Neljapäev, juuni 19, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7532 POSTS 1 COMMENTS

LHV Groupi tulemused veebruaris 2023

NordenBladet — Ebakindla majanduskeskkonna taustal LHV laenuportfelli ja hoiuste kasv veebruaris pidurdus, kuid krediidiportfelli kvaliteet püsis heal tasemel.

AS-i LHV Group konsolideeritud hoiused vähenesid kuuga 42 miljoni euro võrra, peamiselt maksevahendajate hoiuste vähenemise tõttu. Konsolideeritud laenuportfell kahanes kuuga 57 miljoni euro võrra. Kuigi jaelaenud kasvasid 4 miljoni euro võrra, ettevõtete laenud vähenesid. LHV juhitud fondide maht jäi veebruaris sisuliselt samale tasemele, vähenedes vaid 1 miljoni euro võrra.

Veebruaris töödeldi 2,8 miljonit finantsvahendajatest klientidega seotud makset.
AS LHV Group teenis veebruaris konsolideeritult 8,9 miljonit eurot puhaskasumit. AS LHV Pank teenis 11,0 miljonit eurot puhaskasumit, sellest 2,5 miljonit eurot Ühendkuningriigi filiaaliga seotud klientide teenindamisest. AS-i LHV Varahaldus puhaskasumiks kujunes 65 tuhat eurot. AS-i LHV Kindlustus puhaskahjumiks jäi veebruaris 97 tuhat eurot ja LHV UK Limitedi puhaskahjumiks 1,8 miljonit eurot.

LHV Panga jaoks iseloomustasid veebruari kasvav konkurents hoiuste osas ja laenuportfelli kasvu pidurdumine. Kliendid on liikumas nõudmiseni hoiuselt tähtajalisele hoiustamisele, millele aitas kaasa intressimäära tõstmine kuni 2,5 protsendini aastas. Veebruari lõpuks suurenes tähtajaliste hoiuste maht 69 miljoni euro võrra. Kuigi panga laenuportfelli mudelipõhised allahindlused vähenesid, moodustati ettevaatavalt sarnases mahus reserve, mis kuu finantstulemustes kajastusid kuludena.

Uuringufirma Dive kuulutas LHV Panga oma valdkonnauuringus LHV Eesti parima teeninduskvaliteediga pangaks. Ühtlasi selgus CV-online’i Top Tööandja uuringust, et LHV on Eesti inimeste jaoks kõige eelistatum tööandja. Panga klientide arv kasvas veebruaris 4100 võrra.

LHV Varahalduse tulemust mõjutas oluliselt tagasihoidlikum kuu turgudel. Pensionifondid olid veebruaris kerges miinuses, suurimate fondide M, L ja XL languseks kujunes veebruaris vastavalt 0,5%, 0,6% ja 0,8%. Pensionifond Indeks alanes 1,4%, pensionifond Roheline kaotas väärtuses 2,5%. Samas pensioniklientide arv veebruaris kasvas enam kui 600 võrra.

LHV Kindlustus jätkas lepingute mahu kasvatamist kõikides peamistes kindlustusliikides. Veebruaris sõlmiti 11 700 kindlustuslepingut mahuga 2,4 miljonit eurot. Kahjujuhtumeid hüvitati summas 0,8 miljonit eurot. Keskmiste kindlustusmaksete kasv on toetamas efektiivsusnäitajate paranemist.

Ühendkuningriigis jätkus LHV UK Limitedi aktiivne ettevõtete laenude müügitegevus maaklerite ja otsekontaktide kaudu. Samuti jätkus suhtlus järelevalvega pangalitsentsi saamiseks ning dokumentide kooskõlastamine.

Veebruaris avalikustas LHV ettevõtte uue finantsplaani ja viie aasta finantsprognoosi. Hetkel finantsplaan püsib. Ühtlasi on LHV Group kutsunud kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku, mis toimub 22. märtsil algusega kell 13.00 Tallinnas Hilton Tallinn Park hotellis.

AS-i LHV Group aruanded on saadaval aadressil: https://investor.lhv.ee/aruanded.
LHV Group on suurim kodumaine finantskontsern ja kapitali pakkuja Eestis. LHV Groupi peamised tütarettevõtted on LHV Pank, LHV Varahaldus ja LHV Kindlustus. Grupi ettevõtetes töötab üle 910 inimese. LHV pangateenuseid kasutab veebruari lõpu seisuga 387 000 klienti, LHV hallatavatel  pensionifondidel on 130 000 aktiivset klienti ja LHV Kindlustusega on kaitstud 155 000 klienti. LHV Ühendkuningriigi filiaal pakub panganduse taristut enam kui 200 rahvusvahelisele finantsteenuste ettevõttele, mille kaudu jõuavad LHV makseteenused klientideni üle terve maailma.

