NordenBladet – 21. oktoobri hommikuse seisuga on haiglas 441 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 313 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest 209 ehk 66% on vaktsineerimata ja 104 ehk 33% on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 76 uut haigusjuhtu. Suri kuus koroonaviirusega nakatunud inimest: 74-aastane naine, 76-aastane naine, 83-aastane mees, 86-aastane naine, 90-aastane naine ja 93-aastane naine.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 8804 testitulemust, millest 1506 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 974 vaktsineerimata ja 532 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul manustati 2461 vaktsiinidoosi, kokku on manustatud 1 407 092 doosi. Kogu elanikkonna hõlmatus kahe doosiga on 55%.
NordenBladet — Valitsus kiitis põhimõtteliselt heaks otsuse, mille järgi peab koolis koroonaviirusesse nakatunuga lähikontakti sattunud õpilane sooritama PCR testi alates kontakti 4. päevast. Kuni PCR testi tulemuse teadasaamiseni peab ka haigussümptomiteta õpilane koju jääma. Testima ei pea vaktsineeritud õpilased ega õpilased, kes on COVID-19 haiguse läbipõdenud.
Muudatusega laieneb nakkusohutuse tagamise kord ka kuni 12-aastastele õpilastele, kes peavad pärast koolis aset leidnud lähikontakti hakkama tegema PCR testi ja jääma kuni testi tulemuse teadasaamiseni koju. Samas, kuna 12-18-aastased ei pea enam pärast COVID-lähikontakti koolis sooritama viivitamatut antigeeni testi, väheneb testide tegemise üldarv.
Peaminister Kaja Kallase sõnul on ühiskondlik huvi hoida koolid COVID-kriisis avatuna ja samas katkestada võimalikult kiirelt kooliperedes hargnevad nakkusahelad. „Nakkuse levik koolides on suur murekoht. Me küll teame, et lapsed ja noored ise seda haigust reeglina raskelt ei põe, kuid nad siiski haigestuvad ja viivad koroonaviiruse koju, kus see võib vaktsineerimata perekondades tuua kaasa ränki haigusjuhtumeid,“ lausus Kallas.
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna rõhutas, et möödunud õppeaasta kogemus näitas teravalt, kui oluline on kogu koolipere jaoks säilitada harjumuspärane õppeprotsess ja seda viisil, mis võimaldaks hoida koroonaviiruse levikut kontrolli all. „COVID-kriisi lahendamise üks olulisemaid eesmärke on hoida koolid avatuna ja õppetöö käimas, et lapsed ja noored saaksid võimalikult head haridust ega maksaks epideemia kõrvalmõjuna tulevikus ränka hinda elus halvema hakkamasaamise tõttu,“ ütles Kersna. „Meie pedagoogid, teadlased, lapsevanemad ja usun, et suurem osa ühiskonnast on siin ühel meelel, et koolide avatuna hoidmiseks tuleb teha kõik pingutused.“ Samuti märkis minister, et koolide avatuna hoidmisesse saab kaasa aidata iga lapsevanem, kes usaldab arste ja laseb vaktsineerida nii ennast, kui oma 12-aastaseks saanut või vanemat last. „Täna loeb iga süst, et Eesti rahvas oleks tervem ja haritum,“ ütles Kersna.
Uuendatud korra järgi tohib õpilane pärast nakkusohutust tõendava PCR testitulemuse teadasaamist taas osaleda nii õppetöös kui ka kõigis huviringides. See tähendab, et ka koolivälisele huviharidusele, huvitegevusele ja noorsootööle, aga ka õpilaste spordivõistlustele ning spordi- ja liikumisüritustele, hakkab kehtima sama regulatsioon.
Juhul, kui õpilane ei ole nõus end testima, peab ta viibima 10 päeva eneseisolatsioonis. Testimisest on vabastatud kõik vaktsineeritud õpilased ja õpilased, kes on haiguse läbi põdenud.
