NordenBladet — 17. märtsil 2023. aastal toimus Tallinna Kaubamaja Grupp AS-i aktsionäride korraline üldkoosolek Tallinnas, aadressil Tammsaare tee 51 asuvas Viking Motors’i esinduses. Ettevõtte 40 729 200 häälest oli koosolekul esindatud 29 097 753 häält, so 71,44% kõikidest häältest ning kokku oli esindatud 72 aktsionäri.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS-i aktsionäride üldkoosolek otsustas:
1. Tallinna Kaubamaja Grupp AS 2022. a. majandusaasta aruande kinnitamineKinnitada 28 899 103 hääle ehk 99,32% poolthäälega Tallinna Kaubamaja Grupp AS 2022. a majandusaasta aruanne, mille kohaselt Tallinna Kaubamaja Grupp AS konsolideeritud bilansimaht seisuga 31.12.2022 on 646 797 tuhat eurot, aruandeaasta müügitulu 862 763 tuhat eurot ning puhaskasum 29 485 tuhat eurot.
2. Kasumi jaotamineKinnitada 29 097 753 hääle ehk 100% poolthäälega Tallinna Kaubamaja Grupp AS 2022. aasta kasumi jaotamise otsus ja dividendi maksmise kord:
Eelmiste aastate jaotamata kasum
86 298 tuhat eurot
2022. aasta puhaskasum
29 485 tuhat eurot
Kokku jaotuskõlblik kasum seisuga 31.12.2022
115 783 tuhat eurot
Maksta dividendi 0,68 eurot aktsia kohta
27 696 tuhat eurot
Jaotamata kasumi jääk pärast kasumi jaotamist
88 087 tuhat eurot
Aktsionäride, kellel on õigus saada dividendi, nimekiri fikseeritakse 31. märtsil 2023 Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Dividend makstakse aktsionäridele 5. aprillil 2023 ülekandega aktsionäri pangaarvele.
3. Nõukogu liikme tagasi kutsumine ja uue nõukogu liikme valimineKutsuda 28 885 216 hääle ehk 99,27% poolthäälega tagasi Tallinna Kaubamaja Grupp AS nõukogu liige Andres Järving, kelle volitused lõppevad tagasi kutsumisest ning valida uueks Tallinna Kaubamaja Grupp AS nõukogu liikmeks alates 17.03.2023.a 3-aastaseks ametiajaks Kristo Anton (isikukood 37605250302). Maksta uuele nõukogu liikmele tasu 2 000 eurot kuus.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS dividendimakse ex-päev
Ülaltoodust tulenevalt annab Tallinna Kaubamaja Grupp AS teada, et väärtpaberitega seotud õiguste muutumise päev (ex-päev) on 30.03.2023. Alates sellest kuupäevast ei ole aktsiad omandanud isik õigustatud saama dividende 2022. majandusaasta eest.
Üldkoosolekut kajastava veebiseminari salvestust on võimalik vaadata: https://youtu.be/465nK3leCzs
NordenBladet — Hepsor ASi kontserni ettevõte Hepsor RD5 SIA ja Mitt&Perlebach SIA allkirjastasid 16. märtsil 2023 lepingu Nameja Rezidence arendusprojekti ehitamiseks Riias. Ehituslepingu maht on ligikaudu 4,6 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.
Projekti müügiga alustati juba 2022. aasta neljandas kvartalis ning 38 korteriga Nameja Rezidence arendus valmib 2024. aasta teises kvartalis.
Hepsori juhatuse liikme Henri Laksi sõnul esindab Nameja Rezidence arendusprojekt kontserni rohelist mõtteviisi kombineerides linnaelu mugavused ümbritseva roheluse ja rahuliku elukeskkonnaga. „Alustasime kodude müügiga aasta lõpus ning tänaseks lepingutega kaetud juba ligikaudu 16% projekti kogumahust. Tänased koduostjad hindavad aina enam keskkonnateadlikku lähenemist, sh rohealade lähedus, A-energiaklass, elektriautodele mõeldud laadimiskohad, jalgrataste ja lapsevankrite hoiuruumid ning mänguväljakud. Seda kõike oleme ka Nameja Rezidence projekti arenduses silmas pidanud,“ ütles Laks.
