Esmaspäev, november 24, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7534 POSTS 1 COMMENTS

Eesti: Valmis toidu- ja joogitootjaid koondav üle-eestiline andmebaas

NordenBladet — Maaeluministeeriumi, MTÜ Eesti Maaturism ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja koostöös on valminud kohalike toidu- ja joogitootjate andmebaas, mille eesmärk on koondada kokku info kohaliku toidu ja joogi tootjatest ning talupoodidest üle Eesti.

„Kevadine koroonaaeg näitas, et meie tarbija küll eelistab kohalikku toitu ning ostaks seda hea meelega ka otse tootjalt, kuid ei oma sageli ülevaadet isegi oma lähikonnas toimetavatest tootjatest,“ sõnas maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepp. „Projekti Baltic Sea Food raames loodi veebiplatvorm kohaliktoit.maaturism.ee, mis loodetavasti pakub sellele probleemile lahenduse. Kui alguses oli projekti eesmärk koondada andmebaasi eelkõige toidutootjad, kes pakuvad toorainet ja tooteid toitlustusettevõtetele, siis koroonakriisi valguses leidsime, et vaja on pakkuda sellist infot ka lõpptarbijale. Kutsumegi nüüd kõiki tootjaid andmebaasiga liituma,“ lisas Raudsepp.

Veebiplatvormi näol ei ole tegemist e-poega, kuid andmebaasiga liituval toidu- või joogitootjal peab olema valmisolek ja toimiv lahendus oma toodangu turustamiseks, olgu selleks siis tootja enda e-pood, postipaki saatmise võimalus või kohapealne müük.

„Oleme pidanud andmebaasi juures oluliseks, et see uueneks pidevalt ning sisaldaks infot olemasoleva toodangu kohta, mistõttu tuleb ettevõtjal kord kvartalis oma andmeid uuendada, et tagada andmebaasis olevate andmete ajakohasus,“ ütles Kadi Raudsepp.

Praeguse seisuga leiab andmebaasist oma toodetega esindatuna juba 145 ettevõtet. Andmebaasi haldaja, MTÜ Eesti Maaturism juhatuse esimehe Raili Mengeli sõnul täieneb andmebaas pidevalt. Ettevõtted saavad ise liituda andmebaasiga kohaliktoit.maaturism.ee, kasutades menüüs välja “Andmebaasiga liitumine”. Ühinema oodatakse tootjaid, kes toodavad ja turustavad kohalikku toitu ning on valmis seda tarnima lõpptarbijatele või toitlustusettevõtetele.

„Kutsume uue andmebaasiga tutvuma kõiki inimesi, kes soovivad osta kohalikke toidu- ja joogitooteid ning vajavad infot, kust selliseid tooteid leida. Samuti on andmebaas abiks toitlustusettevõtetele, kes soovivad oma ettevõttes pakkuda kohalikust toorainest valmistatud toitu ja toiduaineid,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Tarbijad saavad andmebaasis tootjaid ning tooteid otsida nii maakonna kui ka tootekategooria järgi. Samuti saab tarbija eristada otsingus mahesertifikaadi ning piirkondlike toidumärgistega tooteid.

Andmebaas on valminud rahvusvahelise koostööprojekti Baltic Sea Food raames, kuhu on kaasatud  kümne Läänemere-äärse riigi 14 toiduga seotud organisatsiooni. Projekti eesmärk on töötada välja ärimudeli raamistik, mis aitaks piirkondlikel toiduvõrgustikel kohalikke toidutooteid tõhusamalt ja kuluefektiivsemalt äriklientidele turustada.

Projekti „Baltic Sea Food“ kaasrahastab Interregi Läänemere piirkonna programm 2014–2020.

