Teisipäev, juuli 1, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7533 POSTS 1 COMMENTS

Eesti: Alates 5. aprillist peavad kõik inimesed, kes on ületanud Eesti riigipiiri, viibima 10 päeva ISOLATSIOONIS

NordenBladet – Valitsus otsustas pikendada praegu 11. aprillini kehtivaid koroonapiiranguid veel kahe nädala võrra, 25. aprillini. Leedust, Lätist ja Soomest reisimisele hakkavad kehtima samad nõuded nagu mujalt Euroopa riikidest tulles. See tähendab, et alates 5. aprillist peavad kõik inimesed, kes on ületanud Eesti riigipiiri, viibima 10 päeva isolatsioonis. Eneseisolatsioonist ja testimisest on vabastatud inimesed, kes on viimase kuue kuu jooksul läbi põdenud COVID-19 haiguse või läbinud vaktsineerimiskuuri.

Sõltuvalt epideemilisest olukorrast võib valitsus piiranguid pikendada ka pärast seda, piirangute üle otsustatakse iga kahe nädala tagant, edastas valitsuse pressiesindaja.

Kehtivad piirangud jätkuvad kõigis valdkondades. See puudutab nii hariduselu, sportimist, spordivõistluseid ja liikumisüritusi, noorsootööd, huviharidust, täiendkoolitust. Endiselt peavad klientide jaoks jääma suletuks spaad, basseinid, veekeskused ja ujulad. Keelatud on avalikud üritused, suletud peavad olema nii kultuuriasutused kui meelelahutuskohad. Kehtima jäävad erandid välitingimustes avalike koosolekute ja jumalateenistuste kohta ning muuseumite õuealadele.

Toitlustusettevõtetele on lubatud vaid toidu kaasamüük. Suletud peavad olema kõik poed peale esmavajalikke kaupu müüvate poodide. Muus osas võib kaupu müüa ja väljastada kaupluse õuealal. Avatud poodides ja teenindusettevõtetes tohivad kliendid liikuda arvestusega, et ruumi täitumus ei ületaks 25 protsenti.

Avafoto: Tallinna panoraam (NordenBladet/Ardo A)

Vaata ka:
EESTI
Eesti: Valitsus pikendab praegu 11. aprillini kehtivaid koroonapiiranguid veel kahe nädala võrra, 25. aprillini
Välisministeeriumi Euroopa küsimuste asekantsler Märt Volmer: COVID-19 haiguse läbipõdenud inimestel on sisuliselt võimatu enamikku Euroopa riikidesse reisida
Selgusid koosloome programmi valitud Eesti koolide ja hariduslahendusi arendavate ettevõtete meeskonnad, kes hakkavad ühiselt uusi kodumaiseid hariduse digilahendusi looma
Balti riikidest ja Soomest Eestisse tulekul kehtinud erikord lõppeb

SOOME
Soome kehtestab liikumispiirangud, kuna kardetakse Eesti olukorda
Soome piirivalve hoiatab: isik ei saa ise otsustada, kas tema töö on hädavajalik, et üle piiri saada
Soome: Valitsus esitas eelnõu söögikohtade sulgemise jätkamiseks kuni 18. aprillini 15 maakonnas
Soome: Peaminister Sanna Marini büroo avaldas siseriiklike liikumispiirangute eelnõu mustandi. Liikumispiirangute eelnõus on 12 erandit – VAATA, mis need on
Soome peaminister soovib riiki sisenejatele kohustuslikku karantiini, kuna negatiivne test pole piisav
Soome: Kavandatav liikumispiirang jätab suletuks juuksurid, söögikohad ja hotellid
Soomes on koroonaga nakatumiste arv laste hulgas mitmekordistunud – millest see tuleb?
Soome valitsuse otsus: söögikohad jäävad suletuks kuni 18. aprillini
Soome: Valitsus kavandab eraldi seadust liikumiskeelu ja maskikohustuse kehtestamiseks
Soomes võeti vastu seadus, mis võimaldab piiril koroona sundtestimist – keeldujaid ootab trahv või vangla

 

Eesti: Valitsus pikendab praegu 11. aprillini kehtivaid koroonapiiranguid veel kahe nädala võrra, 25. aprillini

NordenBladet – Valitsus otsustas pikendada praegu 11. aprillini kehtivaid koroonapiiranguid veel kahe nädala võrra, 25. aprillini.

“Kõik need piirangud, mis täna kehtivad, jäävad samasuguseks. Mingeid uusi juurde ei tule, aga kuni 25. aprillini midagi leevendama ka ei hakata. See on ära otsustatud ja tagasi tuleme selle teema juurde kahe nädala pärast olles siis targemad nii nakatumiskordaja, leviku kui ka haigete arvu suhtes,” rääkis riigihalduse minister Jaak Aab. “Piirangute mahavõtmist me väga tõsiselt ei arutanud praegusi numbreid vaadates,” lisas ta.

