NordenBladet — Lätis lisandus täna reedel, 22. oktoobril 3133 uut koroonaviirusega nakatumist, mis on uus pandeemia aja rekord.
Lätis registreeriti 25 koroonasurma, mis on samuti rekordiline pärast 10. veebruari, mil lisandus 32 koroonasurma. Surmadest noorim oli vanuses 40-49, vahendab lsm.lv.
Lätis on haiglaravil 1257 koroonapatsienti, kellest 153 on raskes seisus intensiivis. Olukord koroonaga püsib väga kole ka teistes Balti riikides. Eestis lisandus 1324 ja Leedus 2939 juhtu.
NordenBladet – Selle nädala märksõnad on: armastus, armastus, veel natuke armastust, hilja üles, hilja voodi, erakordselt palju Netflixi seriaale ning ettevalmistused nädalalõpuks! Homme, 22. oktoobril saab meil Allaniga poolteist aastat tutvumisest. Nii äge, olen reaalselt nii õnnelik temaga! Kes ei usu, siis võin nüüd omast kogemusest 100% kinnitada, et hingesugulus ja maksimaalne klapp (nii vaimne kui seksuaalne) on olemas! Andku Kõige Kõrgem, et see oleks igavene!
Täpsemalt – kujutage ette, et unistate millestki erakordsest ja reaalsus on veel parem! Allaniga on meil selline tunne kogu aeg – iga hommik, iga lõuna, iga õhtu, iga koos ja lahus oldud hetk. Me ei väsi üksteisele komplimente tegemast ning üksteist hoidmast ja austamast. Tema on jõuline ja domineeriv juht, keda olen terve elu oma ellu oodanud! Teda on lihtne armastada, sest kui mees teeb meeste asju ning naine on naiselik, siis juba looduse poolt on seatud nii, et kõik sujub. Ta teab alati, mida ta teeb, ning nii kerge on “lihtsalt olla”. Eriti veel seetõttu, et oma töö-elus olen ise ka juht ja otsuste vastuvõtja. Arvan, et olen vägagi otsekohene, otsustusvõimeline, enesekindel, teadlik ja domineeriv ning nii super võimas on tunda, et mees on VEEL PALJU (otsustus)võimelisem ja domineerivam. Tulevik saab ainult parmaks minna! Kujutage ette mind minu loovusega ning teda oma kaalutletud otsustusvõime- ja juhtimisoskustega. Kujutage ette mind minu 25-aastase ülemaailmse meedia pagasi- ning tutvustega ja teda oma seinast-seina IT oskuste- ja teadmistega. IT- valdkonnas pole koodi, mida ta ei oleks suuteline kirjutama või “murdma”. Mina oma grandioossete ja lõpmatute ideedega ja tema oma teadmiste ja lahendustega… Me oleme fuckingsuper couple!Excuse–moi.. my language… See on adrenaliin, mis meil koos olles ei lõppe!
Mingil päeval tuli meil kusjuures suhetest juttu ja ta ütles: “Olen nii õnnelikus suhtes singa“. Ei salga, ausalt, seda on mega hea kuulda ja ma tunnen tema vastu sama! Kui väga aus olla, siis on mul vahel isegi häbi, et kõik on nii hästi ja et nii õnnelik olen. Ma ei taha uhkustada oma õnnega, aga ma ei suuda seda ka enda sees hoida. Armastus annab tiivad, mulle annab meie armastus tunde, et kõik on võimalik!
Homme saab meil tutvumisest poolteist aastat ning kuna meil on see traditsiooniline lasanje ja vahurkooretordi päev (loe rohkem SIIT), siis täna tegin torti, et see hommikul kohe lauda kaunistaks. Seekord mõtlesin uue retsepti väja. Näiteks lisasin tordile mega maitsvat Marmiton´i pistaatsiapähkli halvaad. Ostsin nalja pärast ka kaks Eesti Loto Juubeliloterii piletit (5.- EUR/tk), et hommikusse veelgi lisapinget tuua. Homme ootab meid veel Pärnu Spaa Hotell Viiking vee- ja saunakeskus ning restoran. Ööbime samuti Viikingis.
