Eesti: Talude registreerimine avatud talude päevale algab 1. aprillil

By

-

märts 31, 2021

NordenBladet — Homme algab talude registreerimine tänavu 25. juulil toimuvale avatud talude päevale. Talusid saab suviseks tippsündmuseks kujunenud üritusele kirja panna kuu aja jooksul ehk aprilli lõpuni.

„Tänavu juulikuu viimasel nädalavahetusel toimuv avatud talude päev toob tuhanded eestimaalased erinevaid talutootmisi ja ettevõtlikke maapiirkondi külastama juba seitsmendat aastat järjest. Kutsun üles kõiki huvitatud talusid ja põllumajandustootjaid üritusel osalema. See on teie võimalus, kus saate tutvustada nii oma tegevust, tooteid-teenuseid kui ka piirkonda tervikuna, kus te oma mõttekaaslastega tegutsete,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Avatud talude päeval on hea võimalus pakkuda kohalikku toitu ja kaupa otse oma õues külastajatele, kes tänulike tarbijatena tulevad teie juurde ka edaspidi.“

Ministri sõnul tuleb sellelgi aastal avatud talude päeva korraldamisel arvestada koroonaviiruse levikust tingitud piirangutega. Samas näitas mullune kogemus, et viiruse levik oli suvekuudel pidurdunud, päeva korraldamine õnnestus taludel edukalt ning pälvis külastajate suurt tähelepanu.

„Erinevalt varasemast saavad tänavu talud ennast sellele sündmusele registreerida ainult aprillikuu jooksul. Loodame, et kuu aega on osalusotsuse kaalumiseks, päeva ülesehitusele ja programmile mõtlemiseks ning enda kirja panemiseks piisav aeg,“ lausus Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja Reve Lambur.

Reve Lamburi sõnul on avatud talude päeval osalevate talude andmete laekumine hiljemalt mai esimeseks pooleks vajalik selleks, et jõuaks need üle kontrollida ja seejärel talupäeva paberkaardi õigeks ajaks valmis trükkida. Viimane on hoolimata nutiajastust osutunud talude külastuste planeerimisel oodatud ja tänuväärt abiliseks.

Registreerimisel peab talu olema hoolikas kaardil oma asukohta määrates. Kui see ei õnnestu kohe registreerimisel, siis saab täpsed koordinaadid panna kirja hiljem, kui on saadud andmete muutmise link. Samuti peab varuma kannatust enne, kui talu ilmub avalikult veebilehele, sest enne avalikustamist kontrollitakse kõik andmed üle.

Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine registreerida avatud talude veebilehel www.avatudtalud.ee/et/talule. Registreerimine lõpeb 30. aprillil. Palume registreerimisel kindlasti teada anda, kas talu on avatud lisaks pühapäevale ka laupäeval. Samas tuleb meeles pidada, et avatud talude päeva põhipäev on pühapäev, 25. juuli ning sel päeval on külastajatele avatud kõik registreerunud talud.

2020. aastal oli üle Eesti avatud 281 talu, kuhu tehti nädalavahetusel kokku üle 213 000 külastuse. Tegu on avatud talude päeva külastusrekordiga.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Eesti päranditurismi trump on mitmekesisus

By

Helena-Reet Ennet

-

märts 31, 2021

NordenBladet — Valminud on uuringu “Päranditurism Eestis: potentsiaal ja arenguvõimalused” lõppraport. Eesmärgiks oli kaardistada Eesti rikkaliku ajaloo- ja kultuuripärandi võimalusi rahvusvaheliselt huvipakkuvate turismitoodete sünniks.

Uuring leidis, et kõige enam huvitavad turiste ajaloolised hooned – mõisad, kirikud, vanad linna- ja asulasüdamed. Ajastute võtmes on turistide huvi suur tänapäevase Eesti elu vastu. Nõukogude aja osas pakuvad huvi eeskätt toonane argielu ja laulev revolutsioon. Eestlaste kui rahva puhul huvitavad turisti kõige enam mentaliteet ja kombed, traditsioonilised elatusalad, aga ka rahvakultuur, sealhulgas rahvalaul ja -tants ning rahvameditsiin. Samuti tunnevad külastajad erilist huvi pärandi vastu, mis on seotud nende maa ja kultuuri ning ühise ajalooga.

„Eesti võimalus on pärandi mitmekesisuses. Siin võib leida nii kohalikku, Läänemeremaade ja õhtumaise Euroopa kui ka Vene ja Nõukogude impeeriumi pärandit, jälgi baltisakslaste, venelaste ja rannarootslaste kultuuridest. Väga rikkalik on ka rahvaluulearhiivi talletatud kohapärimus. Kõik see muudab Eesti atraktiivseks turistidele üle Euroopa ja samuti maailma teistest piirkondadest,“ rääkis uurimisrühma juht, Tartu Ülikooli professor Heiki Valk.