Aab tunnistas, et viimastel päevadel on kuulda teadlaste prognoose, et olukord koroonaviirusega võib hakata liikuma positiivsemas suunas. “Aga esialgu me oleme väga, väga kõrgel, haiglas on rekordid ja seepärast olid meil piirangud kehtestatud kuni 11. aprillini ja me otsustasime, et peame sel nädalal igal juhul ütlema, mis neist piirangutest saab. Seepärast tegime otsuse, et need piirangud pikenevad vähemalt kahe nädala võrra ehk siis 25. aprillini,” rääkis minister.

Küsimusele, kas ka Eesti valitsus mõtleb nagu Soome valitsus juba selle peale, et koostada piirangutest väljumise plaan, vastas Aab, et valitsus ei taha konkreetsete numbrite väljaütlemisega oma tegevusvabadust piirata.

“Teadusnõukoda rääkis ka sellest, et on võimalik selline valem koostada, et kui palju on nakatumisnäitajad 14 päeva kohta, kui suur on nakatumiskordaja R, kui suur on haiglas viibivate haigete arv, COVID-haigete arv või ka haigla intensiivravis viibivate haigete arv. Nemad räägivad konkreetsetest numbritest, kuhu see peab jõudma, enne kui me üldse mingist järk-järgulisest leevendusest saaksime rääkida,” selgitas Aab.

Valitsus pikendab kõiki koroonapiiranguid 25. aprillini. Kui hakkab ühiskonna avamine, siis kõik ühe korraga lahti ei lähe, vaid piirangutest väljatulek on järk-järguline.

Sõltuvalt epideemilisest olukorrast võib valitsus piiranguid pikendada ka pärast seda, piirangute üle otsustatakse iga kahe nädala tagant, edastas valitsuse pressiesindaja.

Kehtivad piirangud jätkuvad kõigis valdkondades. See puudutab nii hariduselu, sportimist, spordivõistluseid ja liikumisüritusi, noorsootööd, huviharidust, täiendkoolitust. Endiselt peavad klientide jaoks jääma suletuks spaad, basseinid, veekeskused ja ujulad. Keelatud on avalikud üritused, suletud peavad olema nii kultuuriasutused kui meelelahutuskohad. Kehtima jäävad erandid välitingimustes avalike koosolekute ja jumalateenistuste kohta ning muuseumite õuealadele.

Toitlustusettevõtetele on lubatud vaid toidu kaasamüük. Suletud peavad olema kõik poed peale esmavajalikke kaupu müüvate poodide. Muus osas võib kaupu müüa ja väljastada kaupluse õuealal. Avatud poodides ja teenindusettevõtetes tohivad kliendid liikuda arvestusega, et ruumi täitumus ei ületaks 25 protsenti.

Leedust, Lätist ja Soomest reisimisele hakkavad kehtima samad nõuded nagu mujalt Euroopa riikidest tulles. See tähendab, et alates 5. aprillist peavad kõik inimesed, kes on ületanud Eesti riigipiiri, viibima 10 päeva isolatsioonis. Eneseisolatsioonist ja testimisest on vabastatud inimesed, kes on viimase kuue kuu jooksul läbi põdenud COVID-19 haiguse või läbinud vaktsineerimiskuuri.

Välisministeeriumi Euroopa küsimuste asekantsler Märt Volmer: COVID-19 haiguse läbipõdenud inimestel on sisuliselt võimatu enamikku Euroopa riikidesse reisida

NordenBladet — COVID-19 haiguse läbipõdenud inimestel on sisuliselt võimatu enamikku Euroopa riikidesse reisida, kui sihtriik nõuab negatiivset koroonatesti tulemust, tunnistas välisministeeriumi kõrge ametnik. Probleem on selles, et ninast võetav viiruse pärilikkusaine olemasolu määrav test ei suuda vahet teha nakatamisvõimelisel ja kahjutuks tehtud viirusel.

Viiruse pärilikkusaine võib aga leitav olla isegi kuni 90 päeva pärast nakatumist. Kui kodanik on põdenud testiga kinnitatud koroonaviirust, siis järgneva 90 päeva jooksul saadud positiivsed testid on tõenäoliselt seotud esimese episoodiga, samas ei saa kindel olla ega välistada, et tegemist on uue nakatumisega.

Praegu annavad koos Eestiga ainult kuus riiki – Kreeka, Küpros, Leedu, Rumeenia ja Sloveenia – õiguse riiki siseneda inimestele, kes suudavad tõestada, et nad on vaktsineeritud või koroonaviiruse läbi põdenud, selgitas välisministeeriumi Euroopa küsimuste asekantsler Märt Volmer teisipäeval „Terevisoonis”, vahendab ERR. Kui ei saa negatiivset tõendit – siis ongi probleem.

Eesti naaberriikidesse minnes tuleb teha negatiivne test ja tõestada, kas üldse on õigus neisse siseneda, sest Soome ja Läti suunal on piirangud väga ranged, sinna ilma mõjuva põhjuseta ei saagi, lisas Volmer.

Küsimusele, kui kaugel ollakse üleeuroopalise koroonapassi arendusega, niinimetatud rohelise digitõendi loomisega, tõdes Volmer, et see on „hetkel tulevikuteema”. Tema sõnul võib loota, et üleeuroopaline usaldusvõrgustik valmib mais-juunis, aga pigem suve teises pooles.