Lisainfo:
Hepsoril on Lätis lisaks Nameja Rezidence projektile ehituses ja müügis kaks elukondlikku arendusprojekti – Kuldīgas Parks (116 korterit, millest 95% on müüdud) ja Mārupes Dārzs (92 korterit, millest 85% on müüdud).
Rohkem infot Nameja Rezidence projekti kohta leiab namejarezidence.lv/eng.
Anneli Simm
Investorsuhete juht
Telefon: +372 5615 7170
e-post: anneli@hepsor.ee
Hepsor AS (www.hepsor.ee) on üks kiiremini kasvavaid elukondliku ja äri kinnisvara arendajaid Eestis ja Lätis. Üheteistkümne tegutsemisaasta jooksul oleme loonud üle 1500 kodu ja 32 000 m2 äripinna. Hepsor on esimese arendajana Balti riikides rakendanud mitmeid uuenduslikke insener-tehnilisi lahendusi, mis muudavad ettevõtte rajatavad hooned energiasäästlikumaks ja seeläbi keskkonnasõbralikumaks. Ettevõtte portfellis on kokku 26 arendusprojekti kogupindalaga 176 000 m2.
NordenBladet — Maria Gratschew, kellest saab augustis Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse uus direktor, jätkab Põhjamaade ja Eesti vahelise koostöö toetamist ja arendamist.
Gratschew töötas 2022. aastal Viinis Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis (OSCE) Poola OSCE eesistumise nõunikuna Rootsi delegatsiooni kaudu. Selles ametis tegi Gratschew koostööd OSCE eesistujamaa Poolaga Kesk-Aasiaga seoses, pidades läbirääkimisi OSCE välioperatsioonide osas ja andes nõu OSCE militaarpoliitika valdkonnas. See on andnud talle mitmeid kogemusi, mida ta oma tulevasel ametikohal saab ära kasutada:
„Pärast mitmeid aastaid rahvusvahelisel maastikul töötamist on mul viimaks võimalus suunata kogu oma tähelepanu Põhjamaade regioonile, mis on ka minu kodu.Toon endaga kaasa kogemusi maailma eri piirkondadest ja erinevatest organisatsioonidest, mis aitavad minu arvates luua pikaajalisi ja asjakohaseid partnerlussuhteid Eesti ja Põhjamaade vahel. Isiklikul tasandil ootan väga, et näeksin rohkem Eesti imelist tekstiil- ja puitkäsitööd. Kuna mu ema on pärit Soomest, isa Taanist ja vanaisa Karjalast, on selle piirkonna arengul oluline koht minu südames,“ ütleb Gratschew.
30 aastat Põhja- ja Baltimaade koostööd
Põhjamaade Ministrite Nõukogu on teinud koostööd Eesti, Läti ja Leeduga alates 1990. aastate algusest ning tal on esindused kõigis kolmes riigis. Eestis on Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindused Narvas, Tartus ja Tallinnas, kus asub ka peakontor, kus Maria hakkab juhtima käimasolevaid ja uusi algatusi, mis aitavad kaasa demokraatliku ja tugeva Läänemere piirkonna arengule. Selliste algatuste hulka kuuluvad:
• haridus, teadusuuringud ja innovatsioon;
• ettevõtlus, klastrid ja loomemajandus;
• keskkond, kliima ja energia;
• heaoluühiskondade ees seisvad rahvusvahelised probleemid;
• sooline võrdõiguslikkus, sõnavabadus ja sallivus.