Lisainfo projekti kohta: https://www.agri.ee/et/kohaliku-toidu-turustamisele-keskenduv-rahvusvahe… ja http://www.balticseaculinary.com/baltic-sea-food-project

Allikas: Maaeluministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti: Selgus kala ja kalatoodete tarbimise edendamiseks välja kuulutatud ideekonkursi hanke võitja

NordenBladet —Maaeluministeerium tõmbas joone alla juuni lõpus välja kuulutatud suurele ideekonkursi hankele, kuulutades välja võitja, kes hakkab järgmise kolme aasta jooksul edendama kala ja kalatoitude populaarsust Eestimaa inimeste seas. Kaheksa konkursile laekunud idee hulgast tunnistati parimaks reklaamiagentuuri Division OÜ pakutud loovlahendus, mis valmis ühistöös MIXD Meedia OÜ-ga. Zürii esimehe Anu-Mall Naaritsa sõnul olid kõik konkursile esitatud kaheksa professionaalset pakkumist väga hästi ette valmistatud. „Kalakampaania võitja valikul valitses kümneliikmelise žürii hulgas siiski suur üksmeel. Hea meel on võitjaks kuulutada agentuur, kes sellel ideekonkursil näitas selgelt, et nad mõistavad väga hästi, kuidas panna inimesed rohkem kala sööma ning kuidas tekitada erinevates sihtgruppides kalaisu. Lisaks toimivale ideele oli kokku pandud ka mitmekülgne tegevuskava selle elluviimiseks ja sihtgruppideni jõudmiseks. Soovin žürii nimel võitjale edu kampaania elluviimisel ja tulemuste saavutamisel ning tänan kõiki, kes sel konkursil osalesid,“ lisas žürii esimees Anu-Mall Naarits.

„Oma geograafilise asendi ja kalaga isevarustuse poolest võiks eestlasi juba praegu pidada kalasööjaks rahvaks, aga uuringud näitavad, et eestimaalase söögilauale jõuab keskmiselt 17 kilo kala ja kalatooteid inimese kohta aastas, samas kui Euroopas tarbitakse inimese kohta aastas keskmiselt 25 kg kala. Meie algatatud kolmele aastale kavandatava reklaamikampaania üks olulisemaid eesmärke ongi kala ja kalatoodete tarbimise suurendamine Eestis,“ ütles maaeluministeeriumi asekantsler Siim Tiidemann.

Ligi 1,6 miljoni suuruse hanke võitja valis välja 10-liikmeline žürii, kuhu kuulusid Eesti Kaupmeeste Liidu, Marketingi Instituudi, Eesti Toiduliidu, Turundajate Liidu, Tallinna Ülikooli, Kalanduse Teabekeskuse, Kalaliidu, Maaeluministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi esindajad. Žürii liikmed olid seotud konfidentsiaalsuslepinguga ega omanud hindamise ajal infot pakkumuse esitajate kohta.

Hanke võitja, reklaamiagentuur Division OÜ peab kala ja kalatoodete söömist toetava kampaaniaga alustama hiljemalt kolme kuu möödumisel pärast lepingu sõlmimist. Kampaania kogukestvus ehk kampaania tegevused on ära jaotatud kolmele aastale, mille käigus on oluline jõuda kõikide Eestimaa inimesteni.

„Kampaania on täitnud oma eesmärgi, kui kalatoodete kogutarbimine Eestis kasvab 20 kilogrammini aastas ning selle püsivam mõju võiks jätkuda ka pärast ametlikku kampaaniaperioodi lõppu,“ sõnas Siim Tiidemann.

Kavandatavat reklaamikampaaniat rahastatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) vahenditest.
Kala ja kalatoodete tarbimise kasv elanikkonna hulgas on üks osa Maaeluministeeriumi koostatud arengukavast aastani 2030, milles on üldiseks sihiks seatud, et Eesti toit oleks hinnatud ja maal oleks hea elada.

Allikas: Maaeluministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Rootsi politseijuht Säpon Thornberg: migrantide kambavägivald ohustab demokraatiat

NordenBladet — Rootsi politseijuht Säpon Thornberg ütles intervjuus väljaandele Financial Times, et Rootsi migrantide kambavägivald ohustab demokraatiat. „Kui nad ei integreeru, siis peavad nad arvestama tagajärgedega. Me oleme olnud nende suhtes liiga leebed,” tunnistas Rootsi politseijuht.

Politseijuhi väitel on demokraatia ohus, kui kambavägivallast jagu ei saada. Politseijuht ütles, et konkureerivate jõukude omavaheline arveteõiendamine ning perekondade klannide võimutsemine teatud piirkondades kujutab endast üha suuremat ohtu.

Rootsit on viimastel aastatel tabanud suur vägivallalaine, kus tärisevad relvad ja plahvatavad pommid. Kõige enam on ohustatud Stockholmi, Göteborgi ja Malmö migrantide piirkonnad.

