NordenBladet — Maria Gratschew, kellest saab augustis Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse uus direktor, jätkab Põhjamaade ja Eesti vahelise koostöö toetamist ja arendamist.
Gratschew töötas 2022. aastal Viinis Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis (OSCE) Poola OSCE eesistumise nõunikuna Rootsi delegatsiooni kaudu. Selles ametis tegi Gratschew koostööd OSCE eesistujamaa Poolaga Kesk-Aasiaga seoses, pidades läbirääkimisi OSCE välioperatsioonide osas ja andes nõu OSCE militaarpoliitika valdkonnas. See on andnud talle mitmeid kogemusi, mida ta oma tulevasel ametikohal saab ära kasutada:
„Pärast mitmeid aastaid rahvusvahelisel maastikul töötamist on mul viimaks võimalus suunata kogu oma tähelepanu Põhjamaade regioonile, mis on ka minu kodu.Toon endaga kaasa kogemusi maailma eri piirkondadest ja erinevatest organisatsioonidest, mis aitavad minu arvates luua pikaajalisi ja asjakohaseid partnerlussuhteid Eesti ja Põhjamaade vahel. Isiklikul tasandil ootan väga, et näeksin rohkem Eesti imelist tekstiil- ja puitkäsitööd. Kuna mu ema on pärit Soomest, isa Taanist ja vanaisa Karjalast, on selle piirkonna arengul oluline koht minu südames,“ ütleb Gratschew.
30 aastat Põhja- ja Baltimaade koostööd
Põhjamaade Ministrite Nõukogu on teinud koostööd Eesti, Läti ja Leeduga alates 1990. aastate algusest ning tal on esindused kõigis kolmes riigis. Eestis on Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindused Narvas, Tartus ja Tallinnas, kus asub ka peakontor, kus Maria hakkab juhtima käimasolevaid ja uusi algatusi, mis aitavad kaasa demokraatliku ja tugeva Läänemere piirkonna arengule. Selliste algatuste hulka kuuluvad:
• haridus, teadusuuringud ja innovatsioon;
• ettevõtlus, klastrid ja loomemajandus;
• keskkond, kliima ja energia;
• heaoluühiskondade ees seisvad rahvusvahelised probleemid;
• sooline võrdõiguslikkus, sõnavabadus ja sallivus.
Rahvusvaheline kogemus ja tugevad koostööoskused
Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus juhib projekte ja programme, mis arenevad ja muutuvad vastavalt ajale ja piirkonnas parasjagu aset leidvatele sündmustele. Seega on Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretäri Karen Ellemanni jaoks esmatähtis vajadus kindla käega juhi järele, kellel on rahvusvahelised kogemused ja hea koostööoskus, ning ta tervitab Mariat soojalt:
„Mul on väga hea meel, et oleme suutnud meelitada Maria meie Eesti esinduse direktoriks. Marial on rikkalik rahvusvahelise töö kogemus ja ta on väga hästi kursis probleemidega, millega me Balti riikides tegeleme. Tervitan Mariat südamest ja loodan teda veelgi paremini tundma õppida.“ Maria leping on sõlmitud viieks aastaks ja seda on võimalik kolmeks aastaks pikendada. Ta astub ametisse 2. augustil 2023, võttes ametiposti üle Christer Haglundilt, kes lahkub pärast kaheksa aastat kestnud ametiaega.
NordenBladet — 2023. aasta on alanud Bigbanki jaoks edukalt. Vaatamata teatavale laenunõudluse vähenemisele on Bigbanki laenuportfell endiselt kasvamas ja selle kvaliteet püsib kõrgel tasemel. Tänu intressitulude suurenemisele on ka kasuminäitajad aastataguse võrdlusperioodiga kasvanud.
Kulude poole pealt on suurima tõusu teinud intressikulud. Kasvav euribor on suurendanud konkurentsi hoiustele ja viinud üles hoiuseintressid. Bigbank pakub aga oma koduturgudel konkurentsivõimelisi hoiuseintresse, aastase tähtajaga hoiuste intressid ületavad Euroopa Keskpanga intressimäära. Sellest tulenevalt usaldavad kliendid üha enam oma sääste hoiustada just Bigbankis, kokkuvõttes kasvab hoiuseportfell veelgi kiiremini kui laenuportfell.
