Soome: Helsingi laevaehitustehase alltöövõtja Merima Oy esitas laevaehitustehase vastu pankrotinõude

By

-

september 9, 2022

NordenBladet – Helsingis asuvat laevaehitustehast on raskelt mõjutanud Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonid. Ettevõtte alltöövõtja esitas laevaehitustehase vastu teisipäeval pankrotiavalduse. Soome lehed Kauppalehti ja Tekniikka & Talous teatasid Soome rahvusringhäälingu Yle sõnul, et Helsingi laevaehitustehase vastu on esitatud pankrotimenetluse alustamise nõue.

Väljaandes Tekniikka & Talous kirjutati, et Helsingi laevaehitustehase alltöövõtja Merima Oy, mis tegeleb laevaehituse protsessis laevasisemuste tootmisega, esitas teisipäeval (06.sept) Helsingi ringkonnakohtusse laevaehitustehase vastu pankrotinõude.

Helsingi laevaehitustehase omanik on alates 2019. aastast Küprosel paiknev ettevõte Algador Holdings, mille põhiomanik on Vladimir Kasjanenko. Belgia passiga Kasjanenkol on väidetavalt sidemed Vene presidendi Vladimir Putiniga.

Laevaehitustehase äritegevust on raskelt mõjutanud Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonid.

Augusti alguses palus Helsingi laevaehitustehas Soome välisministeeriumilt ekspordiluba, et ehitada Venemaa jaoks valmis tellitud jäämurdja.

Tollal väitis ettevõte, et jäämurdja ehitamine tekitaks juurde 2100 töökohta.

Jäämurdjate ehitamine Venemaa jaoks on Euroopa Liidu sanktsioonide kohaselt keelatud, kuid Soome välisministeerium kaalub erandi tegemist.

Helsingi laevaehitustehase uue tegevjuhi Kim Salmi sõnul leitakse vaidluses alltöövõtjaga lahendus, vahendas Yle. Salmi sõnul ei ole vaidluse keskmes olev summa suur ning see tüli peaks olema läbirääkimiste käigus lahendatav.

Laevaehitustehas on spetsialiseerunud arktika oludele vastavate laevade ehitamisele ning seal on valmis ehitatud ka mitu jäämurdjat.

Euroopa Keskpank (ECB) tõstis baasintressimäära 0,75 protsendipunkti

By

Helena-Reet Ennet

-

september 8, 2022

NordenBladet – Euroopa Keskpanga nõukogu tõstis kolme baasintressimäära 75 baaspunkti ehk 0,75 protsendipunkti võrra. Keskpank põhjendab intressimäärade tõstmist vajadusega langetada euroala inflatsiooni. Praegusest hinnangust lähtuvalt kavatseb ECB nõukogu baasintressimäärasid järgnevate istungite jooksul veelgi tõsta, et pärssida nõudlust ja pakkuda kaitset inflatsiooniootuste pideva tõusu ohu vastu, teatas Eesti Pank.

Nõukogu otsustas kehtestada alates 14. septembrist põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 1,25 protsenti, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 1,50 protsenti ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 0,75 protsenti.

Hoiustamise püsivõimaluse intressimäära tõstmisega nullist kõrgemale ei ole enam vaja kasutada ülereservidelt makstavate intresside kaheastmelist süsteemi. Seetõttu tegi ECB nõukogu neljapäeval otsuse see süsteem peatada, määrates kordajaks nulli.

Enne neljapäeva tõstis Euroopa Keskpank baasintressimäärasid juulis, toona esmakordselt 11 aasta jooksul.

Baasintressimääradega on seotud pankade pakutavate laenude intressid, mistõttu baasintressimäärade tõustes kasvavad ka laenude intressimäärad.

Euroopa Keskpank teatas ka varaostukava jätkumisest. ECB nõukogu kavatseb jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist pikema aja jooksul.

Samuti kavatseb ECB nõukogu reinvesteerida pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid vähemalt kuni 2024. aasta lõpuni.

Eurostati kiirhinnangu kohaselt oli euroala inflatsioon augustis 9,1 protsenti. Seda hoogustavad endiselt energia- ja toiduainehindade kiire tõus, majanduse taasavanemisest tulenev nõudlussurve mõnes sektoris ja pakkumispoolsed kitsaskohad. Hinnasurve on jätkuvalt tugevnenud ja laienenud majanduses tervikuna ning inflatsioon võib lähitulevikus veelgi hoogustuda, märkis Eesti Pank.

