Teisipäev, juuni 17, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7532 POSTS 1 COMMENTS

Eesti: Keskkonnakomisjon toetab tuuleparkide rajamisega seotud talumistasu kehtestamist 

NordenBladet — Riigikogu keskkonnakomisjon arutas oma tänasel istungil tuuleparkidega rajamisega seotud taluvustasu kehtestamist

Keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender ütles, et vaja on sätestada talumistasu maksmise kohustus tuuleelektrijaama valdajale ja meretuulepargi valdajale. „Peame tagama õiglase lahenduse, et tuuleelektrijaamadest otseselt puudutatud elanikud ja kohalikud omavalitsused saaksid tuuleenergia tootmise kasust oma osa. Kodumaise taastuvenergeetika tootmise võimekuse loomine on veninud liiga kaua, tuuleenergia on oluline riigile tervikuna, et täita kliimaeesmärke ja tõsta meie konkurentsivõimet. See puudutab ka meid kõiki elektritarbijatena,“ selgitas Alender.

Tuuleparkide rajamisega kaasneb kohalike võimalike häiringuid, näiteks tuuleelektrijaama nähtavusega kaasnev visuaalne mõju, tuuleelektrijaamast lähtuv heli, liikumispiiranguid, maakasutuse piiranguid, mis on seotud nii jahi-, spordi- või lennuvahendite kasutamise piirangutega, ja veekasutuse piiranguid nagu kalapüük ja kalakasvatus. Tuuleenergia on kiiresti arenev puhas taastuvenergia liik, mis võimaldaks katta suure osa Eesti energiavajadusest. Talumistasu erinevad variandid on kasutusel paljudes Euroopa riikides, et hüvitada kohalike võimalik ebamugavus. Eesmärk on tuuleenergia tootmisest tekkiv kasu suunata kohalikele elanikele ja omavalitsustele. Talumistasu on plaanis rakendada tuuleelektrijaamadele, mis ehitatakse pärast kavandatava seadusemuudatuse jõustumist.

Keskkonnakomisjoni aseesimees Andres Metsoja rõhutas, et rohepöörde valguses on asjakohane rääkida majanduskeskkonna muutumisest ja sellele kaasaaitamisest. „Analüüsimist vajab  meretuuleparkide otseliini juriidiline käsitlus. Maismaal on selleks seadusandlik sisu ja positiivsed näited olemas, kus ettevõte on investeerinud just sellesse piirkonda, kus on tagatud ülekandetasudeta elektrienergia,“ ütles Metsoja. Ta lisas, et selline lähenemine aitab tasakaalustada Eestit regionaalset arengut ja luua uusi töökohti väljapoole Tallinna.  „Kohaliku kasu mõõtmine ei tohi piirduda ainult tasust toodetud kWh eest vaid sellest, milliseid eeldusi luuakse piirkonna konkurentsivõime kasvuks.“

Metsoja selgitas, et talumistasu maksmise kohustuse ja talumistasu suuruse kehtestamine on otstarbekas jätta kohaliku omavalitsuse volikogu otsustada. „Kohalik omavalitsus saab talumistasu kasutada omal äranägemisel. See annab võimaluse laekunud vahendeid eraldada tuuleelektrijaama lähedal asuva hoone elanikele kompensatsiooniks,“ ütles Metsoja. Ta lisas, et talumistasu saamise võimalus võib kujuneda põhjuseks, miks kohaliku omavalitsuse elanike arv ja selle kaudu ka maksutulu suurenevad.

Metsoja ütles, et talumistasu kehtestamisega ei ole kavatsust mõjutada tuuleparkide rajamise lubamist ega keelamist. Ta märkis, et talumistasu kehtestamine loob mõistliku põhjuse positiivsemaks suhtumiseks tuuleenergeetikasse.

Keskkonnakomisjon toetas energiamajanduse korralduse seaduse ja seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga seaduse täiendamist.

Keskkonnakomisjoni istungil osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad, kes tutvustasid eelnõu väljatöötamiskavatsust, eelnõu peaks valmima järgmise aasta jooksul.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Soome: Lapimaal ja ja Rootsi ning Norra piiridel ei kontrollita enam koroonatõendeid ega tehta teste

NordenBladet — Lapimaal Soome ja Rootsi ning Norra piiridel ei kontrollita enam koroonatõendeid ega tehta teste. Lapi ravipiirkonna nakkushaiguste peaarst Markku Broas ütles, et selline kord kehtib juba alates 9. septembrist.

Broasi väitel röövivad kontrollid ja testimised asjatult ressursse ning need on asendatud reisijate juhendamisega piiril, vahendab Ilta-Sanomat.