Bigbanki 2023. aasta veebruari majandustulemused:
Klientide hoiused ja saadud laenud kasvasid aastaga 458 miljonit eurot 1,49 miljardi euroni (+45%).
Nõuded klientidele kasvasid aastaga 391 miljonit eurot 1,35 miljardi euroni (+41%).
Neto intressitulud olid veebruaris 6,9 miljonit eurot, aasta kahe esimese kuuga kokku 14,3 miljonit eurot. Kahe esimese kuu võrdluses aasta taguse sama perioodiga oli kasv 2,2 miljonit eurot (+18%).
Neto laenunõuete ja finantsinvesteeringute allahindluste maht on aasta kahe esimese kuuga 2,7 miljonit eurot, võrreldes aasta taguse ajaga on kasv 0,1 miljonit eurot ehk 5%.
Veebruari puhaskasum oli 2,9 miljonit eurot. Kahe esimese kuu kasum kokku moodustas 5,9 miljonit eurot, kasv võrreldes 2022. aastaga 2,2 miljonit eurot ehk 59%.
Omakapitali tootlus on kahe esimese kuu koondvaates 16,5%.
Kasumiaruanne, tuhandetes eurodes
veebr 23
YTD23
YTD22
Erinevus YoY
Veebruari tähtsündmus oli Bigbanki jaoks tagamata allutatud võlakirjade programmi teise seeria emissioon, mille käigus näitasid investorid taas üles suurt usaldust Bigbanki vastu. Bigbank pakkus 5 000 tagamata allutatud võlakirja nimiväärtusega 1000 EUR, fikseeritud intressimääraga 8% aastas. Emissiooni baasmaht summas 5 miljonit eurot märgiti rohkem kui viie kordselt üle ja Bigbank kasutas õigust suurendada emissiooni kogumahtu 15 miljoni euroni. Võlakirjaemissioon kujunes kokkuvõttes üle ootuste edukaks.
Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalil põhinev era- ja äriklientide laenudele ja hoiustele keskendunud pank, millel on lisaks tegevusele Eestis filiaalid Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus ja Bulgaarias ning mis pakub piiriülese teenusena oma tooteid ka Austrias, Saksamaal ja Hollandis. Bigbanki bilansimaht ületab 1,5 miljardit eurot.
Argo Kiltsmann
Juhatuse liige
Telefon: +372 5393 0833
E-mail: argo.kiltsmann@bigbank.ee
www.bigbank.ee
NordenBladet — Rahvusvaheline Kriminaalkohus kavatseb algatada kaks sõjakuritegude juhtumit, mis on seotud Venemaa sissetungiga Ukrainasse, ning taotleb mitme inimese vahistamismäärust, ütlesid otsusest teadlikud praegused ja endised ametnikud, kellel polnud õigust avalikult esineda.
Juhtumid on esimesed rahvusvahelised süüdistused, mis on esitatud pärast konflikti algust ja mis on esitatud pärast eriuurimisrühmade kuudepikkust tööd. Nad väidavad, et Venemaa röövis Ukraina lapsi ja teismelisi ning saatis nad Venemaa ümberkasvatuslaagritesse ning Kreml võttis teadlikult sihikule tsiviiltaristu, vahendab New York Times.
Peaprokurör Karim Khan peab esmalt esitama oma süüdistused kohtueelsele kohtunike kolleegiumile, kes otsustab, kas vahistamismääruse väljastamise õiguslikud normid on täidetud või on uurijatel vaja rohkem tõendeid.
Kellele kohus iga juhtumi puhul süüdistuse kavatseb esitada, ei ole selge. Vahistamismääruse taotluste kinnitamise kohta ütles prokuratuur: „Me ei aruta avalikult käimasolevate juurdlustega seotud üksikasju.”
Mõned diplomaadid ja eksperdid peavad võimalikuks, et Venemaa presidendile Vladimir Putinile võidakse esitada süüdistus, kuna kohus ei tunnusta riigipea puutumatust sõjakuritegude, inimsusevastaste kuritegude või genotsiidiga seotud asjades.
