NordenBladet — Soomes tuvastati täna reedel, 26. märtsil viimase ööpäevaga 512 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud 74 754 koroonaga nakatumist.
Kõige enam oli uusi nakatumisi terviseameti andmetel Helsingis (162), Espoos (58), Turus (50) ja Vantaal (50).
NordenBladet — Riigikogus oli eile hilisõhtul esimesel lugemisel nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu, millega muuhulgas pikendatakse alates jaanuarist kehtinud haiguspäevade varasemat hüvitamist kuni aasta lõpuni. Muudatus võimaldab inimestel juba esimeste haigussümptomite ilmnemisel või nakatunu lähikontaktseks osutumisel töölt koju jääda, aidates säilitada nende sissetulekuid.
„Meie kõigi ühine eesmärk on COVID-19 kriis kiiresti ületada ning naasta võimalikult tavapärase elu juurde. Saame seda teha vastutustundlikult ja terviseteadlikult käitudes. Haiguspäevade varasem hüvitamine võimaldab inimestel juba esimeste sümptomite tekkimisel koju jääda, ilma et nad kaotaksid seetõttu oluliselt oma sissetulekutes,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „COVID-19 haiguse leviku piiramiseks on oluline, et samasugustel tingimustel saavad haiguslehel olles hüvitist ka nakatunute lähikontaktsed.“
COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks kompenseerivad alates 2021. aasta jaanuarist tööandjad haiguslehe 2.–5. päevani ning haigekassa alates 6. haiguspäevast. Kui praeguse seaduse järgi pidi selline haigushüvitise maksmise kord kehtima ajutiselt 1. jaanuarist kuni 30. aprillini, siis eelnõuga nähakse ette haiguspäevade varasema hüvitamise pikendamine kuni 2021. aasta lõpuni. Selleks, et pikendada haiguspäevade hüvitamist alates 2. haiguspäevast kuni 2021. aasta lõpuni eraldatakse haigekassale 12 miljonit eurot.
Teise muudatusena täpsustatakse eelnõuga valitsuse ja terviseameti pädevusi ning lisatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusesse selge õiguslik alus, mis võimaldab kohustada inimesi järgima nakkushaiguse leviku korral nakkusohutuse ettevaatusabinõusid. Eelnõuga täpsustatakse, et lisaks koolide, lasteasutuste ja sotsiaalteenuseid osutavate asutuste ajutisele sulgemisele on võimalik terviseametil ja valitsusel nende tegevust ka ajutiselt piirata. Samuti antakse paindlikkuse suurendamiseks võimalus lisaks koosolekute ja ürituste keelamisele kehtestada nende korraldamisele nõudeid.
Eelnõuga lisatakse seadusesse ka võimalus kaasata politseid ja teisi korrakaitseorganeid terviseameti järelevalveülesannete täitmisse. Kuna siiani on kaasamise regulatsioon puudunud, on terviseamet saanud korrakaitseorganitega koostööd teha vaid ametiabi taotluste või ametnike vahetamise kaudu. Regulatsiooni loomine lihtsustab kaasamise korraldust ja kiirendab selle protsessi. Kaasamise täpsemad tingimused ja kord kehtestatakse eelnõu kohaselt valitsuse määrusega.
Kui kehtiva seaduse kohaselt saab väärteo korras karistada karantiinireeglite rikkumise eest, siis eelnõu kohaselt luuakse võimalus inimesi vastutusele võtta ka siis, kui nad on rikkunud valitsuse või terviseameti kehtestatud nõudeid, näiteks maskikandmise kohustust või liikumisvabaduse või ürituste korraldamise piiranguid. Nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamise nõuete rikkumise eest saab eelnõu kohaselt karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, juriidilisele isikule on ette nähtud rahatrahv kuni 32 000 eurot.
Praegu menetleb kõiki nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse rikkumisi terviseamet, kuid eelnõu järgi saab nende väärtegude kohtuvälise menetlemise õiguse ka politsei- ja piirivalveamet, kui ta on terviseameti ülesannete täitmisse kaasatud. Lisaks ühtlustatakse eelnõuga väärtegude eest ette nähtud karistusmäärad.
Eelnõu muudatusettepanekute tähtajaks määrati 31. märts 2021.
