NordenBladet — Soomes tuvastati täna laupäeval, 3. aprillil viimase ööpäevaga 442 uut koroonaviirusega nakatumiust. Kokku on Soomes tuvastatud 79 094 koroonaga nakatumist.
Kõige enam tuvastati uusi nakatumisi terviseameti andmetel Helsingis (112), Vantaal (52), Espoos (36) ja Turus (22).
NordenBladet — Soomes tuvastati täna reedel, 2. aprillil viimase ööpäevaga 566 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud 78 672.
Kõige enam uusi nakatumisi tuvastati terviseameti andmetel Helsingis (136), Espoos (57), Vantaal (50), Turus (48) ja Lahtis (22).
NordenBladet — Island ja Portugal on Euroopas ainsad riigid, kus ei vaktsineerita neid, kes on koroona läbi põdenud. Portugal kaalub koroonat põdenud inimeste vaktsineerimist tulevikus, aga Islandil pole selleks mingit kavatsust.
Otsus põhineb mõnede arstide väitel, et koroonat põdenud inimestele võib vaktsineerimine põhjustada probleeme. Arvatakse, et koroonat põdenud inimeste vaktsineerimine võib tekitada ohtlikke kõrvaltoimeid, vahendab Portugal Resident.
Island lähtub põhiliselt sellest, et koroonat põdenud inimeste vaktsineerimine võib olla ohtlik. Postugalis tahetakse aga vaktsiinid jätta neile, kes pole haigust põdenud. Seetõttu vaktsineeritakse Portugalis koroonat põdenud inimesi alles siis, kui vaktsiine on piisavalt saada.
Samas on ka vastuväiteid, näiteks selles osas, et koroona antikehad võivad kaduda ja vaktsiin aitab need taastada. Uuringute järgi on oht uuesti haigestuda 90 päeva pärast koroona põdemist, seda eriti üle 65-aastastel inimestel. Samuti püsib koroona uute mutatsioonide oht.
Praegu pole veel teada, kui kaua kestab vaktsiini antud immuunsus, aga arvatakse, et see on 9 kuud. See on kolm korda pikem aeg kui koroona läbipõdemisel saadud 90 päeva.
NordenBladet — Kultuuriminister Anneli Ott allkirjastas käskkirja, mille alusel jagatakse Harju- ja Ida-Virumaa kultuurikorraldajale kriisiabi 2,4 miljoni euro ulatuses. Abipaketist saab toetust kokku 178 taotlejat.
„Kriis on mõjunud kultuurisektorile raskelt ning 2,4 miljoni euro suurune toetus aitab neil kultuurikorraldajatel kompenseerida kriisi mõjusid oma tegevusele. Juba käivad ettevalmistused ka järgmise toetustepaketi meetmete väljatöötamiseks, lisaeelarve kaudu kavandatakse kultuuri-ja spordivaldkonnale suunata 42 miljonit eurot kriisiabi,“ rääkis kultuuriminister Anneli Ott, lisades, et eesmärk on tagada Eesti kultuurielu elujõulisus ning sujuv taastumine.
Kultuuriministeeriumile esitati pärast aastavahetuse ajaks kehtestatud sulgemisi Harju- ja Ida-Virumaal 189 abitaotlust. Kokku jagati kriisiabiks 2 359 525 eurot. Vooru eelarve oli 3,2 miljonit eurot, kuid selle jääk suunatakse järgmistesse kriisiabi meetmetesse. Toetused makstakse välja 10 tööpäeva jooksul peale käskkirja kinnitamist. Rahuldamata jäeti sel korral 11 taotlust.
Erakorralist kriisiabi anti Ida‑Viru maakonna kultuurikorraldajale, kelle tegevus oli peatatud alates 12. detsembrist kuni 31. jaanuarini. Harju maakonnas said toetust taotleda kultuurikorraldajad, kelle tegevus oli peatatud täielikult või valitsuse otsusest tulenevalt oluliselt piiratud alates 28. detsembrist kuni 31. jaanuarini. Toetusesaajad on välja toodud käskkirjas.
NordenBladet — Soome sotsiaal- ja terviseministeerium edastas omavalitsustele juhised nakkushaiguste seaduse muudatuste kohta seoses kohustusliku tervisekontrolli ja teabe andmisega. Seadusemuudatused jõustusid 29. märtsil 2021. Ministeerium teeb kõigile pädevatele asutustele ülesandeks tegutseda vastavalt olukorrale ja kasutada kõiki nakkushaiguste seadusega lubatud võimalusi koroonaepideemia leviku tõkestamiseks.
Nakkushaiguste seaduse muudatused täpsustavad kehtivaid tervisekontrolliga seotud regulatsioone ja piirkondliku valitsusasutuse (AVI) rolli otsustajana. Nüüdsest on nakkushaigusega kokku puutunud ja nakatunud isikud kohustatud andma tervishoiuasutustele teavet enda kohta. Seadusemuudatused laiendavad ka piirivalve võimet osutada ametialast abi. Muudatused puudutavad nakkushaiguste seaduse paragrahve 16 (kohustuslik tervisekontroll), 22 (teabe edastamine) ja 89 (ametialane abi).
Sotsiaal- ja terviseministeerium rõhutab, et Soome saabuvate inimestega kaasa tulla võivate nakatumiste ennetamine on epideemia ja muteerunud viiruste leviku tõkestamisel võtmetähtsusega. Eelduseks on see, et kõik riiki sisenevad isikud suunatakse tervisekontrolli. Kontroll peaks hõlmama näiteks COVID-19 testi, kui seda vajalikuks peetakse.
Tõhus, asjakohane ja proportsionaalne nakkuste tõrje piiriületuses on võimalik ainult tihedas koostöös ametiasutuste ja teiste piiriületuspunktide asutuste vahel, võttes arvesse kohalikke olusid.
Eelduseks on kõigi Soome sisenejate testimine
Seaduse kohaselt teeb piirkondlik valitsusasutus (AVI) nakkushaiguste seaduses sätestatud haldusotsused, kasutades selleks ravipiirkonna ja terviseameti teavet. Koostöö on vajalik selleks, et piirkondlikud ametiasutused saaksid õigeaegselt reageerida vajadusele teha kohustuslike tervisekontrollide osas otsuseid vastavalt nakkushaiguste seaduse paragrahvile 16.
Piirkondlik valitsusasutus hindab otsuse langetamisel sihtrühmi ja võimalikke kriteeriume. Piirkondlik valitsusasutus võib kohustuslikust tervisekontrollist välja jätta näiteks isikud, kes peavad riiki sisenemisel esitama kindla aja jooksul usaldusväärse tõendi negatiivse testi tulemuse või haigusest paranemise kohta.
Tervisekontrollis hindab tervishoiutöötaja vajadust nakkushaiguste leviku tõkestamiseks ka muude meetmete järele, näiteks karantiini ja isoleerimise otsused. Karantiini või isoleerimise otsuse teeb nakkushaiguste arst. Seoses tervisekontrolliga võib omavalitsuse või ravipiirkonna nakkushaiguste arst teha üksikisiku kohta otsuse ka hilisema kohustusliku tervisekontrolli kohta, mis sisaldab COVID-19 testi.
Nakkushaiguste seaduse paragrahvi 16 kohaselt võib piirkondlik valitsusasutus anda isikutele korralduse käia pärast riiki sisenemist hiljem teist testi tegemas.