Mis siis veel?
Sellel nädalal oleme vist sama palju TV-d vaadanud kui viimase kahe aasta jooksul kokku. Hahaaaa.. Olen veetnud voodis ebanormaalselt palju aega. Vaatasime ühe hooga ära Lõuna-Korea draamasarja “Squid Game”, mis 17. septembrist Netflixis saadaval on ning on ühtlasi ka kõige vaadatum seriaal. Kas oli jõhker? Oli! Kas meeldis? Väga meeldis! Aga mitte see, et verd nägin, vaid see, et seal oli väga palju “elust enesest” situatsioone. Rikastel on omad reeglid, moraalinormidel ei ole kõigi jaoks samad piirid ning mis kõige tähtsam – lõppkokkuvõttes suuname me oma elu ikkagi ise. Ning suures plaanis – mängur jääb mänguriks ning inimloomuses võidutseb ahnus. Ise tuleb oma elu suunata, ise tuleb oma tegude eest vastutada ja olulisi otsuseid vastu võtta, kui ei ole just soov olla kellegi marionett. Lihtsat viisi rikastumiseks EI OLE OLEMAS!
Lisaks vaatasime Vesa-Matti Loiri filmi “Teel põhja”. Samuti super hea – soovitan!
Praegu on pooleli Squid Game´iga natuke sarnane “Alice in Borderland” (jaapanlaste loodud). Pole väga paha aga ei midagi erilist.
NordenBladet —Riigikogu tänasel istungil läbis esimese lugemise eelnõu, mis pikendab järgmise aasta lõpuni haigushüvitiste maksmise korda, mille järgi saavad töötajad haigushüvitist alates teisest haigestumise päevast.
Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse ning töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (456 SE) näeb ette jätkata kuni 2022. aasta lõpuni haigushüvitise maksmist alates teisest haiguspäevast tööandja poolt kuni viienda haiguspäevani ning Eesti Haigekassa poolt alates kuuendast haiguspäevast. Seega jätkub eelnõu järgi kuni 2022. aasta lõpuni praegu kehtiv süsteem, mille kohaselt on esimene haiguspäev töötaja omavastutus, tööandjate vastutus haigushüvitiste tasumisel on teine kuni viies päev ning Eesti Haigekassa vastutus algab kuuendast haigestumise päevast.
Seletuskirjas märgitakse, et haiguspäevade varasem hüvitamine võimaldab inimestel juba esimeste haigussümptomite tekkimise korral koju jääda, ilma et nad kaotaksid seetõttu oluliselt oma sissetulekutes.
Muudatuste rakendamisel tekib 2022. aastal lisakulu 19 miljonit eurot, millest 12,4 miljonit eurot kaetakse riigieelarvest ja ülejäänu katab Eesti Haigekassa omavahenditest.
Seadus on kavandatud jõustama tähtajaliselt 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2022.
Läbirääkimistel võtsid sõna Jevgeni Ossinovski (SDE), Oudekki Loone (K) ja Mart Helme (EKRE).
NordenBladet – Kolmapäeval kinnitas Läti valitsus otsuse, mille kohaselt hakkas neljapäeval riigis kehtima karantiin, mis esialgu kestab neli nädalat (15. novembrini 2021). Palju negatiivset vastukaja toonud piirangute hulka kuulub näiteks õhtune liikumiskeeld. Kehtestatud karmid reeglid kehtivad ühtmoodi nii vaktsineerimata inimestele kui ka vaktsineeritutele.
