Reede, detsember 19, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7523 POSTS 1 COMMENTS

Eesti: LHV Groupi tulemused augustis 2022

NordenBladet — AS LHV Group teenis augustis konsolideeritult 3,3 miljonit eurot puhaskasumit. Seejuures teenis AS LHV Pank 6,6 miljonit eurot puhaskasumit, 0,5 miljonit eurot sellest Ühendkuningriigi filiaaliga seotud klientide teenindamisest. AS LHV Varahaldus teenis 96 tuhat eurot puhaskasumit, AS LHV Kindlustus 111 tuhat eurot puhaskahjumit ja LHV UK Limited 0,9 miljonit eurot puhaskahjumit.

Muidu tugeva tulemusega kuud mõjutas finantsinvesteeringu allahindlus summas 2,3 miljonit eurot piiranguteta pangalitsentsi taotlevasse Ühendkuningriigi krediidiasutusse Bank North. Tulenevalt rahastusvooru indikatsioonidest on ettevõtte väärtus langenud. LHV jaoks on edasise osas mitmeid strateegilisi valikuid, kuivõrd ettevõttega seotud äriline pool on väljastatud laenude nõudluse ja tingimuste osas ületanud ootusi.

LHV Groupi konsolideeritud laenuportfell ületas augustis esimest korda 3 miljardi euro piiri, kasvades kuuga 53 miljoni euro võrra, millest ettevõtete laenud kasvasid 24 miljonit eurot ja jaelaenud 29 miljoni euro võrra. Sealjuures on eluasemelaenude portfell ületanud 1 miljardi euro mahu. Krediidikvaliteet püsib heal tasemel. Konsolideeritud hoiused vähenesid 126 miljoni euro võrra, seejuures vähenes maksevahendajate hoiuste maht 230 miljoni euro võrra, samal ajal kui tavaklientide hoiused kasvasid 102 miljoni euro võrra. LHV juhitud fondide maht kasvas kuuga 4 miljoni euro võrra. Augustis töödeldi 1,9 miljonit finantsvahendajatest klientidega seotud makset.

LHV lähikvartalite väljavaadet on hakanud tugevalt mõjutama intressimäärade tõus. Seetõttu on LHV kasumlikkuse osas jõudmas järele LHV finantsplaanile, kui mitte arvestada finantsinvesteeringu allahindlust.

Grupi peamised lisatulud on seotud üldise intressimäärade tõusuga, millest kõige olulisem on Euroopa Keskpanga hoiuste intresside jõudmine positiivseks. Negatiivsete intresside keskkonnas tõi likviidsusportfelli hoiustamine LHV-le otsest kulu 15 miljonit eurot aastas. Euroopa Keskpanga rahapoliitiliste otsuste najal pank seda kulu enam kandma ei pea ning septembrikuise intresside tõstmise tulemusena hakkab likviidsusportfell tooma tulu, sel aastal hinnanguliselt 3-4 miljonit eurot. Samuti mõjutab intresside tõus positiivselt tulusid laenuportfellilt, millest 91% on seotud 6 kuu euriboriga ning mis hinnastatakse jooksvalt ümber uutele tasemetele.

LHV Panga klientide arv suurenes kuuga 4800 võrra 359 tuhande kliendini, arveldavate klientide arv kasvas 2700 võrra. Panga intressitulud kasvavad plaanitust kiiremini, samuti on teenustasutulud paranemas, kuna virtuaalvääringu klientide tulude langus on asendumas teenustasutuludega teistelt klientidelt. Augustis uuendas pank õppelaenu tingimusi ja hakkas tudengitele mõeldud laenu pakkuma turu kõige soodsama intressiga. See on huvi õppelaenu vastu selgelt kasvatanud.

Varahalduse tulemust mõjutas nõrgem kuu aktsiaturgudel. LHV II samba klientide arv jäi 132 tuhande kliendi tasemele. Ülejäänud turu taustal on LHV pensionifondid hoidnud väärtust. Suuremad pensionifondid olid augustis kerges languses, kui M, L ja XL alanesid vastavalt 0,2%, 0,4% ja 0,4%.

Kindlustuse ärimahud jätkasid kiiret kasvu: sõlmiti 13 600 kindlustuslepingut mahuga 2,1 miljonit eurot. Kokku hüvitati 378 kahjujuhtumit ning klientide rahuolu kahjukäsitlusega oli jätkuvalt kõrgel tasemel. Tegevuskulud jäid planeeritust väiksemaks. Kindlustuse efektiivsusnäitajad on paranemas.

LHV UK Limited jätkab krediidiasutuse litsentsi taotlemise tööd. Peamine rõhk on organisatsiooni ehitamisel, tehnoloogia arendustel ja migratsiooni ettevalmistamisel, äritegevuse üleviimise ettevalmistamisel ja regulatiivsetel ettevalmistustel.
LHV finantsplaan muutustele vaatamata püsib.

