NordenBladet – Eesti majandus- ja taristuminister Taavi Aas ja Soome majandusminister Mika Lintilä allkirjastasid vastastikuse mõistmise memorandumi, mis võimaldab sügiseks hankida regiooni ujuva veeldatud maagaasi (LNG) vastuvõtmise terminali.
“Headel naabritel on mõistlik suuri energiaprojekte ellu viia piiriüleselt. Tegutseme Soomega ühisel gaasiturul ning uue maagaasi tarneallika tagamine on praegu meile mõlemale vajalik, et saaksime tugevdada energiajulgeolekut kogu piirkonnas ning teha lõpparve Venemaa päritolu gaasi tarbimisega,” ütles minister Taavi Aas.
Allkirjastatud ühiste kavatsuste memorandum sätestab, et ühine gaasi varustuskindluse projekt viiakse ellu võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 2022. aasta lõpuks. Plaan on rentida ujuvterminal, mille taasgaasistamise võimekus aastas on vähemalt 30 teravatt-tundi. Riigid jagavad terminali kulud proportsionaalselt sellega, kui palju kumbki gaasi kasutab.
Ujuvterminali piirkonda toomisega tegelevad Eesti süsteemihaldur Elering ja Soomes Gasgrid. Plaani kohaselt tegutseb ujuvterminal edaspidi riigis, kelle terminali teenindav taristu valmib kiiremini ning edaspidi paikneb Inkoo sadamas.
Minister Aas rõhutas, et LNG ujuvterminali piirkonda toomine on ajutine varustuskindluse tagamise projekt. “Tegutseme praegu selle nimel, et saaksime juba eeloleval talvel hakkama ilma Venemaa päritolu gaasita. Olukord Euroopa gaasiturul on järjest ettearvamatum, ning muutub lausa päevadega. Seetõttu on mõistlik vajaliku kiire ajutise LNG vastuvõtuvõimekuse loomise ülesanne anda riikide gaasisüsteemihalduritele, kelle ülesandeks on gaasi varustuskindluse tagamine. Lahenduse ajaline kestvus sõltub sellest, mis ajaks kinnitavad piirkonnas kanda juba pikaajalisemad turupõhised lahendused.”
Järgmise sammuna allkirjastavad Elering ja Gasgrid koostööleppe. Paralleelselt valmistatakse ette Paldiskisse kai ehitust ning käivad läbirääkimised sellega seotud tingimuste ja ujuvterminali rendi üle.
NordenBladet – SAS avab suvel Stockholmi ja Pärnu vahel hooajalise lennuliini. Kuigi Pärnu-Helsingi liinile peavad kohalikud spaad ilmselt peale maksma, siis Stockholmi liini puhul seda kohustust pole.
Vastrenoveeritud Pärnu lennujaam ongi suuremate reiside ootel, praegu peetakse sealt ühendust üksnes Ruhnu saarega.
Aga juba 5. maist hakkab lennufirma NyxAir tegema sealt kaks korda nädalas Helsingi lende.
Kohe pärast jaanipäeva lähevad lahti Stockholmi reisid. Lendab 70-kohaline lennuk ATR-72.
NordenBladet – Rootsi valitsus teatas reedel, et plaanib tugevdada Gotlandi saarel sõjalist taristut. Valitsus plaanib selleks investeerida 163 miljonit dollarit.
Investeeringud suunatakse Gotlandi saarel olevate kasarmute laiendamisele. Tegemist on Läänemerel strateegiliselt olulise saarega.
“Eesmärk on majutada palju rohkem ajateenijaid ja muuta Gotlandil operatsioonid efektiivsemaks,” ütles finantsturgude minister Max Elger.
Rootsi taasaktiveeris 2018. aastal Gotlandi rügemendi. Samuti on Rootsi tugevdanud saare kaitset maa-õhk-rakettidega, vahendas Reuters.
Gotland on Rootsi suurim saar ja asub umbes 330 kilomeetrit põhja pool Kaliningradist.