Loe, mis piirangud täpsemalt Lätis kehtima hakkasid:
Komandanditund
Lätis kehtib alates neljapäevast liikumispiirang ajavahemikus 20.00–05.00. Komandanditunni ajal peavad kõik kodanikud viibima kodus, kui neil pole mõjuvat põhjust väljas liikumiseks. Sellised erandid võivad olla seotud näiteks tööle minemise ja sealt naasmisega. Samuti on sel kellaajal loomulikult lubatud minna raviasutustesse või apteeki. Siiski peab kõigil inimestel olema kaasas isikut tõendav dokument ja vajadusel ka liikumispiirangu eiramise vajadust põhjendav blankett.
Kauplused
Avatud on vaid valitud esmatarbekauplused – toidu- ja lemmikloomapoed, apteegid, tanklad, optikakauplused, trükipoed, autoteenindused, raudtee- ja bussijaamad ja lillepoed. Ööpäevaringselt tohivad neist tegutseda vaid apteegid ja tanklad. Kõigil teistel eelmainitutel piiratakse külastusaega 06.00–19.00. Internetist ostmist ja sealse kauba kohaletoimetamist ei keelata.
Koolid ja lasteaiad
Õppeasutused teevad uksed lahti alles novembris, sest praegust koolivaheaega pikendatakse nädala võrra. Siiski saavad novembris füüsiliselt kooli naasta vaid 1.–3. klassi õpilased. Vanemate klasside õpilased peavad vähemalt kaks nädalat õppima koduses keskkonnas. Lasteaiad on avatud vaid eesrindetöötajate võsukestele.
Matused ja kirikuteenistused
Järgneva peaaegu kuu aja jooksul Lätis organiseeritud jumalateenistusi ei toimu. Pühakojad pole siiski täielikult suletud ja kõik usklikud võivad individuaalselt kirikus. Piiratakse ka matustel osalejate arvu. Lahkunu muldasängitamisest võib uute piirangutega osa võtta vaid 20 inimest.
Ühistransport
Ühistransport jätkab tegutsemist, ent piiratud mahutavusega. Linnades võivad ühistranspordi sõidukid olla täidetud 50% kohtade ulatuses. Maakondlikel ja kaugematel liinidel võivad olla bussid ja rongid täidetud 80% ulatuses.
Kultuuri- ja spordiüritused
Kinno, teatrisse, kontserdile või spordiüritusele pole lätlastel enam võimalik minna. Seda eelkõige seetõttu, et neid lihtsalt ei toimu – mõneks erandiks on küll professionaalsel tasemel toimuvad spordiüritused ja võistlused, ent sinna pealtvaatajaid ei lubata. Põhimõtteliselt keelatakse igasugune sotsiaalne tegevus, et vähendada inimestevahelist kontakti. Kohtuda tohivad ainult samasse leibkonda kuuluvad isikud. Lubatud on ka külastada üksikuid lähedasi, kes vajavad hoolekannet.
Protestid
Sarnaselt muudele üritustele on keelatud ka igasugused rahvast koondavad meeleavaldused ja protestid. Seega pole võimalik korraldada ka pikette äsja kehtima hakanud piirangute kritiseerimiseks.
Väljas söömine
Toitlustusasutused uksi täielikult ei sulge, ent toitu müüakse vaid kaasa. Kohapeal einestamine on keelatud.
Mis saab 15. novembril?
Läti naaseb 15. novembril nn „rohelise tsooni“ piirangute juurde, mis kehtisid ka enne 21. oktoobrit. Siiski on plaanitud üks suur muudatus – riiklike ettevõtete ja munitsipaalasutuste töötajad ja ametnikud võivad töökohustuste täitmist jätkata vaid Covid-19 vaktsineerimistõendi või haiguse läbipõdemise tunnistuse olemasolul. Pole siiski ka võimatu, et karm karantiin jätkub ka pärast 15. novembrit – see sõltub jooksvast epidemioloogilisest olukorrast ja vaktsineerimisedukusest. Läti valitsus toonitab, et piirangutest aitab vabaneda vaid ulatuslik vaktsineerimine.
