NordenBladet — Stockholmi suunas väljuma pidanud Viking Line’i parvlaev Gabriella sõitis täna kolmapäeva, 12. jaanuari õhtul Helsingi kesklinnas Lõunasadamas vastu sadamakaid.
See juhtus väliujula Allas Sea Pool lähedal. Laevafirma info kohaselt keegi inimestest vigastada ei saanud. Laev ise aga sai kahjustada ja praegu selgitatakse kahju ulatust, vahendab Iltalehti.
Laeva väljumine ja homne naasmine on ära jäetud. Laeval oli väljudes lühiajaline elektrikatkestus. Elekter kadus enne kokkupõrget kaiga.
Laev väljus sadamast kell 17.15.
NordenBladet — Täna toimus Miinisadama linnakus NATO 1. alalise miinitõrjegrupi (SNMCMG1) ülema vahetustseremoonia, kus kaptenleitnant Ott Laanemets võttis juhtimise üle Poola mereväelaselt kaptenleitnant Michal Dziugan’ilt.
„Mul on suur au asuda juhtima NATO 1. alalist miinitõrjegruppi, mille ülesanneteks on hoida avatuna liitlastele vajalikud mereteed, sealhulgas mereteed Eestisse. NATO 1. alaline miinitõrjegrupp tagab selle, et liitlased saavad vägesid ja varustust kiiresti meritsi liigutada, vajadusel ka Eestisse,“ ütles uus NATO 1. alalise miinitõrjegrupi ülem kaptenleitnant Ott Laanemets.
Uue ülema ülesandeks on üksuse juhtimine ja lahinguvalmiduse alalhoidmine NATO regeerimisvägede koosseisus. See tähendab nii miinitõrjegrupi sisest väljaõpet, harjutusi liitlasriikidega, miinitõrjeoperatsioone kui ka NATO suurõppustel osalemist.
Ülema vahetustseremoonia tavade kohaselt heisati tänavusel grupi staabilaeval uue komandöri vimpel ning tagastati eelmisele Poola mereväelasest SNMCMG1 ülemale kaptenleitnant Michal Dziugan’ile tema oma.
„Iga organisatsioon, iga grupp on nii tugev, kui inimesed selle sees. Meil oli õnne ning saime tutvuda ja töötada nii üksuse staabis kui ka juhtkonnas koos vapustavate inimestega,“ ütles kaptenleitnant Dziugan.
Lisaks uuele ülemale ja tema staabile võtsid tseremooniast osa ka Poola suursaadik Eestis Grzegorz Kozłowski, eelmine SNMCMG1 ülem, eelmine staap, uue grupi staabi- ja toetuslaeva LVNS Virsaitise meeskond ning tänavu SNMCMG1 laevastiku koosseisu suunduva miinijahtija EML Sakala meeskond.
Kaptenleitnant Ott Laanemets on varasemalt teeninud EML Sakala komandörina ja SNMCMG1 staabi ülemana.
Eesti on NATO 1. alalisse miinitõrjegruppi panustanud alates 2005. aastast nii staabilaevade kui miinijahtijatega ning mehitanud üksuse ülema ja staabi ametikohti. Miinijahtijaga panustatakse üksusesse iga-aastaselt, ülema ja staabiga on varem panustatud ühel korral aastatel 2016-2017.
NordenBladet – Eestis on juba mitu kuud elektri hinnad väga kõrged. 7. detsembril 2021 oli rekord ning elektri hind tõusis lausa 1000 euroni megavatt-tunnist ehk kilovatt-tunni eest tuli käibemaksuta ja muude tasudeta (aktsiis + võrgutasu) maksta terve euro. Detsembri ebaharilikult kõrged elektri hinnad kajastusid ka jaanuaris saadud elektriarvetel, mis paljudel olid suuremad kui igakuine sissetulek.
Tabel 1. Eesti elektri hinnad 06 ja 07.detsembril 2021
Kuigi Eestis kehtiv elektri börsihind on homme, 13. jaanuaril soodsam kui varasemalt (pea terve päeva püsib kollases hinnatsoonis) on hinnad võrreldes Soome elektri hindadega kohati 20 korda kõrgemad. Kui Soome kodanik maksab elektri eest 1-3 euro senti kilovatt tunnist, siis Eestis tuleb välja käia kuni 21 euro senti kilovatt tunnist.