Sellegipoolest on kohtuprotsessi tõenäosus väike, väidavad eksperdid, kuna kohus ei saa kohtuasju arutada tagaselja ja Venemaa ei loovuta tõenäoliselt oma ametnikke.
Kreml on eitanud süüdistusi sõjakuritegudes, kuid rahvusvahelised ja Ukraina uurijad on kogunud võimsaid tõendeid paljude julmuste kohta alates sissetungi algusaegadest.
Ametnike sõnul käsitleb esimene juhtum laialdaselt kajastatud Ukraina laste röövimist, alates väikelastest kuni teismelisteni. Kremli toetatud programmi raames viidi nad Ukrainast ja paigutati kodudesse, et saada Venemaa kodanikuks või saadeti suvelaagritesse ümberõppimiseks, tuvastasid New York Times ja uurijad. Mõned tulid laste- või rühmakodudest.
Moskva ei ole oma programmi varjanud, esitledes seda humanitaarmissioonina orvuks jäänud või hüljatud Ukraina laste kaitsmiseks sõja eest.
Venemaa laste õiguste volinik Maria Lvova-Belova, kes on programmist rääkinud, hakkas lapsi Venemaale saatma mõne nädala jooksul pärast sissetungi algust 2022. aasta veebruaris ning on regulaarselt esinenud televisioonis, et propageerida lapsendamist. Putin kirjutas möödunud, 2022. aasta mais alla määrusele, millega kiirendatakse ukrainlaste juurdepääsu Venemaa kodakondsusele.
Prokurör Khan on andnud avalikult märku oma kavatsusest seda juhtumit jätkata, öeldes, et laste ebaseaduslik üleandmine Venemaale või Ukraina okupeeritud piirkondadesse on tema uurijate jaoks prioriteet.
Selle kuu alguses külastas ta Ukraina lõunaosas lastekodu, mis on nüüdseks tühjaks jäänud, ja tema kabinet postitas foto, millel ta seisab tühjade võrevoodite vahel. „Lapsi ei saa kohelda nagu sõjasaaki,” ütles ta oma visiidile järgnenud avalduses.
Yale’i ülikooli ja USA välisministeeriumi konfliktivaatlusprogrammi poolt veebruaris avaldatud raportis öeldakse, et Venemaal hoitakse kokku 43 laagris vähemalt 6000 Ukrainast pärit last, kusjuures tegelik arv arvatakse olevat suurem. Ukraina valitsuse riiklik teabebüroo teatas, et märtsi alguse seisuga võib see olla üle 16 000.
„Sellele küsimusele on palju tähelepanu pööratud ja selle kuriteona käsitlemine tekitab palju vastukaja,” ütles rahvusvahelise advokatuuri tegevdirektor Mark Ellis. „Tsiviilelanike sunniviisiline üle piiri toimetamine on keelatud ja konflikti ajal võib see olla sõjakuritegu. See võib tähendada ka inimsusevastaseid kuritegusid, kui see on osa laialt levinud ja süstemaatilisest poliitikast. Laste väljasaatmine võib isegi olla osa genotsiidi kavatsusest.”
Teise juhtumi puhul tegeleb Rahvusvahelise Kriminaalkohtu peaprokurör Venemaa lakkamatute rünnakutega tsiviilinfrastruktuuri, sealhulgas veevarustuse ning gaasi- ja elektrijaamade vastu, mis on lahingutegevusest kaugel ja mida ei peeta seaduslikeks sõjalisteks sihtmärkideks.
USA valitsusel on tõendeid, mis valgustavad Kremli otsuseid elutähtsa tsiviilinfrastruktuuri sihikule võtmiseks ning väidetavalt pooldavad paljud Bideni administratsiooni liikmed selle jagamist kohtuga, kuigi valitsus ei ole kohtu liige. Kuid USA kaitseministeerium takistab luureandmete jagamist, kuna kardab luua pretsedenti, mis võib avada tee ameeriklaste kohtu alla andmiseks.
President Biden peab ametnike sõnul veel otsustama, kas kiidab heaks materjali avaldamise.
Kahtlustatavate vahistamismäärusi ei ole niipea oodata kummalgi juhul.
