NordenBladet — Soomes tuvastati täna pühapäeval, 4. aprillil viimase ööpäevaga 302 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud 79 396 koroonaga nakatumist.
Kõige enam nakatumisi lisandus terviseameti andmetel Helsingis (63), Espoos (44), Vantaal (36) ja Turus (29).
NordenBladet — Soomes tuvastati täna laupäeval, 3. aprillil viimase ööpäevaga 442 uut koroonaviirusega nakatumiust. Kokku on Soomes tuvastatud 79 094 koroonaga nakatumist.
Kõige enam tuvastati uusi nakatumisi terviseameti andmetel Helsingis (112), Vantaal (52), Espoos (36) ja Turus (22).
NordenBladet — Soomes tuvastati täna reedel, 2. aprillil viimase ööpäevaga 566 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud 78 672.
Kõige enam uusi nakatumisi tuvastati terviseameti andmetel Helsingis (136), Espoos (57), Vantaal (50), Turus (48) ja Lahtis (22).
NordenBladet — Island ja Portugal on Euroopas ainsad riigid, kus ei vaktsineerita neid, kes on koroona läbi põdenud. Portugal kaalub koroonat põdenud inimeste vaktsineerimist tulevikus, aga Islandil pole selleks mingit kavatsust.
Otsus põhineb mõnede arstide väitel, et koroonat põdenud inimestele võib vaktsineerimine põhjustada probleeme. Arvatakse, et koroonat põdenud inimeste vaktsineerimine võib tekitada ohtlikke kõrvaltoimeid, vahendab Portugal Resident.
Island lähtub põhiliselt sellest, et koroonat põdenud inimeste vaktsineerimine võib olla ohtlik. Postugalis tahetakse aga vaktsiinid jätta neile, kes pole haigust põdenud. Seetõttu vaktsineeritakse Portugalis koroonat põdenud inimesi alles siis, kui vaktsiine on piisavalt saada.
Samas on ka vastuväiteid, näiteks selles osas, et koroona antikehad võivad kaduda ja vaktsiin aitab need taastada. Uuringute järgi on oht uuesti haigestuda 90 päeva pärast koroona põdemist, seda eriti üle 65-aastastel inimestel. Samuti püsib koroona uute mutatsioonide oht.
Praegu pole veel teada, kui kaua kestab vaktsiini antud immuunsus, aga arvatakse, et see on 9 kuud. See on kolm korda pikem aeg kui koroona läbipõdemisel saadud 90 päeva.
NordenBladet — Kultuuriminister Anneli Ott allkirjastas käskkirja, mille alusel jagatakse Harju- ja Ida-Virumaa kultuurikorraldajale kriisiabi 2,4 miljoni euro ulatuses. Abipaketist saab toetust kokku 178 taotlejat.
„Kriis on mõjunud kultuurisektorile raskelt ning 2,4 miljoni euro suurune toetus aitab neil kultuurikorraldajatel kompenseerida kriisi mõjusid oma tegevusele. Juba käivad ettevalmistused ka järgmise toetustepaketi meetmete väljatöötamiseks, lisaeelarve kaudu kavandatakse kultuuri-ja spordivaldkonnale suunata 42 miljonit eurot kriisiabi,“ rääkis kultuuriminister Anneli Ott, lisades, et eesmärk on tagada Eesti kultuurielu elujõulisus ning sujuv taastumine.
Kultuuriministeeriumile esitati pärast aastavahetuse ajaks kehtestatud sulgemisi Harju- ja Ida-Virumaal 189 abitaotlust. Kokku jagati kriisiabiks 2 359 525 eurot. Vooru eelarve oli 3,2 miljonit eurot, kuid selle jääk suunatakse järgmistesse kriisiabi meetmetesse. Toetused makstakse välja 10 tööpäeva jooksul peale käskkirja kinnitamist. Rahuldamata jäeti sel korral 11 taotlust.
Erakorralist kriisiabi anti Ida‑Viru maakonna kultuurikorraldajale, kelle tegevus oli peatatud alates 12. detsembrist kuni 31. jaanuarini. Harju maakonnas said toetust taotleda kultuurikorraldajad, kelle tegevus oli peatatud täielikult või valitsuse otsusest tulenevalt oluliselt piiratud alates 28. detsembrist kuni 31. jaanuarini. Toetusesaajad on välja toodud käskkirjas.
