NordenBladet — 31. märtsil lõppes Eesti Teadusagentuuri personaalsete uurimistoetuste taotlusvoor. 2022. aastal algavatele uurimisprojektidele esitati kokku 340 taotlust, neist 30 järeldoktori-, 73 stardi- ja 237 rühmagrandile.
Aprillis toimub taotluste tehniline kontroll ja kuu lõpus otsustab hindamisnõukogu, millised taotlused võetakse menetlusse. Siis annab teadusagentuur põhjalikuma ülevaate taotluste jaotusest erinevate kriteeriumide lõikes.
Taotlusvooru esialgsed tulemused ja pingeread selguvad sĂĽgiseks.
Lisainfo:
Siret Rutiku
Uurimistoetuste osakonna juhataja
731 7381/ 5342 0639
siret.rutiku@etag.ee
NordenBladet — Terviseameti peadirektor Üllar Lanno allkirjastas korralduse, millega täpsustatakse Eestisse sisenejate piirületaja deklaratsiooni esitamise tingimusi. Deklaratsiooni eesmärk on COVID-19 leviku tõkestamine ning inimeste informeerimine neile kehtivatest õigustest ja kohustustest. Piiriületajate reisimise ja testide andmete analüüs on vajalik viiruse SARS-CoV-2 uute muteerunud tüvede ja nende päritolu tuvastamiseks. Täpsustatud deklaratsioonide alusel paraneb andmete usaldusväärsus ja kvaliteet.
Piiriületaja peab riigipiiri ületamisel esitama Terviseametile isikuandmed ja kontaktinfo, temaga koos reisinud alaealiste laste andmed ja reisimisega seotud informatsiooni. Muu hulgas tuleb kirja panna riik, kust Eestisse saabuti, saabumise kuupäev ning riigid, mida reisi jooksul läbiti, sealhulgas riigid, kus toimusid vahemaandumised või ümberistumised.
Deklaratsiooni saab esitada paberkandjal või elektrooniliselt. Terviseameti iseteeninduse keskkond on kättesaadav veebilehelt iseteenindus.terviseamet.ee. Väljatrükitava ankeedi saab lehelt www.kriis.ee. Läbipõdenud, vaktsineeritud ja teised isikud, kellele Vabariigi Valitsuse korralduse kohaselt liikumispiirangud ei kohaldu, ei pea deklaratsiooni esitama, kui neil on selle kohta esitada tõendid.
Kui deklaratsiooni esitamise kohustusega piiriületaja keeldub deklaratsiooni täitmisest, võidakse kohaldada sunniraha. Terviseamet loodab, et kõik, kellel on deklaratsiooni esitamise kohustus, seda kohustust ka täidavad. Üksnes nii saab Terviseamet aidata kaasa igaühe tervise ohutuse ja turvalisuse tagamisele.
Korraldus jõustub alates 5. aprillist 2021 ja kehtib hädaolukorra lõpuni.
NordenBladet — Eesti inimeste valmidus end COVID-19 vastu vaktsineerida on järjest kasvanud. Märtsi lõpu seisuga on COVID-19 vastu valmis end vaktsineerima juba 75% elanikest, selgub Riigikantselei tellimusel märtsi lõpus Turu-uuringute AS-i tehtud Eesti elanike kĂĽsitlusest.Â
Värskelt valminud uuringu järgi on valmis end vaktsineerima 75% Eesti elanikest. Nende hulka liigituvad ka inimesed, kes on juba vaktsineeritud. See näitaja on alates jaanuari algusest pidevalt kasvanud. Kahe nädala eest oli valmis vaktsineerima 71% inimestest ning kuu aja eest 69%. Kasv on seotud nii vaktsineeritute hulga kasvuga, vaktsineerimises kahtlejate hulga vähenemise kui ka COVID-19 vaktsineerimisse negatiivselt suhtuvate inimeste osakaalu vähenemisega.
Jaanuari alguses väljendas 16% elanikest seisukohta, et nad ilmselt ei plaani end vaktsineerida COVID-19 vastu. Märtsi lõpuks on nende hulk vähenenud 10 protsendile. Kindlalt oli enda vaktsineerimise vastu jaanuari alguses 15% elanikest, märtsi keskpaigaks langes see näitaja 12% juurde ning püsis sel tasemel ka kuu lõpus. Jätkuvalt on mõnevõrra madalam muudest rahvustest inimeste valmisolek vaktsineerida – märtsi lõpus oli neist valmis vaktsineerima 63%.
Uuring peegeldab ka vaktsineeritusega hõlmatuse kiiret kasvu – pooleteise kuu eest märkis ennast vaktsineerituks 3% kĂĽsitlusele vastanutest. Märtsi lõpuks oli nende inimeste osakaal suurenenud ca 20 protsendini. Eestis on praeguseks vähemalt ĂĽhe doosiga COVID-19 vastu vaktsineeritud enam kui 211 000 inimest, mis moodustab ligi 19% täiskasvanud Eesti elanikest.