 

Eesti: Sotsiaalministeeriumi ja Tööinspektsiooni projektikonkurss „Isikukaitsevahendite müksamine ehitussektoris“

NordenBladet — Projektikonkursi eesmärk on töötada välja sekkumised, mis paneks ehitussektori töötajad kasutama korrektselt asjakohaseid isikukaitsevahendeid.

Projekti käigus uuritakse, miks osad ehitajad ei kasuta isikukaitsevahendeid, töötatakse välja võimalikud müksud isikukaitsevahendite kasutamise propageerimiseks ehitustel, rakendatakse neid mükse ja hinnatakse nende mõju. Projekti tulemusena valmib ülevaatlik raport. Projekti rahastab Sotsiaalministeerium 2021. aastaks eraldatud teadus- ja arendustegevuse lisarahastuse vahenditest.

Projektikonkurss on avatud 29.03.2021 kuni 29.04.2021 kell 17:00. Projektitaotlused tuleb esitada Eesti Teadusinfosüsteemi keskkonnas www.etis.ee. Projekti eeldatav algusaeg on juuni 2021. Projektikonkursil on oodatud osalema kõik organisatsioonid, kes vastavad lähteülesandes toodud kvalifitseerumisnõuetele.

Lisainfo: Elis Kaljuvee (elis.kaljuvee@sm.ee, tel 626 9756) või Marion Pajumets (marion.pajumets@sm.ee, tel 626 9164), Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistika osakond.

ETISega seotud tehniliste küsimuste korral palume pöörduda ETISe kasutajatoe poole (etis@etag.ee, tel 730 0373).

 

 

Eesti: Põllumajandussektori esindajad said ülevaate muudatustest veterinaarõiguses

NordenBladet — Täna toimus Maaeluministeeriumis tänavune esimene põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) istung, kus anti ülevaade veterinaarseaduse eelnõust, millega ajakohastatakse Eesti loomatervishoidu käsitlevaid õigusakte.

Alates 21. aprillist kohaldub uus Euroopa Liidu loomatervise määrus, mille rakendamisega ajakohastatakse ka Eesti õigus – senised loomatervishoidu käsitlevad õigusaktid viiakse kooskõlla Euroopa Liidu määruse nõuetega ning koondatakse ühtseks veterinaarseaduseks. „Uus veterinaarseadus hõlmab seniste õigusaktide asjakohaseid sätteid, üldised põhimõtted veterinaaria ja loomatervishoiu valdkonnas ei muutu,” lausus maaeluminister Urmas Kruuse nõukogu kohtumisel.

Nõukogule tutvustati teisipäeval ka Statistikaameti 2020. aasta sügisel korraldatud põllumajandusloenduse ülevaadet. Põllumajandusloenduse tulemused on vajalikud põllumajandus- ja keskkonnapoliitika ning riigi muude tegevuste kujundamiseks ja otsuste tegemiseks.

Põllumajandusloenduse esialgsetel andmetel on Eestis 11 400 põllumajanduslikku majapidamist, mis on 3800 võrra vähem kui 10 aastat tagasi. Põllumajandustoodangust 84% annavad 1300 suurimat tootjat, kelle kasutuses on rohkem kui kaks kolmandikku kasutatavast põllumajandusmaast ja kes teevad üle poole põllumajanduslikust tööst.

Lisaks said nõukogul osalejad Tartu Ülikooli teadlastelt ülevaate taimebioloogia teadustaristuvõrgustikust TAIM, mille eesmärk on parandada teadmussiiret ja innovatsiooni Eesti põllumajandussektoris, kiirendada sordiaretust aina muutuvate kliimatingimustega kohanemiseks ning väärindada taimset toorainet.

TAIMe teenused aitavad kaasa Euroopa Liidu roheleppest lähtuvate eesmärkide täitmisele: mitmekesistada kasvatatavate põllu- ja aiakultuuride valikut, tagada puhas taimne toit meie toidulaual, võtta kasutusele uuenduslikke taimset päritolu tooteid ning arendada erinevatele kliima- ja tootmistingimustele sobivaid ressursitõhusaid agrotehnoloogiaid. TAIM luuakse Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli, TalTechi ja Eesti Taimekasvatuse Instituudi koostööna.

Euroopa Komisjon on välja tulnud kestlike investeeringute ehk nn taksonoomia määruse delegeeritud õigusakti ettepanekuga, mida esitleti samuti PMANi istungil osalejatele. Mainitud delegeeritud õigusakti lisades pannakse väga täpselt paika kriteeriumid selle kohta, millal mingid ettevõtte majandustegevused panustavad oluliselt ELi keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisesse ja millal need ei too kaasa olulist kahju. Kestlike investeeringute delegeeritud õigusakt mõjutab paljusid majandusvaldkondi, sealhulgas põllumajandust. Euroopa Komisjonil on kavas delegeeritud õigusakt vastu võtta 2021. aasta aprilli teises pooles.