Rootsi politsei hinnangul on riigis ligi 60 ohustatud piirkonda, kus valdav osa elanikest on tulnud välismaalt või on nende vanemad sündinud välismaal. Thornbergi väitel näitab see Rootsi ühiskonna ebaõnnestumist, kui niisugustel piirkondadel on lastud tekkida.

Thornberg ütles, et ebaõnnestumine on koolides, samuti mõjutavad töötus ning vanematelt saadavate rollimudelite puudumine. Politseijuhi väitel on noorte meeste integreerimine ebaõnnestunud. Kui noored mehed ei soovi integreeruda, siis peavad sel olema tagajärjed. Rootsi ühiskond on teinekord olnud liiga leebe, tunnistab politseijuht.

Politseijuht ütles, et grupeeringutes on nii, et kui politsei kellegi vahistab või keegi tapetakse, siis on kohe 10-15 meest valmis selle koha täitma. Thornberg ütls, et ta loodab, et Rootsis on lõpuks toimunud ärkamine ning poliitikud on valmis probleemiga tegelema. Olukorra normaliseerimine võtab aga aega.

Ratas idufirmade ümarlaual: Eesti peab olema riik, kuhu välistalendid soovivad tulla

NordenBladet — Peaminister Jüri Ratase eilsel (02.nov) kohtumisel iduettevõtete esindajatega arutati sektori käekäiku, arenguvõimalusi ning tingimusi era- ja riskikapitalituru elavdamiseks.

„Idufirmad kitsamalt ning IT-sektor laiemalt on väga suure kasvupotentsiaaliga ning keskendunud kõrge lisandväärtusega toodete pakkumisele. Kuna ligi neljandik selle sektori töötajatest on välismaalased, siis meie majanduskasvu ja konkurentsivõimet silmas pidades on oluline, et Eesti peab olema riik, kuhu välistalendid soovivad tulla. Loodetavasti leiame majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel ning koostöös sektori esindajatega lahendusi, kuidas iduettevõtjaid toetada,“ sõnas peaminister Jüri Ratas.

Lisaks tutvustati kohtumisel idufirmade sektori peamisi majandusnäitajaid. Eesti Startup Andmebaasi andmetel on Eestisse registreeritud 1105 iduettevõtet kokku ligi 6300 töötajaga. Sektori keskmine palk küündib 2508 euroni, mis 1,8 korda kõrgem Eesti keskmisest palgast. Eesti iduettevõtete koondkäive ületab prognooside kohaselt sel aastal 550 miljoni euro piiri, mis on 40% rohkem kui möödunud aastal. Tööjõumakse makstakse kokku ligi 71,7 miljonit eurot. Idusektori kasv on keskmiselt 30 protsenti aastas.

Kohtumisel kõneldi ka idufirmade ettepanekutest tööseadusandlus paindlikumaks muuta ning uute töösuhtevormide kasutuselevõtmisest.

Peaministri sõnul jäi ümarlauas kõlama mitu väärt mõtet. „Eestis töötamine ja siia investeerimine peab olema võimalikult lihtne ning seda reguleeriv seadusandlus toetav ja asjakohane,“ sõnas Ratas. „Kindlasti on sektori esindajate kogemused ja ettepanekud hea stardikoht hoolitsemaks, et riik saaks meie ettevõtteid parimal võimalikul viisil toetada,“ sõnas ta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tutvustas ümarlaual olemasolevaid ja uusi initsiatiive riigi investeeringutest riskikapitaliturgude arendamisel. Järgmine startup-ettevõtjate ümarlaud koguneb peaministri juures 2021. aasta kevadel.

 

Avafoto: Startup-ettevõtjate ümarlaud, 02.11.2020 (Stenbocki maja)
Allikas: Eesti Riigikogu

 

Põhjala kirjanduse nädal kutsub lapsi, noori ja täiskasvanuid mõtlema selle üle, mida tähendab olla maailmakodanik

NordenBladet — Kirjandussõbrad juba teavad, et novembri teisel nädalal on põhjust süveneda põhjamaade autorite teostesse. 9.-15. novembrini on lapsed, noored ja täiskasvanud oodatud tutvuma Põhjala kirjandusega. Põhjala kirjanduse nädal toimub igal aastal koos kolme valitud raamatuga ning kõik valitud raamatud peegeldavad aastateemat. Selle aasta teema on “Põhjala maailmas”.