Ilma testimiseta saab nn lihtsustatud isolatsiooni jääda ainult lasteaias või lastehoius toimunud lähikontakti korral eelkooliealine laps. See tähendab, et koolieelses lasteasutuses lähikontakti sattunud lapse puhul tuleb jälgida tervist ja kui lapsel ei ilmne haigussümptomeid, tohib ta lasteaias või -hoius edasi käia ja ka osaleda sama asutusepõhises huvitegevuses. Väljaspool asutust toimuvatest trennidest või muudest huviringidest tohib ta osa võtta pärast 10 päeva möödumist lähikontaktist.
Sõltumata vanusest peab laps või noor jääma pärast lähikontakti ilmnenud COVID-19 haigussümptomeid koheselt koju.
NordenBladet — Sotsiaalmeedia ettevõte Facebook muudab järgmisel nädalal nime. Põhjuseks on ettevõtte soov luua uus brand, kuna tahetakse muutuda metaversumi etteõtteks.
Facebooki juht Mark Zuckerberg ütles väljaandele The Verge, et räägib nimemuutusest põhjalikumalt ettevõtte iga-aastasel üritusel Connect, mis toimub 28. oktoobril. Uus nimi tehakse teatavaks enne üritust.
Metaversum on interneti kaudu loodud inimeste virtuaalne keskkond, kus on kombineeritud füüsiline ja virtuaalne maailm.
Seoses muudatusega jääb Facebooki rakendus firma üheks eraldiseisvaks teenuseks, nagu on ka Instagram ja Whatsapp.
Facebook pole ainus selline ettevõte, mis nime muudab. Näiteks Google’i emafirma nimeks sai 2015. aastal Alphabet.
NordenBladet – Eelmisel nädalavahetusel võõrustasime Allaniga meie pool minu vanemat õde Mariet ja tema abikaasat Raidot. Nad sõitsid esmaspäeval Rhodosele ning mõtlesime enne seda pikemalt koos olla. Laupäeval õhtul käisime neljakesi Viru Hotelli 50. aastapäeva puhul korraldatud luksuslikul juubelihooaja pidustusel restoranis Merineitsi. Revüüteater Starlight Cabaret andis seal glamuurse varietee-etenduse “Creme de la Creme”.
Piletid ostsime suht viimasel minutil Piletilevist (79.90). Mul tuli suurem “kultuuritung” peale ning rebisin mitmete erinevate ürituste pileteid. Lisaks kabareele võtsin piletid veel F. Lehari operetile Krahv Luxemburg ning Henrik Normanni ja Brigitte Susanne Hundi etendusele “Nuta või Naera!”. Virus oli meile broneeritud neljane laud kohe lava ligidal. Stsenarist-lavastaja-produtsent Kristjan Kurm oli kokku pannud viiest osast koosneva super etenduse, mille vahele Viru restorani peakokk Margus Tammpere pakkus kolmekäigulist pidulikku gurmeemenüüd (pilet sisaldas lisaks etendusele ka à la carte õhtusööki). Joogid tuli loomulikult kohapeal juurde osta (näiteks 12cl klaas veini 7EUR, 75cl pudel 39EUR, 33cl õlu 7EUR). Pilet sisaldas ka pääset Viru hotelli all asuvasse diskoteeki Cafe Amigo, kust sekundiks pärast läbi hüppasime. Viimati käisin vist diskoteegis ca 20 aastat tagasi. Hahaa.. Tegime seal kaks hot-shot´i ja siis võtsime takso koju (muuseas, tulime Bolt´iga aga tagasi läksime venelaste loodud Yandex´iga). Katsetame viimasel ajal palju erinevate app´ide võimalusi, teenindust ja lahendusi. Fun!