Rahvusvaheline kogemus ja tugevad koostööoskused
Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus juhib projekte ja programme, mis arenevad ja muutuvad vastavalt ajale ja piirkonnas parasjagu aset leidvatele sündmustele. Seega on Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretäri Karen Ellemanni jaoks esmatähtis vajadus kindla käega juhi järele, kellel on rahvusvahelised kogemused ja hea koostööoskus, ning ta tervitab Mariat soojalt:
„Mul on väga hea meel, et oleme suutnud meelitada Maria meie Eesti esinduse direktoriks. Marial on rikkalik rahvusvahelise töö kogemus ja ta on väga hästi kursis probleemidega, millega me Balti riikides tegeleme. Tervitan Mariat südamest ja loodan teda veelgi paremini tundma õppida.“ Maria leping on sõlmitud viieks aastaks ja seda on võimalik kolmeks aastaks pikendada. Ta astub ametisse 2. augustil 2023, võttes ametiposti üle Christer Haglundilt, kes lahkub pärast kaheksa aastat kestnud ametiaega.
NordenBladet — 2023. aasta on alanud Bigbanki jaoks edukalt. Vaatamata teatavale laenunõudluse vähenemisele on Bigbanki laenuportfell endiselt kasvamas ja selle kvaliteet püsib kõrgel tasemel. Tänu intressitulude suurenemisele on ka kasuminäitajad aastataguse võrdlusperioodiga kasvanud.
Kulude poole pealt on suurima tõusu teinud intressikulud. Kasvav euribor on suurendanud konkurentsi hoiustele ja viinud üles hoiuseintressid. Bigbank pakub aga oma koduturgudel konkurentsivõimelisi hoiuseintresse, aastase tähtajaga hoiuste intressid ületavad Euroopa Keskpanga intressimäära. Sellest tulenevalt usaldavad kliendid üha enam oma sääste hoiustada just Bigbankis, kokkuvõttes kasvab hoiuseportfell veelgi kiiremini kui laenuportfell.
Bigbanki 2023. aasta veebruari majandustulemused:
Klientide hoiused ja saadud laenud kasvasid aastaga 458 miljonit eurot 1,49 miljardi euroni (+45%).
Nõuded klientidele kasvasid aastaga 391 miljonit eurot 1,35 miljardi euroni (+41%).
Neto intressitulud olid veebruaris 6,9 miljonit eurot, aasta kahe esimese kuuga kokku 14,3 miljonit eurot. Kahe esimese kuu võrdluses aasta taguse sama perioodiga oli kasv 2,2 miljonit eurot (+18%).
Neto laenunõuete ja finantsinvesteeringute allahindluste maht on aasta kahe esimese kuuga 2,7 miljonit eurot, võrreldes aasta taguse ajaga on kasv 0,1 miljonit eurot ehk 5%.
Veebruari puhaskasum oli 2,9 miljonit eurot. Kahe esimese kuu kasum kokku moodustas 5,9 miljonit eurot, kasv võrreldes 2022. aastaga 2,2 miljonit eurot ehk 59%.
Omakapitali tootlus on kahe esimese kuu koondvaates 16,5%.
Kasumiaruanne, tuhandetes eurodes
veebr 23
YTD23
YTD22
Erinevus YoY
Veebruari tähtsündmus oli Bigbanki jaoks tagamata allutatud võlakirjade programmi teise seeria emissioon, mille käigus näitasid investorid taas üles suurt usaldust Bigbanki vastu. Bigbank pakkus 5 000 tagamata allutatud võlakirja nimiväärtusega 1000 EUR, fikseeritud intressimääraga 8% aastas. Emissiooni baasmaht summas 5 miljonit eurot märgiti rohkem kui viie kordselt üle ja Bigbank kasutas õigust suurendada emissiooni kogumahtu 15 miljoni euroni. Võlakirjaemissioon kujunes kokkuvõttes üle ootuste edukaks.
Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalil põhinev era- ja äriklientide laenudele ja hoiustele keskendunud pank, millel on lisaks tegevusele Eestis filiaalid Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus ja Bulgaarias ning mis pakub piiriülese teenusena oma tooteid ka Austrias, Saksamaal ja Hollandis. Bigbanki bilansimaht ületab 1,5 miljardit eurot.
