NordenBladet — Bigbanki aktsionäride üldkoosolek kinnitas 2022. aasta majandusaasta auditeeritud aruande. Võrreldes 28. veebruaril avaldatud auditeerimata majandustulemustega ei ole auditeeritud aruandes finantstulemuste osas erinevusi.
Bigbank AS konsolideeritud aastaaruanne 2022 on lisatud antud teatele ja tehakse kättesaadavaks panga investorlehel aadressil: https://investor.bigbank.eu/et/reporting
Bigbanki tegevusmahud kasvasid 2022. aastal 50%.
Hoiuseportfell kasvas aastaga 1,37 miljardi euroni, suurenedes 469 miljoni euro võrra (+52%).
Brutolaenuportfell kasvas aastaga 1,36 miljardi euroni, suurendes 452 miljoni võrra (+50%).
Puhaskasum oli 33,7 miljonit eurot ehk 0,6 miljonit eurot rohkem (+2%) kui aasta varem.
Aastane omakapitali tootlus oli 17,0%.
Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalil põhinev era- ja äriklientide laenudele ja hoiustele keskendunud pank, millel on lisaks tegevusele Eestis filiaalid Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus ja Bulgaarias ning mis pakub piiriülese teenusena oma tooteid ka Austrias, Saksamaal ja Hollandis. Bigbanki bilansimaht ületab 1,5 miljardit eurot.
Argo Kiltsmann
Juhatuse liige
Telefon: +372 5393 0833
E-mail: argo.kiltsmann@bigbank.ee
www.bigbank.ee
NordenBladet —Sõjaväepolitsei Vahipataljoni julgestusrühm, Eesti reservohvitserid ja tegevväelased osalesid 1.-10. märtsini Lätis, Adaži polügoonil NATO Kirdekorpuse Põhjadiviisi hindamisõppusel Griffin Lightning 23.
Eesti reservohvitserid ja tegevväelased olid õppusel erinevate staabiohvitseride rollis, julgestusrühm vastutas eesmise juhtimispunkti väekaitse eest ning tegutses koostöös Taani juhtimisrühmaga.
„Meie ülesandeks oli koos taanlastega pakkuda staabile turvalist tööala. Selleks, et väekaitserühma ajateenijad oleks hindamisõppuseks valmis, harjutasime eelnevalt kolme päeva jooksul koostegevust Taani juhtimisrühmaga,“ ütles väekaitsekompanii ülem kapten Sander Karask. „Kuna Taani üksus kasutab Piranha soomukeid ja meie käsutuses on soomukid Pasi XA-188, siis peamiseks väljakutseks on alati rühmade omavahelise koostöö harjutamine. Seda nii soomukimeeskondade koostöö, statsionaarse paiknemise kui ka julgestatud juhtimispunkti püstitamise võtmes. Hoolimata heitlikest ilmastikuoludest ning õppuse mastaapsusest said Vahipataljoni ajateenijad koos tegevväelastest juhtkonnaga oma ülesannetega suurepäraselt hakkama.“
Griffin Lightning 23 oli NATO Kirdekorpuse staabiõppus, kus osalesid lisaks NATO Põhjadiviisile Kirdediviisi ja Saksamaa 1. soomusdiviisi staabid, kokku üle 1000 kaitseväelase 20st liitlas- ja partnerriigist. Õppuse käigus hinnati Põhjadiviisi lahingvalmidust ning harjutati staapide koostööd. Harjutavad staabid ja üksused paiknesid lisaks Adažile Saksamaal ja NATO ühendvägede väljaõppekeskuses Poolas.
Eesti on panustanud Põhjadiviisi tegvusse aastatel 2019-2023 raamriigina. Alates sellest aastat jätkab Eesti Põhjadiviisis panustajariigina.
NordenBladet — Eelmise, 2022. aasta suvel otsustas Oulu naine Hanna minna iluoperatsioonile. Ta oli varem kannatanud enesehinnangu probleemide käes ja tahtis elada kehas, mida ta pidas ilusaks.