EASi turismiarenduskeskuse direktori Liina Maria Lepiku sõnul saab uuring heaks alusmaterjaliks Eesti sihtkohtadele, et välja arendada omanäoline piirkonnapõhine pakkumine.

Valgu sõnul pakuvad Eesti rikkalik pärand ja maailma turismiturg rohkelt võimalusi teemapakettide loomiseks, nt arheoloogia, vanad sõjad, militaarajalugu ja terror, looduslikud pühapaigad, konfessioonid jms. „Pärandi tutvustamisel võiks senisest suuremat osa etendada vahetud elamuskogemused ja osalustegevused ning kohapärimus,“ kommenteeris Valk.

Uuringu koostajad soovitavad pärandi turundamisel pakkuda valikuvõimalusi nii esma- kui ka korduvkülastajale. Esmakülastaja puhul soovitatakse pärandit ja loodust käsitleda kompleksselt, sest pärand on tihedalt seotud maastiku ja loodusega, korduvkülastaja puhul on soovitus minna lugudega detailsemaks.

Uuringu omaette osa moodustab peatükk „Eesti suured lood“ – see on baasinfo, mida võiks tutvustada igale Eestit külastavale esmaturistile. Nende lugude abil võiks Eestisse saabuja saada esmase ülevaate siinsest maast ja rahvast. Samuti toonitasid uuringu läbiviijad ühtse riikliku teavitusstrateegia ning pärandiga tutvumiseks mõeldud nutirakenduste loomise tähtsust.

Uuring valmis Eesti Teadusagentuuri programmi RITA rahastusel. Töö teostasid oli Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut ning Viljandi Kultuuriakadeemia, koostööpartneriks Eesti Rahvaluule Arhiiv. Uuringu tulemused on sisendiks Kultuuri- ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, EASi turismiarenduskeskusele ning Eesti kohalikele turismiorganisatsioonidele kultuuripärandi esitlemisel ja kultuuriturismi edendamisel.

Täies mahus saab uuringuga tutvuda siin.

Eesti koolid ja ettevõtted asuvad uusi hariduslahendusi välja töötama

By

Helena-Reet Ennet

-

märts 31, 2021

NordenBladet — Selgusid koosloome programmi valitud Eesti koolide ja hariduslahendusi arendavate ettevõtete meeskonnad, kes hakkavad ühiselt uusi kodumaiseid hariduse digilahendusi looma. Programmi koordineerib Tallinna Ülikool koostöös Haridus- ja Noorteameti ning Startup Estoniaga.

Kuus haridusvaldkonna algatust EduLog, Koodikool, Kolm Põrsakest, Noorte Vabamu, Taut ja TEMU hakkavad koos koolidega digilahendusi looma. Välja valitud ideed pakuvad lahendusi programmeerimise õppimisest kuni tervise ja noortele suunatud seksuaalhariduseni.

Haridus- ja Noorteameti peadirektori Ulla Ilissoni sõnul said tänaseks väga edukad haridustehnoloogia ettevõtted nagu ALPA Kids ja Futuclass hoogu juurde just eelmise aasta koosloome programmist. “Üksi võib kiiresti areneda, aga koos jõuame palju kaugemale. Harno on võtnud eesmärgiks toetada haridusinnovatsiooni loovaid ettevõtteid kogu elutsükli vältel nii tegutsemisel kodumaal kui ka Eestist välja lendamisel. Just haridusvaldkonnast saab alguse areng, mis meie elu ja ümbritsevat maailma muudab,” märkis Ilisson.

Startup Estonia EdTech sektori projektijuht Inga Kõue märkis, et uusi eraalgatustel põhinevaid haridust mõjutavaid digilahendusi tekib väga mitmetel viisidel: “Koosloome programmiga anname alustavatele meeskondadele lisandväärtust juba varases tootearenduse faasis, viies kokku idee esitajad ja tulevased lõppkasutajad ning lisades kolmanda osapoolena uue lahenduse loomisse ülikooli,” lisas ta.

Ülikooli mentorid toetavad meeskondade ja koolide koosloome liikumist jätkusuutlike haridusinnovaatiliste tootelahenduste poole. “Haridusasutuste personali kaasamine juba tootearenduse algfaasis koos tegevuse tõenduspõhise hindamisega suurendab loodavate haridustoodete ja teenuste tõenäosust jõuda õpetaja klassiruumi,” kommenteeris Tallinna Ülikooli ettevõtluskoostöö ja haridusinnovatsiooni peaspetsialist Janika Leoste.

Koosloome programm käivitub aprillis projektipartnerite kohtumistega, ülikooli mentorluse ja konsultatsioonidega ning töötubadega. Programm lõppeb oktoobris avaliku üritusega kõikidele haridusest huvitujatele, kus jagatakse kolmepoolse koostöö kogemust, edusamme ja väljakutseid uute innovaatiliste lahenduste loomisel.

Alustavas programmis tulevad valitud kuuele meeskonnale appi kaksteist üldhariduskooli nõustajat. Projekti käigus kohtuvad ettevõtted regulaarselt koolidega, kaasates arendusse ka õppijad. Soovi programmis osaleda esitasid Aruküla Põhikool, Gaia Kool, Kallavere Keskkool, Keila Kool, Paide Gümnaasium, Põltsamaa Gümnaasium, Rakvere Reaalgümnaasium, Saaremaa Gümnaasium, Sindi Gümnaasium, Tallinna Järveotsa Gümnaasium, Tallinna Ühisgümnaasium ja Tartu Raatuse Kool. Programmis osalenud meeskonnad ja koolide projektipartnerid pälvivad ametliku tunnustuse “Eesti haridusinnovatsiooni koosloome partner”.

Tallinna Ülikool töötab programmi raames välja teenused, mida saavad ettevõtted kasutada EDUSPACE uurimislaboris sõltumatult konkreetsest programmist. “Ettevõtete vajadustest lähtuvalt komplekteerime teadlastest ajutise projektimeeskonna, kes saab tuge pakkuda nii haridusinnovatsiooni toetava tootearenduse, prototüüpimise, sihtrühmaga valideerimise kui ka rakendusuuringute läbiviimisega. Näitena võib tuua eelmise aasta programmis osalenud ALPA Kidsi, keda nõustatakse laste õppimist toetavate personaliseeritud õpiradade prototüübi loomisel,” lisas Janika Leoste.

Koosloome hariduses põhineb Soomes välja töötatud ja Espoos juurutatud mudelil KYKY Living Lab ning Inglismaal University College London (UCL) hariduse instituudi loodud programmil EDUCATE. Eelmisel aastal esmakordselt Eestis käima lükatud programmis osalesid koos koolide ja lasteaedadega ettevõtted ALPA Kids, CogniSpot, Futuclass, Jututuba, Mastery ja Proovikivi.

Täiendavat infot leiab programmi kodulehelt https://eduspace.tlu.ee/koosloome/.

Haridus- ja Noorteamet on toeks programmis osalevatele haridusasutustele, Startup Estonia iduettevõtetele ning Tallinna Ülikool pakub osapooltele metoodilist ja didaktilist tuge. Koosloome programmi aitavad ellu viia Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Lisainfo:

Aivar Hiio
Innovatsiooni- ja koostöökeskus
Haridus- ja Noorteamet
aivar.hiio@harno.ee

Avafoto: Unsplash

Soomes lisandus (30.03.2021) 420 koroonaga nakatumist

By

Helena-Reet Ennet

-

märts 30, 2021

NordenBladet — Soomes tuvastati täna teisipäeval, 30. märtsil viimase ööpäevaga 420 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud 76 845 koroonaga nakatumist.

Kõige enam uusi nakatumisi oli terviseameti andmetel Helsingis (138), Vantaal (45), Espoos (35), Tamperes (31) ja Turus (20).

Soomes lisandus täna 4 koroonasurma, kokku on Soomes registreeritud 826 koroonasurma. Haiglaravil on 304 koroonapatsienti, kellest intensiivis 50.

Eesti: Tartu kirjandusfestival Prima Vista lükkub ka tänavu septembrikuusse

By

Helena-Reet Ennet

-

märts 30, 2021

NordenBladet – Algselt 3. kuni 8. maini toimuma pidanud Tartu kirjandusfestival Prima Vista lükkub ka sel aastal septembrikuusse ja toimub uue kava järgi 20. kuni 25. septembrini. Kuigi praegu julgevad korraldajad loota, et sügisel kohtuvad päris kirjanikud päris publikuga päris kohtades, siis on nad valmis ka võimalikeks tagasilöökideks.

Sügisel on Tartusse valmis tulema Iisraeli kirjanik Etgar Keret, Saksa autor Uwe Laub, Viktor Šenderovitš Venemaalt, Norra autorid Klara Hveberg ja Knut Ødegård, estofiil Turid Farbregd, lätlane Rvins Varde. Festivali patroon on tänavu Norra päritolu tõlkija ja luuletaja Øyvind Rangøy.

Tavaliselt festivali eelüritusena toimunud raamatu ja roosi päev 23. aprillil saab teoks virtuaalselt. Selgub kirjanduskonkursi “Esimene samm” laureaat, esinevad konkursi kõige esimene laureaat Anti Saar ja teised auhinnaga tunnustatud autorid. Raamatulaat toimub tänavu veebis.

Rohkem infot üritusest leiate siit: https://kirjandusfestival.tartu.ee/