Pühapäev, detsember 28, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7521 POSTS 1 COMMENTS

Eesti: Keskerakond tahab kaotada COVID tõendi: ühiskond peab taas avanema

NordenBladet — Täna kogunenud Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed ja ministrid leidsid, et elanikkonna vaktsineerituse ja läbipõdemise tase, aga ka koroonaviiruse omikroni tüve tulek, on loonud olukorra, mis võimaldab avada Eesti ühiskonna kõigile. Keskerakond teeb ettepaneku kaotada alates 7. veebruarist COVID tõendi nõue, mis ei täida enam siseriiklikult oma eesmärki ning liikuda edasi kõigi piirangute leevendamisega.

2020. aasta alguses Eestisse jõudnud koroonaviirus on nõudnud kõikidelt Eestimaa inimestelt pingutusi, et selle pandeemia vastu seista, kaitsta ennast ja oma lähedasi. COVID-19 tõttu on haiglaravi vajanud enam kui 14 000 Eestimaa inimest, tuhanded pered on kaotanud sellele haigusele oma lähedasi. Tugevalt kannatada on saanud Eesti, Euroopa ja kogu maailma majandus. Paljud ettevõtted on sulgenud uksi ja tuhanded inimesed jäänud tööta. Valitsused on pidanud võtma vastu raskeid otsuseid olukorras, kus on olnud palju teadmatust ja muutlikkust. Ühiskond on pidanud end korduvalt ümber harjutama.

Eesti Keskerakond on seisnud vastutustundliku kriisi lahendamise eest, milles esikohal on inimeste tervis ja heaolu. Kriisi esimestest päevadest saati oleme teinud tööd selle nimel, et tasuta vaktsiinid oleks kõigile kättesaadavad, meie meditsiinitöötajatele ja inimestele jaguks isikukaitsevahendeid ning ravi ja voodikoha saaks igaüks, kes seda vajab. Kõik Eestimaa inimesed, kes on hoidnud ennast ja teisi ning andnud seeläbi oma panuse viirusega võitlemisel, väärivad me tänu. Kriisi suurimad kangelased on kahtlemata pühendunud tervishoiutöötajad ning teised eesliinitöötajad nii avalikus kui erasektoris. Tunnustame kõiki kriisi lahendamisse panustanud tervishoiuasutusi, teadlasi, kohalikke omavalitsusi, ettevõtteid, riigiasutusi, ajakirjandust ning nii valitsusvastutust kandnud erakondi kui ka opositsiooni.

Viiruse leviku ja haigestumise ärahoidmiseks vajalike piirangute seadmisel on lähtutud selle hetke vajadustest, võimalustest ja teadmistest. Oleme hoidnud ühiskonda nii avatuna, kui see on olnud võimalik, mis võrreldes mitmete riikidega on ka tänu inimeste pingutustele ja vastutustundlikkusele õnnestunud. Siiski on kehtestatud meetmed lisaks viiruse leviku tõkestamisele mõjunud paraku negatiivselt mitte ainult majandusele ja kultuurielule, vaid ka ühiskonna terviklikkusele, omavahelisele läbisaamisele ning nii eakamate kui ka noorte vaimsele tervisele.

Keskerakond leiab, et piiranguid ei tohi hoida päevagi kauem, kui see on vajalik. Koroonaviiruse omikroni tüvi levib küll laialdaselt, kuid haiglate koormus on selgelt stabiliseerunud, sealhulgas on intensiivravi vajavate patsientide hulk märkimisväärselt langenud. Käes on hetk COVID tõendi kasutamine siseriiklikult kaotada ning alustada ka teiste piirangute leevendamist ja üle vaadata lähikontaktsete eneseisolatsiooni nõuded. On aeg naasta elukorralduse juurde, kus arvestame viiruse olemasoluga, kuid ei lase sel meid juhtida ning kontrollida. Senise COVID-19 vastase võitluse taktika muutust näeme järjest enam nii erinevate riikide otsustes, aga ka ekspertide hinnangutes ja soovitustes.

COVID tõend ning paljuski sellest tulenev massiline PCR-testimine ei ole praeguseks enam õigustatud. Piirangute leevendamine annaks positiivse tõuke majandusele ja seeläbi ka tervishoiu rahastamisele ning võimaldaks meil liikuda taas edasi ühtsema ja tervema ühiskonnana vähendades kriisi ajal kuhjunud pingeid. Loomulikult tuleb ka edaspidi tagada kõigile kättesaadav vaktsineerimise võimalus, mis on jätkuvalt parim viis raske haigestumise vältimiseks. Seejuures on oluline keskenduda riskirühmade kaitsele.

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon ja Keskerakonna valitsusdelegatsioon teevad ettepaneku kaotada COVID tõend alates 7. veebruarist ning alustada ka teiste piirangute leevendamist.

