Eesti: Rahandusministeerium prognoosib tänavu 1-protsendist majanduskasvu ja 19,5 protsenti inflatsiooniks

By

-

august 23, 2022

NordenBladet – Rahandusministeeriumi tutvustas 2023. aasta riigieelarve koostamise aluseks olevat majandusprognoosi, mille järgi kasvab Eesti majandus sel aastal kokku 1 protsendi võrra; tuleval aastal peaks majandus kasvama aga 0,5 protsendi võrra.

Viimatises, aprillis avaldatud suvises majandusprognoosis hindas rahandusministeerium veel Eesti tänavuseks majanduslanguseks 1 protsendi.

2024. aasta majanduse reaalkasvuks prognoosib ministeerium 3 protsenti, 2025. aastaks 2,5 protsenti ja 2026. aastaks 2 protsenti.

Ettevõtted on hästi kohanenud

“Kui kevadel oli ebakindlust ikkagi väga palju ja ei olnud prognoosi tegijatel eriti lihtne prognoosida seda, millise mõjuga sõda meie ettevõtjateni jõuab, siis praeguseks on seis selline, et meie majandus ja ettevõtted on olnud palju paremad kohanejad kui me julgesime arvata,” märkis rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus pressikonverentsil.

Seda saab ministri sõnul öelda erinevate kriiside kohta – väga hästi tulid ettevõtted läbi COVID-19 kriisist ja praeguse seisuga ei ole ka Venemaa peetav sõda sellist mõju kaasa toonud nagu kevadel kardetud.

Võrreldes kevadega näitab praegune prognoos Pentus-Rosimannuse sõnul paremat väljavaadet ka eelarve suhtes – kui aprillis oli põhjust arvata, et eelarve jääb aasta lõpus ligi 4 protsendiga defitisiiti, siis nüüd on defitsiidi prognoos langenud ligi 2,7 protsendile.

Suurim väljakutse majandusele on ministeeriumi sõnul nii sel kui järgmisel aastal kiire hinnakasv, mis pärsib nii tarbimist kui ka investeeringuid. Tänavuseks inflatsiooniks prognoosib ministeerium 19,5 protsenti, tuleval aastal peaks see langema 6,7 protsendile. 2024. aasta inflatsiooniprognoos on 1 protsent, 2025. aastal 1,5 protsenti ning 2026. aastal 1,9 protsenti.

Inflatsioon sööb sissetulekuid

Sisenõudlus pöördub prognoosi kohaselt 2022. aastal langusesse ning jääb nõrgaks ka 2023. aastal. 2023. aastaks ootab ministeerium 0,5 protsendi suurust majanduskasvu. Olukord hakkab paranema alles järgmise aasta teisel poolel.

Inflatsioon survestab ka palku – sel aastal peaks palgakasv jääma 11 protsendi ligi, mis jääb siiski tugevalt alla inflatsiooninumbritele. 2023. aastaks prognoosib ministeerium palgakasvuks 7,4 protsenti, 2024. aastaks 5 protsenti, 2025. aastaks 4,6 protsenti ja 2026. aastaks 4,5 protsenti. Reaalpalk hakkab prognoosi alusel tasapisi taastuma ning võiks ministeeriumi hinnangul 2021. aasta tasemeni jõuda 2025. aastal.

Majandussektorite lõikes panustab majanduskasvu eelseisvatel aastatel enim teenuste sektor. Töötlevat tööstust mõjutab ettevaates sisendhindade tõus ning kesisem ekspordinõudlus seoses peamiste kaubanduspartnerite majanduste jahtumisega.

Rahandusministri kinnitusel ei näe prognoos lähiajal ette maksukoormuse kasvu, vaid see peaks püsima ligi 33 protsendi tasemel järgneva nelja aasta jooksul.

Koostatud majandusprognoos lähtub eeldusest, et sõda Ukrainas ei laiene ning energiatargned Euroopas täielikult ei katke. Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe sõnul on ministeeriumil siiski vastupidiseks juhuks olemas ka kriisistsenaarium.

Eesti: Riskirühmadesse kuuluvad inimesed peaksid ennast esimesel võimalusel vaktsineerima

By

Helena-Reet Ennet

-

august 23, 2022

NordenBladet – Üle 60-aastased ja riskirühmad peaksid tõhustusdoosi tegema esimesel võimalusel. COVID-19 haigestumise statistika näitab, et nii nakatumine kui ka hospitaliseerimine on augustis kasvutrendis ja seetõttu on äärmiselt oluline, et riskirühmadesse kuuluvad inimesed ennast esimesel võimalusel vaktsineeriks ning võtaks kasutusele ka teised nakkuse ennetamise abinõud.