Priit Rum
LHV kommunikatsioonijuht
Telefon: 502 0786
E-post: priit.rum@lhv.ee

 

Harju Elekter tütarettevõtjate ühinemine

NordenBladet — AS Harju Elekter avaldas 26.09.2022 börsiteate, milles teavitas grupisisese restruktureerimise läbiviimisest, mille käigus ühinevad kaks Harju Elekter kontserni Eesti tehast: tütarettevõtjad AS Harju Elekter Elektrotehnika ja AS Harju Elekter Teletehnika. Kooskõlas 26.09.2022 börsiteates avaldatuga on AS Harju Elekter Elektrotehnika (ühendav ühing) ja AS Harju Elekter Teletehnika (ühendatav ühing) ühinemisotsused vastu võetud 01.12.2022 ning ühinemine kanti äriregistrisse 13.03.2023.

Vastavalt 30.09.2022 sõlmitud ühinemislepingule on AS Harju Elekter Teletehnika õigusjärglaseks AS Harju Elekter Elektrotehnika ning kogu AS-i Harju Elekter Teletehnika vara anti ühinemise kandmisega äriregistrisse tervikuna üle AS-ile Harju Elekter Elektrotehnika. Ühinemisega seoses AS Harju Elekter Teletehnika kustutati 13.03.2023 äriregistrist.

Harju Elekter on rahvusvaheline tööstuskontsern, millel on laialdane kogemus kestlike elektrijaotuslahenduste pakkumisel. Harju Elekter Grupp projekteerib, toodab ja paigaldab elektriseadmeid energeetika-, tööstus- ja taristuettevõtetele ning avalikele ja ärihoonetele. Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu üksustes töötab ligikaudu 900 töötajat ning kontserni 2022. aasta müügitulu oli 175,3 miljonit eurot.

Tiit Atso
Juhatuse esimees
+372 674 7400

Koostas: Marit Tack
Kommunikatsioonijuht
+372 5340 8444
E-mail: marit.tack@harjuelekter.com

Riigikohus: üleriigilist planeeringut saab vaidlustada ainult inimene, kelle õigusi see kahjustab

NordenBladet — Kohtus arutusel olnud kaebus puudutas üleriigilist teemaplaneeringut, millega valitsus pani eelmise aasta kevadel paika tuuleenergia arendamiseks sobivad piirkonnad Eesti mere- ja rannikualadel.

Planeeringu vaidlustas Sõrve poolsaare maaomanik, kelle maavaldustest ja elukohast jäi tuulikute püstitamiseks sobiv ala vähemalt 11 kilomeetri kaugusele. Kaebaja väitel polnud piisavalt uuritud tuuleparkide mõju tema elukeskkonnale ning varale ja selle väärtusele. Muu hulgas valmistasid talle muret tuulikutega kaasnev müra ja nende mõju merevaatele.
Haldus- ja ringkonnakohus jätsid maaomaniku kaebuse läbi vaatamata, sest tegemist on väga üldise planeeringuga, millega ei määrata veel tuuleparkide konkreetset asukohta. Seetõttu ei saanud planeering kohtute hinnangul kaebaja õigusi rikkuda.

Riigikohtu halduskolleegium nõustus täna kaebuse läbi vaatamata jätmisega, aga seda mõnevõrra erinevatel põhjustel. Nimelt leidis kohus, et põhimõtteliselt on nii maaomanikel, keskkonnaühendustel kui ka näiteks kohalikel elanikel võimalik üleriigilisi planeeringuid vaidlustada, sest nendega seatakse riigi edasistele valikutele kindlad raamid ja hiljem võib olla kaebajatel väga raske oma õiguste eest seista.

Kolleegium selgitas, et riik on seadnud eesmärgiks ja võtnud endale ka kohustuse edendada taastuvenergia kasutamist. Kuna tuuleenergia arendamine saab toimuda ainult teemaplaneeringus määratud merealadel, siis on seal tuuleparkide rajamine võrreldes muude huvidega nüüd esikohal.

Samas võivad kohtule kaebuse esitada ikkagi ainult need, kelle õigusi planeering kahjustab. Riigikohus leidis, et praegusel juhul kaebaja õiguste rikkumisest rääkida ei saa, sest lähim arendusala asub tema elukohast rohkem kui 11 kilomeetri kaugusel. Riigikohus on varem tunnistanud ümbruskonna elanike kaebeõigust, kui tuulikud on jäänud elamutest umbes kilomeetri kaugusele.

Kolleegium rõhutas, et kui tuuleparkide rajamisele eelnevate uuringute käigus peaks ootamatult siiski ilmnema mõni kaebajat puudutav negatiivne keskkonnamõju, on tal võimalik vaidlustada näiteks hoonestus- või ehitusloa andmist. Valitsus on pidanud teemaplaneeringus muu hulgas oluliseks tuuleparkide visuaalse mõju hindamist ja leevendamist, mis kaitseb ka rannal elavate inimeste ja sealsete kinnisvaraomanike huve. Kui planeeringu elluviimisel seda tingimust piisavalt ei arvestata, on neil võimalik kohtusse pöörduda.

