Laupäev, november 22, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7534 POSTS 1 COMMENTS

Eesti: Riigieksamite sooritajad saavad ohutuse tagamiseks teha koroonatesti

NordenBladet — Kõik aprillis riigieksamite sooritajad saavad lasta teha enne eksamit kurguloputusvedelikust võetava PCR koroonatesti, mis on testitava jaoks üks mugavamaid lahendusi. Testimine on eksaminandile tasuta.

„Soovitan kõigil eksamitegijatel kasutada võimalust ning anda enne riigieksameid koroonatest, et kaitsta nii enda kui oma kaaslaste tervist. Kurguproovi andmine on testitava jaoks väga mugav lahendus,“ ütles haridus- ja teadusminister Liina Kersna. Minister meenutas, et lisaks kõigile muudele ettevaatusabinõudele, on ka eksamipäeval väga oluline, et haigustunnuste korral jäädaks koju. „Noored, kes on haiged, eneseisolatsioonis või kelle testi tulemus on positiivne, saavad teha eksami lisaeksami ajal,“ kinnitas minister.

“Koroonaviiruse nakkust kandval inimesel ei pruugi olla sümptomeid, mistõttu kutsun kõiki üles testi tegema, et eksameid saaks sooritada võimalikult turvalises keskkonnas,” sõnas SYNLAB Eesti kliiniline juht, dr Kaido Beljaev.

Terviseametiga kooskõlastatult testitakse eksaminande 72-48 tundi enne kooliruumi kokkutulemist, et riigieksamite sooritamine oleks kõigile asjaosalistele võimalikult ohutu ning kõik saaksid testitulemused õigeaegselt teada.

Eksaminandid saavad proove anda kas koolis või vajadusel valitud testimispunktides. Ministeerium saadab täna koolidele testimise kohta ka infokirja, kust leiab juhised testimist soovivate õppijate andmete kogumiseks.

Proovide kogumine toimub koostöös koolidega paar päeva enne eksameid. Täpsemad juhised saadetakse koolidele käesoleva nädala jooksul. Lisaks toimub koolidele enne eksameid testimise teemaline virtuaalne infopäev.

Soovitame proovi andjatel laadida nutitelefoni SYNLABi rakendus testi.me veebilehelt, et proovi andmise hetkel end seal registreerida.

SYNLABi Tallinna laboris analüüsitakse eksaminandide proovidest koroonaviiruse SARS-CoV-2 olemasolu PCR meetodil. Testi tulemuse saavad eksaminandid keskmiselt 24 tunni pärast. Tulemusi näeb nii digilugu.ee kui SYNLABi testi.me rakenduses. Positiivse proovi andjat teavitatakse tulemusest ka telefonitsi.

Positiivse tulemuse andnud isikud peavad jääma eneseisolatsiooni ning saavad eksami sooritada lisaeksami ajal. Eesti keele riigieksami lisaeksam toimub 17. mail, eesti keel teise keelena lisaeksam toimub 18.–19. mail.

Testimisajad

Eesti keele riigieksamit teeb 19. aprillil üle 7100 eksaminandi ning peamiseks testimispäevaks on kavandatud 16. aprill.

Eesti keel teise keelena eksamit teeb ligi 2800 noort 21. aprilli ja testimine toimub 19. aprillil.

Cambridge’i inglise keele tasemeeksami kirjalikku osa teeb ligi 2000 noort 24. aprillil ning testimine toimub 22. aprillil.

 

 

Eesti: Algas konkurss riigikohtuniku ametikohale

NordenBladet — Konkursil osaleja peab vastama kohtunikule kehtestatud nõuetele, mis on sätestatud kohtute seaduses. Riigikohtuniku nimetab ametisse Riigikogu. Kandidaadi esitab parlamendile Riigikohtu esimees, kes kuulab enne ära kohtute haldamise nõukoja ja Riigikohtu üldkogu arvamuse. 

Avaldus koos põhjaliku elulookirjelduse ning kodakondsust ja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide koopiatega palutakse kandideerijal saata Riigikohtu esimehe nimele elektrooniliselt aadressil infoatriigikohus [dot] ee või aadressil Lossi 17, 50093 Tartu. Dokumentide esitamise tähtaeg on üks kuu pärast konkursiteate avaldamist Ametlikes Teadaannetes ehk 5. mai 2021.

Riigikohtus töötab kokku 19 kohtunikku. Kohtade jaotus haldus-, kriminaal- ja tsiviilkolleegiumi vahel sõltub valdkonna töökoormusest. Riigikohtu liikme koht vabaneb selle aasta lõpus, sest 1993. aastast ametis olnud halduskolleegiumi kohtunik Jüri Põld jääb pensionile.

Konkursiteatega saab tutvuda siin.

 

 

Hea teada: AstraZeneca vahetab koroonavaktsiini nime – tulevikus on see Vaxzevria

NordenBladet — Briti-Rootsi ravimifirma AstraZeneca vahetab skandaalse koroonavaktsiini nime – edaspidi on see Vaxzevria. Praegu on vaktsiini ametlik nimetus veel Covid-19 Vaccine AstraZeneca, aga uutel pakenditel on uus nimi Vaxzevria.

Ravimifirma teatas nimemuutusest Saksa uudisteagentuurile DPA. Euroopa ravimiamet EMA andis uuele nimele heakskiidu 25. märtsil. Nimemuutusest andis teada ka Saksa apteegileht Pharmazeutische Zeitung.