NordenBladet — Soome parlamendi poolt vastu võetud nakkushaiguste seaduse muudatused täpsustavad kehtivaid tervisekontrolliga seotud regulatsioone. Nüüdsest on nakkushaigusega kokku puutunud ja nakatunud kohustatud andma tervishoiuasutustele teavet enda kohta. 29. märtsil 2021 jõustuvad muudatused laiendavad ka piirivalve võimet ametialast abi osutada. Vabariigi President kavatseb seaduse välja kuulutada homme, 26. märtsil.
Muudatused tugevdavad ja kiirendavad võimude jõupingutusi nakkushaiguste tõrjeks ja jälitamiseks. Muudatused puudutavad nakkushaiguste seaduse paragrahve 16 (kohustuslik tervisekontroll), 22 (teabe edastamine) ja 89 (ametialane abi).
Kohustuslikku tervisekontrolli saab rohkem rakendada
Muudatused täpsustavad võimalust, et piirkondlik valitsusasutus saab kehtestada kohustusliku tervisekontrolli. Tervisekontroll võib hõlmata näiteks koroonaproovi. Lisaks on omavalitsuse ja ravipiirkonna nakkushaiguste arstil nüüd õigus langetada otsus üksikisiku kohustusliku tervisekontrolli kohta.
Piirkondlik valitsusasutus (AVI) võib teha otsuse kohustusliku tervisekontrolli kohta. Otsust saab kohaldada näiteks nende isikute suhtes, kes saabuvad kindlast riigist kindlal ajal Soome lennujaama või sadamasse. Otsuse võib suunata ka kindlal töökohal olevatele töötajatele.
Piirkondlik valitsusasutus võtab oma otsuses arvesse piirkondlikku epideemiaolukorda ning seda, millal ja millises ulatuses on vaja kohustuslikuks tervisekontrolliks kasutada tervishoiutöötajaid. Seega saab personali paremini suunata sinna, kus see on nakkuste leviku piiramise seisukohast parem. Protseduur tagab, et muud tervishoiutegevused ei satuks ohtu, näiteks koroonaviiruse puhul.
Kui isik keeldub kohustuslikul tervisekontrollil osalemast, võib teda karistusseadustiku (39/1889) 44. peatüki 2. jao kohaselt tervisekaitse rikkumise eest trahvida või vangistada maksimaalselt kolmeks kuuks.
Nakkusega kokku puutunutel ja nakatunutel on kohustus anda teavet
Edaspidi on isik, kes on nakatunud, nakkusega kokku puutunud või keda on põhjust selles kahtlustada, kohustatud andma enda kohta teavet asja uurivale tervishoiutöötajale. Varem on andmete kogumine olnud vabatahtlik.
Piirivalve ametialase abi võimalused laienevad
Pärast nakkushaiguste seaduse paragrahv 89 muutmist on piirivalvel õigus ametialase abi korras peatada sõiduk, suunata liiklust ja töödelda ametialase abi andmiseks vajalikku terviseteavet.
NordenBladet – Riigihalduse minister Jaak Aab (KE) teatas valitsuse pressikonverentsil, et viiruse leviku piiramiseks kehtestatud piirangud kestavad Eestis tõenäoliselt vähemalt aprilli lõpuni. “Tõenäoline on, et mingeid leevendusi praegustest piirangutest tõenäoliselt aprilli lõpuni teha ei ole võimalik. Seda näitavad kõik märgid. Ma ei taha luua seda lootust, et aprilli keskelt on midagi kuskil vaba,” ütles Aab.
Peaminister Kaja Kallas (RE) vastas kriitikale, mida ta sai teisipäeval tehtud sotsiaalmeediapostituse eest, et Eesti elu võib ka terveks suveks piirangute alla jääda.
“Mis ma ütlesin? Ma ütlesin seda, et kui need numbrid alla ei tule, siis me ei saa piiranguid leevandada. See ei pruugi meeldida, sellepärast, et kes tahaks seda siis kuulata, aga see on paraku karm tõde,” kommenteeris Kallas.
Ta lisas, et numbrid jäävad praegusele tasemele, siis piirangute leevendamisest rääkida ei saa. “See tähendab seda, et piirangud sellisel kujul peavad jätkuma pikemalt, kui me oleme esialgselt plaaninud. Meie soov oli ju aprilli keskpaigaks saada nakatumine 500 peale, praegu me oleme 1400 peal ja paraku väga kiirelt alla ei liigu,” sõnas Kallas.