Argo Kiltsmann
Juhatuse liige
Telefon: +372 5393 0833
E-mail: argo.kiltsmann@bigbank.ee
www.bigbank.ee
NordenBladet — Rahvusvaheline Kriminaalkohus kavatseb algatada kaks sõjakuritegude juhtumit, mis on seotud Venemaa sissetungiga Ukrainasse, ning taotleb mitme inimese vahistamismäärust, ütlesid otsusest teadlikud praegused ja endised ametnikud, kellel polnud õigust avalikult esineda.
Juhtumid on esimesed rahvusvahelised süüdistused, mis on esitatud pärast konflikti algust ja mis on esitatud pärast eriuurimisrühmade kuudepikkust tööd. Nad väidavad, et Venemaa röövis Ukraina lapsi ja teismelisi ning saatis nad Venemaa ümberkasvatuslaagritesse ning Kreml võttis teadlikult sihikule tsiviiltaristu, vahendab New York Times.
Peaprokurör Karim Khan peab esmalt esitama oma süüdistused kohtueelsele kohtunike kolleegiumile, kes otsustab, kas vahistamismääruse väljastamise õiguslikud normid on täidetud või on uurijatel vaja rohkem tõendeid.
Kellele kohus iga juhtumi puhul süüdistuse kavatseb esitada, ei ole selge. Vahistamismääruse taotluste kinnitamise kohta ütles prokuratuur: „Me ei aruta avalikult käimasolevate juurdlustega seotud üksikasju.”
Mõned diplomaadid ja eksperdid peavad võimalikuks, et Venemaa presidendile Vladimir Putinile võidakse esitada süüdistus, kuna kohus ei tunnusta riigipea puutumatust sõjakuritegude, inimsusevastaste kuritegude või genotsiidiga seotud asjades.
Sellegipoolest on kohtuprotsessi tõenäosus väike, väidavad eksperdid, kuna kohus ei saa kohtuasju arutada tagaselja ja Venemaa ei loovuta tõenäoliselt oma ametnikke.
Kreml on eitanud süüdistusi sõjakuritegudes, kuid rahvusvahelised ja Ukraina uurijad on kogunud võimsaid tõendeid paljude julmuste kohta alates sissetungi algusaegadest.
Ametnike sõnul käsitleb esimene juhtum laialdaselt kajastatud Ukraina laste röövimist, alates väikelastest kuni teismelisteni. Kremli toetatud programmi raames viidi nad Ukrainast ja paigutati kodudesse, et saada Venemaa kodanikuks või saadeti suvelaagritesse ümberõppimiseks, tuvastasid New York Times ja uurijad. Mõned tulid laste- või rühmakodudest.
Moskva ei ole oma programmi varjanud, esitledes seda humanitaarmissioonina orvuks jäänud või hüljatud Ukraina laste kaitsmiseks sõja eest.
Venemaa laste õiguste volinik Maria Lvova-Belova, kes on programmist rääkinud, hakkas lapsi Venemaale saatma mõne nädala jooksul pärast sissetungi algust 2022. aasta veebruaris ning on regulaarselt esinenud televisioonis, et propageerida lapsendamist. Putin kirjutas möödunud, 2022. aasta mais alla määrusele, millega kiirendatakse ukrainlaste juurdepääsu Venemaa kodakondsusele.
Prokurör Khan on andnud avalikult märku oma kavatsusest seda juhtumit jätkata, öeldes, et laste ebaseaduslik üleandmine Venemaale või Ukraina okupeeritud piirkondadesse on tema uurijate jaoks prioriteet.
Selle kuu alguses külastas ta Ukraina lõunaosas lastekodu, mis on nüüdseks tühjaks jäänud, ja tema kabinet postitas foto, millel ta seisab tühjade võrevoodite vahel. „Lapsi ei saa kohelda nagu sõjasaaki,” ütles ta oma visiidile järgnenud avalduses.