Soomes loositi lotoga välja 12 miljonit, võitjaid oli 4

NordenBladet — Eile laupäeval, 29. detsembril loositi Soomes lotoga välja 12 miljonit. Seeria 4/2022 õiged numbrid on: 7, 12, 14, 17, 21, 28, 35. Lisanumber on 19 ja plussnumber 13. Kõik seitse numbrit arvati õigesti ära 4 korral, millest igaühe võidusumma on 3 miljonit eurot, vahendab Ilta-Sanomat.

6+1 arvati õigesti ära 6 korral, võidusumma on igaühel 162 803 eurot.

 

Rootsi: Rootsi kaitseväe juhataja kindral Micael Bydén külastas Eestit

NordenBladet — Sel nädalal väisas Eestit Rootsi kaitseväe juhataja kindral Micael Bydén, kes vestles kohtumisel kindralleitnant Martin Heremiga praegusest julgeolekuolukorrast ja kaitsevägede vahelise koostöö teemadel.

„Mul on väga hea meel viibida Tallinnas, et vestelda Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Heremiga meie mõlema jaoks olulistel teemadel. Eriti praegusel ebakindlust täis ajal, mil on oluline rääkida oma lähedaste sõprade ja liitlastega. Muu hulgas sellest, kuidas tugevdada meie ühist olukorrateadlikkust, sest vaid üheskoos saame võtta vastutuse Läänemere piirkonna julgeoleku eest,“ ütles Rootsi kaitseväe juhataja kindral Micael Bydén.

„Pingelises julgeolekuolukorras on omavaheline suhtlus veelgi olulisem, kuna see loob ühise ohupildi ja võimaldab koordineerida eri toetusmeetmeid Ukrainale ning valmiduse tagamist meie regioonis,“ lisas Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem viidates, et Eesti ja Rootsi jagavad nii samu väärtusi kui arusaamu meie regiooni julgeolekualastest väljakutsetest. „Efektiivse heidutuse ja kaitse tagamine Läänemere regioonis saab käia vaid läbi iga riigi enda kaitsevõime tugevdamise ja läbi tiheda regionaalse koostöö ning selles suunas me koos liigume.“

Eesti ja Rootsi kaitsevägede juhatajad arutasid kohtumisel Läänemere regiooni julgeoleku, Rootsi kaitseväe arengute ja rahvusvahelise koostöö teemadel. Teiste teemade hulgas rääkisid kindralid koostööst NATOga ja peamistest julgeolekuriskidest maailmas.

Ühtlasi kohtus kindral Micael Bydén visiidi ajal kaitseminister Kalle Laanetiga.

Kindral Micael Bydén juhib Rootsi kaitseväge alates 2015. aasta 11. septembrist. Enne kaitseväe juhatajaks nimetamist teenis ta aastatel 2014-2015 Rootsi õhuväe ülemana ning enne seda Rootsi õhuväe staabiülemana.

Soome koroona nädala ülevaade: lisandus 52 000 nakatumist, intensiivravi vajadus on vähenenud

NordenBladet — Soomes tuvastati 3. nädalal hinnanguliselt 52 000 uut koroonaviiruse juhtu, eelneval nädalal oli neid 57 000. Koroonapatsientide arv intensiivravis on vähenenud, kuid muus osas on üleriigiliselt jäänud samaks. Vaktsiini kolmandate dooside võtmine on eriti oluline üle 60-aastastele ja riskirühma kuuluvatele inimestele. Viimase kahe kalendrinädala jooksul (10.-23. jaanuar) esines uusi nakatumisi 100 000 elaniku kohta 1963. Kahe eelneva nädala jooksul esines nakatumisi 100 000 elaniku kohta 1834, edastavad terviseamet ning sotsiaal- ja terviseministeerium nädala ülevaates.

Eelmisel, 3. nädalal lisandus intensiivravi osakonda 33 patsienti, mida oli selgelt vähem kui kahel eelneval nädalal, mil intensiivravile sattus 60–61 uut patsienti nädalas. Patsientide arv haiglates tervikuna on jäänud samaks. 24 protsenti koroonapatsientidest olid sattunud haiglasse muul põhjusel kui koroona. Intensiivravi puhul oli see osakaal 17 protsenti.

Eilseks kolmapäevaks, 26. jaanuariks 2022 oli nakkushaiguste registrisse teatatud kokku 1894 koroonahaigusega seotud surmajuhtumist. 14 ööpäeva jooksul (13.–26.1.) lisandus 206 koroonasurma, millest 86 protsenti olid üle 70-aastaste puhul.