Naine maksis ulatusliku iluoperatsiooni eest üle 14 000 euro. See hõlmas muu hulgas rasvaimu ja rindade suurendamise operatsiooni Eestis. Ta ostis operatsiooni koos kohalesõiduga firmalt The Look Clinic, mis on Soomes tuntud eelkõige Tiina Jylhä firmana, vahendab Yle.
Pärast arve tasumist on operatsiooni edasi lükatud kolm korda.
Augustis tõi ettevõte põhjuseks laboritulemuste väikese kõrvalekalde. Oktoobris öeldi, et põhjuseks oli kirurgi isiklik puhkus.
Kolmas planeeritud aeg jäi ettevõtte „organisatsiooniliste muudatuste” tõttu ära veebruaris, vaid kolm päeva enne kokku lepitud aega. Algselt pidi seegi aeg olema samal nädalal varem.
Mõtlesin, et pagan ei, see ei saa enam õige asi olla, ütleb Hanna. Ta arvab, et põhjused on välja mõeldud ja nõuab raha tagasi.
Olen andnud neile juba kolm võimalust ja oodanud minu arvates ebamõistlikult kaua.
Hanna pole ainus. Sama on Soome Yle uurimise põhjal juhtunud ka kümnete teiste The Looki klientidega.
The Look on üks Soome vanimaid ja tuntumaid ilukirurgia valdkonna ettevõtteid. See reklaamib end aktiivselt ja tema tegevust on tutvustatud tõsieluseriaalides. Ettevõtte andmetel on tal igal aastal sadu kliente.
Ettevõte pakub oma klientidele esteetilise kirurgia operatsioone ehk iluoperatsioone. Ta nõustab ja korraldab operatsioone partnerina tegutsevas kliinikus. Sageli sisaldab pakett reisipileteid ja saatjat. The Looki kodulehe andmetel tehakse operatsioone lisaks Eestile ja Lätile ka Kreekas, Türgis ja Tais.
Helsingi naine Minna nägi sotsiaalmeedias The Looki reklaami ning otsustas lasta Eestis teha rasvaimu ja tuharate tõstmise. Otsuse tegi lihtsamaks see, et operatsioon lubati teha selgelt odavamate hindadega kui Soomes.
Minu meelest oli see imeline, nüüd saan lõpuks jõuda protseduurini, mida olen kaua oodanud, räägib naine.
Alguses oli teenindus hea. Kuid siis lükati operatsioon edasi üks kord, teine ja kolmas kord – ja lõpuks lõpetas ettevõte sõnumitele vastamise. Minna oli võtnud operatsiooniks palgata puhkuse. See ajab vihale ja tekitab raevu, et keegi võib nii käituda, märgib ta.
Soome konkurentsi- ja tarbijakaitseamet (KKV) on viimase kolme aasta jooksul saanud The Looki kohta ligi 40 kaebust. Paljudel juhtudel kordub sama muster, mis Minna ja Hanna puhul: klient maksab, operatsioon jäetakse viimasel hetkel ära ja raha ilma võitluseta tagasi ei anta. Mõned kliendid on oma raha tagasi oodanud juba aastaid.
Üks rahulolematutest klientidest on Soome naine Suvi. Ta sai soovitud operatsiooni The Looki kaudu, kuid alles pärast ettevõtte mitme tühistamise pärast kohtusse kaebamist. Kõik oli makstud ja kokku lepitud, järsku ei saanud enam kedagi kätte, räägib naine. Hakkas tunduma, et see on tõeline või täielik pettus, ütleb ta.
Paljud The Looki kliendid kahtlustavad, et ettevõte pole operatsioonide ärajäämise põhjuste kohta tõtt rääkinud.
Näiteks sai Minna tagantjärele teada, et The Look polnud tema operatsiooni osas haiglaga kunagi kokku leppinud. Ettevõte oli talle teatanud, et tühistamise põhjuseks oli töötajate koroonakarantiin.