Varem on rahvusvahelise kohtu kohtunikel kulunud mitu kuud süüdistuste läbivaatamiseks enne vahistamismääruse või kohtukutse väljastamist. Kuid Ukrainas toimuvad laastamistööd on pannud kohtu surve alla kiiresti tegutseda.
Rohkem kui 40 riiki, kes on kohtu osalised, on taotlenud selle sekkumist. Ukraina ise ei ole ametlik liige, kuid ta on andnud kohtule jurisdiktsiooni oma territooriumi üle.
Ukraina valitsus peab praegu oma sõjakuritegude kohtuprotsesse ja ka paljud teised rahvusvahelised organid tegelevad uurimisega. Kuid uurimise puhul on küsimus, kas Venemaa-vastased juhtumid jõuavad kunagi kohtusaali.
Grupp valitsusi ja rahvusvahelisi organisatsioone on viimastel nädalatel hoogustanud kõnelusi vajaduse üle luua eraldi rahvusvaheline kohus, millel oleks volitused anda Venemaale süüdistus agressioonikuriteos, mille üle Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul ei ole jurisdiktsiooni. Kohus võib isikuid, isegi juhte, vastutusele võtta ainult sõjakuritegude, inimsusevastaste kuritegude ja genotsiidi eest.
Kuid uue kohtu pooldajad väidavad, et agressioon on ülim kuritegu, millest kõik teised tulenevad. See on tõhus, sest see on suunatud kõige otsesemalt poliitilistele või sõjalistele juhtidele, kes otsustavad sõda pidada.
Siiski arvavad Lääne valitsused, et Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul on oma roll ja ta peaks edasi minema. Iga vahistamismääruse väljastamine, isegi kui seda ei täideta, on sümboolselt oluline, sest see võib teha kellestki paaria, kuna need süüdistused ei kao, väidavad õiguseksperdid.
NordenBladet — Ebakindla majanduskeskkonna taustal LHV laenuportfelli ja hoiuste kasv veebruaris pidurdus, kuid krediidiportfelli kvaliteet püsis heal tasemel.
AS-i LHV Group konsolideeritud hoiused vähenesid kuuga 42 miljoni euro võrra, peamiselt maksevahendajate hoiuste vähenemise tõttu. Konsolideeritud laenuportfell kahanes kuuga 57 miljoni euro võrra. Kuigi jaelaenud kasvasid 4 miljoni euro võrra, ettevõtete laenud vähenesid. LHV juhitud fondide maht jäi veebruaris sisuliselt samale tasemele, vähenedes vaid 1 miljoni euro võrra.
Veebruaris töödeldi 2,8 miljonit finantsvahendajatest klientidega seotud makset.
AS LHV Group teenis veebruaris konsolideeritult 8,9 miljonit eurot puhaskasumit. AS LHV Pank teenis 11,0 miljonit eurot puhaskasumit, sellest 2,5 miljonit eurot Ühendkuningriigi filiaaliga seotud klientide teenindamisest. AS-i LHV Varahaldus puhaskasumiks kujunes 65 tuhat eurot. AS-i LHV Kindlustus puhaskahjumiks jäi veebruaris 97 tuhat eurot ja LHV UK Limitedi puhaskahjumiks 1,8 miljonit eurot.
LHV Panga jaoks iseloomustasid veebruari kasvav konkurents hoiuste osas ja laenuportfelli kasvu pidurdumine. Kliendid on liikumas nõudmiseni hoiuselt tähtajalisele hoiustamisele, millele aitas kaasa intressimäära tõstmine kuni 2,5 protsendini aastas. Veebruari lõpuks suurenes tähtajaliste hoiuste maht 69 miljoni euro võrra. Kuigi panga laenuportfelli mudelipõhised allahindlused vähenesid, moodustati ettevaatavalt sarnases mahus reserve, mis kuu finantstulemustes kajastusid kuludena.
Uuringufirma Dive kuulutas LHV Panga oma valdkonnauuringus LHV Eesti parima teeninduskvaliteediga pangaks. Ühtlasi selgus CV-online’i Top Tööandja uuringust, et LHV on Eesti inimeste jaoks kõige eelistatum tööandja. Panga klientide arv kasvas veebruaris 4100 võrra.