AstraZeneca põhjendas nimemuutust tavapärase äritegevusega, kus ikka nimed muutuvad. Pfizer/BioNTechi koroonavaktsiini nimi on Comirnaty. Teiste tootjate koroonavaktsiinide nimed on Covid-19 Vaccine Moderna, Covid-19 Vaccine Janssen ja Sputnik V.

 

Eesti: Eelmisel nädalal tehti ligi 41 000 COVID-19 vastast vaktsineerimist

NordenBladet — Tänahommikuse seisuga on Eestis vähemalt ühe vaktsiinidoosiga COVID-19 haiguse vastu end kaitsnud 227 246 inimest, kellest 68 785 on vaktsiinikuur lõpetatud. Täiskasvanud elanikkonnast on vähemalt ühe vaktsiinidoosiga vaktsineeritud ligi 21%, üle 70-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 42%. Lõppenud nädala jooksul tehti kokku 40 836 vaktsineerimist, mida on kolmandiku võrra enam kui nädal varem. Eeloleval nädalal jätkub vanemaealiste ja riskirühma inimeste vaktsineerimine peamiselt perearstikeskustes.

„Tänan südamest kõiki tervishoiuasutusi, tervishoiutöötajaid ja vabatahtlikke pühade ajal tehtud töö eest. Kolme päeva jooksul said kaitsesüsti enam kui 17 000 inimest, kellest üle kahe kolmandiku olid 60-aastased ja vanemad,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Praeguste tarnegraafikute alusel saame kevade lõpus alustada ka laiema elanikkonna vaktsineerimisega. Lähinädalatel keskendume aga eeskätt COVID-19 haigusest enim ohustatud vanemaealiste kaitsesüstimisele.“

Pühade nädalavahetusel vaktsineeriti 91 tervishoiuasutuses üle Eesti 1956. aastal ja varem sündinud ning COVID-19 riskirühma kuuluvaid inimesi. Kokku tehti kolme päeva jooksul 17 022 kaitsesüsti, millest 11 337 ehk kaks kolmandikku tehti üle 60-aastastele.

„Üle 60-aastaste seas on endiselt enam kui 200 000 vaktsineerimata inimest, kes on vanusest tulenevalt COVID-19 haiguse suhtes haavatavamad ja vajavad seetõttu kaitsesüsti kõige kiiremini. Tervisevaldkonnas lähtume teadmisest, et iga COVID-19 riskirühma kuuluvale inimesele tehtud kaitsesüst võib olla elupäästev,“ lisas minister Tanel Kiik. „Aitame oma eakad lähedased vaktsineerima, et kaitsta neid raske haigestumise eest. Haiglaravi kõrge koormuse vähendamine on hädavajalik ka plaanilise ravi järk-järguliseks taasavamiseks.“

Vaktsiinide efektiivsust COVID-19 haigestumise eest kaitsmisel näeme juba ka Eestis. Terviseameti andmetel on Eestis COVID-19 haigestunuid vaid 0,06 protsenti täisvaktsiinikuuri läbinud inimestest. Hea kaitse areneb välja juba pärast esimest vaktsiinisüsti – esimese doosi järel on COVID-19 haigestumisjuhtumeid esinenud vaid 0,3 protsendil vaktsineeritutest.

Kokku on praeguseks vaktsineerimisi teinud 502 tervishoiuasutust, neist 409 perearstikeskust. Enam kui pooled (57%) kõigist vaktsineerimistest on tehtud perearstikeskustes, 28% vaktsineerimistest on teinud haiglad, 8% eriarstiabi osutajad ja 5% õendusabi osutajad.

Täiskasvanud elanikkonnast on Eestis praeguseks vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud ligi 21%. Vanusegruppide lõikes on vaktsineerimisega hõlmatus kõige kõrgem üle 80-aastaste seas, kellest on vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 45%. Üheksas maakonnas – Saaremaal, Läänemaal, Hiiumaal, Raplamaal, Järvamaal, Jõgevamaal, Pärnumaal, Viljandimaal, Tartumaal on vähemalt ühe vaktsiinidoosiga vaktsineeritud enam kui 50% kõige eakamatest. Kõigist üle 70-aastastest on praeguseks vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud üle 42%, Hiiumaal, Läänemaal, Saaremaal ja Raplamaal üle poole.

Eeloleval nädalal saabub Eestisse 26 910 doosi Pfizer/BioNTech vaktsiini, AstraZeneca ja Moderna vaktsiinide uusi tarneid on Eestisse oodata ülejärgmisel nädalal.

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.

Pressiteade eesti viipekeeles

 

 

Rootsi loobus eesmärgist vaktsineerida kõik täiskasvanud ära juuni lõpuks

NordenBladet — Rootsis loobus vaktsiinide kehva saadavuse tõttu eesmärgist vaktsineerida kõik täiskasvanud vähemalt ühe doosiga koroona vastu ära juuni lõpuks.

Plaanid muutusid seoses vaktsiinide kehva saadavusega. Uus eesmärk on, et kõik vähemalt 65-aastased saaksid oma esimese doosi kätte 16. maiks ja kõik täiskasvanutest soovijad saaksid lasta end esimese doosiga vaktsineerida 15. augustiks.

Praeguseks on esimese doosi saanud 1,1 miljonit rootslast. Varasem eesmärk seati detsembrikuus. Siis arvati, et Rootsi jõuab juuni lõpuks 17 miljonit doosi. Nüüd on selgunud, et vaktsiine jõuab planeeritust üle 6 miljoni võrra vähem.