NordenBladet – Tuumaenergiafirma Teollisuuden Voima (TVO) teatas neljapäeval, et Olkiluoto* kolmanda reaktori täisvõimsusel elektritootmine lükkub edasi. Tootmine hakkab juuli asemel hoopis septembris.
“Viivitus on tingitud sellest, et võimaldada teha jaama jahutussüsteemides täiendavaid ülevaatustöid. Jaama elektritootmine jätkub pärast neid kontrolle,” avaldas TVO.
Olkiluoto kolmas reaktor pidi esialgse plaani kohaselt valmis saama juba 2009. aastal. Reaktori ehitamine venis aga 12 ja pool aastat.
Ehitus läks maksma 11 miljardit eurot, mida on kaheksa miljardi euro võrra rohkem, kui projekteerimisetapis eeldati. Pool sellest summast maksab kinni TVO. Ülejäänud poole summast maksavad hilinemise hüvitusena jaama ehitanud tööstuskontsernid. Need on Prantsusmaa firma Areva ja Saksamaa tööstushiid Siemens.
Esmakordselt ühendati reaktor vooluvõrku juba selle aasta märtsi alguses. Seade ühendati vooluvõrku võimsusega 103 megavatti. Reaktori täisvõimsus on 1600 megavatti. Täisvõimusel kataks reaktor umbes 14 protsenti Soome elektritarbimisest.
_____________________________ * Olkiluoto tuumaelektrijaam on tuumaelektrijaam, mis asub Soomes Rauma lähedal Olkiluoto saarel. 1979. aastal käiku antud jaamas on kolm tuumareaktorit. Pärast kolmanda rektori täisvõimsuse saavutamist 2022. aastal on jaama koguvõimsus 3380 MW. Kolmanda reaktori ehitamine venis 12 ja pool aastat üle kavandatud aja.
Olkiluoto tuumaelektrijaamas on kaks 890 MW keevveereaktorit[1] ja üks 1600 MW surveveereaktor. Esimene reaktor valmis 1978. aastal ning lülitati elektrivõrku oktoobris 1979. Teine reaktor valmis oktoobris 1979 ning on töös alates juulist 1982. Esimesed kaks reaktorit valmisid Rootsi firmade Allmänna Svenska Elektriska Aktiebolaget, Westinghouse Electric Company filiaali, ABB ja Uddcomb Sweden AB ning Soome Finnatomi, Strömbergi, Atomirakennusi, Jukola ja Työyhtymä koostöös. Algselt oli reaktorite võimsus 660 MW. Reaktorite võimsust kasvatati moderniseerimiste käigus 1983–1984, 1995–1998, 2005–2006, 2010–2011 ja 2017–2018. Septembris 2018 pikendati reaktorite litsentsi 2038. aastani.
Detsembris 2000 hakati kavandama kolmanda reaktori ehitamist. Sellekohane otsus tehti 2005. aasta veebruaris ning ehitus algas samal aastal. Ehitama hakates oli Olkiluoto 3 Euroopas esimene kolmanda põlvkonna surveveereaktor EPR. Reaktori kavandatav võimsus oli 1600 MW. Reaktor oli kavas lülitada elektrivõrku 2010. aastal. Peamised ehitajad olid Prantsuse firma Areva ja Saksa Siemens.
Kolmanda reaktori valmimise tähtaega lükati korduvalt edasi ning selle ehitamine venis üle 10 aasta. 2007. aastal alustas Areva Prantsusmaal Flamanville’i tuumaelektrijaama teise EPR tüüpi reaktori ehitust, mis pidi hakkama elektrit tootma 2012. aastal. Ka selle jaama valmimine on nihkunud kümme aastat kavandatust hilisemaks. Esimene valmis saanud EPR tüüpi reaktor on Hiinas 2018. aastal tööd alustanud Taishan 1.
Algselt oli jaama kolmanda ploki maksumuseks kavandatud 3 miljardit eurot. Detsembris 2012 hindas Areva, et reaktori maksumuseks kujuneb 8,5 miljardit eurot. 2019. aastaks olid projekti kogumaksumuse hinnangud kasvanud 11 miljardi euroni. Ka Flamanville EPR reaktori ehituskulud on juba ületanud eelarvet viiekordselt.