Oulu naine Maiju aga otsustas vahetult enne oma teist operatsiooni aega otse haiglaga ühendust võtta. Kirurg vastas talle, et broneeritud aega polegi.
Yle-ga vestelnud The Looki endise töötaja sõnul on ettevõte samamoodi tegutsenud juba aastaid.
Tühistamise tegelik põhjus oli tema sõnul see, et ettevõte müüs rohkem operatsioone kui suutis korraldada. Kogu klientide teavet ei edastatud kunagi haiglatele. Lisaks ei soovinud osa kirurge The Looki kliente opereerida, räägib üks endine töötaja.
Yle on näinud The Looki sisemisi e-kirju ja kuulnud töötajate poolt klientidele tehtud telefonikõnesid. Nende põhjal on ettevõte ise teadlik, et kaebusi tuleb küllaga – ja seda sageli ettevõtte enda süül. Vigu on klientidele põhjendatud muuhulgas omanike isikliku eluoluga.
Yle küsis ka Soome Plastikakirurgide Seltsilt hinnangut juhtumitele, kus The Look on kliendi verenäitude kergetele kõrvalekalletele viidates operatsioonid tühistanud. Ühingu hinnangul tunduvad tühistamised erandlikud võrreldes Soome praktikaga selles valdkonnas.
Tiina Jylhä ei soovinud The Looki tegevust puudutavate süüdistuste kohta Yle-le intervjuud anda. Oma e-kirjas ütles ta, et äritegevus läheb täielikult üle „suurele operaatorile”. Kindlasti jätkan mõnes rollis ka tulevikus, kirjutab ta.
Jylhä oma sõnumis ei tunnista, et firma müüb operatsioone rohkem kui suudab korraldada. Ta kirjutab, et operatsioonid jäid koronaperioodil venima, kuid väidab, et tühistamistel on alati olnud mõjuv põhjus. Enamikule oleme kokku leppinud uued operatsiooniajad. Üksikuid võimalikke järelejäänud tagasimakseid tehakse kevade jooksul, märgib ta.
Yle uuringu põhjal on Jylhä ettevõtte taga olevad ärilised ja pangaseosed väga segased. Ettevõte turundab küll The Look Clinicu nime all, kuid praktikas on tegemist Eesti firmadega.
Üks klient on maksnud näiteks Eesti kinnisvaramaakleri ja teine logistikafirma arvele. Eesti äriregistri põhjal ei paista osal neist ettevõtetest päris äri olevat.
Samas on Tiina Jylhält mõistetud kuritegude tõttu välja raha. Täitemenetlus peatati 2022. aastal Jylhä maksejõuetuse tõttu.
The Looki nime all tegutsevad mitmed väikeettevõtjad, kellel kõigil on oma ettevõtted, mille põhitegevus võib olla märgitud millekski muuks, kommenteeris Jylhä Yle-le e-posti teel.
Vähemalt viis The Looki klienti on operatsioonide ärajäämise kohtusse andnud. Seaduse kohaselt on kliendil õigus leping üles öelda ja raha tagasi nõuda, kui teenuse osutamine viibib põhjendamatult.
Veebruaris nõustus The Look kohtu poolt kinnitatud kokkuleppega kahele kliendile raha tagasi maksma koos intresside ja õigusabikuludega.
Osa kliente on seisukohal, et The Looki tegevust peaks uurima ka politsei. Üks neist on Helsingi naine Annina, kes on püüdnud oma raha tagasi saada alates 2020. aastast.
Tema operatsioon jäi ära, ilma et ta oleks kunagi põhjust teada saanud: The Look ei saatnud kokkulepitud sõidupileteid ega vastanud kontaktidele. Ettevõte saatis hiljem e-kirja, milles lubas raha tagastada. Annina on seda oodanud juba üle kahe aasta.