Täpsemat infot piirangute kohta leiab Läti valitsuse ametlikust Covid-19 TEABEPORTAALIST, mis on kättesaadav nii läti, vene kui ka inglise keeles.
NordenBladet – Valitsus kiitis heaks kaks korraldust, millega sätestatakse teisipäevased põhimõttelised otsused koroonaviiruse leviku tõkestamise kohta.
Esiteks kiitis valitsus heaks korralduse, mis lubab alates esmaspäevast kontrollitud tegevustes osaleda üksnes vaktsineeritud või COVID-19 läbipõdenud täiskasvanuid. Vaktsineerimata inimeste ligipääsu kontrollitavatele üritustele ja tegevustele piiratakse, kuna neil on väga kõrge nakatumise risk ja olles nakatunud, levitavad nad viirust rohkem kui immuunkaitsega inimesed, samuti on neil suur oht põdeda haigust rängemalt ja sattuda haiglasse. Seejuures on koormus haiglatele praegu juba kriitiline.
Muudatus hõlmab täiskasvanute sportimist, treenimist, noorsootööd, huvitegevust ja -haridust, täiendkoolitust ja täiendõpet. Täienduskoolitusele ja sellega seotud eksamitele kehtestatakse erand, mille järgi tohib alustatud koolitused, mis on vajalikud kvalifikatsiooni omandamist tõendava tähtajalise tunnistuse saamiseks, lõpetada. Erand on vajalik, kuna teatud juhtudel on töötamise eelduseks vastavat kvalifikatsiooni tõendava tähtajalise tunnistuse olemasolu.
Inimesed, kes pole vaktsineeritud ega haigust läbi põdenud, ei tohi edaspidi osaleda ka spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel, minna avalikesse saunadesse, spaadesse, basseinidesse, veekeskustesse ja ujulatesse, konverentsidele, teatrisse, kontsertidele ja kinno, võtta osa meelelahutusteenustest, käia muuseumites ja näitustel või veeta toitlustusasutustes kohapeal aega. Samuti ei pääse nad avalikele koosolekutele, mis toimuvad siseruumides või õues piiratud alal.
Töösuhetes jääb tööl käimise nõuete aluseks jätkuvalt tööandja riskianalüüs.
Sama korraldusega muudetakse rangemaks maskikandmise kohustust. Kaubanduses ja teeninduses peavad maskikandmise kohustuse täitmist hakkama jälgima ka teenusepakkujad ja kauplejad, kelle müügi- või teenindusalal inimene viibib. Ilma maskita inimesi müügi- või teenindusaladele lubada ei tohi. Viiruse leviku tõkestamiseks tuleb nendes ruumides tagada inimeste hajutatus.
Edaspidi on nõutud kaitsemaski kandmine, mida ei saa enam asendada suu ja nina katmisega salli, krae või muuga. Domineerivaks muutunud koroonaviiruse deltatüvi on oluliselt nakkavam kui pandeemia algul levinud viiruse tüved ning suu ja nina katmine millegi muu kui kaitsemaskiga ei aita nakatumist vältida. Rangelt soovituslik on kasutada meditsiinilisi või nendega võrdsustatud maske, kuna nende kasutamine tõkestab koroonaviiruse deltatüve õhu kaudu edasikandumist väga tõhusalt. Inimesed, kes ei saa maski kanda tervislikel põhjustel, peavad seda arsti vastava otsusega tõendama.
Koroonaviiruse väga kõrge leviku juures on kaitsemaski kandmine rangelt soovituslik nii vaktsineeritud kui ka haiguse läbipõdenud inimestele, aga ka lastele alates 12. eluaastast ka kontrollitud üritustel, näiteks teatris, kinos, kontserdil.
Uued kontrollmeetmed kehtivad vähemalt 10. jaanuarini 2022.