Riskirühma kuuluvad inimesed võiksid seda perearsti ja Tartu Ülikooli peremeditsiini kaasprofessori Marje Oona sõnul teha juba kohe. Riskirühma kuuluvad immunoprofülaktika ekspertkomisjoni hinnangul kõik üle 60-aastased ja üle 12-aastased, kellel on mõne kroonilise haiguse tõttu suurem risk põdeda COVID-19 haigust raskelt. „Kui inimesel on valmisolek ja võimalus ennast vaktsineerida, tõenäosus raskeks haigestumiseks on olemas ning eelmisest vaktsiinidoosist on möödas enam kui pool aastat, võiks ta neljanda doosi teha juba praegu,“ rääkis ta.

Oona lisas, et riskirühmadesse kuuluvad ka inimesed, kellel on suurem tõenäosus kokku puutuda haigetega ning kelleks on tervishoiutöötajad ja hooldekodude personal.

Neljanda doosi võiks ajastada hiljemalt septembrisse

Tartu Ülikooli peremeditsiini professori ning peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja Ruth Kalda sõnul ei suuda me hetkel domineeriva tüve puhul teha nii täpseid prognoose nagu varem. „Omikroni ja praegu valdavalt leviva BA.5 tüve puhul ei suuda me päris täpselt ette näha , kuidas haigus kulgeb, kuid varasemale toetudes on selge, et haigestumise kõrgperioodid on sügis, talv ja varakevad. Seega võiksid ka need inimesed, kes riskirühmadesse ei kuulu, kuid kes soovivad teha neljandat doosi, ajastada selle hiljemalt septembrisse,“ ütles Kalda, kelle sõnul on neljanda doosiga vaktsineerimine efektiivne ka neile, kes riskirühmadesse otseselt ei kuulu.

„See vahe ei ole küll nii ilmne kui riskirühma kuuluvate inimeste raske haigestumise ära hoidmisel, aga kui inimene soovib oma immuunsust raske viiruse vastu turgutada, siis on igati teretulnud ennast sügise saabudes vaktsineerida,“ rääkis Kalda.

Inimeste eesmärgid vaktsineerimise osas võivadki Oona sõnul olla täiesti erinevad sellest, mille on sihiks võtnud näiteks teadusnõukoda ja immunoprofülaktika ekspertkomisjon. „Raske põdemine võib ühe inimese jaoks tähendada seda, et ta vajab haiglaravi näiteks hapnikuravi või kopsude kunstliku ventilatsiooni näol. Kuid inimene võib rasket põdemist defineerida ka kergemate sümptomitega – kõrge palavik, piinav köha või pärast põdemist tekkinud pikaajaline väsimus, mis mõjutab inimese elukvaliteeti olulisel määral,“ nentis Oona.

Tänaste teadmiste kohaselt on COVID-19 haigusel väga palju erinevaid väljendusviise, mis on ajas muutunud. „Alguses nägime palju lõhnataju ja maitsetundlikkusega seonduvaid häireid, mida on nüüdseks jäänud vähemaks. Praegu tekitavad inimestele vaevusi peamiselt jõuetus, südame kloppimine ja hingamishäireid ning kui vaatame erinevaid uuringutulemusi, on näha, et viiruse läbipõdemine võib esile kutsuda ka mitmeid teisi haigusseisundeid. Siin räägime näiteks trombidest, diabeedist ja erinevatest kognitiivsetest häiretest, mille tekkimise tõenäosus on haiguse põdemise järgselt suurem,“ rääkis Oona. Oma praktikas näeb ta palju neid inimesi, kes on teinud otsuse ennast mitte vaktsineerida ja haigus läbi põdeda. „Minu hinnangul pole see mõistlik, sest läbipõdemisega võib inimene endale saada pikaajalised tervisekahjud, sestap on vaktsiin kordades ohutum, kui haigestumine ja näiteks pikk-COVID ning sellega kaasnevad vaevused,“ lisas ta.