Riigikohtu määrusega saab tutvuda siin.

 

Eesti: Töötukassa kardab märtsikuus tööpuuduse kasvu

NordenBladet – Töötukassa statistika järgi on praegu enam kui 55 000 registreeritut töötut ja üle 8 protsendine töötus hakkab järgi jõudma koroona aja tipule kaks aastat tagasi, kui tööpuudus ulatus viimaste aastate rekordtasemele 57 000 töötuga ja 8,8 protsendiga. Arvel on ka 6400 ukrainlast, keda koroona kriisi ajal polnud.

Seejuures olid eriti murettekitavad alanud aasta jaanuar, mil töötute reale lisandus 9400 inimest ning veebruar 6900. Mullu olid vastavad numbrid jaanuaris 7500 ja veebruaris 5000.

Avafoto: NordenBladet

Soome naine käis haiguspuhkuse ajal väljas söömas – lasti lahti, nüüd peab endine tööandja maksma üle 40 000 euro

NordenBladet — Telemarketingi firma vallandas Soomes töötaja väitega, et ta oli haiguslehel olles ja lapse haiguse ajal käinud välismaal koertenäitustel. Lisaks heideti naisele ette ebaviisakat juhtimist. Ida-Soome ringkonnakohus peab sarnaselt esimese astme kohtuga vallandamist põhjendamatuks. Naine saab hüvitist kokku 46 281 eurot, vahendab Ilta-Sanomat.

Naisel, kes oli telemarketingi ettevõttes töötanud veidi üle aasta, juhtus ratsutamisel õnnetus. Ta kukkus hobuse seljast ja sai verevalumid. Arst määras naisele kuu aja pikkuse haiguslehe.

Haiguslehe ajal asus firma naise tegevust juhina kontrollima. Lisaks võeti arvesse peamiselt internetis leiduvate ekraanipiltide põhjal tehtud järeldused, mille kohaselt oli naine viibinud koertenäitusel haiguslehel olles või lapse haiguse ajal, sageli välismaal.

Vaatluse all oli ka periood enne naise tööle asumist, kuna varem oli ta firmas renditöötajana töötanud ligi kuus aastat. Palka maksis alltöövõtja firma. Telemarketingi firma vallandas naise kui nö vana töötaja.

Telemarketingi firma tegevdirektori kahtlust suurendas naisega kohtumine tema haiguslehe ajal lõbustuspargis pärast naisega juhtunud ratsutamisõnnetust.

Naise sõnul polnud selles midagi üllatavat, kuna arst oli teda hoiatanud ühel kohal püsimise eest. Firma bossile meenus ka olukord, kus ta oli näinud naist teise haiguslehe ajal Citymarketis söömas.

Tööandja vabastas naise töölt kohe pärast haiguslehe lõppemist ja vallandas umbes nädala pärast. Telemarketingi firma hinnangul oli naine oma haiguslehte kuritarvitanud ja töötajaid juhina halvasti kohelnud.

Naine viis vallandamise, mida ta pidas põhjendamatuks ja ebaseaduslikuks, Põhja-Savo kohtusse. Ta kinnitas, et ei ole haiguslehe ajal käitunud viisil, mis ohustaks tema paranemist.

Naine tõi välja, et tema ja koerte pildid Facebookis ei pruugi olla reaalajas. Koerad on käinud haiguslehe ajal reisil ilma temata.

Naine pidas end nõudlikuks, kuid asjalikuks juhiks, kel pole vaja alluvatega sõbrustada.
Kohtu hinnangul oli naise puhul välja toodud ebakorrektne käitumine ühe töötaja suhtes. Kohus aga ei leidnud vallandamiseks alust naise käitumisest ega ka haiguslehe väärkasutamisega seotud väidetest.

Kohus mõistis telemarketingi ettevõttelt naisele välja 19 000 eurot töösuhte alusetu lõpetamise ja võrdõiguslikkuse seaduse järgi hüvitisena 5000 eurot ning naise kohtukulud 20 316 eurot.

Naise vallandamise põhjus ei olnud Ida-Soome ringkonnakohtu hinnangul seotud tema tervisliku seisundi või haigustega, vaid sellega, et teda kahtlustati haiguslehe kuritarvitamises ja seeläbi tasustatud vaba aja saamises osalemiseks koertenäitustel.

Ringkonnakohus märkis, et telemarketingi ettevõte ei saa koondamise põhjusena tugineda naise käitumisele ajal, mil ta polnud isegi ettevõtte palgal.

Ringkonnakohus vabastas telemarketingi ettevõtte kohustusest maksta naisele võrdõiguslikkuse seaduse järgse hüvitisena 5000 eurot. Lisaks vähendas ringkonnakohtus ettevõtte poolt naisele makstavat õigusabikulude hüvitist 13 554 euroni.

Ringkonnakohus jättis muus osas esialgse kohtuotsuse muutmata. Ettevõte peab naisele koos kohtukuludega hüvitama kokku 46 281 eurot.