Alguses ei tahtnud ma sellest kellelegi rääkida, sest kartsin tagajärgi. Kuid nüüd mõistan, et see on süsteemne pettus, mis on kestnud juba pikka aega, ütleb naine. Ta esitas kuriteoteate, kuid politsei hinnangul on tegemist lepinguvaidluse, mitte kuriteoga.
Kui Oulu naisel Hannal veebruaris järjekordselt operatsioon ära jäi, hakkas tema telefon helisema.
Looki klienditeenindaja vabandas viivituse pärast ja pakkus veel ühe operatsiooniaja. Kompensatsiooniks lubati „homöopaatilist ravi ja kvaliteetseid iluhooldustooted”.
Hanna mõtles sellele, kuid keeldus. Ta ütleb, et broneeris soovitud operatsiooni kodumaises kliinikus. Olen selle tõttu juba kaks oma puhkust ära rikkunud ja ei usalda neid enam, ütleb ta.
Pärast neljandat telefonikõnet lubas The Look Hanna makstud enam kui 14 000 eurot aprilli lõpuks tagastada.
Maiju on saanud The Lookilt sama tähtaja raha tagastamiseks. Enne seda teatas firma, et lõpetab temaga lepingu. „Nad ütlesid, et olen neid halba valgusesse seadnud,” ütleb Maiju.
Põhjuseks võivad olla Maiju kriitilised sõnumid suletud WhatsAppi grupis. Maiju valiti The Looki turunduskampaania modelliks. Kui ta ei saanud soovitud operatsiooni, rääkis ta sellest modellide grupis. Lisaks saatis ta firmale sõnumeid, kus nõudis raha tagasi. Avalikkuses ei olnud ma nende kohta midagi halba öelnud, kinnitab naine.
Selle artikli jaoks on Yle läbi vaadanud kokku 11 The Looki kliendi juhtumit.
NordenBladet — AS Merko Ehitus kontserni kuuluv AS Merko Ehitus Eesti on otsustanud edasi minna Tallinnas Maarjamäe paekaldal asuva Lahekalda korteriarendusprojekti V etapi maapealsete mahtude ehitamisega, mille raames valmib kaks kortermaja kokku 108 korteriga.
Aadressidele Paekalda 19 ja 21 kerkivate 8-korruseliste A-energiaklassiga hoonete korterite suurused jäävad vahemikku 36–125 ruutmeetrit.
Koguinvesteering Lahekalda elurajooni V etapi ehitusse ületab käibemaksuta maksumuses 12 miljonit eurot.Lahekalda kvartal (merko.ee/lahekalda) asub Tallinnas Kadrioru ja Pirita vahel Maarjamäe kõrgendikul. Arendusprojekti kogumahus ehitatakse mahajäetud karjääri asemel järgmise kümnekonna aasta jooksul ligikaudu 25 uut korterelamut enam kui tuhande korteriga. Hoonete sisehoovides on haljastatud puhke- ja mängualad ning lisaks on piirkonda planeeritud terviklikku elukeskkonda toetava kaubandus-teenindusfunktsiooniga hooned.
Lahekalda kvartali kaheksa esimest maja enam kui 380 korteriga on valmis. Viimati valmisid 2022 lõpus kortermajad 98 korteriga aadressidel Paekalda 23/1 ja Paekalda 23/2 ja enam kui pooled nendest korteritest on ostja leidnud.
„Merko Ehituse kontsern on nende investorite seas, kes usuvad Eestisse ning näeb siin vajadust parema elukeskkonna järele. Näeme täna Eestisse tehtud investeeringuid kindlana, kuid samuti on kindlad nii inflatsioon kui ka tõusev ehitushind. Vastavalt tegime otsuse 108 korteri ehitamiseks praegu, et mitte neid ehitada aastapäevad hiljem tõenäoliselt kallimate hindadega,“ kommenteeris otsust AS Merko Ehitus nõukogu esimees Toomas Annus.
AS Merko Ehitus Eesti (merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener- ja elamuehituse töid ning arendab elukondlikku kinnisvara. Parima kvaliteedi tagamiseks haldab Merko korteriarenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.