AS-i LHV Group aruanded on saadaval aadressil: https://investor.lhv.ee/aruanded.
LHV Group on suurim kodumaine finantskontsern ja kapitali pakkuja Eestis. LHV Groupi peamised tütarettevõtted on LHV Pank, LHV Varahaldus ja LHV Kindlustus. Grupi ettevõtetes töötab üle 820 inimese. LHV pangateenuseid kasutab augusti seisuga 359 000 klienti, LHV hallatavatel pensionifondidel on 132 000 aktiivset klienti ja LHV Kindlustusega on kaitstud 149 000 klienti. LHV Ühendkuningriigi filiaal pakub panganduse taristut enam kui 200 rahvusvahelisele finantsteenuste ettevõttele, mille kaudu jõuavad LHV makseteenused klientideni üle terve maailma.

Priit RumLHV kommunikatsioonijuht
Telefon: 502 0786
E-post: priit.rum@lhv.ee

 

Soome on maailmas kõige kiiremini soojenev riik

NordenBladet — Soomes on keskmine õhutemperatuur viimaste aastakümnetega kerkinud rohkem kui üheski teises riigis maailmas. Alates 1979. aastast on Soomes keskmine õhutemperatuur kerkinud 0,54 kraadi võrra iga kümne aastaga, selgub Soome ilmateenistuse andmetest.

Sooja on olnud tunda ka käesoleval aastal, kui veel augusti lõpus oli sooja 30 kraadi. Nii soe oli Soomes viimati 1959. aastal, vahendab Sveriges Radio.

Soomes tähendab kliima soojenemine seda, et üleujutused on rohkem linnades. Lumikate väheneb, kevadeti on lume sulamisvett vähem ning üleujutused vähenevad. Samal ajal kasvab hoovihmade ja üleujutuste oht linnades.

Kliimamuutus lisab äärmuslikke ilmaolusid terves maailmas. Viimasel ajal on palju olnud juttu üleujutustest Pakistanis, Kalifornia metsapõlengutest ja Euroopa jõgede kuivamisest.

Avafoto: NordenBladet

Eesti: Tallinn julgustab elanikke hoonetele päikesepaneele paigaldama ning pakub “Fassaadid korda” rohepöördetoetust

NordenBladet – Tallinn julgustab oma elanikke hoonetele päikesepaneele paigaldama ja enda tarbeks elektrit tootma. Elektrilevi sõnul on Tallinnas enamikus piirkondades piisavalt vaba võimsust, et korteriühistud saaksid elektrit lisaks enese tarbeks toodetule ka võrku edastada.

Tallinnal valmis hiljuti päikesepaneelide juhend, millega julgustatakse elanikke paneele paigaldama ja antakse juhised, kuidas ja milliseid paneele linnakeskkonnas paigaldada.

Päikesepaneele on võimalik paigaldada ka muinsuskaitsealustele ja miljööväärtuslikus piirkonnas asuvatele hoonetele. Sel juhul aga kehtivad paneelide väljanägemisele ja paigaldusele ranged nõuded: näiteks ei tohi paneelid ei tohi rikkuda hoonete välimust ega kahjustada väärtuslikke konstruktsioone.

Elektrilevi jaotusvõrgus olevad vabad võimsused on toodud Elektrilevi kodulehel vabade võimsuste kaardil.

Tallinnas on augusti lõpu seisuga Elektrileviga sõlmitud elektritootja võrguleping 125 korteriühistul (koguvõimsusega 2,3 megavatti) ja 441 eramajal (kokku 3,86 megavatti).

Tallinn ei piirdu päikesest elektri tootmise julgustamisel ainult õpetussõnadega, vaid pakub korteriühistutele ka rahalist toetust. Toetuse “Fassaadid korda” koosseisus on rohepöördetoetus, millega saab katta kuni 30 protsenti taastuvenergia tootmise, energia muundamise ja energiatoodangu salvestamise seadmete paigaldamise projekti ja töö maksumusest, maksimaalselt 20 000 eurot korterelamu kohta.

Lippuse sõnul saab toetust kasutada lisaks katusepaneelide soetamisele ka energia salvestamise seadmete ostuks ning projekti koostamiseks või majale energiaauditi tellimiseks.

 

Väljavõtteid Tallinna juhendist:

Tüüpilise eramaja katusele mahub kuni 10 kilovati jagu päikesepaneele ning nii suur süsteem toodab aastas ligikaudu 8000 kilovatt-tundi elektrienergiat.

Sellise süsteemi hind koos maksude ja teenustasudega on umbes 12 000 eurot.
Investeeringu rahalise tasuvuse suurendamiseks on mõistlik võimalikult palju elektrit kohapeal ära kasutada, sest oma elektri pealt ei tule maksta võrgutasusid.
Sõltuvalt majapidamiste elektritarbe erisustest ja elektri börsihinnast tasub päikesepaneelide paigaldamine üldiselt ära 8–15 aastaga. Oluline on see, et päikesepaneelidele antakse enamasti 25-aastane garantii, mis tähendab, et need võivad teenida oma hinna kahekordselt tagasi.