See tähendab, et keegi ei kontrolli enam Lapimaal, kas isik saabub näiteks suure koroonaohuga piirkonnast. Mõte on selles, et vastutus lasub nakkushaiguste seaduse järgi reisijal endal. Lapimaal loodetakse nüüd reisijate peale.

Broas ütles, et kontrolli kaotamise taga on Rootsi ja Norraga piirnevate omavalitsuste arstide otsus. Piirivalvurid jagavad pisteliselt piiriületajatele infot. Selline tegevus on kooskõlastatud sotsiaal- ja terviseministeeriumiga.

See tähendab, et piiril keegi „vahele” jääda ei saa, sest piirivalve jagab ainult infot, mitte ei kontrolli tõendeid.

Broas märgib, et Lapimaal ei peeta piiriületust ohuks tervisele. Aga olukord võib muutuda ja siis muutub ka tegevus.

Uus kord ei käi Soome-Vene piiri kohta ega teiste piiriületuskohtade kohta Lapimaal, kuhu saabuvad reisijad väljastpoolt Euroopa Liitu. Näiteks kui Suurbritanniast saabub reisija lennukiga Soome, siis toimub piirikontroll ja neil peab olema tõend kahe vaktsiinidoosi kohta. Briti turistide puhul ei piisa pelgalt negatiivsest koroonatesti tulemusest.

Seaduse järgi peavad Soome saabujad esitama koroonatõendi ja/või osalema kohustuslikus tervisekontrollis ning tegema vajadusel koroonatesti. See kord erineb eri piiriületuskohtades. Seadus annab ametivõimudele vabaduse otsustada, milline see kontroll olema peab.

Soome tulijatelt nõutakse tõendit läbi tehtud vaktsiinikuuri, viimase 6 kuu jooksul läbi põetud koroonahaiguse või enne Soome saabumist tehtud usaldusväärse negatiivse koroonatesti kohta. Erandiks on pärast 2005. aastat sündinud, teatud elukutsete esindajad ja madala ohuga piirkondadest saabunud inimesed.
Madala ohuga piirkonnad on praeguse seisuga: Hongkong, Taiwan, Hiina, Malta, Ungari, Poola, Macao, Uus-Meremaa ja Vatikan.

Lisaks ei nõuta tõendeid ega teste järgmistest Soomega piirnevatest omavalitsustest tulijatelt: Norra Omasvuono, Kaivuono, Raisi, Koutokeino, Kaarasjoki, Teno, Uuniemi ja Lõuna-Varangi vallad ning Rootsi Haaparanta, Kiiruna, Pajala ja Ylitornio vallad.

See tähendab, et Lapimaal ei nõuta tulijatelt tõendeid ega teste, välja arvatud Vene piir. Lapimaa maapiiripunktides on piiriületus põhiliselt Rootsi ja Norraga piirnevate piiriületuskohtades. Jaanuarist augustini ületas Venemaa-Soome piiri Lapimaal vaid 450 sõidukit, samal ajal kui Rootsi ja Norra vahel ületas piiri üle 100 000 sõiduki.

Vene piiriületuse puhul on probleemiks saanud see, et Venemaa kasutusel olevat Sputniku vaktsiini Soomes ei tunnistata ja sellega piiriületusel ei arvestata.

 

Eesti: Peaminister vastas riigikogulaste arupärimisele piiritõkete rajamisest

NordenBladet — Riigikogu liikmed Urmas Reinsalu, Priit Sibul, Tarmo Kruusimäe, Heiki Hepner, Sven Sester, Aivar Kokk, Andres Metsoja ja Raivo Tamm esitasid peaminister Kaja Kallasele arupärimise piiritõkete rajamise kohta (nr 86).

Arupärijate sõnul näeb praegune kava ette Eesti piiriehituse lõpetamise aastaks 2026, ent kuivõrd olukord on muutunud, tuleks füüsiline tõke Euroopa Liidu välispiirile nende sõnul ehitada oluliselt kiiremini. Riigikogu liikmed tundsid huvi, kas peaminister on arutanud koostööd idapiiri tõkete rajamisel teiste Balti riikide peaministritega ja mida on sel juhul Balti kolleegid arvanud. Samuti küsisid saadikud, kui palju läheks füüsilise tõkke kiirendatud korras idapiirile rajamine maksma ja kui palju kiiremini oleks see võimalik sinna rajada.