Imevitsa pole veel leitud

Küsimusele, kas koroonaviirust saab lähitulevikus samastada gripiga, pole perearstidel anda objektiivset vastust. Teadagi on COVID-19 ringelnud väga lühikest aega ning tõenäoliselt ei suuda viirus oma evolutsioonis lähikuude jooksul jõuda teatavasse lõplikku faasi, kus viirusel pole enam võimalik edasi areneda. „Probleem on seega haiguse uudsus ning fakt, et viirus areneb iga uue tüvega ning sellepärast on ennatlik öelda, et võiksime selle lähikuude jooksul ära unustada. Suurt rolli mängib hoopis see, et me õpime viirusega koos elama, kaitstes ennast nii palju kui võimalik. Siin tulevad appi need teada ja tuntud soovitused, milleks on jätkuvalt vaktsineerimine, isiklik hügieen, maski kandmine ja haigestumise korral eneseisolatsioon,“ selgitas Oona.

„Kahjuks pole seni olemas ühtegi imevitsa või erilisi uusi strateegiaid. Taas tulevad mängu need elementaarsed soovitused maskikandmise, isikliku hügieeni ja kätepesu osas, mis ei tohiks vaktsineerimise kõrval ära ununeda,“ rääkis Kalda. Seega on jätkuvalt inimesed need, kes saavad haiguse ära hoidmiseks ise palju teha, jälgides epidemioloogilist olukorda ning käitudes vastavalt ühiskonnale antud juhistele. „Ning esiti ikkagi vaktsineerimine, sest meil on tõesti väga palju haavatavaid inimesi, kelle jaoks on oht haigestuda ja selle haiguse tagajärjel surra, jätkuvalt olemas,“ lisas ta.

Värsketele prognoosidele toetudes on Eesti immunoprofülaktika ekspertkomisjon andnud soovitused COVID-19 vaktsiini teise tõhustusdoosi osas, millega peaksid ennast vaktsineerima kõik riskirühmadesse kuuluvad inimesed. Riskirühma kuuluvad kõik üle 60-aastased inimesed ning üle 12-aastased, kellel on mõne kroonilise haiguse tõttu suurem risk põdeda COVID-19 haigust raskelt. Teise tõhustusdoosi võiksid inimesed teha kuue kuu möödumisel viimasest doosist või haiguse põdemisest. Tervishoiutöötajate hinnangul satuvad haiglasse jätkuvalt peamiselt need samad riskirühmad ja kõrges eas inimesed. Viimased kuud on näidanud ka seda, et lisaks vaktsineerimata inimestele jõuavad haiglasse ka need vaktsineeritud eakad, kelle eelmisest vaktsineerimisest on möödas juba üle poole aasta.

Soome lastenõuandla ehk neuvola saab tänavu saja-aastaseks

By

Helena-Reet Ennet

-

august 23, 2022

NordenBladet — „Praegu möllav, inimesi tappev maailmasõda on selgelt näidanud, kui oluline on terve ja tugev tõusev põlvkond; see on näidanud, milline aare on igas vanuses, isegi kõige väiksem laps.” Nii väitis oma raamatu eessõnas Soome tuntuim arst Arvo Ylppö. Käimas oli esimene maailmasõda ja Ylppö andis taasiseseisvunud Soome emadele nõu oma raamatus „Ema kui põetaja ja väikese lapse toitja“, vahendab Helsingin Sanomat.

Sel ajal suri iga kaheksas Soome laps enne oma esimest sünnipäeva. Nakkushaiguste ja alatoitumise vastu võitles Ylppö näiteks sellega, et soovitas emadel imetada ja juhendas hügieeni valdkonnas.

Arst töötas välja kõigile teada lahenduse teabe edastamiseks. Soome lastenõuandla ehk neuvola saab tänavu täpselt saja-aastaseks.

Helsingi ja kogu Soome esimene lastenõuandla asutati Lastenlinnas 1922. aasta septembris. Lastenlinna polnud siis veel Taka-Töölö suur kivihaigla, vaid madal puumaja Teisel liinil. Sophie Mannerheim oli selle asutanud üksikemade varjupaigana.

Neuvolate sünnikuupäeva võib aga arvutada ka teisiti. Näiteks Maitopisara ühingul olid 20. sajandi alguses mõned oma väikesed abivajajate nõustamispunktid. Nende kaudu jagati rinnapiima, piimasegu ja beebiriideid. Kuid Ylppö poolt Saksamaalt laenatud leiutis oli lähemal sellele, mida täna mõistetakse neuvolana.

Lastenlinna kelder renoveeriti Arvo Ylppö välja mõeldud töötavate emade „emakursuste” tarvis.

Vastuvõtuala oli seega üks suur ruum, mille servas ootasid emad ja nende lapsed, kuni arst või terviseõde last järjekorras kontrollis ja lapse ema juhendas. Privaatsust ei olnud.