Tüüpilise kuue trepikojaga üheksakorruselise paneelmaja katusele mahub 50 kilovati jagu paneele. Kuna suur osa energiast kulub ära kohapeal, saab piirduda jaotusvõrku müümisel umbes 15-kilovatise liitumisega.

Avafoto: Pexels

Alates 19. septembrist peatavad Poola ning Balti riigid Schengeni turismiviisaga Vene kodanikele sisenemise

NordenBladet – Balti riigid ja Poola kehtestavad Schengeni turismiviisaga Vene turistidele sissesõidupiirangu alates 19. septembrist, ütlesid Eesti valitsuse liikmed neljapäeval pressikonverentsil. Vene kodanike sisenemise piiramisel jäävad kehtima juba varem paika pandud erandid, mis hõlmavad sugulaste külastamist ning muid humaanseid põhjuseid.

Kallas tõi sisenemispiirangu kehtestamise ühe põhjusena esile turvalisuse teema, kuna Eesti ei suuda kõiki saabujaid kontrollida, arvestades, et koos Venemaa agressioonisõjaga Ukrainas käib ka hübriidsõda. Eesti peab rakendama tohutuid ressursse, et hoida piir turvalisena, tõdes peaminister.

Kallas märkis ka, et kuna lennuliiklus on Venemaale kehtestatud sanktsioonide tõttu peatatud, siis on Venemaa piiririikidele langenud väga suur koormus. Ta rõhutas, et pärast välisministrite eelmise nädala kohtumist tunnistas ka Euroopa Komisjon piiririikide õigust otsustada riiklikul tasandil sisenemise piiramist.

Lisaks tasub silmas pidada ka seda, et uuringute kohaselt toetab üle 70 protsendi venemaalastest Vene agressioonisõda Ukrainas, märkis ta. Ning reisimine Euroopas Liitu ei ole inimeste õigus, vaid privileeg, lisas ta.

Välisminister Urmas Reinsalu teatas piirangule viidates, et kutsub Venemaa kodanikke juba praegu Eestisse mitte tulema. “Te ei ole siin teretulnud!” ütles ta ning lisas, et õiguslik keeld rakendub 19. septembrist.

Siseminister Lauri Läänemets selgitas pressikonverentsil, et alates 19. septembrist ei saa Eestisse siseneda need Schengeni viisa omanikud, kelle reisi eesmärk on turism, sport, kultuur ning kehtima jäävad samad erandid, mida Eesti rakendas juba suvel.

“Sellega sulgeme Venemaa kodanikele olulise tee Euroopa Liitu,” rääkis Läänemets ning tõi välja, et kui Eesti antud viisade puhul vähenes saabunud inimeste arv 600 Vene kodanikult ööpäevas 100-150 kanti, siis nüüd prognoosib siseministeerium 400-500 saabuja vähenemist umbes sajale. “Ehk toimub päris suur vähenemine,” tõdes ta.

Euroopa Komisjoni teatel on Schengeni viisa väljastatud miljonile venelasele, mitte 10 miljonile, nagu on varem öelnud Eesti valitsus.

Avafoto: NordenBladet

Soome käivitas neljapäeval Fingridi Huutokoski ja Forssa varuelektrijaamad

NordenBladet – Neljapäeva hommikul tootis Olkiluoto tuumajaama kolmas reaktor planeeritust vähem elektrit, mistõttu jäi Soome elektritoodang oodatust väiksemaks ja tuli tööle panna tagavarajaamad, vahendab Soome rahvusringhääling Yle.

Soome elektri põhivõrku haldav Fingrid teatas, et neljapäeva hommikul panid nad elektribilansi hoidmiseks tööle kaks varuelektrijaama. Kell 7.39 hommikul käivitati Fingridi Huutokoski ja Forssa varuelektrijaamad.

Fingridi eksperdi Jani Pelvo sõnul jäi neljapäevahommikune elektritoodang oodatust väiksemaks, sest katsefaasis olev Olkiluoto tuumajaama kolmas reaktor tootis planeeritust vähem elektrit. Samuti on tuuleenergia tootmine olnud üsna vähene.

Pelvo sõnul pannakse varuelektrijaamad sedasi mitu korda aastas tööle. Fingridi sõnul on olukord kontrolli all, kuna elektriturule toodeti rohkem elektrit.

Erakordseks tegi olukorra aga asjaolu, et tagavarajaamade elekter oli hommikul erakordselt kallis, olles ligikaudu 5000 eurot megavatt-tunni eest.

Yle-ga suhtlemise ajaks neljapäeva ennelõunal oli hind langenud 750 euroni ning hind langeb jätkuvalt, ütles Pelvo.

Olkiluoto kolmanda reaktori katsed peatati neljapäeva hommikul nende käigus ilmnenud rikke tõttu. Kontrolli käigus langetati reaktori tootmisvõimsus 65 protsendilt 25 protsendile, kust see pidi uuest 65 protsendi peale tõusma.

Kontrollimisel ilmnes, et üks seadmete kaitseklapp vajas remonti ning elektrijaam ühendati remondi ajaks vooluvõrgust lahti. Elektrijaam peaks neljapäeva keskpäevaks naasma tavapärasele režiimile.