Tabel 2. Soome ja Eesti elektrihindade võrdlus. Homsed (13.jaanuar) elektrihinnad Soomes (vasakul tulbas) ning Eesti elektrihinnad paremal.
Mida lihtne koduomanik teha saab, et vähegi kalli elektrihinna tõttu tekkinud täbarat olukorda enda jaoks parandada?
1. Jälgi iga päev elektri hinda – reaalajas tänased ja homsed elektrihinnad leiad NordenBladeti elektrituru LIVE hinnaspikrist. Eesti elektri hinnad NordenBladet.ee lehel ja Soome igapäevased elektri hinnad NordenBladet.fi veebilehel.
Kõik, kel sõlmitud tunnipõhise tariifiga elektripakett, sõltub elektriarve suurus igal tunnil tarbitud elektrikogusest ja sellel tunnil kehtinud börsihinnast. Seetõttu on väga oluline iga päev jälgida päeva igal tunnil kehtivaid elektrihindu!
NordenBladet´i tunniajase täpsusega elektrihinna tabel (elektrituru HINNASPIKKER) võimaldab lihtsalt ja mugavalt elektri hindu vaadata ning päeva elektrikulukamaid tegevusi soodsama hinnaga aega planeerida. Hinnaspikker töötab nagu valgusfoor (punane hoiatab kõige kõrgemate hindade eest ning roheline näitab soodsamat hinnatsooni). Soodsaks loeme hindu kuni 10ne euro sendini kilovatt-tunnist.
(Need, kellel on fikseeritud hinnaga börsipakett muretsema ei pea, sest kilovatt-tunni hind on kokkulepitud ajaks fikseeritud ja arvel on kilovatt-tunni hind igakuiselt sama.)
Reklaam:
2. Ole teadlik, kui palju su kodus olevad elektriseadmed (kodutehnika) elektrit tarbivad. Pikk ja põhjalik ülevaade koduste elektri abil töötavate seadmete energiakulust leiate SIIT. Teades, kui palju elektripliit, televiisor, pesumasin, arvuti ning teised kodumasinad energiat tarbivad, saate teha ka siin otsuseid, mis kokkuvõttes kajastuvad positiivselt teie elektriarvel.
3. Elektrikuludelt saab kokku hoida ka erinevaid koduseid säästunippe kasutades – alustades lihtsast “tule välja lülitamisest” kuni põhjaliku maja soojustamiseni välja. Erinevaid nippe ja soovitusi säästlikumaks elektri tarbimiseks leiate SIIT.
NordenBladet – Läti avaliku ringhäälingunõukogu (SEPLP) valis esmaspäeval ametisse uued Läti Raadio ja Läti Televisiooni peatoimetajad.
Läti Raadio uueks peatoimetajaks sai Anita Brauna. Televisiooni peatoimetajaks sai Sigita Roke. Nende ametiaeg kestab viis aastat.
“See on ajalooline hetk, need on uued ametid mõlemas organisatsioonis. See tähendab mõlema asutuse tegevuses olulist muutust,” ütles SEPLP juht Janis Siksnis.
Seadus näeb ette, et Läti Televisiooni ja Läti Raadio peatoimetajad vastutavad avalik-õigusliku meedia toimetuslike otsuste eest, vahendas LSM.
SEPLP on hiljuti asutatud organisatsioon, mis jälgib Läti avaliku meedia väljundit. Nende hulka kuulub ka LSM-i veebiportaal.
NordenBladet – Läti tarbijahinnad tõusid 2021. aasta detsembris aastases võrdluses 7,9 protsenti, teatas teisipäeval statistikaamet.
Võrreldes 2021. aasta novembriga tõusid tarbijahinnad detsembris 0,4 protsendi võrra. Hinnatõusu vedasid majapidamiste ja transpordikulud.
Tarbijahinnad olid 2021. aasta detsembris 16,8 protsendi võrra kõrgemad kui 2015. aastal samal perioodil. Kaupade hinnad tõusid 15,8 protsendi võrra, teenuste hinnad aga 18,8 protsendi võrra, vahendas LSM.
Euroala inflatsioon kiirenes 2021. aasta detsembris viie protsendini, novembris oli see 4,9 protsenti. Seejuures vedas inflatsiooni Baltikum.
Madalaim inflatsioon oli Maltal, kus see oli 2,6 protsenti, Portugalis 2,8 ja Soomes 3,2 protsenti. Euroala inflatsioonist moodustab suurima osa energiahindade tõus.
