NordenBladet — Riigikogus oli eile hilisõhtul esimesel lugemisel nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu, millega muuhulgas pikendatakse alates jaanuarist kehtinud haiguspäevade varasemat hüvitamist kuni aasta lõpuni. Muudatus võimaldab inimestel juba esimeste haigussümptomite ilmnemisel või nakatunu lähikontaktseks osutumisel töölt koju jääda, aidates säilitada nende sissetulekuid.
„Meie kõigi ühine eesmärk on COVID-19 kriis kiiresti ületada ning naasta võimalikult tavapärase elu juurde. Saame seda teha vastutustundlikult ja terviseteadlikult käitudes. Haiguspäevade varasem hüvitamine võimaldab inimestel juba esimeste sümptomite tekkimisel koju jääda, ilma et nad kaotaksid seetõttu oluliselt oma sissetulekutes,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „COVID-19 haiguse leviku piiramiseks on oluline, et samasugustel tingimustel saavad haiguslehel olles hüvitist ka nakatunute lähikontaktsed.“
COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks kompenseerivad alates 2021. aasta jaanuarist tööandjad haiguslehe 2.–5. päevani ning haigekassa alates 6. haiguspäevast. Kui praeguse seaduse järgi pidi selline haigushüvitise maksmise kord kehtima ajutiselt 1. jaanuarist kuni 30. aprillini, siis eelnõuga nähakse ette haiguspäevade varasema hüvitamise pikendamine kuni 2021. aasta lõpuni. Selleks, et pikendada haiguspäevade hüvitamist alates 2. haiguspäevast kuni 2021. aasta lõpuni eraldatakse haigekassale 12 miljonit eurot.
Teise muudatusena täpsustatakse eelnõuga valitsuse ja terviseameti pädevusi ning lisatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusesse selge õiguslik alus, mis võimaldab kohustada inimesi järgima nakkushaiguse leviku korral nakkusohutuse ettevaatusabinõusid. Eelnõuga täpsustatakse, et lisaks koolide, lasteasutuste ja sotsiaalteenuseid osutavate asutuste ajutisele sulgemisele on võimalik terviseametil ja valitsusel nende tegevust ka ajutiselt piirata. Samuti antakse paindlikkuse suurendamiseks võimalus lisaks koosolekute ja ürituste keelamisele kehtestada nende korraldamisele nõudeid.
Eelnõuga lisatakse seadusesse ka võimalus kaasata politseid ja teisi korrakaitseorganeid terviseameti järelevalveülesannete täitmisse. Kuna siiani on kaasamise regulatsioon puudunud, on terviseamet saanud korrakaitseorganitega koostööd teha vaid ametiabi taotluste või ametnike vahetamise kaudu. Regulatsiooni loomine lihtsustab kaasamise korraldust ja kiirendab selle protsessi. Kaasamise täpsemad tingimused ja kord kehtestatakse eelnõu kohaselt valitsuse määrusega.
Kui kehtiva seaduse kohaselt saab väärteo korras karistada karantiinireeglite rikkumise eest, siis eelnõu kohaselt luuakse võimalus inimesi vastutusele võtta ka siis, kui nad on rikkunud valitsuse või terviseameti kehtestatud nõudeid, näiteks maskikandmise kohustust või liikumisvabaduse või ürituste korraldamise piiranguid. Nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamise nõuete rikkumise eest saab eelnõu kohaselt karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, juriidilisele isikule on ette nähtud rahatrahv kuni 32 000 eurot.
Praegu menetleb kõiki nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse rikkumisi terviseamet, kuid eelnõu järgi saab nende väärtegude kohtuvälise menetlemise õiguse ka politsei- ja piirivalveamet, kui ta on terviseameti ülesannete täitmisse kaasatud. Lisaks ühtlustatakse eelnõuga väärtegude eest ette nähtud karistusmäärad.
Eelnõu muudatusettepanekute tähtajaks määrati 31. märts 2021.
Pressiteade eesti viipekeeles