Lisainfo: AS Merko Ehitus Eesti arendusdirektor Ines Prual, tel +372 680 5105.
Urmas SomelarFinantsüksuse juhtAS Merko EhitusTelefon: +372 650 1250E-post: urmas.somelar@merko.ee
AS Merko Ehitus (group.merko.ee) kontserni ettevõtted arendavad kinnisvara ning ehitavad hooneid ja infrastruktuuri. Loome paremat elukeskkonda ja ehitame tulevikku. Tegutseme Eestis, Lätis, Leedus ja Norras. 2022. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 661 inimesele ning ettevõtte 2022. aasta müügitulu oli 410 miljonit eurot.
NordenBladet — Enefit Green tootis veebruaris 119,9 GWh elektrienergiat ehk 12,4% võrra vähem eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Tootmistulemust mõjutasid peamiselt Eesti ja Leedu tuuleparkide madalam toodang.
Veebruari keskmised tuulekiirused olid Eesti ja Leedu tuuleparkides vastavalt 6,9 m/s ja 7,0 m/s (veebruaris 2022 olid mõõdetud keskmised tuulekiirused vastavalt 7,5 m/s ja 8,5 m/s).
„Veebruaris olid ilmaolud stabiilsed ja ei olnud pikemaid puhangulise tuulega perioode. Seetõttu olid tuuleparkide tootmistulemused küll head, kuid jäid alla eelmisele aastale, mil ilm soosis tootmist rohkem. Siiski võib toodanguga rahule jääda ning ei olnud ka erakorralisi rikkeid, mis oleks tulemust mõjutanud,” kommenteeris Innar Kaasik, Enefit Greeni juhatuse liige ja tootmisvaldkonna juht.
Koostootmise segmendi veebruari elektri- ja soojusenergia toodangumahud püsisid suhteliselt stabiilsena muutudes vastavalt -2,2% ja +0,2% võrreldes eelmise aastaga.Pelletitoodang oli veebruaris 2023 samuti stabiilne kasvades aastataguse perioodiga võrreldes 1,3% võrra 11,7 tuhande tonnini.
Veebruar 2023
Veebruar 2022
Muutus, %
Elektrienergia toodang riikide kaupa, GWh
Eesti
69,7
79,9
-12,9%
Leedu
46,4
52,6
-11,8%
Läti
3,2
3,4
-7,6%
Poola
0,7
0,8
-21,8%
Kokku
119,9
136,9
-12,4%
Elektrienergia toodang segmentide kaupa, GWh
Tuul
103,2
119,7
-13,7%
Koostootmine
15,6
15,9
-2,2%
Päike
0,9
1,1
-20,3%
Muud
0,2
0,1
94,4%
Kokku
119,9
136,9
-12,4%
Soojusenergia, GWh
55,0
54,9
0,2%
Pelletid, tuh t
11,7
11,5
1,3%
Lisainfo:
Sven Kunsing
Finantssuhtluse juht
investor@enefitgreen.ee
https://enefitgreen.ee/investorile/
Enefit Green on üks juhtivatest ja mitmekülgsematest taastuvenergia tootjatest Läänemere piirkonnas. Ettevõttele kuuluvad tuulepargid Eestis ja Leedus, koostootmisjaamad Eestis ja Lätis, päikesepargid Eestis ja Poolas, pelletitehas Lätis ning hüdroelektrijaam Eestis. Lisaks arendab ettevõte mitmeid tuule- ning päikeseparke ülalnimetatud riikides ja Soomes. 2022. aasta lõpu seisuga oli ettevõtte installeeritud elektritootmise koguvõimsus 457 MW ning soojusenergia tootmise koguvõimsus 81 MW. 2022. majandusaasta jooksul tootis ettevõte 1118 GWh elektrienergiat, 565 GWh soojusenergiat ja 154 tuhat tonni pelleteid.