Töölisklassi linnaosas suhtusid mõned inimesed kahtlustavalt Mannerheimi lastekaitseühingusse, mis oli nõustamistegevusega seotud. Emad tõid oma lapsi sellele vaatamata karjakaupa ülevaatusele, vahel abikaasade eest salaja. Nõuandla töö hakkas kiiresti mõju avaldama. Imikusuremus langes kolme protsendini.

Nõustamist ja tervisekontrolli taheti seetõttu ka mujale Soome ja alguses eelkõige tehaste juurde. Algul olid paljud omavalitsused ideele vastu. Arvati, et arstidel on tähtsamatki teha. Seetõttu oli süsteem pikka aega sõltuv organisatsioonide tegevusest.

Ylppö kaasas nõustamistegevusse oma arstidest sõbrad, kes töötasid valla- ja tehasearstidena. Arstid juhtisid enamasti tegevust ja käisid aeg-ajalt vastuvõttudel. Praktikas tegi enamiku kontrollidest õde.

Sageli külastasid terviseõed ka inimeste kodusid. Ja kui iga majakese juurde polnud teed, siis õed suusatasid, sõudsid, ratsutasid ja kõndisid pikki vahemaid.

Hiljem, 1920ndatel aastatel hakati jälgima ka lapseootel emasid, esmalt Helsingis Tehtaankatul seoses esimese Kätilöopisto sünnitushaiglaga.

Sõna neuvola mõtles välja Ylppö kolleegist arst Viljo Rantasalo ja see kinnistus 1930ndatel aastatel.

Pärast Soome Jätkusõda viidi nõuandlad organisatsioonide vastutusalast seadusjärgse tegevuse alla. Samuti oli oluline, et sünnitustoetuse saamise tingimuseks seati nõustamisvisiidid. Seetõttu käisid pea kõik pered Soomes nõuandlas. Nõuandlas käib praegu ligi 100 protsenti ka täna: emadusnõuandlates 99,7 protsenti ja lastenõuandlas 99,6 protsenti.

Nõustamisteenustega hõlmatus on üks olulisemaid põhjusi, miks Soomes langes nii emade kui ka imikute suremus maailmas madalaimale tasemele.

Samuti on palju uuringuandmeid muude rahvatervise eeliste kohta. Nõustamine on tõhus näiteks siis, kui rase ema suitsetab või tarvitab joovastavaid aineid.

Konsultatsioonisõeluuringud on tõhusad erinevate lapse kasvuga seotud sensoorsete kahjustuste ja häirete varajasel tuvastamisel. Ka laste vaktsineerimisega hõlmatus on Soomes tipptasemel.

Eesti: Minister Tõnis Lukas: esikohal on kvaliteetne eestikeelne haridus ja õpetajate järelkasv

By

Helena-Reet Ennet

-

august 23, 2022

NordenBladet — Haridus- ja Teadusminister Tõnis Lukas tutvustas pressikonverentsil algava õppeaasta olulisemaid teemasid ja tegevusi, mis on suunatud eelkõige kvaliteetse eestikeelse üld- ja kutsehariduse ning õpetajate järelkasvu tagamisele.

Minister Tõnis Lukas kinnitas, et valitsuse tegevuskavas on haridusteemad tähtsaimal kohal ja olulisemaks eesmärgiks on seatud võimalikult kiire eestikeelsele haridusele üleminek. „Me ei alusta nullist – väga palju on juba tehtud, häid näiteid võib tuua mitmetes piirkondades ja luubi alla võtame Ida-Virumaa,“ sõnas Lukas. Ta lisas, et peab väga oluliseks õpetajate üldist palgatõusu ning teeb vastava ettepaneku ka riigieelarve läbirääkimistel. „Eesmärk on, et magistrikraadiga õpetaja keskmine palk vastaks 120 protsendile Eesti keskmisest palgast.“

Haridus- ja Teadusministeerium esitab lähipäevil valitsusele eestikeelsele haridusele ülemineku plaani, kus määratleb tegevused üleminekut ettevalmistavaks faasiks kuni märtsini 2023. Eestikeelsele õppele üleminekuks alushariduses ja põhihariduses töötab ministeerium välja mitme seaduse muutmise eelnõu, mis koalitsioonileppe kohaselt võetakse vastu juba 1. novembriks.