Yale’i ülikooli ja USA välisministeeriumi konfliktivaatlusprogrammi poolt veebruaris avaldatud raportis öeldakse, et Venemaal hoitakse kokku 43 laagris vähemalt 6000 Ukrainast pärit last, kusjuures tegelik arv arvatakse olevat suurem. Ukraina valitsuse riiklik teabebüroo teatas, et märtsi alguse seisuga võib see olla üle 16 000.
„Sellele küsimusele on palju tähelepanu pööratud ja selle kuriteona käsitlemine tekitab palju vastukaja,” ütles rahvusvahelise advokatuuri tegevdirektor Mark Ellis. „Tsiviilelanike sunniviisiline üle piiri toimetamine on keelatud ja konflikti ajal võib see olla sõjakuritegu. See võib tähendada ka inimsusevastaseid kuritegusid, kui see on osa laialt levinud ja süstemaatilisest poliitikast. Laste väljasaatmine võib isegi olla osa genotsiidi kavatsusest.”
Teise juhtumi puhul tegeleb Rahvusvahelise Kriminaalkohtu peaprokurör Venemaa lakkamatute rünnakutega tsiviilinfrastruktuuri, sealhulgas veevarustuse ning gaasi- ja elektrijaamade vastu, mis on lahingutegevusest kaugel ja mida ei peeta seaduslikeks sõjalisteks sihtmärkideks.
USA valitsusel on tõendeid, mis valgustavad Kremli otsuseid elutähtsa tsiviilinfrastruktuuri sihikule võtmiseks ning väidetavalt pooldavad paljud Bideni administratsiooni liikmed selle jagamist kohtuga, kuigi valitsus ei ole kohtu liige. Kuid USA kaitseministeerium takistab luureandmete jagamist, kuna kardab luua pretsedenti, mis võib avada tee ameeriklaste kohtu alla andmiseks.
President Biden peab ametnike sõnul veel otsustama, kas kiidab heaks materjali avaldamise.
Kahtlustatavate vahistamismäärusi ei ole niipea oodata kummalgi juhul.
Varem on rahvusvahelise kohtu kohtunikel kulunud mitu kuud süüdistuste läbivaatamiseks enne vahistamismääruse või kohtukutse väljastamist. Kuid Ukrainas toimuvad laastamistööd on pannud kohtu surve alla kiiresti tegutseda.
Rohkem kui 40 riiki, kes on kohtu osalised, on taotlenud selle sekkumist. Ukraina ise ei ole ametlik liige, kuid ta on andnud kohtule jurisdiktsiooni oma territooriumi üle.
Ukraina valitsus peab praegu oma sõjakuritegude kohtuprotsesse ja ka paljud teised rahvusvahelised organid tegelevad uurimisega. Kuid uurimise puhul on küsimus, kas Venemaa-vastased juhtumid jõuavad kunagi kohtusaali.
Grupp valitsusi ja rahvusvahelisi organisatsioone on viimastel nädalatel hoogustanud kõnelusi vajaduse üle luua eraldi rahvusvaheline kohus, millel oleks volitused anda Venemaale süüdistus agressioonikuriteos, mille üle Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul ei ole jurisdiktsiooni. Kohus võib isikuid, isegi juhte, vastutusele võtta ainult sõjakuritegude, inimsusevastaste kuritegude ja genotsiidi eest.
Kuid uue kohtu pooldajad väidavad, et agressioon on ülim kuritegu, millest kõik teised tulenevad. See on tõhus, sest see on suunatud kõige otsesemalt poliitilistele või sõjalistele juhtidele, kes otsustavad sõda pidada.
Siiski arvavad Lääne valitsused, et Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul on oma roll ja ta peaks edasi minema. Iga vahistamismääruse väljastamine, isegi kui seda ei täideta, on sümboolselt oluline, sest see võib teha kellestki paaria, kuna need süüdistused ei kao, väidavad õiguseksperdid.