Peaminister Kaja Kallas ütles oma vastuses, et valitsus on arvestanud võimalusega, et Valgevene hübriidrünnaku valguses suureneb surve ka meie piirile. Ta kinnitas, et Balti riigid ja ka Poola teevad tihedat koostööd ning peaministrid on idapiiri tõkete rajamist arutanud. Peaminister märkis, et Eesti abistab Leedut sealse piiri kaitsmisel ekspertide ja tehnikaga, et migratsioonisurvet ära hoida. Samuti on Kallase sõnul illegaalse migratsiooni takistamiseks suurendatud Politsei- ja Piirivalveameti kontrolli piiridel ja sadamates ning täpsustatud massilist sisserännet käsitleva hädaolukorra lahendamise plaani rakendusosa.

Idapiiri kiirendatud korras väljaehitamise võimalikkusest rääkides ütles Kallas, et Politsei- ja Piirivalveamet on saanud ülesande välja selgitada, millistel tingimustel saaks idapiiri kiiremini välja ehitada, ilma et kvaliteet kannataks. Kallas osutas, et PPA tegeleb nende võimaluste hindamisega ja ülevaade selle kohta tuleb valitsusele sel sügisel.

Peaminister osutas, et 2021. aastal oli piiriehituseks ette nähtud 10,5 miljonit ja 2022. aastal on selleks 14,4 miljonit eurot.

Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu (I), Jaak Valge (EKRE), Heiki Hepner (I), Tarmo Kruusimäe (I), Mart Helme (EKRE), Peeter Ernits (EKRE), Martin Helme (EKRE) ja Leo Kunnas (EKRE).

Peaminister vastas ka Riigikogu liikmete arupärimisele eestikeelsele haridusele ülemineku kohta (nr 84). Arupärimistele vastasid ka haridus- ja teadusminister Liina Kersna kõrghariduse rahastamise kohta (nr 83) ning justiitsminister Maris Lauri korruptsioonijuhtumite menetluse kohta justiits- ja kohtusüsteemis (nr 81).

Vabas mikrofonis võtsid sõna Peeter Ernits (EKRE) ja Lauri Läänemets (SDE).

Istung lõppes kell 22.50.

 

 

Pfizer ja BioNTech teatasid, et koroonavaktsiin on ohutu 5-11-aastastele lastele

NordenBladet — Koroonavaktsiini välja töötanud ravimifirmad Pfizer ja BioNTech andsid teada, et vaktsiin on ohutu ka 5-11-aastastele lastele.

Ettevõtete info kohaselt tekitas vaktsiin lastel teise ja kolmanda taseme kliiniliste uuringute käigus immuunsuse haiguse vastu. Immuunsus oli sama kui 16-25-aastastel lastel. Vaktsiin on sama ohutu kui vanematel inimestel.

Nüüd taotlevad Pfizer ja BioNtech müügiluba 5-11-aastaste laste vaktsiinile nii USA-s kui teistes riikides. Müügiluba võidakse Reutersi andmetel anda 3 nädala jooksul.
Laste vaktsiin erineb vanemate omast koguse poolest. 5-11-aastaste vaktsiini on doosis kolmandiku võrra vähem. Uuringu käigus anti kaks doosi.

Ettevõtted ootavad tulemusi alla 5-aastaste vaktsiini uuringu kohta.

 

Eesti: Väliskomisjoni esimees on Balti ametikaaslastega ühisvisiidil Pariisis

NordenBladet — Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb neljapäevani Eesti, Läti ja Leedu väliskomisjonide esimeeste ühisvisiidil Pariisi Prantsusmaale.

Mihkelsoni sõnul on visiidi keskmes eelkõige viimased välis- ja julgeolekupoliitilised arengud ning liitlassuhted.

“Prantsusmaa on meile väga oluline liitlane ja partner nii NATOs kui Euroopa Liidus. Kuna just viimastel nädalatel on toimunud mitmeid meie liitlasruumi mõjutavaid arenguid, siis on äärmiselt tähtis Pariisis nendel teemadel suhelda ja informatsiooni vahetada,“ märkis väliskomisjoni esimees.

Täna kohtuvad Balti riikide väliskomisjonide esimehed Prantsuse kaitseministeeriumi ning välisministeeriumi esindajatega. Homme on kavas kohtumine Prantsuse Rahvusassamblee väliskomisjoni esimehe Jean-Louis Bourlanges’i ning komisjoni liikmetega.

Neljapäeval kohtutakse Prantsuse välisministeeriumi analüüsi ja strateegilise prognoosimise keskuse esindajate, mõttekodade ning president Macroni Euroopa asjade nõunikuga. Samuti kohtutakse Prantsuse Senati välis- ja riigikaitsekomisjoni esimehe Christian Camboni ning komisjoni liikmetega.