Nakatumiste arv on vaktsineeritud inimestel endiselt kõrge, kuid vaktsineerimise efektiivsus raskete haiguste vastu on endiselt väga hea. Septembris-detsembris sattusid vaktsineerimata inimesed 14 korda suurema tõenäosusega haiglasse ja 27 korda suurema tõenäosusega intensiivravile kui kahe doosiga koroona vastu vaktsineeritud. Kolmas doos on eriti soovitatav üle 60-aastastele ja riskirühmadele.

Soomes oli eilse, 26. jaanuari seisuga 18-aastastest ja vanematest saanud 86,7 protsenti vähemalt ühe vaktsiinidoosi, 84,1 protsenti vähemalt kaks vaktsiinidoosi ja 51,4 protsenti kolm vaktsiinidoosi. Viimase nädalaga (20.-26. jaanuar) on kolmanda vaktsiinidoosiga vaktsineeritus kasvanud hinnanguliselt 6,7 protsendipunkti võrra. Vaktsineerituse kasv on mõnevõrra aeglustunud, kuna kolmanda doosiga vaktsineeritus kasvas eelneval nädalal 9,2 protsendipunkti võrra.

Eelmisel, 3. nädalal tehti üle 164 000 koroonatesti, millest umbes kolmandik olid positiivsed. Arvud on samas suurusjärgus kui eelneval nädalal. Nakatumiskordajat sel nädalal ei avaldata, kuna muutust on raske välja tuua seoses nakatumiste registreerimise korra muutumise ning haiglaravi andmete edastamisel on esinenud puudustega.
Koroona ulatuslik levik on endiselt kogu Soomes.

Epidemioloogilise olukorra kohta esitatakse aruanne kord nädalas. Terviseamet avaldab peamised koroonaepideemia seireandmed aruandluse veebisaidil.

 

Soomes tõusis eelmisel aastal elektriga kodu kütjate elektriarve ligi 1000 eurot, aga ametivõimud sekkuda ei saa

NordenBladet — Elektriga kodu kütjatele pakuti eelmisel aastal üle 100 protsendi võrra kallimaid lepinguid. Ametivõimudel aga puudub võimalus sekkuda. Kuigi elektri ülekandetasud eelmisel, 2021. aastal langesid, kerkis elektriga kütjate elektriarve aastas 993 euro võrra, vahendab Yle.

Hind on arvestatud 18 000 kWh aastase tarbimise põhjal. Need, kes tarbisid 5000 kWh aastas, pidid maksma juurde 241 eurot.

Varasematel aastatel jagunes elektriarve enam vähem võrdselt kolme komponendi vahel: elektri hind, ülekandetasu ja maksud. Möödunud aastal aga olukord muutus. Elektrienergia osakaal tõusis 44 protsendini neis majapidamistes, kus tarbimine on 5000 kWh aastas.

Kodutarbijate hinnatõus tuleneb elektri hulgihinna tõusust nii Soomes kui mujal Euroopas. Tõus oli põhiliselt aasta lõpus.

Möödunud aastal kõikus elektri hulgihind suures vahemikus. 7. detsembril oli hind 1000 eurot MWh eest. 5. aprillil oli hind aga 1,4 euroga miinuses. Hind kõikus palju ka ööpäeva jooksul.

Hinda kergitasid saastekvootide kallinemine, maagaasi ja kivisöe hinnatõus ning tavapärasest väiksemad veevarud Põhjamaades. Hind poleks nii kõrgele tõusnud, kui tarbimine oleks olnud paindlikum. Tulevikus on ilmselt tarbimine paindlikum aja elektrit õpitakse rohkem varuma.

Uus jaam Olkiluoto 3 hakkab elektrit tooma ilmselt juunikuus. Selle võimsus on 1600 megavatti ehk samas suurusjärgus kui Olkiluoto 1 ja 2 kokku. Pärast reaktori käivitamist kasvab tuumaenergia osakaal Soome elektritootmises 27 protsendi pealt 40 peale.

Erinevalt tuule-energiat toodab tuumajaam energiat ühtlaselt kogu aasta vältel. See võib mõjutada tarbijate elektriarveid, aga see pole kindel. Olkiluoto 3 toimib põhimõttel, et osanikud saavad elektri omahinnaga ja otsustavad ise, mis sellega teevad. Jaama osanikud on suured tööstus- ja energiaettevõtted. Nad võivad elektrit kasutada ise või müüa edasi hulgiturule. See sõltub ettevõtetest, palju nad müüvad. Seetõttu on võimatu prognoosida hinna kujunemist.
Küll aga aitab tuumajaama lisandumine ühtlustada energia tootmist, mis peaks hinda muutma stabiilsemaks. Kõikumisi aga täielikult ära kaotada ei saa. Hulgiturul sõltub hind tootjast, kes teeb viimase pakkumise.

Prognoositakse, et elektri hind hakkab langema suve algul. Aastatel 2023-2025 prognoositakse madalamat hinda kui aastal 2022.