LHV Varahalduse tulemust mõjutas oluliselt tagasihoidlikum kuu turgudel. Pensionifondid olid veebruaris kerges miinuses, suurimate fondide M, L ja XL languseks kujunes veebruaris vastavalt 0,5%, 0,6% ja 0,8%. Pensionifond Indeks alanes 1,4%, pensionifond Roheline kaotas väärtuses 2,5%. Samas pensioniklientide arv veebruaris kasvas enam kui 600 võrra.
LHV Kindlustus jätkas lepingute mahu kasvatamist kõikides peamistes kindlustusliikides. Veebruaris sõlmiti 11 700 kindlustuslepingut mahuga 2,4 miljonit eurot. Kahjujuhtumeid hüvitati summas 0,8 miljonit eurot. Keskmiste kindlustusmaksete kasv on toetamas efektiivsusnäitajate paranemist.
Ühendkuningriigis jätkus LHV UK Limitedi aktiivne ettevõtete laenude müügitegevus maaklerite ja otsekontaktide kaudu. Samuti jätkus suhtlus järelevalvega pangalitsentsi saamiseks ning dokumentide kooskõlastamine.
Veebruaris avalikustas LHV ettevõtte uue finantsplaani ja viie aasta finantsprognoosi. Hetkel finantsplaan püsib. Ühtlasi on LHV Group kutsunud kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku, mis toimub 22. märtsil algusega kell 13.00 Tallinnas Hilton Tallinn Park hotellis.
AS-i LHV Group aruanded on saadaval aadressil: https://investor.lhv.ee/aruanded.
LHV Group on suurim kodumaine finantskontsern ja kapitali pakkuja Eestis. LHV Groupi peamised tütarettevõtted on LHV Pank, LHV Varahaldus ja LHV Kindlustus. Grupi ettevõtetes töötab üle 910 inimese. LHV pangateenuseid kasutab veebruari lõpu seisuga 387 000 klienti, LHV hallatavatel pensionifondidel on 130 000 aktiivset klienti ja LHV Kindlustusega on kaitstud 155 000 klienti. LHV Ühendkuningriigi filiaal pakub panganduse taristut enam kui 200 rahvusvahelisele finantsteenuste ettevõttele, mille kaudu jõuavad LHV makseteenused klientideni üle terve maailma.
Priit Rum
LHV kommunikatsioonijuht
Telefon: 502 0786
E-post: priit.rum@lhv.ee
NordenBladet — AS Harju Elekter avaldas 26.09.2022 börsiteate, milles teavitas grupisisese restruktureerimise läbiviimisest, mille käigus ühinevad kaks Harju Elekter kontserni Eesti tehast: tütarettevõtjad AS Harju Elekter Elektrotehnika ja AS Harju Elekter Teletehnika. Kooskõlas 26.09.2022 börsiteates avaldatuga on AS Harju Elekter Elektrotehnika (ühendav ühing) ja AS Harju Elekter Teletehnika (ühendatav ühing) ühinemisotsused vastu võetud 01.12.2022 ning ühinemine kanti äriregistrisse 13.03.2023.
Vastavalt 30.09.2022 sõlmitud ühinemislepingule on AS Harju Elekter Teletehnika õigusjärglaseks AS Harju Elekter Elektrotehnika ning kogu AS-i Harju Elekter Teletehnika vara anti ühinemise kandmisega äriregistrisse tervikuna üle AS-ile Harju Elekter Elektrotehnika. Ühinemisega seoses AS Harju Elekter Teletehnika kustutati 13.03.2023 äriregistrist.
Harju Elekter on rahvusvaheline tööstuskontsern, millel on laialdane kogemus kestlike elektrijaotuslahenduste pakkumisel. Harju Elekter Grupp projekteerib, toodab ja paigaldab elektriseadmeid energeetika-, tööstus- ja taristuettevõtetele ning avalikele ja ärihoonetele. Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu üksustes töötab ligikaudu 900 töötajat ning kontserni 2022. aasta müügitulu oli 175,3 miljonit eurot.
