NordenBladet – Lätis tuvastati viimase ööpäevaga 324 uut koroonanakkuse juhtu, Leedus 412.
Lätis suri viimasel ööpäeval kuus koroonahaiget, teatas pühapäeval haiguste ennetamise ja kontrolli keskus. Kokku on Lätis positiivse koroonaproovi andnud 101 040 inimest. Neist on surnud 1878 inimest ehk 1,86 protsenti kõigist nakatunutest.
Ööpäevaga tehti 4591 testi, millest 7,1 protsenti osutus positiivseks.
Viimase 14 päeva nakatumus 100 000 elaniku kohta on 380,5.
Leedus tuvastati viimase ööpäevaga 412 uut koroonanakkuse juhtu
Leedus tuvastati viimase ööpäevaga 412 uut koroonanakkuse juhtu ja suri 12 koroonahaiget, teatas pühapäeval statistikaamet.
Viimase 14 päeva nakatumus 100 000 elaniku kohta on Leedus 305,4. Positiivsete koroonatestide osakaal viimase seitsme päeva jooksul on olnud 7,9 protsenti.
Leedus on positiivse koroonaproovi andnud 213 941 inimest. Koroona tõttu on surnud 3551 inimest.
Soomes registreeriti ööpäevaga 458 uut koroonanakkuse juhtu
Soomes registreeriti viimase ööpäevaga 458 uut koroonanakkuse juhtu, teatas pühapäeval terviseamet.
Viimase kahe nädalaga lisandus 9100 nakatumist, mida on 58 võrra vähem kui eelnenud kahel nädalal. Enim nakatumisi, üle 5100, tuvastati Helsingi ja Uusimaa tervishoiupiirkonnas.
Soomes on koroonaviirusega nakatumisi registreeritud 76 003. Surnud on 817 koroonahaiget.
NordenBladet — Soomes tuvastati täna pühapäeval, 28. märtsil viimase ööpäevaga 458 uut koiroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud 76 003 koroonaga nakatumist.
Viimase kahe nädalaga on Soomes tuvastatud 9100 nakatumist, mida on 58 võrra vähem kui eelneva kahe nädalaga.
Kõige enam oli uusi nakatumisi terviseameti andmetel Helsingis (122), Turus (56), Espoos (46) ja Vantaal (33).
Reedel lisandus Soomes kaks koroonasurma, kokku on Soomes registreeritud 817 koroonasurma.
NordenBladet — Tartu Ülikooli teadlased osalevad üleeuroopalises koostööprojektis, millega tahetakse vähendada emakakaelavähi sõeluuringutega seotud ebavõrdsust. Eesmärk on suurendada haavatavatesse ühiskonnarühmadesse kuuluvatenaiste osalust sõeluuringutes 26%-lt 45%-le, tänu millele võiks igal aastal säästa 6000–7000 naise elu.
Euroopas saab emakakaelavähi diagnoosi üle 61 000 naise aastas ja pea 26 000 neist sureb sellesse vähki. Iga selline surm on tragöödia, arvestades, et tänapäeval on võimalik emakakaelavähki ennetada ja ravida.
Tartu Ülikooli epidemioloogia professor Anneli Uusküla, kes on rahvusvahelises projektis CBIG-SCREEN Eesti esindaja, ütles, et suhteliselt suurt suremust seostatakse paljuski asjaoluga, et haavatavamate naiste vaktsineeritus ja osalus emakakaelavähi sõeluuringutes on vähene. „Kuigi on tõestatud, et sõeluuringuprogrammid vähendavad märkimisväärselt emakakaelavähki suremust, on need haavatavate naiste jaoks endiselt suures osas kättesaamatud. Need naised osalevad sõeluuringutes vähe. See tekitab nii Eesti kui ka kogu Euroopa tervishoiusüsteemis ebavõrdsust ja suurendab probleeme, millega juba niigi raskustes olevatel ühiskonnarühmadel tuleb oma heaolu tagamisel silmitsi seista,“ rääkis Uusküla.
Teiste seas vangid ja HIV nakkuse kandjad
Koostööprojektis keskendutakse kehvemal sotsiaal-majanduslikul järjel olevatele naistele, HIV-ga nakatunutele, vangidele, seksitöötajatele ning sisserännanutele, kes ei pruugi olla saanud oma päritoluriigis osaleda vähi sõeluuringus ja kellel võib olla keeruline uue kodumaa tervishoiusüsteemis orienteeruda.
Professor Uusküla tõdes, et Eestis on olukord emakakaelavähki haigestumisega silmapaistvalt halb, eriti võrreldes naaberriikidega Skandinaavia maades ja teiste Lääne-Euroopa riikidega. „Ülevaade eriti haavatavatesse rühmadesse kuuluvate naiste olukorrast on paljuski puudulik. Rahvatervishoiu nooremteadur Anna Tisler kirjeldab oma peagi ilmuvas teadustöös, kuidas võrreldes Eesti üldnaisrahvastiku isegi kehva osalusega sõeluuringus on HIV-ga nakatunud naiste osalus selles veel palju kehvem,“ rääkis Uusküla.
