NordenBladet – Siseministeeriumis on peagi valmimas Vene kodanikelt relvade ära korjamise eelnõu, mis peaks paari nädala jooksul valitsuse lauale jõudma, teatas siseminister Lauri Läänemets (SDE).
Läänemetsa sõnul näeb eelnõu ette, et politsei- ja piirivalveamet (PPA) alustab relvade ära korjamisega käesoleva aasta lõpus või järgmise aasta alguses. Protsess ise võtaks aega vähemalt aasta. “Kiirem tempo võib tekitada üht või teistpidi raskuseid ja väljakutseid, me peaks suunama sinna ebamõistlikult palju politsei ressurssi,” sõnas ta ERR-ile.
Ministri sõnul on eeldus, et enamik asjasse puutuvaid relvaomanikke toob ära antavad relvad ise vabatahtlikult politseile või müüvad need maha. “Me loomulikult eelistame seda versiooni, et inimesed tegelevad sellega ise ja müüvad ette antud perioodi jooksul oma relva maha,” lausus Läänemets.
NordenBladet – Soome lennufirma Finnair, mis alustas käesoleva aasta 28. märtsil lende Tartu-Helsingi liinil sulgeb alates oktoobri lõpust lennuliini, teatas Tallinna lennujaama juhatuse liige Eero Pärgmäe.
Pärgmäe sõnul teeb lennujaam tööd selle nimel, et regulaarlennud Tartust siiski esimesel võimalusel uuesti avada, kuid hetkel on veel vara öelda, kas liini taastab Finnair või alustab lendamist mõni teine lennufirma.
Regulaarlendude peatumine ei tähenda lennujaama sulgemist. “Tartu lennujaamal on lisaks liinilendude teenindamisele veel kaks suurt ja tähtsat ülesannet. Ühelt poolt pakub lennujaam Lennuakadeemia tulevastele pilootidele võimalust harjutada lennujaama kaasaegset taristut ja maapealset tehnikat kasutades oma oskusi. Teisalt on lennujaamal täita tähtis roll elude päästmisel, teenindades Tartu Ülikooli kliinikumi lende,” sõnas Pärgmäe ERR-ile.
Alates liini taasavamisest märtsis, on Tartu-Helsingi liinil lennanud 5989 reisijat ning teenindatud on 228 lennuoperatsiooni.
NordenBladet — Viru Maakohus võttis 20. septembril 2022 menetlusse Eesti Ühistuenergia OÜ hagi Enefit Green ASi tütarettevõtja Enefit Wind Purtse AS vastu. Hageja taotleb, et Purtse tuuleparki ei püstitataks võimsamaid kui 3 MW tuulikuid.
Viru Maakohus rahuldas kohtumäärusega hageja esialgse õiguskaitse avalduse ja keelas kohtumenetluse ajal võimsamate kui 3 MW tuulikute püstitamise.
Enefit Greeni juhatus on seisukohal, et on Purtse tuulepargi rajamisel käitunud õiguspäraselt ning kavatseb hagiavaldusele vastu vaielda ja esialgse õiguskaitse määruse vaidlustada.
Enefit Green on varasemalt teatanud kavatsusest ehitada Purtse tuuleparki viis 4,2 MW võimsusega tuulikut.
Enefit Greeni juhatuse esialgsel hinnangul ei avalda antud kohtuasi olulist mõju Enefit Greeni finantstulemustele.
Lisainfo:
Sven Kunsing
Finantssuhtluse
juhtinvestor@enefitgreen.ee
https://enefitgreen.ee/investorile/
Enefit Green on üks juhtivatest ja mitmekülgsematest taastuvenergia tootjatest Läänemere piirkonnas. Ettevõttele kuuluvad tuulepargid Eestis ja Leedus, koostootmisjaamad Eestis ja Lätis, päikesepargid Eestis ja Poolas, pelletitehas Lätis ning hüdroelektrijaam Eestis. Lisaks arendab ettevõte mitmeid tuule- ning päikeseparke ülalnimetatud riikides ja Soomes. 2021. aasta lõpu seisuga oli ettevõtte installeeritud elektritootmise koguvõimsus 457 MW ning soojusenergia tootmise koguvõimsus 81 MW. 2021. majandusaasta jooksul tootis ettevõte 1193 GWh elektrienergiat ja 618 GWh soojusenergiat.
NordenBladet — AS PRFOODS VÕLAKIRJAOMANIKE KOOSOLEKU OTSUSED
05.09.2022 avaldatud börsiteatega kutsus AS PRFoods (registrikood 11560713, aadress Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn, Eesti; edaspidi „PRFoods“) kokku isikute (edaspidi „Võlakirjaomanikud“), kellele kuuluvad PRFoods võlakirjad lunastustähtajaga 22. jaanuar 2025 ja ISIN koodiga EE3300001577 (edaspidi „Võlakirjad“), mis on emiteeritud PRFoods 14.01.2020 tagatud võlakirjade emissiooni tingimuste (mida on muudetud 25. veebruaril 2020 ja 25. veebruaril 2022; edaspidi „Tingimused“) alusel, koosoleku (edaspidi „Koosolek“).
Koosolek toimus 20.09.2022 ning Koosolekul osales kokku 8 Võlakirjaomanikku, kellele kuuluvate Võlakirjade nimiväärtus moodustas kokku 6 778 100 eurot, ehk ligikaudu 62% kõigi hääleõiguslike Võlakirjade nimiväärtusest. Seega oli koosolek otsustusvõimeline.