Kuna koalitsioonileppe kohaselt algab üleminek eestikeelsele haridusele lasteaedades ning 1. ja 4. klassis 2024. aastal, kavandab ministeerium taas õpetajate kvalifikatsiooninõuete määruse muutmist, et lisada riigikeele oskuse nõue kvalifikatsiooninõuete hulka juba alates 2023. aastast. Selleks, et soodustada kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate lisandumist Ida-Virumaale, soovib ministeerium kehtestada kõigile Ida-Virumaa eesti keeles õpetavatele õpetajatele alampalga koefitsiendi 1,5 ja alushariduses 1,3.

Lõpusirgel on üldhariduse riiklike õppekavade ajakohastamine, kava kohaselt peaks valitsus kinnitama määrused 2022. aasta lõpuks. Suurendatakse aine eesti keel teise keelena nädalatundide arvu 1.–3. klassil seniselt kahelt tunnilt neljale tunnile ning 4.–7. klassil seniselt neljalt tunnilt viiele tunnile. Samuti tõstetakse saavutatavat keeletaset õppeaines eesti keel teise keelena põhikooli lõpus B2 tasemeni ning gümnaasiumi lõpus C1 tasemeni.

Riik eraldab lasteaedadele täiendavat toetust eesti keele õppeks, koolidele on mõeldud mitmed keeleõppetoetused ning eesti keelest erineva emakeelega laste õpetajatele pakutakse mitmesuguseid koolitusi.

Kvaliteetse eestikeelse hariduse pakkumine on üks eesmärke ka uute riigikoolide käivitamisel ja mitme kooli pidamise omavalitsuselt riigile ülevõtmisel. Näiteks alustab 1. septembrist tööd Ukrainast saabunud õppijatele loodud Vabaduse Kool Tallinnas ning riik võtab omavalitsuselt üle Kohtla-Järve Järve Kooli pidamise. Lisaks käivad läbirääkimised Sillamäe Eesti Põhikooli ja Sillamäe Gümnaasiumi pidamise ülevõtmiseks aasta pärast.

Ministeerium jätkab õpetajate järelkasvu tegevuskava elluviimist, mille üks osa on Õpetajate Akadeemia käivitamine. Samuti jätkuvad õpetajate ja haridusasutuste juhtide professionaalset arengut toetavad programmid ja tegevused.

Infopaketti on koondatud uue õppeaasta tähtsamad tegevused ministeeriumi nelja prioriteedi kaupa, ülevaade lõppeva õppeaasta tähtsamatest tegevustest, koroonaviiruse levikuga seotud juhised ja haridusstatistika.

Eesti: Kuressaare kolledž loob sinimajanduskeskust

By

Helena-Reet Ennet

-

august 23, 2022

NordenBladet — „Me võtame kogu info, süstematiseerime kihtide kaupa, paneme dünaamilisse mudelisse, lisame erisused ja ettevõtja soovid,“ kirjeldas Kindsigo. „Tulemuseks saame tervikliku ja kompleksse mudelanalüüsi koos visioonvariantidega ehk siis võimalikult praktilised, toimivad, jätkusuutlikud ja kliimaneutraalsed lahendused.“

Direktori sõnul ongi nende eesmärk pakkuda kõiki osapooli hoidvaid ja toetavaid lahendusi, seda sõltumata sellest, kas tegemist on merekeskkonna, sadamate, meretehnika (tuulikud, laevad, sumbad) või muu merega seonduvaga.

„Visiooniseminaril „Tark meri“ kõneldut saab hinnata kui majakat, mis hakkab näitama TalTechi Kuressaare kolledži ning sedakaudu ka kogu Tallinna Tehnikaülikooli kõiki seitset sinimajanduse sihti,“ hindas Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land. „On ju selge, et praegu peame unistama strateegiliselt, väljakutsete keerukusele vääriliselt, seega nutikalt, energeetika ning jätkusuutlikkuse väljakutseid arvestades.“

Rektori sõnul eeldab sinimajanduses edu saavutamine koostööd nii Eesti riigi, saarte omavalitsuste, Saaremaa tugeva ettevõtluskogukonna ning teiste teemast huvitatud ülikoolidega. Kolledži direktori Merit Kindsigo sõnul võetaksegi juba lähiajal taas ühendust visiooniseminaril esinenud keskkonnaministri Madis Kallasega, Saaremaa vallavanema Mikk Tuisu ja huvitatud ettevõtjatega, seatakse paika eelistuste järjestus, pannakse kokku meeskond ning alustatakse esimeste projektitaotluste kirjutamist. Lisaks on alustatud ettevalmistusi koostööks Prints Edwardi saare ülikooliga Kanadas.

Vaata visiooniseminari fotosid SIIT.