Iltalehtile, millest nad haiguse ajal tegelikult puudust tundsid – need polnud toit ja WC paber

NordenBladet — Kevadel oli seoses koroona epideemiaga märksõnaks sotsiaalne eraldumine, kuna viiruse levikut püüti tõkestada distantsi hoidmisega. Nüüd, kus koroona on taas kiiresti levimas, võib selline olukord tagasi tulla. Neli koroonat põdenud soomlast rääkisid Iltalehtile, millest nad haiguse ja sellega seotud isolatsiooni ajal tegelikult puudust tundsid – need polnud toit ja WC paber.

72-aastane Irmaelina põdes haigust kergelt, kuigi oma vanuse tõttu oleks võinud põdeda ka raskelt. Tema jaoks oli suurim probleem aja veetmine. Praegu on tal jätkuvalt haigusnähud alles ja ta hakkab kiiresti hingeldama. Samas ta loodab, et need nähud ajapikku kaovad.

Naine elab üksi, aga ütles, et sai ilusti hakkama. Tal oli sügavkülmas toitu ja ühe korra tõi üks tuttav ukse taha päris värsket toitu. Naine räägib, et midagi omale koju ei varunud. Tavaliselt, kui ta süüa teeb, siis teeb suurema koguse ja paneb portsud sügavkülma, kust neid on hea võtta.

Kuivõrd haigus oli leebe, siis kujunes suurimaks probleemiks aja veetmine. Ta kuulas palju audioraamatuid, mis on saadaval eri rakenduste kaudu, nii et ei pea raamatukokku minema. Naine soovitab varuda igaks juhuks koju veidi kuivaineid, samuti selliseid juur- ja puuvilju, mis kauem säilivad, ning mahlu.

70-aastane soomlane Matti põdes koroonat kevadel ja oli koos naisega kaks nädalat kodus isolatsioonis. Kõik kulges hästi ja kui oleks poest vaja midagi varuda, siis ostaks ta esmavajalikku. Matti räägib, et suurim probleem oli see, et ta ei näinud oma lapselapsi. Muidu saadi ilusti hakkama. Läheduses elav 30-aastane laps käis poes ja tõi vajalikku. Kodus oli olemas sügavkülmas mõneks päevaks vajalikku toitu.

22-aastane Piritta põdes koroonat leebelt. Ta veetis koduses isolatsioonis kaks nädalat koos abikaasaga. Naine märgib, et abi oli sellest, et kodu on kahekorruseline, kuna haiguse ajal vajas ta rohkem omaette olemist. Samuti oli hea, kui sai olla väljas koduhoovis.

Kõige suuremaks probleemiks sai haiguse ajal tunne, et ei suuda midagi teha. Seetõttu tehti abikaasaga koos ajagraafik, mille järgi hakati elama ja toimetama. Naine tundis, et vajab teatud rutiine, et hakkama saada. Nende abil sai ka üle mõtetest, mis koroonat põdedes tekkisid. Muidu läks kodune isolatsioon hästi – meelelahutust pakkus Netflix ning toitu tõid sugulased ja tuttavad. Midagi varutud ei olnud ja poest oleks saanud ka koju tellida, aga õnneks elavad sugulased lähedal ja nemad said tuua vajalikku.

32-aastane Siiri põdes koroonat augusti lõpus, kui Soomes oli väga soe ja ilus ilm. Ta põdes haigust kergelt, peaaegu ilma nähtudeta ja talle valmistas kõige rohkem tuska see, et ei saanud väljas käia. Ta oli kade, kui nägi, kuidas sõbrad panid sotsiaalmeediasse pilte selles, kuidas nad päikse käes peesitasid. Ise pidi ta olema nelja seina vahel.

Naise jaoks oli sotsiaalne eraldatus kõige raskem, seetõttu püüdis ta rohkem kontakti hoida sotsiaalmeedia kaudu. Kõige rohkem igatses ta haiguse ajal koos teiste inimestega väljas olemist.

Isolatsiooni ajal püsis Siiri kodus. Õnneks sai ta tööd teha kodust. Ta tegi tööd, magas palju ja vaatas Netflixi. Ta ei tohtinud isegi prügi ise välja viia korrusmaja korterist, sõbrad aitasid poest toitu tuua. Tal oli see esimene kord, kui pidi tegema poe jaoks ostunimekirja, tavaliselt oli ta poest ostnud seda, mida juhtus. Ta tarbib palju Coca-Cola Zero’t ja lasi seda sõbral tuua.