ECB eksperdid on inflatsiooniprognoose märkimisväärselt ülespoole korrigeerinud ja eeldavad nüüd, et inflatsioon on 2022. aastal keskmiselt 8,1 protsenti, 2023. aastal 5,5 protsenti ja 2024. aastal 2,3 protsenti.

Pärast elavnemist 2022. aasta esimesel poolel peaks euroala majanduskasv hiljutiste andmete kohaselt tunduvalt aeglustuma ning 2022. aasta lõpupoole ja 2023. aasta esimeses kvartalis seiskuma. Väga kõrged energiahinnad vähendavad inimeste sissetulekute ostujõudu ning ehkki pakkumispoolsed kitsaskohad leevenevad, piiravad need endiselt majandustegevust.

Peale selle kahjustab ettevõtjate ja tarbijate kindlustunnet ebasoodne geopoliitiline olukord ning eriti Venemaa Ukraina-vastane sõjaline agressioon, märkis Eesti Pank. See väljavaade kajastub ECB ekspertide värskeimates majanduskasvu prognoosides, mida on kuni 2022. aasta lõpuni ja kogu 2023. aastaks märkimisväärselt allapoole korrigeeritud. Nende prognooside kohaselt peaks majandus kasvama 2022. aastal 3,1 protsenti, 2023. aastal 0,9 protsenti ja 2024. aastal 1,9 protsenti.

Euribor (European Interbank Offered Rate) jätkab intressimäärade kergitamise ootuses tõusu

By

Helena-Reet Ennet

-

september 8, 2022

NordenBladet – Kuue kuu euribor kerkis kolmapäeval intressimäärade tõusu ootuses 1,363 protsendini. Euribor on üleeuroopaline pankadevaheline intressimäär, millega laenavad selles kokku leppinud Euroopa pangad üksteisele raha.

Euribor oli negatiivne alates 2015. aasta lõpust ning tõusis taas positiivseks tänavu juunis. Kõige kõrgem oli see 2008. aasta sügisel, mil intressimäär ulatus 5,4 protsendini. Üle ühe protsendi jõudis kuue kuu euribor tänavu 29. augustil.

Kuue kuu euribor on aluseks suurele osale Eestis väljastatud kodulaenudest ning selle tõus tähendab paljudele igakuiste laenumaksete kallinemist.

Euroopa Keskpanga tänase ja varasemate intressitõstmise otsuste taga on mure liiga kiireks läinud inflatsiooni pärast. Paraku toob intresside tõus kaasa ka majanduse jahtumise.

Viimati tõstis ECB juulis peale kümnendipikkust pausi baasintressimäärasid 0,50 protsenti. Alates 27. juunist kehtestas nõukogu refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 0,50 protsenti, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 0,75 protsenti ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 0,00 protsenti.

Analüütikute hinnangul võib keskpank tõsta intressimäärasid 0,75 protsendipunkti võrra, mis oleks kiireim tõus ajaloos.

Eesti: Enefit Greeni tootmisandmed – august 2022

By

Helena-Reet Ennet

-

september 8, 2022

NordenBladet — Enefit Green tootis augustis 64,1 GWh elektrienergiat ehk kolmandiku võrra vähem eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Tootmistulemust mõjutasid peamiselt Eesti ja Leedu tuuleparkide madalam toodang ning vähemal määral ka planeerimata seisak Iru elektrijaamas. Päikeseenergia toodang kasvas augustis 2022 aastatagusega võrredes 61,5%.

Kuu keskmised tuulekiirused olid Eesti ja Leedu tuuleparkides vastavalt 5,3 m/s ja 5,1 m/s (augustis 2021 olid mõõdetud keskmised tuulekiirused vastavalt 6,4 m/s ja 5,8 m/s). “Kasutasime tagasihoidlikke tuuleolusid mitmete plaaniliste hooldustööde läbiviimiseks eesmärgiga tagada parem töökindlus järgnevates tuulisemates kvartalites,” kommenteeris Innar Kaasik, Enefit Greeni juhatuse liige ja tootmisvaldkonna juht.

Koostootmise segmendi elektritoodangu 24% languse põhjuseks oli 10-päevane planeerimata seisak ja hooldus Iru elektrijaamas. Sellest tulenevalt vähenes Iru jaama elektritoodang augustis 33% ehk 4,2 GWh võrra võrreldes eelmise aastaga. Samal põhjusel vähenes ka kogu soojusenergia toodang aastataguse perioodiga võrreldes 25,8% võrra 37,8 GWh-ni.