Minu menüüvalik:
Eelroaks mõnusalt kreemine Marseille mereannisupp (koha / lõhe / hiidkrevett / veenuskarbid / sinimerekarp / kalmaar / gnocchi / tomati confit / valge spargel / safrani mayo / tilliemulsioon), pearoaks Mägihõrnas (filee / risoto “Pizza Margherita” / porgandi- ja hernepüree/seened / krõbe kinoa / yuzu ja valge shokolaadi kaste) ja desserdi valik oli kõigi eest ära tehtud. Selleks oli Gianduja cremeux metsmaasika ning karamelliseeritud pähtlitega. Kogu toidumenüü oli väga hea. Joogiks võtsime mullivett ja Cavat. Sommeljeedel oli menüüs küll välja toodud soovitulik veini ja õllevalik, aga me eelistasime vahuveini. Kahjuks kõik kolm pudelit, mis me lauda tellisime olid kehvasti jahutatud ning suhteliselt soojad – see segas natukene muidu täiuslikku kulinaarset maitseelamust.
Aga nüüd vaadake kogu seda toredat peomelu oma silmaga!
NordenBladet — Eile, 18. oktoobril alanud Põhjamaade nädal Narvas pakub hulgaliselt sündmusi igale maitsele: toimuvad näitused, ekskursioonid, mälumäng, tasuta kontsert, õhtusöök ja perepäevad. Kavas on ka tegevusi, millest saab osa võtta kodust lahkumata. Tule ja leevenda valimiste järgset stressi tõeliselt põhjamaiste tegevustega.
„Soovime tutvustada Põhjamaade ühiseid väärtusi, elukorraldust ja kultuuri ning näidata, mida saame Põhjamaade kogemusest õppida ja kuidas seda oma elus rakendada. Programmi koostades üritasime arvestada erinevate vajadustega. Inimesed saavad üritusele kohale tulla, et kuulata näiteks Soome tunnustatud saksofonisti ja helilooja Timo Lassy tasuta kontserti ning osaleda pereüritustel, või nautida erinevaid tegevusi iseseisvalt, vabalt valitud ajal ja kohas, vahel lausa kodust lahkumata,“ sõnas Põhjamaade nädala korraldaja, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Narva kontori juht Jevgeni Timoštšuk.
Nädala raames on kogu päeva avatud neli näitust ning võimalik on osaleda ka online-tegevustes. Näiteks kuulutasime välja videokonkursi „Mina kui põhjamaalane”, kuhu ootame kuni ühe minuti pikkuseid videoid Põhjamaadega seotud teemadel. Konkursist võivad osa võtta kõik huvilised ning töid ootame 24. oktoobrini. Parimale on auhinnaks telefon Samsung Galaxy S21.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis tähistab 30. tegutsemisaastat. Selle tähistamiseks oleme koostanud toreda ja hariva veebiviktoriini, kus saab enda teadmisi Põhjamaade kohta proovile panna. Mängus on nii lihtsamaid ja lõbusamaid küsimusi kui ka kirjandust, ajalugu ja kultuuri puudutavaid fakte. Viktoriin sisaldab üle 300 erineva küsimuse ning ühe mängu jooksul esitatakse neist 10, seega on see huvitav ja arendav ka viiendal või isegi kümnendal lahendamiskorral. Veebimängu saab mängida nii mobiiltelefonis, arvutis kui ka tahvlis ja kas üksi või pere ja sõpradega üle kogu maailma.
Lisaks on koostöös Narva noorte start-up´iga valminud Narva mobiilne seiklusmäng, mille läbimiseks on vaja ainult nutiseadet. ARN Quest mobiiliäpp viib linna eri paikadesse ja jutustab huvitavaid lugusid sellest, kuidas väikesest jõeäärsest Narva linnast sai kaubanduslinn ning milline oli Põhjamaade roll selles arengus.
Põhjamaade nädal on iga-aastane üritus, mis toimub Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse eestvedamisel ja koostöös mitmete partneritega nagu Põhjamaade saatkonnad Eestis, Soome Instituut, TÜ Narva Kolledž, Narva Keskraamatukogu, Estinfilm, Citrus Project, kohvik №2, Vaba Lava Narva, kohvik Muna, Narva muuseum, restoran Rondeel, Narva Pähklimäe Gümnaasium ja Philly Joe’s džässiklubi.