Raamatukogud, seltsimajad, koolid, lasteaiad jne on oodatud osa võtma Põhjamaade kirjanduse nädalast, pannes end kirja siin.

Käesoleva aasta Põhjala kirjanduse nädal kutsub lapsi, noori ja täiskasvanuid mõtlema selle üle, mida tähendab olla maailmakodanik ja kuidas leida oma koht maailmas. Rännukihk on viinud põhjamaalasi loendamatutesse kohtadesse kõikjal maailmas – jälgi Põhjala kultuuripärandist leiame nii ammusest viikingite ajast kui ka tänapäeva migratsioonilainest põhjustatud liikumistest.

Planeedil maa elab 8 miljardit inimest ja kõik me koos moodustame selle maailma. Vaatamata riigipiiridele saame me rännata peaaegu kõikjale, suunduda oma turvalisest koduhoovist tundmatute kauguste poole. Reisid võivad olla lühikesed või pikad, kesta mõnda aega või igavesti. Maailm võib tunduda lõputult suur või üpris väike, kuid üks asi on kindel – kõik 8 miljardit inimest elavad ja loovad oma unikaalse maailma kandes endas neile ainuomast lugu.

Vaadates maailma läbi kirjanduse

Lugemine on haruldane võimalus reisida ja kogeda maailma. Kirjandus võimaldab meil seigelda tundmatutes kohtades, tunda ära käidud radu ning avastada erinevusi ja sarnasusi kultuuris ja igapäeva elus. Raamatut lugedes ja oma kujutlusvõimet kasutades võime me kodust lahkumata olla sadade kilomeetrite kaugusel. Nagu oleksime koos seal koos autoriga – me võime kuulda, tunda, avastada ja õppida. Saame koos osalistega naerda või valada koos sel teekonnal mõne pisara.

Maailm selle aasta teemaraamatutes

Käesolevaks aastaks valitud raamatud pulbitsevad elust ja küsivad suuri küsimusi elust ja surmast, privileegidest, õigustest ja kohustustest selles maailmas. Raamatud kirjeldavad tegelaste iseloomuomadusi, mis meid nii ühendavad kui eraldavad – teevad meist isiksused. Kõik selleks aastaks valitud raamatud on võitnud Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna. Loodame, et raamatud haaravad lugejaid kaasas ning teema pakub põnevust ka erinevate tegevuste korraldamiseks.

Lastele mõeldud ettelugemine, hommikuhämarus, on eelmise aasta Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse auhinna võitja Kristin Roskifte (Norra) raamat “Kõik on olulised”. Pealkiri kannab kenasti edasi mitmeti tõlgendamist (inglise keeles “Everybody counts” – kõik on olulised või kõik arvutavad) – see on nii raamat, kus lapsed saavad arvutada kui ka raamat, kus räägitakse, et igaühega peab arvestama, sest kõik on kordumatu individuaalsusega ja väärtuslikud.

Noored saavad kaasa seigelda Jakob Wegeliuse (Rootsi) raamatus “Mõistatuslik mõrvalugu”. Raamat võitis Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse auhinna aastal 2015 ja on järg raamatule “Legend Sally Jonesist”. Raamatus “Mõistatuslik mõrvalugu” järgneme me Sally Jonesile, kes satub Portugali pealinnas Lissabonis kitsikusse. Tema teekonnal päästmaks oma sõpra, soome laevakaptenit Henry Koskelat, näeme me nii lahkust kui julmust.

Täiskasvanutele mõeldud õhtuhämaruse ajal loetakse ette lõik islandi kirjaniku Auður Ava Ólafsdóttir raamatust “Arm”. Raamat võitis Põhjamaade Nõukogu auhinna aastal 2018 ja räägib sellest, kuidas meie sisemaailm võib kokku kukkuda, et seejärel taas tuhast tõusta. Raamatu peategelane Jónas Ebeneser on raskemeelne keskealine murtud mees. Ta otsustab sõita Islandilt ühte sõjast räsitud riiki vaid ühe eesmärgiga – võtta endalt elu. Selle täideviimiseks annab ta endale aega 7 päeva. Aga antud aja jooksul avastab ta enda ja teiste kohta hinge arme jätnud mineviku, millest ta midagi ei teadnud.

 

Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT