NordenBladet – Algselt 3. kuni 8. maini toimuma pidanud Tartu kirjandusfestival Prima Vista lükkub ka sel aastal septembrikuusse ja toimub uue kava järgi 20. kuni 25. septembrini. Kuigi praegu julgevad korraldajad loota, et sügisel kohtuvad päris kirjanikud päris publikuga päris kohtades, siis on nad valmis ka võimalikeks tagasilöökideks.
Sügisel on Tartusse valmis tulema Iisraeli kirjanik Etgar Keret, Saksa autor Uwe Laub, Viktor Šenderovitš Venemaalt, Norra autorid Klara Hveberg ja Knut Ødegård, estofiil Turid Farbregd, lätlane Rvins Varde. Festivali patroon on tänavu Norra päritolu tõlkija ja luuletaja Øyvind Rangøy.
Tavaliselt festivali eelüritusena toimunud raamatu ja roosi päev 23. aprillil saab teoks virtuaalselt. Selgub kirjanduskonkursi “Esimene samm” laureaat, esinevad konkursi kõige esimene laureaat Anti Saar ja teised auhinnaga tunnustatud autorid. Raamatulaat toimub tänavu veebis.
NordenBladet – Valitsus otsustas pikendada praegu 11. aprillini kehtivaid koroonapiiranguid veel kahe nädala võrra, 25. aprillini. Leedust, Lätist ja Soomest reisimisele hakkavad kehtima samad nõuded nagu mujalt Euroopa riikidest tulles. See tähendab, et alates 5. aprillist peavad kõik inimesed, kes on ületanud Eesti riigipiiri, viibima 10 päeva isolatsioonis. Eneseisolatsioonist ja testimisest on vabastatud inimesed, kes on viimase kuue kuu jooksul läbi põdenud COVID-19 haiguse või läbinud vaktsineerimiskuuri.
Sõltuvalt epideemilisest olukorrast võib valitsus piiranguid pikendada ka pärast seda, piirangute üle otsustatakse iga kahe nädala tagant, edastas valitsuse pressiesindaja.
Kehtivad piirangud jätkuvad kõigis valdkondades. See puudutab nii hariduselu, sportimist, spordivõistluseid ja liikumisüritusi, noorsootööd, huviharidust, täiendkoolitust. Endiselt peavad klientide jaoks jääma suletuks spaad, basseinid, veekeskused ja ujulad. Keelatud on avalikud üritused, suletud peavad olema nii kultuuriasutused kui meelelahutuskohad. Kehtima jäävad erandid välitingimustes avalike koosolekute ja jumalateenistuste kohta ning muuseumite õuealadele.
Toitlustusettevõtetele on lubatud vaid toidu kaasamüük. Suletud peavad olema kõik poed peale esmavajalikke kaupu müüvate poodide. Muus osas võib kaupu müüa ja väljastada kaupluse õuealal. Avatud poodides ja teenindusettevõtetes tohivad kliendid liikuda arvestusega, et ruumi täitumus ei ületaks 25 protsenti.
NordenBladet – Valitsus otsustas pikendada praegu 11. aprillini kehtivaid koroonapiiranguid veel kahe nädala võrra, 25. aprillini.
“Kõik need piirangud, mis täna kehtivad, jäävad samasuguseks. Mingeid uusi juurde ei tule, aga kuni 25. aprillini midagi leevendama ka ei hakata. See on ära otsustatud ja tagasi tuleme selle teema juurde kahe nädala pärast olles siis targemad nii nakatumiskordaja, leviku kui ka haigete arvu suhtes,” rääkis riigihalduse minister Jaak Aab. “Piirangute mahavõtmist me väga tõsiselt ei arutanud praegusi numbreid vaadates,” lisas ta.
Aab tunnistas, et viimastel päevadel on kuulda teadlaste prognoose, et olukord koroonaviirusega võib hakata liikuma positiivsemas suunas. “Aga esialgu me oleme väga, väga kõrgel, haiglas on rekordid ja seepärast olid meil piirangud kehtestatud kuni 11. aprillini ja me otsustasime, et peame sel nädalal igal juhul ütlema, mis neist piirangutest saab. Seepärast tegime otsuse, et need piirangud pikenevad vähemalt kahe nädala võrra ehk siis 25. aprillini,” rääkis minister.
Küsimusele, kas ka Eesti valitsus mõtleb nagu Soome valitsus juba selle peale, et koostada piirangutest väljumise plaan, vastas Aab, et valitsus ei taha konkreetsete numbrite väljaütlemisega oma tegevusvabadust piirata.
“Teadusnõukoda rääkis ka sellest, et on võimalik selline valem koostada, et kui palju on nakatumisnäitajad 14 päeva kohta, kui suur on nakatumiskordaja R, kui suur on haiglas viibivate haigete arv, COVID-haigete arv või ka haigla intensiivravis viibivate haigete arv. Nemad räägivad konkreetsetest numbritest, kuhu see peab jõudma, enne kui me üldse mingist järk-järgulisest leevendusest saaksime rääkida,” selgitas Aab.
Valitsus pikendab kõiki koroonapiiranguid 25. aprillini. Kui hakkab ühiskonna avamine, siis kõik ühe korraga lahti ei lähe, vaid piirangutest väljatulek on järk-järguline.
Sõltuvalt epideemilisest olukorrast võib valitsus piiranguid pikendada ka pärast seda, piirangute üle otsustatakse iga kahe nädala tagant, edastas valitsuse pressiesindaja.
Kehtivad piirangud jätkuvad kõigis valdkondades. See puudutab nii hariduselu, sportimist, spordivõistluseid ja liikumisüritusi, noorsootööd, huviharidust, täiendkoolitust. Endiselt peavad klientide jaoks jääma suletuks spaad, basseinid, veekeskused ja ujulad. Keelatud on avalikud üritused, suletud peavad olema nii kultuuriasutused kui meelelahutuskohad. Kehtima jäävad erandid välitingimustes avalike koosolekute ja jumalateenistuste kohta ning muuseumite õuealadele.
Toitlustusettevõtetele on lubatud vaid toidu kaasamüük. Suletud peavad olema kõik poed peale esmavajalikke kaupu müüvate poodide. Muus osas võib kaupu müüa ja väljastada kaupluse õuealal. Avatud poodides ja teenindusettevõtetes tohivad kliendid liikuda arvestusega, et ruumi täitumus ei ületaks 25 protsenti.
NordenBladet — COVID-19 haiguse läbipõdenud inimestel on sisuliselt võimatu enamikku Euroopa riikidesse reisida, kui sihtriik nõuab negatiivset koroonatesti tulemust, tunnistas välisministeeriumi kõrge ametnik. Probleem on selles, et ninast võetav viiruse pärilikkusaine olemasolu määrav test ei suuda vahet teha nakatamisvõimelisel ja kahjutuks tehtud viirusel.
Viiruse pärilikkusaine võib aga leitav olla isegi kuni 90 päeva pärast nakatumist. Kui kodanik on põdenud testiga kinnitatud koroonaviirust, siis järgneva 90 päeva jooksul saadud positiivsed testid on tõenäoliselt seotud esimese episoodiga, samas ei saa kindel olla ega välistada, et tegemist on uue nakatumisega.
Praegu annavad koos Eestiga ainult kuus riiki – Kreeka, Küpros, Leedu, Rumeenia ja Sloveenia – õiguse riiki siseneda inimestele, kes suudavad tõestada, et nad on vaktsineeritud või koroonaviiruse läbi põdenud, selgitas välisministeeriumi Euroopa küsimuste asekantsler Märt Volmer teisipäeval „Terevisoonis”, vahendab ERR. Kui ei saa negatiivset tõendit – siis ongi probleem.
Eesti naaberriikidesse minnes tuleb teha negatiivne test ja tõestada, kas üldse on õigus neisse siseneda, sest Soome ja Läti suunal on piirangud väga ranged, sinna ilma mõjuva põhjuseta ei saagi, lisas Volmer.
Küsimusele, kui kaugel ollakse üleeuroopalise koroonapassi arendusega, niinimetatud rohelise digitõendi loomisega, tõdes Volmer, et see on „hetkel tulevikuteema”. Tema sõnul võib loota, et üleeuroopaline usaldusvõrgustik valmib mais-juunis, aga pigem suve teises pooles.
NordenBladet —Projektikonkursi eesmärk on töötada välja sekkumised, mis paneks ehitussektori töötajad kasutama korrektselt asjakohaseid isikukaitsevahendeid.
Projekti käigus uuritakse, miks osad ehitajad ei kasuta isikukaitsevahendeid, töötatakse välja võimalikud müksud isikukaitsevahendite kasutamise propageerimiseks ehitustel, rakendatakse neid mükse ja hinnatakse nende mõju. Projekti tulemusena valmib ülevaatlik raport. Projekti rahastab Sotsiaalministeerium 2021. aastaks eraldatud teadus- ja arendustegevuse lisarahastuse vahenditest.
Projektikonkurss on avatud 29.03.2021 kuni 29.04.2021 kell 17:00. Projektitaotlused tuleb esitada Eesti Teadusinfosüsteemi keskkonnas www.etis.ee. Projekti eeldatav algusaeg on juuni 2021. Projektikonkursil on oodatud osalema kõik organisatsioonid, kes vastavad lähteülesandes toodud kvalifitseerumisnõuetele.
Lisainfo: Elis Kaljuvee (elis.kaljuvee@sm.ee, tel 626 9756) või Marion Pajumets (marion.pajumets@sm.ee, tel 626 9164), Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistika osakond.
ETISega seotud tehniliste küsimuste korral palume pöörduda ETISe kasutajatoe poole (etis@etag.ee, tel 730 0373).