Turu-uuringute AS uuringujuhi Vaike Vainu sõnul võib selle tendentsi taga näha mitut põhjust. „Nakatumiste ja haiglakoormuse järsk kasv on toonud inimestele selgemalt nähtavale haiguse enda potentsiaalselt pikaajalised negatiivsed mõjud, rääkimata haiguse tõttu surnute hulga suurenemisest. Oma osa on kindlasti ka vaktsiinide ning vaktsiine puudutava informatsiooni paremal kättesaadavusel, sealhulgas käimasoleval vaktsineerimiskampaanial,” ütles Vaike Vainu. „Juurdumas on arusaam, et vaktsineerimine on tõhusaim strateegia tavapärase elu juurde tagasi pöördumiseks.“
Veebruari algusest alates pidevalt tõusnud ja kahe nädala eest rekordiliselt kõrgele tõusnud ohutunne koroonaviiruse leviku suhtes on hakanud langema, kuid püsib jätkuvalt kõrgel. Värsketel andmetel peab olukorda kriitiliseks 69% elanikest, märtsi keskel oli vastav näitaja rekordiliselt kõrge 81 protsenti. Samal ajal on veidi langenud ka valmidus teha märkuseid piirangute eirajatele. Märtsi keskel oli 73% inimestest valmis läheduses viibivale ja piiranguid eiravale inimesele märkust tegema. Kuu lõpus oli nende inimeste osakaal 69%, mis on samas jätkuvalt kõrge näitaja.
Ametlike suuniste järgimise hoolsus jätkuvalt püsib – 77% elanikest järgib enda sõnul kõiki juhiseid ja 16% enamust. Eestlaste seas on suuniste järgimine parem kui mitte-eestlaste seas, kuid seda selgitavad suures osas erinevused tööhõives: mitte-eestlastest töötab suurem osa töökohtadel, kus kodukontoris töötamine pole võimalik.
Märtsi lõpu uuring vaatas esmakordselt, kuidas käituvad koroonaviirusesse nakatunud ja lähikontaktsed. Uuringu järgi jäi vaid 74% viirusega nakatunutest oma nakatumisest teada saades isolatsiooni. Lähikontaktsetest jäi isolatsiooni 48% ehk alla poole. 24% lähikontaktsetest ja 9% nakatunutest külastas toidupoodi või apteeki ning 14% lähikontaktsetest ja 3% nakatunutest käis jätkuvalt (osaliselt) kohal koolis või tööl. Seejuures järgivad koroonaviirusega nakatunud mitte-eestlased kehtestatud suuniseid hoolsamalt kui eestlased – koroonaviirusega nakatunud eestlastest jäi isolatsiooni 62%, muudest rahvustest Eesti elanikest 83%.
Uuringu andmetel esineb depressiooni või muu meeleoluhäire sümptomeid 30 protsendil, ärevushäire sümptomeid 25 protsendil ning vaimse kurnatuse sümptomeid 49 protsendil elanikest. Vaimse tervise probleemide esinemine on seda levinum, mida noorema vanuserühmaga on tegu. Vaimse tervise probleeme esineb rohkem töötute ning õpilaste ja üliõpilaste seas, kes kogevad keskmisest enam depressiooni või muu meeleoluhäire sümptomeid. Majanduslikes toimetulekuraskustes olevatel inimestel esineb enam ärevushäire sümptomeid. Neil, kelle töökoormus on suurenenud aga vaimse kurnatuse sümptomeid.
Jätkuvalt tunnetab oluliselt suur osa Eesti elanikest oma (pere) sissetulekute langust seoses koroonaviirusest tingitud olukorraga ning viimase kahe kuuga on see mõju oluliselt kasvanud: kui veebruari alguses tunnetas sissetulekute langust 42% elanikest, siis märtsi lõpuks tunnetas seda juba 49% elanikest. Negatiivne mõju sissetulekutele on tugevam muudest rahvustest elanike seas. Nende seas tunnetab sissetulekute langust 63%, samas kui eestlaste seas 43%, mõju on kasvanud mõlemas rühmas. Seejuures vaid 41% elanikest on märkinud, et on kursis riigi poolt pakutavate toetusmeetmetega tööandjate ja töötajate kriisiga toimetuleku lihtsustamiseks ning 46% on kursis, kust otsida informatsiooni toetusmeetmete kohta. Informeeritus on madalam eelkõige madalama haridustasemega elanike seas.
Küsitluse tellis Riigikantselei ja viis läbi Turu-uuringute AS. Uuringu 26. küsitluslaine viidi läbi ajavahemikus 26.–29. märtsini 2021.
NordenBladet — Soomes on ligi 66 000 eramaja, kus pole keegi sees elanud üle 7 aasta. Ligi pool neist asuvad statistikakeskuse andmetel maapiirkondades.