Kallas tõdes, et valdav osa Eesti elanikest järgivad eeskujulikult piiranguid, aga ometi näitavad numbrid endiselt tõusutrendi.
Oma tervisest rääkides ütles Kallas, et ta peab veel püsima kodus, sest on veel nakkusohtlik. Kallas rääkis, et perearst soovitas ka tal koroonaviiruse läbipõdenuna siiski vaktsineerida, aga seda ühe doosiga ja siis kui Kallas on täielikult tervenenud.
Valitsuse liikmetest kavatsevad end neljapäeval vaktsineerida Jaak Aab ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt (RE).
NordenBladet – Soome valitsuserakonnad leppisid kokku riigisisestes liikumispiirangutes. Kuigi Soome ametlik nakatumisnäitaja on praegu 173, on piirkondlikud erinevused küllaltki suured. Näiteks pealinnas Helsingis on näitaja 483, naaberlinnas Vantaal 431 ja ülikoolilinnas Turus 415. Viimase kahe nädala jooksul on Soomes tuvastatud tuhatkond nakatunut rohkem kui kahe varasema nädala jooksul. Koroonaviirus levib kõige rohkem 20-29- ning 30-39-aastaste hulgas.
Soome terviseamet hoiatas, et ilma lisapiiranguteta ootaks Soomet Eesti saatus. Terviseamet pooldab liikumispiiranguid ja leiab, et ainult vaktsineerimise, kõrge nakkusriskiga siseruumide ajutise sulgemise ning maskikandmise kohustusega pole võimalik epideemia plahvatuslikku laienemist riskipiirkondades ära hoida.
Rootsi rahvapartei (RKP), Vasakliit ja Rohelised otsustasid pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi toetada Soome valitsuse plaani kehtestada liikumispiirangud. Kõige rohkem oli liikumispiirangute kehtestamise vastu Vasakliit, kuid kolmapäeva õhtul teatas Vasakliidu parlamendirühm, et toetab valitsuse eelnõud. Vasakliit teatas meediale, et on koroonaviiruse epideemia olukorra pärast mures ja toetab seetõttu täiendavaid piiranguid. Parlamendi Roheliste fraktsiooni juht Emma Kari teatas samuti, et tema partei toetab liikumispiirangute kehtestamist. RKP juht Anna-Maija Henriksson teatas samuti, et tema partei toetab uute piirangute kehtestamist.
Valitsus plaanib piirata liikumist Helsingis, Espoos, Vantaas, Kauniainenis ja Turus.
Eelnõu järgi on lubatud minna tööle või õue kuni kaks inimest koos. Minna ei tohi kaubanduskeskusesse aega veetma või sõpradele külla. Lubatud ei ole ka hulgakesi koos sporti teha.
Eelnõu sisaldab 12 põhjust, mil liikumine on lubatud. Muu hulgas võib kodust lahkuda toidu, ravimite ostmiseks, pangas ja postkontoris käimiseks, arstiabi või sotsiaalteenuste kasutamiseks, tööülesannete täitmiseks, koolikohustuse täitmiseks, avalike ülesannete täitmiseks, ajateenistuses osalemiseks, lähedase inimese eest hoolitsemiseks, individuaalseks kohtumiseks kiriku esindajaga, elukoha vahetuseks või oma kodu või sõiduki hooldamisega seotud käikudeks, lemmikloomaga jalutamiseks, suvilasse kolimiseks.
Soome peaministri Sanna Marini sõnul on liikumispiirangud vajalikud, et vältida tervishoiusüsteemi ülekoormamist.
Soome valitsus annab liikumispiiranguid puudutava eelnõu juba neljapäeval parlamendile üle. Liikumispiirangud peaks jõustuma “võimalikult kiiresti” ning kestma esialgsetel andmetel 14. maini.
Erinevalt aastatagusest eriolukorra kehtestamisest ning Uusimaa maakonna isoleerimisest ei toeta Soome opositsioonierakonnad seekord valitsuse kava.
Paremtsentristliku koonderakonna Kokoomuse juht Petteri Orpo pole enda sõnul veendunud, kas liikumispiirangud on just praegu proportsionaalne ning hädavajalik meede. Tema hinnangul vajaks Soome eelkõige maskikandmise kohustust, veel rangemaid piiriületuspiiranguid ning kogunemispiiranguid.