Kaasiku sõnul põhjustasid seisaku jäätmeenergiaploki ühes auru ülekuumendis ilmnenud lekked. “Remonttööde käigus selgus, et kahjustatud ülekuumendi tuleb täies ulatuses välja vahetada, et vältida planeerimata hooldusseisakud eesseisval kütteperioodil. Sellest tulenevalt peatasime eelmisel nädalal kahjustatud ülekuumendi vahetuseks töö Iru elektrijaamas. Remondiperioodil ei toimu elektri- ja soojatootmist jäätmeenergiaplokis. Tööde kestuseks on kavandatud viis nädalat,” selgitas Kaasik.

Pelletitoodang kahanes augustis 2022 aastataguse perioodiga võrreldes 5,3% võrra 14,0 tuhande tonnini.

August 2022
August 2021
Muutus, %

Elektrienergia toodang riikide kaupa, GWh

Eesti
39,0
61,2
-36,3%

Leedu
18,6
29,0
-36,0%

Läti
4,1
3,8
6,8%

Poola
2,5
1,9
30,7%

Kokku
64,1
95,9
-33,2%

Elektrienergia toodang segmentide kaupa, GWh

Tuul
47,2
76,5
-38,4%

Koostootmine
12,7
16,8
-24,2%

Päike
4,2
2,6
61,5%

Muud
0,1
0,1
0,7%

Kokku
64,1
95,9
-33,2%

Soojusenergia, GWh
37,8
51,0
-25,8%

Pelletid, tuh t
14,0
14,8
-5,3%

Lisainfo:Sven Kunsing
Finantssuhtluse juhtinvestor@enefitgreen.ee
https://enefitgreen.ee/investorile/

Enefit Green on üks juhtivatest ja mitmekülgsematest taastuvenergia tootjatest Läänemere piirkonnas. Ettevõttele kuuluvad tuulepargid Eestis ja Leedus, koostootmisjaamad Eestis ja Lätis, päikesepargid Eestis ja Poolas, pelletitehas Lätis ning hüdroelektrijaam Eestis. Lisaks arendab ettevõte mitmeid tuule- ning päikeseparke ülalnimetatud riikides ja Soomes. 2021. aasta lõpu seisuga oli ettevõtte installeeritud elektritootmise koguvõimsus 457 MW ning soojusenergia tootmise koguvõimsus 81 MW. 2021. majandusaasta jooksul tootis ettevõte 1193 GWh elektrienergiat ja 618 GWh soojusenergiat.

Eesti: Riik hakkab piirama EL-i väliste riikide kodanike võimalust Eestis kinnisvara omada

By

Helena-Reet Ennet

-

august 29, 2022

NordenBladet – Enamikel Venemaa kodanikest kinnisvaraomanikel on Eestis elamisluba, kuid neist ligi 4500 isikul on vaja Eesti külastamiseks viisat, mistõttu võib nende kinnisvara viisakeelu tõtta jääda hooleta. Eestis on Venemaa kodanikel 41 351 kinnistut, Valgevene kodanikel 919. Enamikel üks korter, kuid kõige enam ühel inimesel 24 kinnistut.

Kui enamik kinnisvaraomanikest elavad Eestis elamisloaga, siis ligikaudu 12 protsenti ehk 4500 inimest võivad viisakeelu tõttu kaotada ligipääsu oma kinnisvarale.

Siseministeeriumi asekantsler Veiko Kommusaar ütles ERR-ile, et kui sanktsioonide tõttu jääb Venemaa kodanikust kinnisvaraomanik Eestis võlgu, võib see lõpuks tähendada kinnistust ilma jäämist.

“Selle põhjustaja on Venemaa võim, kes otsustas Ukrainale kallale tungida ja loomulikult Venemaa inimesed selle tõttu kannatavad. See küsimus on eelkõige Venemaale endale, miks nende inimesed peavad kannatama selle tõttu, mida nende režiim korraldab. Tõepoolest, kui ei ole võimalik inimesel endal leida neid viise kinnisvaraga toimetamiseks, siis äärmuslik tagajärg võib saabuda. Me siin hetkel küll ei näe, et Eesti peaks astuma leevendavaid samme.”

Kommusaar nentis, et Venemaa kodanike kinnistute suur hulk on Eestile ka julgeolekurisk.

Avafoto: NordenBladet