Kõige enam on tühjalt seisvaid maju Lõuna-Savos. Enamus tühjadest majadest on vanad talumajad. Kõik neist majadest pole tingimata mahajäetud, neid võidakse kasutada suvilatena, vahendab Yle.
Statistikakeskuse andmetel on Soomes ligi 8000 halvas seisukorras ja mahajäetud maja. Kehva olukorra tõttu hüljatakse ligi 100 maja aastas. Soome keskkonnakeskuse andmetel on 140 000 sellist maja, kus pole elatud vähemalt 3 aastat. Neist ligi 20 000 on halvas seisukorras ja ilmselt hüljatud.
Suurem osa mahajäetud maju on ehitatud enne 1960. aastat, neljandik on aastatel 1960-1990 ehitatud majad ja 4 protsenti on peale 2000. aastat ehitatud majad.
Keskkonnakeskuse andmetel jääb Soomes ligi 10 000 maja aastas pikemaks ajaks ilma elaniketa. Teisalt leiab ligi 5000 varem tühjalt seisnud maja omale uued elanikud.
Soomes on maju maha jäetud põhiliselt 2000ndatel aastatel. Põhjuseks on linnastumine ja asjaolu, et inimesed tahavad omale uut maja. Kui majas elab vanem inimene, kes sureb, siis uusi elanikke tavaliselt sinna ei tule. Samuti jääb maja tühjaks, kui elanik kolib hooldekodusse, aga maja ei raatsita maha müüa. Samuti ei pruugita majale leida ostjat.
Vanade majade lammutamine on väga harvaesinev, kuna sellega kaasnevad kulud. Vahel on nii, et pärijad ei suuda maja kasutamises kokku leppida. Kui maja asub veekogu ääres, siis võetakse see enamasti suvilana kasutusele.
Tavaliselt on ka nii, et kui maja on juba pikalt tĂĽhjalt seisnud, siis on see nii kehvas seisukorras, et sinna on raske leida uusi elanikke.
NordenBladet — Kerava linn on muutunud üheks suuremaks koroonakoldeks Soomes, edestades naabruses asuvat Helsingit, Espood ja Vantaad.
Keravast suurem on nakatumine Soomes vaid Koski TI vallas (Soome edelaosa), kus viimase kahe nädala jooksul on olnud 607,4 nakatumist 100 000 elaniku kohta (Soome keskmine on 142). Keraval on see number 371,6. Helsingis on vastav number 364, vahendab Helsingin Sanomat.
Koski TI vald on väike, kõigest 2300 elanikuga, mistõttu võib mõni nakatunud inimene numbri suureks ajada. Keraval elab ligi 37 000 inimest, mis tähendab, et koroona probleem on tõsisem.
Kerava on probleemne ka seetõttu, et koroona olukord seal halveneb, samas kui mitmel pool mujal paraneb. Nakatumiste arv on Keraval kasvanud nädala aja jooksul. Helsingis, Vantaal ja Espoos on aga arv vähenenud. Helsingis on tänase laupäevase seisuga viimase kahe nädala nakatumiste arv 364, seda 100 000 elaniku kohta. Veel nädal tagasi oli see 480.
Kerava linnapea Kirsi Rontu ütles, et kõik oli hästi, nakatumiste arv hakkas juba alla tulema, kui järsku tuli kasv. Nakatumised kasvasid ühe nakkuseahela tõttu. Kahe nädalaga tuvastati Keraval 137 nakatumist, neist üle 50 olid seotud ühe ahelaga. Nakatumine sai alguse seoses vaba aja tegevusega, edasi nakatusid pereliikmed, sõbrad ja sugulased. Tegemist oli kergesti nakkava Briti mutatsiooniga.
Keraval on aga epideemia tõrje tõhus ning jälitustöö toimib ladusalt. Eile reedel tuli juurde 10 nakatumist ning kõik nakkusega kokku puutunud tehti kohe kindlaks. Enamasti saadakse kätte 80-90 protsenti nakkusega kokku puutunutest. Kahe nädala jooksul on olnud 20 nakatumist, mille allikas pole teada.
Kerava inimesed käivad tööl Helsingis, mistõttu paljud nakatumised on sealt pärit. Epideemia kontrolli raskendab see, et paljud haigusnähtudega inimesed viivitavad testile minekuga. On olnud juhtumeid, kus haigusnähud on olnud mitu päeva enne testile minekut. Selleks ajaks, kui testi tulemus on teada, on haigus juba saanud levida, sest inimene muutub nakkusohtlikuks paar päeva enne haigusnähtude ilmnemist.
Kerava juhtiv peaarst Olli Huuskonen ütles, et testile tuleb koheselt minna väikseimategi haigusnähtudega. Arsti väitel on koroona-aja põhimõte see, et mitte kellegagi kohtumist ei saa pidada ohutuks, nakkuse võib saada igalt poolt.
