NordenBladet – Kolmapäeval, 24. augustil toimub Eesti Rahva Muuseumis infopäev, kus 26 muuseumit ja külastuskeskust üle Eestimaa tutvustavad haridustöötajatele oma haridusprogramme, õpitubasid ja muuseumitunde.

Tegemist on traditsioonilise sündmusega, kus lisaks muuseumite infoga tutvumisele saavad õpetajad üle pika suve üksteisega kokkusaamise üle rõõmustada. “Muuseumihariduse infopäev on suurepärane võimalus paari tunni jooksul saada hea ülevaade kõigest sellest, mida Eesti muuseumid pakuvad. Ja valikut tõesti on! Juba Eesti Rahva Muuseumil endal on kamaluga erinevatel teemadel ja mitmele kooliastmetele sobivaid muuseumitunde ja õpitubasid välja pakkuda,” rääkis ERMi direktor Kertu Saks. Oluline on ka asjaolu, et kõik osalevad haridustöötajad saavad ise terve päeva vältel ERMi kõigi näitustega tasuta tutvuda.

Päeva avab kell 11 kunstikollektsionäär Enn Kunila ja kunstiajaloolase Eero Epneri kuraatorituur näitusel “Värvide ilu. Eesti kuldaja kunst Enn Kunila kollektsioonist”. Kell 12 algavad laval etteasted, kus muuseumid tutvustavad oma järgmise kooliaasta haridusprogramme. Paralleelselt toimub haridusmess. Infopäevast osavõtnute vahel loositakse päeva lõpus välja tasuta klassiekskursioonid ERMis kohal olevatesse muuseumidesse.

Infopäeval osalevad muuseumid üle Eesti. Lisaks ERMile Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, Rahvusarhiiv, Jääaja Keskus, PROTO avastustehas, Vabamu, Tartu Mänguasjamuuseum, SA Eesti Maaelumuuseumid, Eesti Maanteemuuseum, Nukuteatrimuuseum, Eesti Meremuuseum, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum, Tartu linnaajaloo muuseumid, SA Virumaa Muuseumid, Tartu Kunstimuuseum, Sibulatee muuseumid, Tartu Ülikooli muuseum, Vana-Võromaa muuseumid, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnamuuseum, Tallinna Linnamuuseum, SA Eesti Ajaloomuuseum, TYPA, ERMi Heimtali muuseum, Eesti Rahva Muuseum, Tartu Ülikooli teaduskool, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed.

Osalemine on tasuta ning oodatud on kõik haridustöötajad. Registreerumine on veel võimalik https://www.erm.ee/et/muuseumihariduse-infopaev-2022.

Lisainfo: Kaari Siemer, ERMi hariduskeskuse juhataja, telefon 5646 4468

NordenBladet – 28. juulil avastati Stroomi rannapargis merest mõnesaja meetri kaugusel maa seest välja pressiv õline mass. Kaevetööde käigus, mis viidi läbi juba samal päeval, kaevati maa seest välja 7,5 tonni bituumeni jääke. Sel nädalal algab Stroomi rannas vee all pinnasesse mattunud naftareostuse uuring eesmärgiga koostada selle põhjal reostuse likvideerimise plaan ja reostus eemaldada.

Põhja-Tallinna linnaosavanem Manuela Pihlap selgitas, et tööde teostaja otsing võttis aega, sest ülesanne oli keskmisest keerukam. Eestis on vaid mõni juhtum, kui veekogu põhjapinnases on tulnud teha uuringuid ja reostus likvideerida. “Mitme ostumenetluse tulemusel leidsime koostööpartneri, kelle abil saame alustada uuringuga, et selgitada reostuse täpne asukoht ja ulatus.” Töid teostab OÜ REI Geotehnika.

Pärast uuringu tulemusi, mil on selge reostuse ulatus ja asukoht, tuleb korraldada hange likvideerija leidmiseks.

Naftajääkide reostuse esimesed märgid Stroomi ranna vees avastati juuni lõpus, kui tuvastati rannavees ja liival üksikuid väiksema suurusega õliseid laike. Põhja-Tallinna vanema Manuela Pihlapi sõnul reageerisid linnaosavalitsus koostöös Päästeameti ja Keskkonnaametiga operatiivselt ning reostusala märgistati piiretega.

Juuni lõpus võttis Keskkonnaamet reostusest ka proovid, mis saadeti laborisse. Reostuse päritolu on teadmata, kuid selle põhjal, kui sügaval reostus asub ja kuidas käitub, võib arvata, et tegu on vanema raske kütteõli (masuut) jääkreostusega, mis on nüüd, mil lained on aja jooksul liivakihi õhemaks kulutanud ja mujale kandnud, on pinna lähedale jõudnud.

“Pärast kaldajoone põhjalikumat uuringut kinnitas Keskkonnaamet, et tegemist on paikse iseloomuga naftasaaduste reostusega. Sellise reostuse eemaldamiseks merepõhjast on vajalik reostusuuring ja saneerimiskava. Uuringu eesmärk on välja selgitada reostuse ulatus, allika täpne asukoht ning reostuse iseloom. Viimasest sõltub ka vajalike tööde esialgne ajakava,” ütles Manuela Pihlap. „Oleme tänulikud Keskkonnaametile, kes on kiiresti reageerinud, väljastanud kõik vajalikud load ning pakkunud igakülgset nõu protsessi jooksul.“

Terviseameti sõnul leidis veeproovide tulemusi hinnates kinnitust võimalus, et naftasaaduste reostus võib levida seni teadaolevast alast kaugemale. Terviseameti soovitusel on Pelguranna/Stroomi supluskohas ujumine tungivalt mittesoovitatav kuni reostuse kõrvaldamiseni ja rannas lehvib lilla lipp.

2022. aasta suvehooaja jooksul avastati Stroomi piirkonnas kaks reostuse juhtumit. Teine juhtum leidis aset kuu aega hiljem, maismaal 28. juulil, kui Stroomi rannapargis avastati merest mõnesaja meetri kaugusel maa seest välja pressiv õline mass. Kaevetööde käigus, mis viidi läbi juba samal päeval, kaevati maa seest välja 7,5 tonni bituumeni jääke.

Välja kaevatud reostus utiliseeriti ja pinnas täideti ja siluti. Keskkonnaamet võttis proovid ja saatis need laborisse alalüüsimiseks ja võrdlemiseks Stroomi rannast varasemalt tuvastatud reostusega. Tulemustest selgus, et reostuse põhjuseks olid maa sees olevad ja maapinnale imbunud asfaltbituumeni jäägid. Laborianalüüsi põhjal võib hinnata, et vees ja haljasalal olevad naftaproduktid on sarnased.