Energiaplokki on ehitanud 3800 töötajat viiesajast firmast. 80% ehitajaist on Ida-Euroopa riikidest.
Augustis 2020 teatas Olkiluoto tuumajaama operaator Teollisuuden Voima, et jaama kolmas plokk antakse käiku 2022. aastal. Tuumkütuse vardad paigaldati reaktorisse 2021. aasta kevadel. Reaktor ühendati elektrivõrku 12. märtsil võimsusega 103 MW ning selle võimsust hakati tõstma arvestusega, et reakor saavutaks täisvõimsuse umbes nelja kuuga. Aprilli lõpus teatas Teollisuuden Voima, et Olkiluoto kolmanda reaktori täisvõimsusel elektritootmine lükkub edasi. Tootmine hakkab juuli asemel hoopis septembris.
Arutatud on ka neljanda reaktori rajamist Olkiluoto tuumajaamas, aga viivituste ja ülekulude tõttu kolmanda reaktori ehitusel on see arutelu peatatud.
Tuumajaama juurde on rajamisel Onkalo tuumajäätmete hoidla – maa-alune hoidla ligikaudu 500 m sügavusel. Michael Madsen tegi sellest dokumentaalfilmi “Into Eternity” (“Igavene haud”), kus ta võtab erilise tähelepanu alla küsimuse, kuidas tuleks tähistada see ohtlik paik, nii et see tähistus oleks arusaadav 100 000 aasta jooksul (ükski keel teatavasti nii kaua ei kesta).
NordenBladet – Venemaa ajaleht Izvestija teatas, et riigiduumas kaalutakse võimalust vaadata uuesti läbi ning tõenäoliselt tühistada Saimaa kanali rendileping, kui Soome liitub NATO-ga.
Kremli-meelse Izvestija teatel võidakse kanali rendileping tühistada, kui Venemaa vaatab suhted naaberriigiga Soome NATO-ga liitumise tulemusel uuesti läbi.
Saimaa kanal on üks Soome olulisemaid siseveeteid, rendileping osaliselt läbi Venemaa kulgeva kanali kasutamiseks laevaliikluseks sõlmiti 1962. aastal ning 2013. aastal pikendati lepingut veel 50 aastaks.
Venemaa riigiduuma rahvusvaheliste asjade komisjoni asejuhataja Dmitri Novikov ütles, et kui Venemaa suhted mõne riigiga halvenevad, on täiesti loomulik, et ka headel aegadel tehtud lepingu tuleb uuesti üle vaadata.
Liiklus Saimaa kanalil on Venemaa rünnaku tõttu Ukrainale juba praegu olulisel määral kukkunud, kuna ettevõtted on suunanud oma kaubaveod teistesse transpordiliikidesse ning osa kanalil töötavatest lootsidest on saadetud sundpuhkusele, kirjutas Iltasanomat.
Märtsis teatas Venemaa, et vähendab metsamaterjali vedu Saimaa kanali kaudu oma metsatööstuse kaitseks
Soome kavatses kanalit laiendada
43-kilomeetrine Saimaa kanal on oluline veetee peamiselt hobimeresõitjatele, kuid selle kaudu liikus ka arvestatav kogus Soome metsamaterjali. Venemaa territooriumil asuva kanaliosa pikkus on 29 kilomeetrit ning selle läbimisel on laevadel keelatud Venemaa kallastel randuda või silduda.
Enne Venemaa rünnakut Ukrainale oli Soome alustanud ulatuslikke ettevalmistustöid Saimaa kanali taristu laiendamiseks. Et järvistu veetase on kõrgem kui Soome lahel, on kanalil mitmeid lüüside süsteeme. Soomlased kavatsesid lüüse suurendada ning tõsta veetaset kanalis, et suurendada veetee sügavust. Muutunud geopoliitilises olukorras on arendusprojektide ellu viimine määramatuks ajaks edasi lükatud.