Uuringus tehakse kindlaks asjakohased parandusvõimalused ja arutatakse need sihtrühma kuuluvate naistega läbi. Konsortsium töötab välja strateegiad, mis vastaksid nende vajadustele, et kutsuda neid edukalt sõeluuringutele ja hoida nendega kontakti esimesest analüüsist ravini. Pideva dialoogi kaudu püütakse veenda poliitikakujundajaid neid strateegiaid vastu võtma, et riiklikud sõeluuringuprogrammid jõuaksid ka haavatavamas seisus naisteni.
Nii luuakse projekti käigus üleeuroopaline laiapõhjaline emakakaelavähi sõeluuringutes osalemise takistuste kohta ning töötatakse välja poliitikapõhimõtted, programmid, kommunikatsiooniviisid ja muud vajalikud vahendid, et neid takistusi ületada.
Tartu Ülikooli osalus
Tartu Ülikool osaleb projektis algusest lõpuni, alustades teaduskirjanduse ülevaatest ja lõpetades uuringu tulemuste katsetamisega. Muu hulgas juhivad Tartu Ülikooli teadlased ühte kolmest väljatöötatavast sõeluuringu tõhusust kontrollivast sekkumisuuringust, mis korraldatakse Eestis.
Projekti CBIG-SCREEN koordineerib Prantsusmaa Riiklik Tervishoiu- ja Meditsiiniuuringute Instituut. Eestit esindab projektis Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut. Projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist „Horisont 2020“(grant nr 964049).
NordenBladet —Valitsus otsustas 25. märtsi istungil eraldada reservist 2,5 miljonit eurot sel aastal Eestis toimuva FIA autoralli maailmavõistluste sarja etapi korraldamiseks. Ülemaailmsete otseülekannete kaudu jõuab Eestis toimuv spordi suursündmus sadade miljonite inimesteni 155 riigis.
„Eelmisel aastal Eestis esmakordselt toimunud MM-ralli osutus nii edukaks, et see kuulub WRC-sarja võistluskalendrisse ka sel ja järgmisel aastal. Valitsus toetab ettevõtmist, sest usume Rally Estonia meeskonna edusse, kes on seda juba 11 aastat professionaalselt vedanud,“ ütles kultuuriminister Anneli Ott. „Märkimist väärib ka see, et eelmisel aastal toimunud rallil ühtki nakatunut ei leitud ning korraldajad teevad Terviseametiga igakülgset koostööd, et osalejad ja külalised saaksid turvaliselt võistlust nautida,“ lisas ta.
Autoralli maailmameistrivõistluste etapp võimaldab tutvustada Eesti riiki, kultuuri ja ajalugu ning sellel on positiivne mõju majandusele. „Suursündmus toob Lõuna-Eesti kiiretele kruusateedele võistlema maailma parimad sportlased ja võistkonnad, mida omakorda jälgivad üle maailma miljonid fännid. Tänavu on plaanis teha ülemaailmne otseülekanne, mille kaudu tutvustatakse Eestit enam kui 155 riigis. See suurendab meie tuntust ja atraktiivsust reisisihtkohana,“ lisas Ott.
Valitsus toetab WRC sarja etapi korraldamist, sest seda ei ole võimalik rahastada vajalikus mahus rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste meetmest. Põhjus on selles, et sündmuse majanduslik mõju jääb koroonaviiruse leviku piirangute tõttu sel aastal väiksemaks, kui meetme tingimused sätestavad. Eraldatavat toetust ei loeta ka riigiabiks, sest tegemist on rahvusvahelise spordialaliidu tiitlivõistluse süsteemi kuuluvat võistlusga ehk MM-sarja ametliku etapiga. Ürituse korraldamise eelarve on kokku ligi 4,4 miljonit eurot.
Eelmisel aastal toimus WRC Rally Estonia Eestis esmakordselt. Vaatamata koroonaviiruse levikust tulenenud piirangutele sai sündmusest kohapeal osa üle 26 000 inimese nii Eestist kui ka välismaalt. See oli ühtlasi esimene autoralli maailmameistrivõistluste etapp, mis korraldati pärast koroonaviiruse puhangut. Rally Estoniast toodeti otseülekanded üle maailma, millega Eestis toimuv suursündmus jõudis 740 miljoni inimeseni.
Rally Estonia on 2021. aasta FIA autoralli maailmameistrivõistluste etapp, mis sõidetakse Tartus ja Tartu vallas, samuti Otepää, Elva, Kanepi, Kambja, Mustvee ja Peipsiääre vallas 15.–18. juulini.
NordenBladet — Soomes tuvastati täna laupäeval, 27. märtsil viimase ööpäevaga 791 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud 75 545 koroonaga nakatumist.
Kõige enam oli uusi nakatumisi terviseameti andmetel Helsingis (227), Vantaal (84), Espoos (82), Turus (54), Tamperes (52) ja Lahtis (32).