Koosolekul võtsid Võlakirjaomanikud vastu otsuse:
loobuda PRFoods poolt Tingimuste punktis 5.2 sätestatud finantskinnituste täitmise nõudest PRFoods 2021/2022 majandusaastal (s.o majandusaastal 01.07.2021 – 30.06.2022) ning otsustasid, et mistahes Tingimuste punktides 5.2 sätestatud finantskinnituse mittetäitmine PRFoods 2021/2022 majandusaastal (s.o majandusaastal 01.07.2021 – 30.06.2022) ei too kaasa PRFoods poolset Tingimuste rikkumist ega Erakorralise Ennetähtaegse Lunastamise Sündmuse (inglise keeles Extraordinary Early Redemption Event; nagu on defineeritud Tingimustes) toimumist;
loobuda Tingimuste punkti 4.2.1 alapunktis f) loetletud pandiõigusest kui Võlakirjaomanike Võlakirjadest tulenevate nõuete täitmise tagamiseks antud tagatisest ja nõustusid, et nimetatud tagatise vabastamist ei loeta Emitendi ega ühegi Tagatise Andja (nagu defineeritud Tingimustes) poolseks Tingimuste rikkumiseks ega Erakorralise Ennetähtaegse Lunastamise Sündmuse toimumiseks;
muuta Tingimusi selliselt, et nendest jäetakse välja punkti 4.2.1 alapunkt f), muudetakse punktis 17.1.9 sisalduv „Tagatise andja“ (inglise keeles „Collateral Provider“) definitsioon selliselt, et selle alapunktist a) kustutatakse viide punkti 4.2.1 alapunktile f), ning kinnitada uus Tingimuste versioon vastavaid muudatusi kajastavas redaktsioonis, nagu on lisatud käesoleva teate Lisas 1; ning
anda juhised PRF Collateral Agent OÜ-le Tingimuste punkti 4.2.1 alapunktis f) loetletud tagatise lõplikuks ja tingimusteta vabastamiseks ja kõigi selleks vajalike tehingute ja toimingute tegemiseks, ning ülal viidatud muudetud Tingimuste allkirjastamiseks.
Nimetatud otsuse poolt hääletasid Võlakirjaomanikud, kellele kuuluvate Võlakirjade nimiväärtus moodustas kokku 6 272 800 eurot, ehk ligikaudu 93% kõigist Koosolekul osalenud Võlakirjaomanikele kuulunuvate Võlakirjade nimiväärtusest.Vastavalt Tingimuste punktile 16.1.1 ja 5.5 on ülalnimetatud otsused siduvad kõigile Võlakirjaomanikele.
Lisainformatsioon:
Indrek Kasela
AS PRFoods
Juhatuse liige
T: +372 452 1470
investor@prfoods.ee
NordenBladet – Tallinna lennujaam avas oma 86. sünnipäeval pidulikult uue vastvalminud päikesepargi, mis oli järjekorras juba seitsmes. Aasta lõpuks on Tallinna lennujaamas töös päikesepargid koguvõimsusega 4,14 MW. Juunis, mis oli tootlikkuse mõttes parim kuu, tootsid sel hetkel töös olnud pargid 23% tarbitavast elektrist.
AS-i Tallinna Lennujaama jälgib pidevalt oma õhku eralduva CO₂ emissiooni hulka ning kuna lennujaama taristud on avatud 24/7 ning peavad olema hästi valgustatud, moodustab kõige suurema osa heitest elekterenergia. „Kuna elektritarbimine moodustab suure enamuse meie süsinikuheitest, nõuab see ka kõige suuremat tähelepanu, mistõttu ongi just päikeseparkide rajamine meile oluline. Samuti peame oluliseks lennujaama maade väärtustamist ja kuna ohutuse tagamise eesmärgil ei ole kõikjale võimalik suuri hooneid rajada, oleme need alad rohepöörde jaoks tööle pannud,” selgitas Tuvike.
Rohepöördesse on AS Tallinna Lennujaam teinud investeeringuid üle Eesti. „Aastatel 2020-2021 investeerisime ainuüksi päikeseparkide ehitusse üle 1 mln euro ning sel aastal teeme Tallinnas roheenergiasse investeeringuid pea 2 mln euro eest. Roheenergiale lähevad üle ka meie regionaalsed lennujaamad, kuhu sel ja järgmisel aastal plaanime investeerida täiendavad 1,7 mln euro. Aastaks 2030 toodame juba rohkem elektrienergiat, kui tarbime,” rääkis Tuvike ning tuletas meelde oma kevadel toimunud Rohefoorumil öeldud mõtet, et ettevõtted, kes pole 2030. aastaks oma keskkonnamõju vähendanud, on konkurentsist väljas.
Just konkurentsis püsimise eesmärgil ning transpordisektoris roheteemadel teerajajaks ning eeskujus olemise eesmärgil on ettevõte pidanud oluliseks roheinvesteeringutega jätkamist ka viimaste aastate kriiside kiuste.
Lisaks taastuvenergiale üleminekule ja energiatõhususe tagamisele uueneb lennujaama tehnikapark, sest aina enam liigutakse elektri- ja akutoitel töötavatele seadmetele. „Tulevikus liiguvad kõik lennukite ja reisijate teenindamiseks vajalikud sõidukid lennujaama territooriumil elektri, aga ilmselt ka vesiniku jõul. Juba täna kasutame elektrilisi lennukite puksiiri ja laadurit, aga ka meie töötajad kasutavad territooriumil liikumiseks elektrilisi tõukerattaid,“ tutvustas Tuvike lennujaama keskkonnaalaseid eesmärke. „Lisaks õhule on oluline ka vesi – lennujaam asub Ülemiste järve kaldal ning territooriumil olevatest kanalisatsiooniluukidest liigub vesi otse Tallinna lahte, mistõttu kanname iga päev hoolt selle eest, et ennetada meie tegevuse tulemusena tekkivaid reostusi ning hoida seeläbi veekogude ja põhjavee puhtust“.
